Ava peamenüü

Sellele leheküljele võite kirjutada arvamusi, kommentaare, ettepanekuid ja küsimusi, mis ei sobi ühegi konkreetse artikli aruteluleheküljele. Üle 60 päeva vanused jutulõimed arhiveeritakse.

Arhiiv | Arhiivi sisukord
Alusta uut teemat
Please use the embassy for cross-language and cross-project announcements.


Sisukord

Isikute artiklis vaata ka alamjaotuses (perekonna)nimedRedigeeri

Hiljuti tegi üks kaastööline sellise muudatuse. Et ma ei taha teistele tühja tööd tekitada, siis küsiksingi, et miks ei tohi (perekonna)nimesid vaata ka alla märkida? Kellel hakkab selle nägemisest halb enesetunne ja miks küll? Loomulikult mulle endalegi meeldiks, kui saaks kohe avalauses nimele klikates õige artiklini, aga see oleks vist liiga revolutsiooniline? --kanakukk (arutelu) 23. märts 2019, kell 12:05 (EET).

1) selline "Vaata ka" rubriik on tarbetu müra. Selle peaks siis lisama ju kõikide isikute artiklisse. 2) Jah, see oleks revolutsiooniline, ent jällegi ilmselt mõttetu. Aadlisoost isikutega on seda ebajärjekindlalt tehtud. Ei leidnud kohe näidet, ent oleks selline: Otto Paul von Krusenstern--Estopedist1 (arutelu) 25. märts 2019, kell 09:30 (EET)
Palun selgita täpsemini, milles see müra seisneb? Miks tunned end halvasti, kui isikuartiklist saab ühe klõpsuga vaadata, mida tema ees- ja perekonnanimi tähendab või kui palju selle nime kandjaid Eestis on? Ma saaksin aru, kui "vaata ka" all oleks artikkel Eesti või Kaur Kender, et niisugune viitamine tunduks ilma narkotsi tegemata väga ähmane ja abstraktne... Mu meelest oli see Paul Ariste, kellele pakkus inimese perekonnanimi elavat huvi, nii selle panemise piirkond kui ka võimalik tähendus. Minu meelest see ei ole tõsiseltvõetav argument, et me ei ole mingeid asju mingitmoodi varem teinud. Varem ei olnud ka nutitelefone. Kas me peaksime siis nendest loobuma või? Ellu jäävad ikka need, kes mõtlevad uusi lahendusi ja muutustega kohanevad.
--kanakukk (arutelu) 25. märts 2019, kell 14:44 (EET).
Kui tegemist on mingi üliharuldase perekonnanimega, siis võib see isegi mingi relevantsust omada artikli teema suhtes, aga muidu tundub see selgelt liiga juhuslik. Ivo (arutelu) 25. märts 2019, kell 15:47 (EET)
Sünniaasta (kuu, päeva, koha, ...) linkimine ei ole juhuslik, aga nime linkimine on juhuslik? --kanakukk (arutelu) 25. märts 2019, kell 23:59 (EET).
Kunagi sai arutatud, et "Vaata ka" rubriik on selliste asjade jaoks, mille koht võiks artiklis kusagil siselingina olemas olla, aga ei leia nagu hetkel õiget kohta. Perekonnanimel on kohta artiklis siselingina küll ja tihti on seda isegi vaja linkida, et eristada erinevaid Berge, Roseneid jne. Ja kui tahta ning viitsida, saaks ka eesnimed ära linkida. See kõik ei ole juhuslik tegevus, ainuke erinevus võrreldes sünniajaga on see, et süstemaatilist lähenemist takistab teadmiste puudumine või teiste oluliste isikute puudumine, mistõttu nimeartikkel ei vastaks olulisuskriteeriumile. Täpsustuslehele linkimine ei ole ka just mõttekas tegevus. - Melilac (arutelu) 31. märts 2019, kell 08:42 (EEST)
Melilac, tänan kaasa mõtlemast! Aga tegelikult oleks täitsa tore, kui Estopedist1, kes loob massiliselt artikleid ees- ja perekonnanimedest, selgitaks, miks ta neid artikleid koostab. Ilmselt on põhjus seesama, miks inimene, kes loeb artiklit Kersti Kaljulaid, võib huvituda artiklitest Kersti ja Kaljulaid (perekonnanimi). Või miks peaks lugejat Tartu või 30. detsembril presidendi artiklis rohkem huvi pakkuma? Ma ei ole nõus, et niisugused lingid kvalifitseeruvad müraks. --kanakukk (arutelu) 11. mai 2019, kell 15:15 (EEST).

Näiteks, Oskar Luts, vt ka Luts, kalad, lutsu viskama jne, tuli eile esimesena «rivo-luts-ioonili-selt» (‘selt’=alaltütlev sõnast ‘see’) meelde...°—° Pietadè 25. märts 2019, kell 16:01 (EET)

Järjekordne jäle poliitpropaganda teiste poolt vabatahtliku tööna loodud artiklite juuresRedigeeri

Kas tõesti pole võimalik piraatluse ja rämpspostitamise propageerimist teha kuskil mujal, kui mingi sisemine sund sellist tegevust vältimatult peale surub ja seda kuidagi vältida ei õnnestu? Need mustad kommunistlike poliitloosungitega lärakad sülitavad paljudele wikiautoritele näkku. --80.235.107.168 25. märts 2019, kell 03:04 (EET)

Palun ütle konkreetselt, millest on jutt. Andres (arutelu) 25. märts 2019, kell 08:18 (EET)
Jutt on neist inetutest mustadest plärakatest, mis kutsuvad üles europarlamendi liikmeid spämmima.--80.235.107.168 25. märts 2019, kell 11:45 (EET)
Ei maksa kasutada fraase stiilis "paljudele autoritele", kui varasemad arutelud on selgelt illustreerinud, et seisad uhkes yksinduses. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 25. märts 2019, kell 10:22 (EET)
Kas selle kohta on mingi küsitlus tehtud, et väidad, et mina ainsana nende mustade plärakate vastu olen? Mina ei ole kõnealuseid sätteid välja mõelnud ega suru nende elluviimist europarlamendis läbi, seega peaks olema arvukalt teisi, kelle huvides nende esindajad need sätted kehtestavad. Ei ole meeldiv, kui tahad telefonis vaadata enda poolt kirjutatud artiklis olevat infot, kuid selle asemel avaneb mingi must üleskutse spämmida europarlamendisaadikuid. Tekib mulje, nagu Vikipeedia oleks sattunud pahatahtliku häkkerirünnaku alla.--80.235.107.168 25. märts 2019, kell 11:45 (EET)
Mina tahtsin seda "musta plärakat" tagasi hiljuti. Inimestel peab olema võimalus ka oma kodust Astromaailm (arutelu) 25. märts 2019, kell 15:30 (EET)meelt avaldada.
Seda direktiivi on toetanud ainult muusikatööstus ja ajakirjandus, mis mõlemad loodavad (alusetult) selle tulemusena raha juurde saada. Kõik ülejäänud on selgelt selle vastu olnud ja välja toonud nii selle läbimõtlematust ning kaasnevaid tagajärgi, mis ulatuvad märgatavalt kaugemale autoriõiguse teemadest. Vikipeedia toetab autoriõigusi ja tervitab mõtet autoriõiguste seaduste kaasajastamisest. See direktiiv paraku seda teha ei suuda ja tekitab ainult probleeme. Nii on siin vikis toimunud arutelud ja hääletus näidanud, et eestikeelse Vikipeedia kogukond on väga selgelt vastu sellisele tööõnnetusele, mis ei kaitse vähimalgi määral autorite huvisid. Ivo (arutelu) 25. märts 2019, kell 15:57 (EET)
Küllap toetavad ka paljud teised autorid. Miks aga väidad, et muusikatööstus ja ajakirjandus alusetult raha nõuab? Ilma internetist muusikat alla laadimata või kellegi loodud uudiseid edasi müümata saab vabalt elada. --80.235.107.168 25. märts 2019, kell 16:06 (EET)
Et kui nt mõni Facebooki kasutaja lingib Postimehe uudisele, siis selle lingi kohta info näitamiseks peaks Facebooks Postimehelt litsentsi ostma. See on nüüd küll kaval mõte jah. Facebooki ja Googlet kindlasti huvitavad need Eesti väikeettevõtted.
Sa ikka tead, et sama asja on proovitud Hispaanias ja Saksamaal ning varsti olid väljaanded Google ukse ees ja palusid enda tagasivõtmist? Ivo (arutelu) 25. märts 2019, kell 16:10 (EET)
Ma ei kasuta Facebooki, kas seal peab tõesti tingimata linkima kellegi teise intellektuaalsele tööle, et ennast upitada? Ja kui nõutakse, et teiste tööga enda upitamise eest tuleks maksta tegelikule töötegijale õiglast tasu, siis on pahasti? Kas Facebook läheks katki, kui inimesed enam Postimehele ei lingiks? --80.235.107.168 25. märts 2019, kell 16:15 (EET)
Et siis siit tuleb meie anonüümse kasutaja ettekujutus, et Google ja Facebook näitavad terveid uudiseid ja inimesed isegi ei lingi pärast ajakirjandusväljaande lehele. Kui sa ikka asjast üldse midagi ei tea, siis võiks suu kinni hoida ja näpud klavatuurilt eemale vedada. Täpselt sama hülgemölaga ajati kunagi Saksamaal ja Hispaanias ning tulemuseks oli see, et sealsete online väljaannete külastatavus kukkus tugevalt. Kui inimesed neid linke ei näe, siis nad lihtsalt ei kliki nendel. Ega nad selle pärast ei lähe veel Postimeest jt väljaandeid lugema. Kui sa ei saa aru, mis asi on reklaam, siis sa oled lihtsalt rumal. Sisuliselt on küsimus selles, kes internetiportaalid peavad õiguse eest ajakirjandusväljaannete artiklitele reklaami teha peale maksma või mitte. Mõista-mõista mis juhtub ja miks neis kahes riigis asi kolinal läbi kukkus. Ning see "linkimine kellegi teise intellektuaalsele tööle, et ennast upitada" on debiilne väide: tegelikkuses on tegemist sisuliselt sama asjaga kui raamatusoovituse andmine. Et: "Näe lugesin seda asja ja soovitan ka teistele" või "Vaadake, millise jama see ajakirjanik kokku kirjutas".
Ning striiming on väga kiirelt kasvamas ja muusikutele makstakse autoritasudena juba täna selle pealt mitmeid miljardeid aastas samal ajal, kui Spotify jt ettevõtted ise on tugevalt kahjumis (isegi YouTube puhul on arvatud, et see võis alles üsna hiljuti omadega esimest korda kasumisse jõuda). Selles vallas on autoriõiguste kontroll juba üle kümne aasta olnud ülimalt tugev ja mingid õiguste rikkumised on üliharuldane nähtus. Küsimus on ainult selles, et kui suuri autoritasusid maksma peaks (ja hetkel on need kõike muud kui väikesed). Ivo (arutelu) 25. märts 2019, kell 16:26 (EET)
Mul ei ole sellist ettekujutust, mida sa väidad mul olevat. Kui see asi piirdub vaid lõustaraamatu probleemiga, siis ma tõesti ei teeks suud lahti, kui lõustaraamat mustade plärakatega protesteeriks. Paraku Wikipeedia pole lõustaraamat ja loodan, et seda ka ei muudeta selleks. Portaalid sisuliselt sellest elavadki, et varastavad teiste intellektuaalse omandi, lingivad selle oma portaalis automaatselt või poolautomaatselt kokku ja müüvad siis teiste tööd lugema tulevatele kodanikele teiste loodud sisu kõrvale näitamiseks reklaamipinda. Ilma teiste loodud sisuta kukuks nad kolinal kokku. --80.235.107.168 25. märts 2019, kell 16:36 (EET)
Vikipeedia loojad on samuti autorid ja samuti on nad interneti kasutajad. Miks peaks meile meeldima direktiiv, mis kahjustab "väikeste" autorite huvisid ja rikub internetti, mida me kasutada armastame?
Lõustaraamatul pole vaja protesteerida. Artikkel 11 annab neile täieliku õiguse teha ajakirjandusväljaannetega erilepingud ja pole raske arvata, et lõustaraamatu domineeriva positsiooni juures suudavad nad ajakirjandusväljaanded nurka suruda ja hoopis neilt raha kasseerima hakata, sest ilma linkideta kaotavad väljaannete veebiversioonid nii palju lugejaid, et nad on juba mõne kuu pärast meeleheitel. Ning kuna suur hulk lehekülgi hakkab artikkel 13 tõttu lihtsalt Euroopa Liidu inimestele ligipääsu blokeerima (sest muidu ohustavad neid suured kahjunõuded), siis seda vähem on kasutajatel võimalust kuhugi mujale minna kui lõustaraamatusse, sest erinevate veebilehekülgede arv väheneb drastiliselt. Ivo (arutelu) 25. märts 2019, kell 16:47 (EET)
Ma olen ka vikipeedia autor. Ma ei leia, et uus direktiiv mind kuidagi kahjustab. Mul pole midagi selle vastu, kui kõik postimeest vahendavad veebilehed kinni pannakse. Kui ma tahan postimehe uudiseid lugeda, oskan postimees.ee tippida küll. --80.235.107.168 25. märts 2019, kell 16:52 (EET)
Nagu sa juba eelneva jutuga välja tõid, siis sa tegelikult ei jaga absoluutselt seda teemat. Seega pole sinu arvamus tõsiseltvõetav. Või oled sa nii eriline, et sind ainukesena ei mõjuta see, kui interneti olemus Euroopas drastiliselt muutub, tuhanded veebilehed kinni pannakse ja paljud ülejäänud muudavad oluliselt oma ärimudelit. Eriline naiivik.
Kõik saavad Vikipeedias muudatusi teha. Kui aga isik ei tee isegi kasutakontot, siis minu keel ei paindu teda autoriks nimetama. Mida järgmiseks: nimetame vandaale ka kaastöölisteks? Muudatusi nad siin ju igapäevaselt teevad. Ivo (arutelu) 25. märts 2019, kell 17:02 (EET)
Ma mainisin vaid, et ma ei kasuta lõustaraamatut. Et selle pärast minu arvamus sellest, kas Vikipeediat peaks kasutama poliitpropagandaks ja spämmimise õhutamiseks, muutuks mittetõsiseltvõetavaks, on küll veider hüperbool. See, kas inimene teeb kaastööd konto alt või ilma registreerimiseta, ei määra küll midagi selles, kas ta on autor või mitte. Pealegi olen siin aegade jooksul teinud arvukalt kontosid, mitte küll sellel eesmärgil, et keegi anonüümne ivo mind autoriks peaks. Vandaalitsemise mõiste on vist ka suhteline, kui Einsteini peale mõelda. Nii mõnigi muudatus siin on kellegi arvates vandaalitsemine, kellegi teise jaoks on vandaalitsemine aga selle muudatuse tagasipööramine. --80.235.107.168 25. märts 2019, kell 17:39 (EET)
Ei Facebook ega Google ei kopeeri artikleid. Kui inimene tahab Postimeest lugeda, siis peab ta ikka paberlehe ostma või postimees.ee saidile minema. Ettekujutus, et nt lõustaraamat lihtsalt seda materjali kopeerib ning selle pealt raha teenib on luul.
Kui tahad väga Postimees lugeda, siis loe seda. Ivo (arutelu) 25. märts 2019, kell 17:11 (EET)
Ivole (ei hakka siin direktiivi teemat torkima), kuid minu arvates peaksime Vikipeedias loobuma tasulistele artiklitele linkimast.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 25. märts 2019, kell 17:18 (EET)
No ära siis luuluta! Minul ei ole ettekujutust, et nt lõustaraamat lihtsalt seda materjali kopeerib ning selle pealt raha teenib. Küllap kopeerivad ikka lõustaraamatu kasutajad. --80.235.107.168 25. märts 2019, kell 17:39 (EET)
No ja sa nupsik arvad, et see direktiiv takistab neid kasutajaid kuidagi? Ivo (arutelu) 25. märts 2019, kell 17:41 (EET)
Muide, ka selle (eelnevalt lingitud) artikli sai Postimees autorilt täiesti tasuta kätte ja lükkas niisama maksumüüri taha. Arvad, et artikli autori arvates on see tegevus ok? Et ta tahab, et keegi seda lugema ei pääseks? Arvad, et tal pole õigust seda levitada? Ivo (arutelu) 25. märts 2019, kell 17:46 (EET)
Huvitav on seejuures nüüd, mis siis juhtub kui direktiiv jõustunud ja seadused ka järgi jõudnud - kas autor peab hakkama oma artiklile linkimise tarvis Postimehelt luba küsima, või võib ta seda niisama teha ja kas autor tasulise artikli lugemise puhul oma autoritasu sealt ka kätte saab, eriti kui see on algul antud avaldamiseks ilma honorarita. Eks see direktiivi projekt tundub ka minu jaoks probleemne ning tundub küll, et võidavad sellest ilmselt küll üksnes need, kellel raha jalaga segada ning autoritel tõmmatakse lihtsalt nahk üle kõrvade. Eks tuleb loota, et homne päev just Interneti matusteks ei kujune.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 25. märts 2019, kell 19:02 (EET)

────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────Kui uskuda avaazi väidet, et pool maailma rahast on 8 inimese käes (ehk siis, nende valduses, kusagil mu arutelulehel peaks vist mõni viide olema, 8 men now have as much wealth as half the world), siis mis rajalt kaedes sa arvad, et need seda lubaksid, matuseid; raha olemasolu ei vaja pelgalt mahukat rahatünni, pigem ikka ajusid selle täitmiseks, IMHO°—° Pietadè 25. märts 2019, kell 19:36 (EET)

Miks sa mind nupsikuks sõimad? Kui direktiiv paneb lõustaraamatule kohustuse kontrollida kasutajate üles laetava sisu autoriõigustega kooskõlas olemist ja kasutaja, kes neid korduvalt rikub, ära blokeeritakse, siis vast saab interneti natuke puhtamaks ikka. Postimehe artikleid ma ei loe, pärast seda, kui seal kommenteerimine ära piirati. Miks lugeda peaaegu 100% propagandalehte? Ma e tea, miks ja millistel tingimustel Märt Põder oma jutukese Postimehele andis. Kui neil oli teistsugune kokkulepe ja Postimees rikub lihtsalt tema õigusi, siis kaevaku kohtusse! Märt Põder Wikimedia inimesena omab vaba võimalust kirjutada ja avaldada oma artikleid mujal kui Postimehes. Ju ta tahtis Postimehe kaudu saada suuremat auditooriumit, kuid kuna ta selle eest ilmselt midagi maksta ei tahtnud, tahab Postimees oma tulu teenida lugemisõiguse müügiga. Meil pole kommunismi - ainult kuludega kuigi kaua uudisepoirtaali ei pea - kuskilt on vaja kulude katteks ka tulu teeniida. Sinu arvates on see põhjendamatu tulu? --80.235.107.168 25. märts 2019, kell 17:50 (EET)
"Nupsik" on sõimusõna? Ei tea... peab robotfiltritelt küsima. Need on ju peatselt need, mis otsustavad, et milliseid kommentaare kuskile kirjutada saab. (kui üldse kommentaare kirjutada saab)
Keskkonnad tegelevad juba praegu sisu monitoorimisega ja AÕ rikkuva materjali eemaldamisega. Kui sa arvad, et see on mingi lihtne asi, siis oled ikka harukordselt ignorantne. Nt Facebookis on selle jaoks palgal mitukümmend tuhat inimest.
Mul ka käepärast kõikvõimalikke materjale sisu kopeerimiseks alates pastakast ja paberist kuni fotoaparaadini. Kuidas täpselt peaks see kontroll toimuma, et mida ma kuskile kirjutan või muul viisil jäädvustan? Sina oled võib-olla KGB jms nii harjunud, et ilma elada ei oskagi. Küll ei tähenda see seda, et ülejäänud inimesed peaks neid aegu tagasi ihkama.
Vikipeedia sisukohast oleks vast lihtsalt mõistlik üks IP-aadressi taha peituv AÕ troll ära blokeerida. Ma usun igati, et tegutsed enda arvates parema maailma eest, aga kuna sul ei ole arusaamist antud teemast, siis tulemus pole just suurem asi. Küllap paljud neist, kes 40ndatel inimesi Siberisse saatsid, arvasid ka, et tegutsevad õige asja nimel ja võitlevad pahade kulakute vastu. Ivo (arutelu) 25. märts 2019, kell 18:05 (EET)
Sõimuks kasutatakse igasuguseid tavalisi sõnu: lammas, lehm, siga, troll, tumba, jne. Ma ei tea sõna "nupsik" tähendust. Miks sa mind siis nupsikuks nimetad, kui see pole sõim? EKI seletav sõnaraamat annab, et nupsik = kõnekeelne väike laps, titt. Täiskasvanud inimese titeks nimetamine on ehe sõim. Mis puutub filtreerimise raskust, siis ega seaduse täitmine peagi kerge olema. Minule mingite KGB- ja küüditamiseseoste külge pookimine läheb ka juba laimu kategooriasse. Inimesel, kes hakkab teise inimese protesti tema enda loodud entsüklopeediliste artiklite juures poliitproaganda ja spämmimise üleskutsete avaldamise vastu võrdlema küüditajate tegevuse või KGB nuhkimisega, on tema moraalne kompass küll rikkis. --80.235.107.168 25. märts 2019, kell 18:11 (EET)
Oi-oi. Laimavad sind? Ega sina ju ometi midagi sellist ei tee?
Kuna sa seda teemat ei jaga, siis sa lihtsalt ei mõista seda, et käitud praegu nagu küüditaja, kes õigustab enda tegevust. Lihtsalt kõik teised näivad olevat pahad, sest ei saa aru sinu üllast tegevusest maailma kaitsmisel pahade inimeste eest, kes teiste tööviljade kulul endale head elu tagavad.
Ja kui tahad teada, et mis tagajärgi tegelikult selle direktiivi jõustamine kaasa toob, siis loe jurist Karmen Turki artiklit Äripäevas (ei hakka linkima, sest see ka maksumüüri taga). Ivo (arutelu) 25. märts 2019, kell 18:44 (EET)
Kelle laimamist sa mulle ette heidad? Ma ei ole küüditajate hingeeluga kursis, ju sa ise tead seda hästi, kui seda teemat nii hästi jagad, kuid minu arvates pole nende mustade plärakate vastu protesteerimisel küll mingit seost ei küüditamise ega KGB-ga. Ma ei pea kõiki teisi pahadeks, pahad on siinses kontekstis need, kes selle ropu musta rõvetise on minu kirjutatud artiklite juurde riputanud. Karmen Turki artikkel mind ei huvita, ka see ei käi selle kohta, kuidas mingi seltskond Vikipeediat oma poliitpropaganda kanaliks ja spämmimootoriks püüab muuta. --80.235.107.168 25. märts 2019, kell 18:58 (EET)
IP-aadressi kasutamise asemel võiks pigem siiski nagu sisse logida.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 25. märts 2019, kell 19:08 (EET)
Mis selle soovituse mõte on? Et kui tahan mingist oma (või kellegi teise) kirjutatud artiklist mingeid andmeid vaadata, siis muudkui login sisse esmalt, aga kas siis koristatakse need mustad lätakad ära? Oled vaadanud, kuidas näevad välja Vikipeedia artiklid selle musta plärakaga nutitelefoni kasutades? --80.235.107.168 25. märts 2019, kell 19:16 (EET)
Just seda "mingit seltskonda" sa laimadki.
Sul pole vähimatki õigust üldse midagi nõuda. Kui vajutad "Avalda", siis oled nõustunud Vikipeedia litsentsitingimustega ja sul pole mingit sõnaõigust selle üle, et kuidas keegi sinu loodud tekste muudab või kus neid eksponeerib.
Kuna sa deklaratiivselt kuulutad, et sind ei huvita see, mida see direktiiv tegelikult teeb ja samal ajal pead õigeks oma tõe kuulutamist, siis selline valeinfo levitamine klassifitseerub minu jaoks vandalismiks.
Minu poolest võiks selle trolli püsivalt blokeerida. Ivo (arutelu) 25. märts 2019, kell 19:23 (EET)
Ei ole nõus.°—° Pietadè 25. märts 2019, kell 19:28 (EET)
Ma pole midagi nõudnud. Ma lihtsalt avaldan protesti Vikipeedia muutmise vastu poliitpropaganda ja spämmi kanaliks. Ma olen korduvalt karistada saanud selle eest, et olen laskunud adminnide labase sõimu tasandile, seetõttu tean seda vältida - sellise sõimu eest, mida Ivo minu pihta on valla lasknud, oleks mind ammu ära blokeeritud. Seepärast püüan jääda vaatamata minu pihta vallandatud sõimule rahulikuks ja viisakaks. Poliitpropaganda (üleskutse mõjutada poliitikuid, et suunata Euroopa Liidu poliitikat teatud suunas) ja üleskutse spämmimisele on ju reaalsed, seega vastav etteheide ei kvalifitseeru laimuks. Ega asjata Eesti vikimeedia domeen juba mõnda aega mitmete tuntud spämmifiltrite mustas nimekirjas ole. --80.235.107.168 25. märts 2019, kell 19:56 (EET)
Lõpetagem lihtsalt selle trolli toitmine. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 25. märts 2019, kell 20:50 (EET)
Trolli arvamus mind ei huvita, mul on hoopis küsimus Andresele. Vaata, Andres, see troll nõudis ise enda ärablokkimist roppuse ja räuskamise saatel. Mina blokkisin. Sul hakkas tast hale ja sa leidsid, et just sellisel vaimsel tasemel argumentatsiooni on Vikipeedias hädasti vaja, et luua õhkkond, kus kõigil on mõnus tööd teha, sestap võtsid sa bloki maha ja kutsusid trolli jälle tuppa. Nüüd on ta siin. Oled sa nüüd õnnelik? Või - kui teistpidi küsida - kui kõik eelneva üle loed, kas siis häbi ka on? Natukenegi? Mulle vastama ei pea, mine seisa esikus peegli ette ja vasta iseendale. --Oop (arutelu) 25. märts 2019, kell 22:42 (EET)
Andrese nöökimisega lähed sa liiale. See 80.235.30.93, kelle sa blokeerisid, oli üks teine sisse logimata kasutaja (tegutseb nüüd teise aadressi all edasi). Pikne 26. märts 2019, kell 18:08 (EET)

Tänan, et see must lärakas ära koristati! --80.235.107.168 26. märts 2019, kell 08:20 (EET)

Siin on laias laastus kaks eri küsimust. Esiteks, mis on direktiivi head ja vead. Seda võiks edasi arutada kuskil sobilikumas kohas, näiteks Delfi või Postimehe kommentaariumis. Teiseks, kas või mil määral teha Vikipeedias kampaaniat. Näiteks saksa vikis oli kuu alguses selle üle hääletus: 67,9% oli protestikampaania poolt ja 32,1% vastu. Olekski imelik, kui siin oleks kõik poolt. Asjalikud ettepanekud selle üle, kuidas edaspidi toimida, on teretulnud. Süüdistused propagandas ja kommunismis seevastu ilmselt kuskile ei vii. Pikne 26. märts 2019, kell 18:08 (EET)

Sekundeerin Piksele. --Vihelik (arutelu) 26. märts 2019, kell 18:54 (EET)
Direktiiv on suur ja lai ja arvamused kindlasti ka erinevad. Kordan siinkohal enda poolt varem välja öeldut. Filtrite kasutamist ei pea ma õigeks, kuna see rikub õiglusriigi aluspõhimõtteid. See et rumalad inimesed reklaami olemust ei mõista, on otse loomulikult päevselge igale inimesele, kel selle valdkonnaga vähegi kokkupuudet on olnud. Kui keegi tahab tõesti omal istumise alt oksa ära saagida, siis on meil vaba maa, see õigus neil on. Värsketele ajaleheartiklitele linkimine on reklaam. Vikipeedia ei peaks olema reklaami koht, välja arvatud vikipeediat otseselt puudutavad asjad, mida on ka see autoriõiguste direktiiv. - Melilac (arutelu) 31. märts 2019, kell 08:58 (EEST)
USA 1942 aasta Paramounti kohtuasi peaks kõigile peale veendunud piraatide selgeks tegema, KUMB pool filtrite küsimuses intellektuaalse piraatluse eest seisab ja kumb pool reaalselt autoriõiguste poolt on.- Melilac (arutelu) 26. aprill 2019, kell 13:37 (EEST)

Kosmeetilised parandusedRedigeeri

See küsimus on aktuaalne seoses muudatustega, mida Iifar viimase nädala jooksul on teinud (Kasutaja arutelu:Iifar#AWB). Inglise vikis on kokku lepitud, et reeglina ei tehta muudatusi, mis artikli väljanägemist kuidagi ei mõjuta (en:WP:COSMETICBOT). Need on muudatused, milles ei tehta muud kui parandatakse rööbiti toimivat süntaksit (nt pisi↔thumb, [[Eesti|Eesti]]s→[[Eesti]]s), eemaldatakse või lisatakse tühikuid, mis ei jää artiklis näha vmt.

Selliseid muudatusi pole viimastes muudatustes ja seotud loendites reeglina mõtet üle vaadata, aga nad pole loendites hõlpsasti eristatavad muudest pisimuudatustest, mida tasub enam üle vaadata. Kui kosmeetilisi muudatusi tehakse massiliselt, siis see häirib muudatuste ülevaatust ning seotud loenditesse ja ka ajalugudesse tekib hulk üsna asjatuid kirjeid.

Kui selliseid parandusi tehakse, siis peaks neid inglise viki järgi tegema koos teiste olulisemate parandustega (st samas muudatuses). Ma arvan, et meil on mõistlik järgida sama põhimõtet. Kas sellega ollakse päri? Või leitakse, et sel pole tähtsust?

Minu teada me pole seni pidanud vajalikuks selliseid parandusi massiliselt teha ja ma arvan, et eraldi pole selliseid asju ka edaspidi tarvis parandada. Juhul kui ka leppida kokku, et soovime näiteks pildisüntaksis parameetri "thumb" kõikjal asendada, siis arvatavasti on mõistlik kasutada selleks robotit. Pikne 29. märts 2019, kell 18:42 (EET)

Erinevalt ingliskeelest on meil muudatusi vähem ja minu meelest pole meil selle põhimõtte jaoks vajadust. - Melilac (arutelu) 31. märts 2019, kell 09:10 (EEST)
Isiklikult arvan, et selliseid muudatusi massiliselt tegema ei peaks. AWB kasutamise üks reeglitest on "Do not make insignificant or inconsequential edits."  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 31. märts 2019, kell 14:31 (EEST)
@Iifar:, palun loo omale bott-konto, et saaksid AWB abiga tehtud pisitoimetamistega jätkata. Ma mõistan, et tahad oma kasutajanime alt redigeerimiste arvu suurendada, ent see võte on ebasportlik ja taunitav--Estopedist1 (arutelu) 5. aprill 2019, kell 17:51 (EEST)

UA valimisedRedigeeri

Ehk siiski paneks mõne lehe kaitse alla (nt 2019. aasta Ukraina presidendivalimised)...°—° Pietadè 31. märts 2019, kell 18:56 (EEST)

Miks? --WikedKentaur (arutelu) 6. aprill 2019, kell 07:48 (EEST)
Olin eksiteel, taandan küsimuse.°—° Pietadè 6. aprill 2019, kell 08:57 (EEST)

kahjuks versus õnneksRedigeeri

Tuleb tõdeda, et sõna «õnneks» (kõneleja heakskiitvat v. tänulikku suhtumist, heameelt, rahulolu v. kergendustunnet märkiv sõna mingi soovitud, meeldiva asjaolu puhul) kasutamine käesolevas andmestikus jääb alla sõna «kahjuks» (kõneleja kahetsevat suhtumist, kahjutunnet märkiv sõna mingi mittesoovitud, ebameeldiva asjaolu puhul) kasutamisele (vt õnneks / kahjuks)...
1 näide: “Õnneks päästeti Domino 1. septembril ära, kuigi vahepeal oli ta kadunud.”°—° Pietadè 17. aprill 2019, kell 18:13 (EEST)

Värsket vikikriitikat kultuuriajakirjandusest: Eestit on vähe, riik avitaguRedigeeri

Ehk pakub laiemat huvi ja mõtteainet, et Postimehe lihavõtteses kultuurilisas AK (20. aprill 2019, lk 5) kirjutab ajaloolane ja ajakirjale Akadeemia lähedal seisev isik Toomas Hiio Akadeemia juubeliloo "Aastad Akadeemiaga: 30. aastapäevaks" lõpus ka Vikipeedia viletsusest ja riigientsüklopeedia vajalikkusest: "Viimaseil aastail on Akadeemia järjest mahukamaks osaks saanud eelnimetatud järjelugude joonealused biograafiliste lühiandmete ja muu teabega. Neid uurides on selge, et parlament peab riikliku tähtsusega küsimusena kibekiiresti arutusele võtma Eesti oma entsüklopeedia uuestikäivitamise algusest peale, olgu selle kandjaks siis veeb, paber või mõni teabekandja, mis leiutatakse alles homme. Eestikeelse vikipeedia Eesti-teemalised artiklid jooksevad sageli lati alt läbi nii vähese sisukuse ja mitte eriti harva ka vigade tõttu. Osa aga, ilmselt juba eesti vikipeedia miljoni artikli kampaania tulemus, teeksid oma lakoonilisuses au igale spartalasele. Kvaliteetne vabatahtlike koostatud vikipeedia ongi vist jõukohane ainult suurtele rahvastele, kellel on ka raske- ja autotööstus ning mõnel isegi tuumapomm. /---/ Uut eesti entsüklopeediat on vaja. See on odavam kui maantee või suuremat sorti maja, aga palju pikaajalisema mõjuga." Mh väärib tähelepanu ka, et Hiio ja/või Postimehe keeletoimetaja arvates tuleks "vikipeedia" kirjutada väikese tähega, st mitte nimena, vaid üldnimetusena. See on eesti ortograafias uus nähtus. Aga olgu riigientsüklopeedia perspektiivikusega, kuis on (küllap on uues parlamendis ja valitsuses mõnigi mees, kelle meelest teab just tema kõige paremini, millises võtmes tuleks Eesti elu ja ajalugu entsüklopeedias kajastada), ning Estopedisti saavutuste omistamisega Miljon+ programmile samuti (ma pole märganud, et M+ massiliselt nupsakaid toodaks), ehk võiks ikkagi mõelda, kuidas (M+ raames või muidu) neid lünki täita, mida Hiio Vikipeedias osutab. Akadeemia joonealustest lähtudes ja neid laiendades olen minagi hulga artikleid treinud, ehk võiks seda kuidagi süsteemsemalt ette võtta? Või, teistpidi, mingil muul viisil Eesti-temaatikat edendada? --Ehitaja (arutelu) 21. aprill 2019, kell 17:55 (EEST)

Eks põhiküsimus ongi siinsete kirjutajate vähesus, mis lisaks kvantiteedile vähendab ka kvaliteeti, sest enamik vikipeediaväärilisi teemasid paratamatult ei kuulu ilmselt mitte ühegi meie kirjutaja spetsialiteeti. Konkreetselt Eesti-teemalistest artiklitest rääkides – natuke aitaks ehk see, kui Miljon+ jt kampaaniad õhutaksid eriti just selle valdkonnaga tegelema. Suures plaanis see probleemi muidugi ei lahenda, kui massiliselt häid vikipediste juurde ei tule. Alustuseks oleks tarvis välja selgitada, mis on peamised põhjused (infopuudus, ajapuudus, ei meeldi teiste kasutajate kriitika või suhtlusstiil, Viki reeglid keerulised vms?), miks potentsiaalsed head vikipedistid siin juba ei ole ja siis mõelda, kas need takistused on kõrvaldatavad. --Minnekon (arutelu) 21. aprill 2019, kell 20:01 (EEST)
Kes on need head vikipedistid? Tegelikult on Eesti selles vallas ühe inimese kohta produktiivseim maa, ehk siis me oleme leidnud kirjutajaid efektiivsemalt kui teised. Tõenäoliselt on asi selles, et paljud vastavate alade spetsialistid tahavad oma teadmiste eest raha ja ei hakka vabatahtlikke projekte arendama. Hiiol on seega õigus, just nimelt riikliku rahastamisega tehtav entsüklopeedia tooks need isikud entsüklopeedia koostamise juurde. Aga alustada algusest, hakata jalgratast leiutama, arendada kaht projekti korraga, sellal kui ka siin on isikuid, kelle teadmised on midagi väärt (osad siinsed kirjutajad on paberkandjal entsüklopeedia koostamise kogemusega) tunduks kummaline. Lisaks on suur osa siinsetest kaastöölistest reaalsed mittespetsialistid, kelle kaasamine riikliku tasustatava projekti raames ei oleks kardetavasti riiklike projektide omapära tõttu võimalik, mittekaasamine aga mittearukas. P.S Nende tasustatud spetsialistide kaasamine riiklikku projekti on siiski kardetavasti kallim kui maanteed ja majad. - Melilac (arutelu) 22. aprill 2019, kell 08:17 (EEST)
Jah, Hiio ei paista arvestavat, et entsüklopeedia ei ole enam produkt, mis saab valmis, vaid projekt, mil on püsikulud. Vikipeedial on kahtlemata olulised episteemilised eripärad, nt mõnevõrra parem loetavus (teksti lihtsuse mõttes võhikule), kuid viletsam toimetatus, samuri kalduvus hoiduda koolkondlikkusest, mis kummitab spetsialistide kirjutatavaid entsüklopeediaid, Nt saaks riikliku projektina kirjutada sotsiaaldemokraatliku, turufundamentalistliku või rahvuskonservatiivse entsüklopeedia, kui see plaan juurdub sihtasutuse põhikirjas, toimetuse ja kolleegiumi valikus jne; vikipeedias see väga ei õnnestu, teised tulevad kohe karjuma ning neid ei huvita, kui ähvardatakse rahastus ära võtta. (Jajah, ma tean, et troll tuleb kohe huilgama, kuidas kõik peake tema on juudid ja kommunistid, aga mängime praegu nii, et poolearuliste arvamus on kuulamiseks liiga igav.) Nii et riiklikul rahastamisel on oma ohud. Kogu mõttega võib muidugi juhtuda ka nii, et Lukas annab lihtsalt Mart Merele Eesti Instituudis entsüklopeedia mängimiseks pappi ja see kaob kuhugi harjumuspärasel viisil, ilma et kedagi huvitaks. --Ehitaja (arutelu) 22. aprill 2019, kell 13:18 (EEST)
Kui peaks kavva võetama teha tasuta entsüklopeedia veebis, siis võiks soovitada litsentside ühildatavust. Andres (arutelu) 22. aprill 2019, kell 17:04 (EEST)
Kui tahetakse lukkulöödud tõde, siis keegi ei keela riikliku rahastuse toel teatud Vikipeedia artiklid korda teha, ära pdf-ida ning nii digitaalsel kui vajadusel ka paberkujul üldsusele kättesaadavaks teha.--Andrus Kallastu (arutelu) 22. aprill 2019, kell 18:11 (EEST)
Muide, eilsel digimäluseminaril Rahvusraamatukogus tutvustati mh ka Läti riiklikku entsüklopeediat selgitusega, et "Vene propagandasõja ajal otsustasime, et teema oma Vikipeedia, kus kirjutavad eksperdid". Litsentsid olevat piiratumad, aga üksikasju esineja ei teadnud. Kui punavalgelt isamaaline see siis on (kas nt 1918-19 sõjasündmuste raames eestlasi üldse mainitakse ja kui, siis mis võtmes), ei oska öelda, küllap oleks huvitav uurida. Meil võiks selle projekti kohta artikkel olla. --Ehitaja (arutelu) 26. aprill 2019, kell 21:02 (EEST)
Tegu siis ilmselt sellega. Paistab poolik veel. Huvitav oleks tõesti näha, kui neutraalselt see hakkab esitama teemasid, mis Läti allikates sageli on kallutatud ja ignoreerivad teiste riikide teadlaste seisukohti. Võimalikust Eesti projektist veel rääkides, ma pole liiga kindel, et sinna ikkagi ainult eksperte võetaks. Eesti ajalugu (raamatusari) peaks ka justkui ajalooteaduse tippkvaliteeti esitama, aga sinna kutsuti?/lubati? kirjutama ka mitmed poliitikutest harrastusajaloolased (Vahtre, Laar, Nutt). Samad inimesed on ka mitmete riiklikult heakskiidetud kooliõpikute autorid. --Minnekon (arutelu) 26. aprill 2019, kell 22:31 (EEST)
Hmm. "Nt saaks riikliku projektina kirjutada sotsiaaldemokraatliku, turufundamentalistliku või rahvuskonservatiivse entsüklopeedia, kui see plaan juurdub sihtasutuse põhikirjas, toimetuse ja kolleegiumi valikus jne; vikipeedias see väga ei õnnestu," - osas Wikipediate keeleversioonidest on juba vägagi sinnamaani jõutud, et vähegi poliitikat/ajalugu puudutavad artiklid on ühe ideoloogia kandjate de facto omandiks saanud. Omal ajal räägiti horvaadi Wiki kaaperdamisest neoustašite poolt (see on oletus, mida olen korduvalt kuulnud, ise kinnitada ei tea), saksa Wiki on ultravasakpoolne juba oma 10 aastat, inglise Wikis panin varem tähele teatavate riikide ajalugu käsitlevate artiklite okupeerimist vastavate marurahvuslaste poolt, viimasel ajal on märgata igal pool vasakklintonistlikku suunitlust (nt peamisi Trumpi vastaseid vandenõuteeoriaid serveeriti aastaid vaieldamatu sulatõe pähe). Eesti Wikis, kui ma siin nii ca aasta eest aktiviseerusin, märkasin, et seda, mida esialgu kartsin: et ehk ka kohalik kolkapatriotism laiab, üldsegi mitte pole. Probleemiks on meil pigem see, et eks usinamad eesti kirjutajad kipu ikka suurde maailma ehk en-wikisse minema, kus minagi aastaid askeldasin.Miacek (arutelu) 26. aprill 2019, kell 22:23 (EEST)
Kui keegi tõesti peaks püüdma Eestis maksumaksja rahadega eraldi riiklikku entsüklopeediat tekitada, siis ehk leiame piisavalt inimesi, kes aitaks selle mitte just kõige mõistlikuma rahapaigutuse idee maha laita.
Miljon+ on suuresti siiski mainekujundusliku eesmärgiga projekt ja sihib eelkõige (üli)õpilasi. Samuti on selle ressursid veel piiratumad kui meie oma väikese MTÜ omad. Seega peame lõpptulemusel ikka ise tublid olema.
Kui ma räägin kõrgkoolide kaasamisest, siis toon eelkõige välja efektiivsuse argumenti (et kui niikuinii tekste luuakse, siis võiks need ju ka teistele kättesaadavad olla). Millest ma aga väga ei räägi, on siht tagada, et järgmise põlvkonna (Eesti) spetsialistide, juhtide jt seas oleks võimalikult paljudel otsene kogemus Vikipeediasse panustamisega ning see tegevus näiks neile tavapärane. Sellesuunaline töö on varsti kestnud juba terve kümnendi. Nii me vaikselt ka kõikjale imbume.
Võib ju püüda olemasolevaid tegelasi vikiusku kallutada, aga ega mõne puhul lihtsalt ei vääri see töö vaeva (nt olen ka ise Hiioga sel teemal pikalt vaielnud, aga ta arusaam teabe loomise ja levitamise kohta on selline veidi kummaline ja mitte just ajakohane). Igatahes, väljakujunenud (et mitte öelda kivistunud) arvamusega inimeste veenmine ei taga mõjutustegevusele piisavat efektiivsust. Siit ka senised valikud.
Mis puutub nt Estonica arendamist, siis ega nad vaevalt püüaksid Vikipeediaga võistlema hakata. Eelmine sügis osalesin isegi ühel sealsel strateegiaarutelul ja pigem on siin küsimuseks, et kuidas katta neid nišše, mis viki kõrval tühjad on.
Meil kõigil on ligipääs pastakale ja paberile, aga ega seepärast veel kõik kirjanikeks ja luuletajateks hakanud pole. Keskmine inimene ei hakka nähtavasti kunagi hobikorras entsüklopeediat kirjutama, aga meie ülesandeks ongi üles leida võimalikult suur hulk neid mittekeskmisi. Kui neid on piisavalt palju, siis suudame nii vikit toimimas hoida kui ka tagada, et mingi väike radikaalide grupp asja üle võtta ei saa.
Miskit Eestiga seotud oluliste teemade kaardistamist natuke nagu toimub ja selle käigus püüaks võimalusel vaadata ka seda, et mis antud teemadel teistes keeleversioonides kirjutatud on (näide). Igasugune abi oleks siin küll teretulnud. Teadupärast on just koondartiklid ja teised mahukamad tekstid need, mis meie piiratud ressursside tingimustes piisavalt tähelepanu ei saa.
Ivo (arutelu) 27. aprill 2019, kell 01:32 (EEST)
Mis see põhiline vaidluskoht Hiioga on? Andres (arutelu) 27. aprill 2019, kell 18:22 (EEST)
Paljud ei saa Vikipeediast eriti aru, sest eeldatakse, et ju see toimib kuidagi sarnaselt sellele, kuidas varem trükientsüklopeediaid koostati (kui üldse selle peale mõeldakse, et mis see Vikipeedia on ja kuidas toimib – sageli pole inimene sellise asja peale kordagi mõelnud). Hiio saab sellest vast pärast toda vaidlust palju paremini aru, et kuidas vikit tehakse. Igatahes... kuigi tema arvates on Vikipeedia omas nišis kena asi, siis ta põhimõtteliselt ei pea võimalikuks, et see võiks meil Eestis jõuda sellise nö normaalse entsüklopeedia tasemele. Sellele ei aita kaasa ka see, et ta õhinapõhiste asjade (vähemalt pikaajalise) toimimise võimalikkusse ei usu. Samuti võib siin olla skepsist selle suhtes, et miks peaks mingi spetsialist tahtma anonüümselt panustada ja kuidas see ikkagi toimub, et kirjutaja ei saa oma autoriteedile rõhuda. Minu mäletamist pidi leidis ta küll, et ostku riik siis osa vikipediste üles, palgaku spetsialiste lisaks ja viigu asi järgneva kümne aastaga mõistlikule tasemele.
No ja muidugi häirib teda see, et paljud inimesed käsitlevad vikiartikleid nö valmistoodetena ega oska neid kriitiliste hinnata (nt kui artikkel on poolik või aegunud sisuga). Aga ma ise paigutaks selle küll vähe üldisemaks probleemiks, mil Vikipeediaga vähe pistmist – paljud inimesed lihtsalt ei oskagi (või ei viitsi/taha) infot otsida ja seda kriitiliselt hinnata.
Mõneti võib seda võrrelda ka arvamustega selle üle, et kas toetuda riigikaitses palgaarmeele või reservväele. Meie väikese riigi puhul mina isiklikult ei ole valmis uskuma, et me mõne "palgasõduriga" suudame ennast inforuumis piisavalt hästi kaitsta. Aga see pole takistanud ju paljudel risti vastupidisele arvamusele jäämast. Ivo (arutelu) 27. aprill 2019, kell 21:16 (EEST)
Sellest, kuidas tehakse Vikipeediat, ei saa üldjuhul mitte keegi aru. Aga tegelikult ei saada aru ka sellest, kuidas entsüklopeediat tehakse. St: Eestis on alati tehtud entsüklopeediaid ilma teoreetilise ettevalmistuseta, tundmata nende ajalugu ja tausta, eri entsüklopeediliste traditsioonide väljakujunemise põhjusi ja entsüklopedisti ees seisvaid valikuid. Ei olnud mingit eriharidust Hermannil, ei olnud Naanil ega Aasmäel, kõik on olnud põlve otsas nikerdavad autodidaktid, kes püüavad riiulist võetud teoseid pulkadeks lahti võtta ja siis jälle kokku panna. Sellepärast õpitakse ka iga projektiga samu asju üha uuesti. Meil pole ju isegi mitte eestikeelsete entsüklopeediate ajalugu, rääkimata üldisematest teostest - ja ega neid pole mõtet tõlkida kah, liiga nišiteema, ei müü. Ses mõttes ei erine vikipedistid n-ö trükientsüklopedistidest kuigivõrd. Kuid üldine on entsüklopeediate suhtes seegi, et need, kes Vikipeedia usaldusväärsust kritiseerivad, ei loe tihti paberentsüklopeediatki eriti kriitiliselt. Muidugi näeb see ilusam välja, klanitud ja kujundatud, jättes lõpetatuse illusiooni. Ent autoriteetsuse ja lõpetatuse mulje jätab tüüpiline paberentsüklopeedia suuresti trikkidega: suurem jagu artikleid on sama lakoonilisemad kui meie nupsakad (ja neid ei kavatsegi keegi iial pikemaks kirjutada), allikaid valdavalt ei näidata ja kui näidataksegi, siis viited on hägusemad (sageli tervele raamatule ja mitte konkreetse väite juures, nii et lugeja sisuliselt ei saagi loetut kontrollida), vaidlusi sisu üle ei avalikustata ning avaldatu aegub samamoodi kui Vikipeedias (aga siin vähemalt üritatakse seda kaasajastada).
Tõsi, enamik sellest, mida paber välja ei näita, on entsüklopeedia koostamisprotsessi normaalne osa (nt vaidlused ja inimtööjõu piiratus), sisulisi erinevusi on vähe - nt selles, et Vikipeedia näitab lugejale, kuidas moos kommi sisse ehk info artiklisse sai, ning seeläbi annab lugejale rohkem võimalust ise otsustada ja edasi uurida. See viimane ehmatab muidugi osa lugejaid ära - ent samas on see ka üks põhjustest, miks lugeja vana mudeliga tehtud entsüklopeediat enam omaks ei võta. Veebist on infot mugavam otsida, siin saab teha mittestandardseid päringuid (paberentsüklopeedia lugejat piirab toimetaja otsus, mis pannakse indeksisse ja mida ei panda), võib vabalt artiklite vahel otse liikuda, paremini on kaetud päevakajalised ja elulised teemad (kõik see, mis inimesi kõige rohkem huvitab ja mille kajastamist Vikipeedias sageli põlastatakse, sest tõsised inimesed sellise kerglase jamaga ei tegeleks), saab leida loetu allikad ja lisalugemise ning neid ühe hiireklõpsu järel lähemalt uurida (võtke prooviks üks ENE köide ja otsige artiklis viidatud raamatud raamatukogust üles). Kergemini leiab isegi selle, mis on artiklist puudu (meil on terve kari malle omaenda vigadele ja puudujääkidele osutamiseks). Nii et laia lugejaskonna katmise mõttes oleks täiesti totter hakata riigi rahaga tegema ühekordset paberentsüklopeediat. Keegi ei jaksa seda teha, keegi ei jaksa seda osta.
Mõnel muul eesmärgil, nt kultuuripärandi ja mõtteloo fikseerimise ja säilitamise otstarbel kultuurimälus oleks ses projektis oma iva: teha entsüklopeedilisest infovoost valikuline väljavõte, ajaline läbilõige sellest, kuidas osa eestikeelseid inimesi oma maailma ja kultuuri mõistab, ning levitada seda siis riigi kulul üle maa ja kaugemalegi, et kui ajaloos jälle mingi käänukoht tuleb, oleks teatud lootus jätta siiski jälg, mida tulevad põlved uurida saaksid (ega keegi Hermanni entsüklopeediat enam palju näpi, aga huvitav lugemine on, eriti ajaloolastele). Kuid siis tuleks kogu see projekt ette võtta hoopis teisiti ja teistel alustel kui Vikipeedia kritiseerijad kujutlevad. Neil on enamasti mõttes hägune unelm tagasipöördumisest lapsepõlve, kus maksid rubla ja kopikas, ei olnud seda koledat internetti ning õilis paber õilistas hoolikalt valitud Teadjaid, kes olid mitmes järgus pühitsetud, enne kui üldse trükki lubati - ja kui paberile pääses Lõplik Tõde, ilutses see igas kodus spetsiaalsel Tõeriiulil. Paraku pole seda aega kunagi olnud ega tule kah. Peab leppima Vikipeediaga. --Ehitaja (arutelu) 2. mai 2019, kell 12:53 (EEST)
P.S. Õilsate Spetsialistide ja Kasimata Pööbli epistemoloogilisest vastandusest räägib (muuhulgas) värskelt linastunud film "Geenius ja hullumeelne", mis kirjeldab Oxfordi inglise sõnaraamatu algusaegu, sh crowdsourcing'ut sada aastat enne selle sõna leiutamist. Film on küll sõnaraamatust, mitte entsüklopeediast, aga sarnasus on siiski suur ja ajalooliselt pole need kaks sugugi väga selgelt eristunud, nii et soovitan erihariduse edendamiseks ka kõigile vikipedistidele. --Ehitaja (arutelu) 2. mai 2019, kell 12:53 (EEST)

Vikipeedia suvepäevade infoRedigeeri

Tere! Kätte on jõudnud aeg planeerid viki suvepäevi! Kõik huvilised on väga teretulnud ja et see kõigile sobiks palun tehke linnukesed kuupäevade ette, mil teile sobiks suvepäevadel osaleda! Seda saab teha siin suvepäevad. Praegu on sihtkohana välja valitud Ida-Virumaa. Valikus on Lemmaku, Niinsaare ja Vaikla puhkemajad. Kui Sul on parem idee siis kindlasti käi välja :)! Kaunist teist ülestõusmispüha! --Lmk2K18 (arutelu) 22. aprill 2019, kell 12:48 (EEST)

Viki suvepäevade kuupäevad: 26.-28.07
Toimumiskoht on Ida-Virumaa. Külla on oodata ka mitmeid välismaa vikipediste.
Ivo (arutelu) 29. mai 2019, kell 20:24 (EEST)
Suvepäevade info
Regada saab siin ning tähtajaks on 21. juuli. Ivo (arutelu) 5. juuli 2019, kell 15:00 (EEST)

Tasa sõuad...Redigeeri

Viimaste päevade valguses näib etwi süsteemis (enwi toimib tavapäraselt) mingi bugi laadne asjandus sees olevat, või siis on keegi "mahtu alla" keeranud (ca 2-3 p, teed muudatuse (nt, märgid vaadatuks), lähed tagasi, ja tehtu ei kajastu, jne), "remondi"/hooldustööd?
Võib olla ka mingi ajutine viperus, praegu nt toimis ka siin wi-s.°—° Pietadè 22. aprill 2019, kell 21:46 (EEST)

Hiigelloendite mõttekusRedigeeri

Tuleks hakata kaaluma hiigelloenditest vabanemisest. Ma mõistan, et Vikipeedia algusaegadel püüdis näiteks kasutaja:Andres iga uue artikli loendisse panna, kulutades loendite täiendamise peale tuhandeid tunde aega. Nüüd saab kategooriate abil vajaduse korral täpsemad loendid poolautomaatselt teha paari minutiga. Ükski suurviki ilmselt ei tegele enam selliste hiigelloenditega. Vabanemisel tuleks alustada kõige suurematest, näiteks bioloogia mõisteid, keemia mõisteid, muusika mõisteid. On olemas ka vahepealne etapp, vaata näiteks geoloogia mõistete loendid, geograafia mõistete loendid--Estopedist1 (arutelu) 23. aprill 2019, kell 18:38 (EEST)

Ma olen selle vastu. Loenditesse on võimalik panna rohkem infot kui kategooriatesse, need on paindlikumad ja ülevaatlikumad, need ei pea piirduma olemasolevate artiklitega. Nad aitavad saada ülevaadet, millised teemad on kaetud. Ideaalis oleksid need lühileksikonid. Pealegi, milleks ära kaotada seda, mis pole jalus. Andres (arutelu) 23. aprill 2019, kell 19:18 (EEST)
Ma toetan Andrest. Käsitsi süstemaatiliselt koostatud ammendav või enam-vähem ammendav loend on palju väärtuslikum, kui juhuslikest artiklitest kategooriate abil poolautomaatselt kokku keeratud poolik asi, mis sageli ei anna vähimatki vihjet, kui suur osa sealt puudub. --80.235.107.168 23. aprill 2019, kell 22:28 (EEST)
Ma üldiselt arvan, et sellised hiigelloendid võiksid pigem sisaldada linke väiksematele loenditele. Lindude loendis oleksid näiteks toodud lindude loendid perekonniti vms. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 23. aprill 2019, kell 23:34 (EEST)
Olen sama meelt Estopedisti ja Neptuuniumiga. Jah muidugi, loendid on paindlikumad jne ... eks me ole seda kõik kuulnud. See on tore võimalus, aga paraku jäänud seni suuresti teoreetiliseks. Sellisel asjal ja sellisel kujul ma vähimatki mõtet ei näe. Loendite loendina veel ehk, aga muidu on nende loendite nüri täitmine kasutu. Oleks, et need veel esitaks arvukalt punaseid linke ja annaks sellega märku, et mis puudu. Püüdsin ka ise kunagi ühte sellist hiidloendit korrastada ja sain Epu käest sõimata, et miks ma sealt asju välja viskasin (mis sest, et välja heidetu polnud mingilgi määral klassifitseeruv mõistete alla). Pärast seda pole vaevunud. Aga ega see probleem pole ära kadunud. Ivo (arutelu) 23. aprill 2019, kell 23:56 (EEST)
Mina jälle ei näe mõtet sellisel asjal: [1]. Isegi Köögiviljade loend on kaugel täielikkusest. Ma saan aru, et Estopedist1 ettepanek on Köögiviljade loend, Puuviljade loend jt sellised kustutada. Statistika järgi vaatab neid keskmiselt 10...12 inimest ööpäevas, järelikult on neid siiski kellelegi vaja. Võrdluseks: seda köögiviljade kategoorialehte vaatab keskmiselt 3 inimest ööpäevas (ja ilmselt 99,99% pettuvad selles kategoorialehes). --80.235.107.168 24. aprill 2019, kell 00:13 (EEST)
Kui suur loend jagatakse (nt linnuperekonniti) juppideks, muutub kasutatavus kordades halvemaks. Inimesed ei tea sageli peast, mis perekonda üks või teine liik kuulub. Väike näide: kõiki linde hõlmavast loendist saad lihtsalt leida vajaliku ka siis, kui tead vaid osalist nime (brauseri otsingu abil). Või kui näiteks kooliajast meenub, et on üks f-tähega korrutis, mille nimi (faktoriaal) täpselt ei meenu, ja tahad matemaatika mõistetest järele vaadata, kuid satud hoopis alajaotuste algebra mõisted, aritmeetika mõisted, geomeetria mõisted jne otsa, ega ei jaga ära, millise alla neist see f-fähega asi peaks kuuluma. --80.235.107.168 24. aprill 2019, kell 00:29 (EEST)
Ma püüan võimalusel vältida loendilehekülgede külastamist, sest vastu vaatav on liiga masendavalt halb. Valdav enamus leheküljekülastusi Vikipeedias tuleb mitte Vikipeedia sisese otsingu, vaid ikka Google vahendusel. Ei ole aga raske näha, et miks inimesed satuvad loendilehekülgedele (otsisõna on seal ju mainitud). Aga mida kasulikku sealt saab?
Pakutud näide pole just parim. Linnuperekonniti jupitamine tegelikult oluliselt lihtsustaks tarviliku linnu leidmist. Linnuliike on üle kümne tuhande aga perekondade arv on märkimisväärselt väiksem ning tulenevalt nimetamise iseärasustest annab õige perekonna kättesaamine väga palju ja on palju kiirem, kui läbi vaadata sadu enam-vähem vastavaid linnuliikide nimesid. Nt tõenäoline on teada, et "mingi tihane, sinist värvi" jms.
Kategooriate olemasolust aga paljud lugejad ei tea. Seega on vähene kasutus pigem teadlikuse tõstmise taga.
Alati on olemas ka nt Eri:Kõik leheküljed.
Ivo (arutelu) 24. aprill 2019, kell 00:59 (EEST)
Tihane on päris hea näide - rasvatihase, sinitihase, lasuurtihase, musttihase ja taigatihase tunneb enamus inimesi tihasena ära, heal juhul salutihase ja põhjatihase ka. Kukkurtihase, sabatihase ja tutt-tihase tihasena äratundmine pole aga enam nii kindel. Siin aitabki, kui saad otsida "saba" või "tutt" järgi. Paljude liikide nimi on perekonnanimest väga erinev. Tavainimene ei oska näiteks plüüd perekond rüüt alt otsida. Eesti keeles on paljude lindude nimed tuletatud linnu häälitsuse järgi. Teadmata perekonda, saab linnu häälitsuse transkribeerimise katsetamisega üles leida päris mitu linnuliiki. Seda on väga tüütu teha, kui pead samu variante otsima paljude erinevate perekondade alt. --80.235.107.168 24. aprill 2019, kell 13:59 (EEST)

Ülevaatlikkuse huvides kindlasti ei ole mõttekas valdkonna tähestikulisi üldloendeid kaotada. Kui on tahtmist ja vajadust, on alati võimalik koostada üldloendile lisaks ka kitsamalt piiritletud loendeid. Nii on toimunud näiteks muusika valdkonna mõistetega: on olemas valdkonna üldloend muusika mõisteid ning kitsamad loendid Noodikirja märkide loend, Nüüdismuusika mõisteid, Elektroonilise muusika mõisteid, Varajase muusika mõisteid, Kontrapunkti mõisteid. Kategooria ei asenda loendit, sest loendis võib olla ka mõisteid, mille kohta artikkel puudub. --Andrus Kallastu (arutelu) 24. aprill 2019, kell 02:01 (EEST)

Täpsustuseks: kui tegemist on mõistliku ja põhjaliku loendiga, siis vaevalt siin kellelgi midagi selle vastu on. Hetkel on teemaks ikka need üldvaldkonna loendid, millel asjalikku sisu suurt pole (ja ei teki ka). Ivo (arutelu) 24. aprill 2019, kell 02:39 (EEST)
Põhimõtteliselt piisab ühest inimesest, kes asja ette võtab, et asjalik sisu tekiks. See on nagu muudegi lehekülgedega: kui ei kustuta, siis on võimalik paremaks teha.
Bioloogia mõistete puhul on probleemiks kriteeriumi ebamäärasus, võib-olla tuleks kriteeriumi täpsustada. Andres (arutelu) 24. aprill 2019, kell 05:43 (EEST)

Mis puutub perekondadesse, siis minu meelest tuleks liigid loetleda üldjuhul perekonna artiklis. Andres (arutelu) 24. aprill 2019, kell 10:43 (EEST)

taksonite asjad las jääda. Taimede loend, lindude loend jne las jääda. Süstemaatika on pidevas muutumises ja loendid sisaldavad nii eestikeelset kui ladinakeelset nime. Küll aga suurvaldkondade hiigelloendid hammustavad vastu. Eriti kahju, kui tippvikipedistid mingi kiiksu (?) tõttu raiskavad selle peale aega--Estopedist1 (arutelu) 24. aprill 2019, kell 10:48 (EEST)
taksonite loendite puhul (nt taimede loend) ma küll ei tea, mis teha, kui nende avamine ja redigeerimine muutub väga aeglaseks, nt nagu kasutaja:Mariina/materjal puhul on juhtunud. Peale selle: Leidsin veel ühe unikaalse lahenduse: Kategooria:Maateaduste mõisteid--Estopedist1 (arutelu) 24. aprill 2019, kell 10:54 (EEST)

Minu meelest mõistete loend on nagu raamatu aineregister, mida on tore sirvida. Andres (arutelu) 24. aprill 2019, kell 11:01 (EEST)

Ma ei saa päris hästi aru, miks taksonite hiigelloendid võivad jääda ja valdkondade omad mitte. Kui argument on lehekülje suurus ja laadimisaeg, siis kõige suurema baidiarvuga loendid on praegu ‎Õnne 13 jagude loend, Eesti külade loend, Eesti mõisate loend, Taimede loend, Eesti U-21 jalgpallikoondise mängude loend jne. Kas need ära kaotada? Kas saan õigesti aru, et kaotamise all ei mõelda täiesti ära kustutamist, vaid väiksemateks alaloenditeks jaotamist? Loend on kasulik leheküljetüüp (Andrese kirjeldatud põhjustel) ja loendite täiendamine ja toimetamine on sama tähtis ja samade probleemidega kui artiklite täiendamine-toimetamine (mida lisada, mida välja jätta, kas on toimetajateks leida valdkonna eksperte või lihtsalt viitsijaid inimesi jne). Kui mõni loend on ideaalsest kehvemas seisus, ei tähenda see tingimata, et seda loendit pole vaja. Loendidki on pooleli, nagu artiklid. Ja ma ei arva, et loendite täiendamine on aja raiskamine. Ma ise ei viitsi seda süstemaatiliselt teha, aga mul pole selle vastu midagi, kui näiteks Andres tahab seda teha. Adeliine 24. aprill 2019, kell 11:25 (EEST)

Estopedistil on õigus selles, et pidevalt muutuv süstemaatika annab taimede ja lindude loendile sügava mõtte. Eesti mõisate loendi võiks aga küll maakondade (ja Läti mõisate kunagise arutelu põhjal pigem just praeguste maakondade) vahel ära jagada. Ehk siis kui kellelgi on idee, mismoodi mõnd loendit paremini ümber korraldada, tasub see arutellu panna. - Melilac (arutelu) 25. aprill 2019, kell 14:00 (EEST)
Mõisaid ei ole nii palju, et nad ei võiks ühes loendis olla. Küll aga võiks olla nii, et koondloend oleks lihtsalt vormistatud ja see keeruline vormistus oleks maakondlikes loendites. Andres (arutelu) 26. aprill 2019, kell 14:20 (EEST)
Siin tuleks meeles pidada, et osa praegusi kehval järjel loendeid (nagu nt lindude loend ja taimede loend) muutuksid täiesti kasututeks oma mahu tõttu, kui need mingigi mõistlikku põhjalikkuse taseme saavutaksid. Näiteks linnuliike on "ainult" kümme tuhat, aga taimede puhul on see number ikka väga-väga palju suurem (isegi praegune loend on selle kommentaari kirjutamise hetkel 191 810 baiti pikk ning see katab ainult protsendi murdosa võimalikust mahust). Seega tooksin uuesti välja, et probleem on natuke sügavamal. Nagu ma juba korra kirjutasin: "kui tegemist on mõistliku ja põhjaliku loendiga, siis vaevalt siin kellelgi midagi selle vastu on". Probleemiks on just need mittemõistlikud ja mittepõhjalikud ning samal ajal näib eksisteerivat tugev vastuseis sel teemal midagi ette võtta.
Nt oleks paljude loendite puhul vaja täielikult ümber teha nende koostamise põhimõtted (alates sellest, et mis üldse sinna loendisse läheks, kuni selleni, et kuidas neid loendeid täita).
Samuti võiks mõista, et praktikas otsivad [vähemalt Eesti] inimesed asju siiski Google vahendusel ja väga harva otse Vikipeediast. Selliseid asju tuleks tingimata arvesse võtta, kui tahaksime tegelikult ka inimestele asjade leidmist lihtsamaks teha. Ivo (arutelu) 27. aprill 2019, kell 00:18 (EEST)
Ma ei tea, miks mõned kasutajad kategooriate süsteemi väljaarendamisele loendeid eelistavad. Nt isegi Psühholoogia mõisteid (mul on see jälgimisloendis): pole ju nii populaarne teermavaldkondki, pole ju NII suur loend, aga ometigi minu meelest on vastav kategooria allkategooriatega oluliselt kasulikum.Miacek (arutelu) 27. aprill 2019, kell 00:25 (EEST)
Vahe korraliku loendi ja kategooria vahel seisneb selles, et A: esimeses on kirjas ka see, mis on puudu ja tuleks ära teha,B: see jaguneb vähem alamteemadeks, võimaldades asju nii lihtsamini leida ja C: Annab natuke lisainformatsiooni. Kõik see võib olla midagi sellist, mida vahel vaja läheb.
Keegi kirjutas siin ilma allkirjata. Kategooriad ei anna ju põhimõtteliseltki loendeid, sest kõik, mis on alamkategooriates, jääb välja. Andres (arutelu) 27. aprill 2019, kell 17:32 (EEST)
@anon: puuduvate teemadse jaoks on sobilikud "soovitud artiklite nimekirjad". Süstematiseerimata hiigelloenditest seevastu ei ole reaalset kasu.Miacek (arutelu) 27. aprill 2019, kell 21:09 (EEST)
Enamik teemasid ongi ju puudu, ja soovitud artiklites ei ole mingit süsteemi. Andres (arutelu) 28. aprill 2019, kell 01:57 (EEST)
Kui Eesti inimene otsib praktikas rohkem Googlest kui Vikipeediast, siis pole vaja Vikipeedia otsingumeetodite tõhususele ja lihtsusele tähelepanu pöörata? Võiks ikka arvestada nende inimeste vajadustega, kes Vikipeediat kasutavad, mitte lootma jääda sellele, et Wikipedia artiklid on Google otsingu tulemustes üsna kõrgel kohal ja suhteliselt relevantsed. Internetikiirused kasvavad, arvutite võimsus kasvab, see, mida praegu peetakse hiigelloendiks, võib tuleviku infouputuses olla lakooniline infoessents. -80.235.107.168 28. aprill 2019, kell 08:58 (EEST)
Vastupidi. Just nimelt on vaja Vikipeedia otsingumeetodite tõhususele ja lihtsusele tähelepanu pöörata. Seda ma räägingi. Probleemiks on see, et seda tüüpi loendid, mida siin teha püütakse, ja nende tegemise viis, ei toeta kohe kuidagi tõhusust ja lihtsust. Nii ongi olukord, kus inimestel on lausa mõistlik otsinguid teha Google vahendusel, sest siis on vähemalt natuke lootust midagi üles leida. Ivo (arutelu) 28. aprill 2019, kell 22:14 (EEST)
Loend ongi kasutajasõbralikum, tõhusam ja lihtsam lahendus võrreldes kategooriaga hõlmatud märksõnadega. Mõne kategooria all on kokku pandud pudru ja kapsad. Mulle jääb mulje, et loendite nagu Köögiviljade loend või Puuviljade loend vastu saab olla vaid mõni bioloogiakretiin, kes tahaks näha samasugust lihtinimesele rasket ja ebameeldivat süsteemi, nagu e-elurikkuses [2] või analoogsetes lahendustes. --80.235.107.168 30. aprill 2019, kell 09:18 (EEST)

Loendid saab ka tähestikuliselt jaotada, nagu meil praegu on biograafiate loendid. Andres (arutelu) 27. aprill 2019, kell 17:29 (EEST)

Me kõik teame, et hästi koostatud loenditest võib teatud oludes isegi kasu olla. See ei ole hetketeema.
Probleeme on loenditega palju. Näiteks, nagu välja toodud, siis osad neist on väga halvasti läbi mõeldud (kasvõi nimetatud taimede loend) ja paljusid tuleks koostada hoopis teisiti (nt automaatselt). Praegu tehakse nendega hulka tööd, aga tulemus on pehmelt öeldes halb. Ja siis kaitstakse tehtut stiilis, et loendid ise on ju kasulikud (aga siin räägitakse teoreetilistest loenditest ja mitte sellest jamas, mis meil siin vikis on). Kuidas me niimoodi need loendid korda saame, kui tahetakse vanaviisi jätkata? Ivo (arutelu) 27. aprill 2019, kell 20:42 (EEST)
Minul näiteks on loenditest abi olnud (aga olen vaadanud nt ehitust, tööriistu, metsandusele lisanud, seega väheseid), sest üliõpilane saab mõttele suuna, millest kirjutada. --.Toon (arutelu) 27. aprill 2019, kell 21:12 (EEST)
Ei taha vanamoodi jätkata, tahan loenditega rohkem töötada, et need sisukamad ja hõlmavamad oleksid. Võib-olla siis teised tulevad ka kaasa.
Sa heitsid loenditele ette, et need on pikad ja ebatäielikud. Pikkuse vastu aitab tähestikuline jaotamine, täielikkuseni jõudmine võtab aega, nii nagu ka entsüklopeedia enda ja mis tahes artikli heaks artikliks kirjutamine. Taimi saaks hõimkondade vahel ära jagada, aga ega see palju ei muudaks. Kui nüüd teha ühe 200 000lise loendi asemel 1000 kahesajast loendit, kuidas see siis parem oleks.
Mismoodi sa mõtled loendeid automaaatselt teha? Andres (arutelu) 28. aprill 2019, kell 01:57 (EEST)
On hulk vikisid, kus üle poole artiklitest on automaatselt loodud. Loendite koostamine on aga palju lihtsam, kui artiklite genereerimine. Sellist loendiloomet on ka siin tehtud, aga sedapuhku küll ainult projektilehekülgedena ja väga väikeses mahus (kuigi kasvõi lingitud tabelid saaks alati natuke ümber teha, uuesti genereerida vastavalt muutustele haldusüksuste piirides ja ongi hulk uusi artikleid valmis – sellised loendid on juba midagi midagi sellist, mille puhul ma räägiks lisaväärtuse olemasolust). Seda laadi asju nagu taimenimede loendid jms saaks väga hõlpsalt automaatselt genereerida. Nende käsitsi tegemine (ja seda veel läbimõtlemata ülesehitusega) on kõik muud kui mõistlik. Ivo (arutelu) 28. aprill 2019, kell 22:10 (EEST)

Sünniaeg / SünnikuupäevRedigeeri

Kas neid kuidagi automaatselt (inimkäsul) ühtlustada ei saaks?

{{Poliitik / {{Infokast ametiisik
| sünniaeg = / | sünnikuupäev = 

°—° Pietadè 25. aprill 2019, kell 17:41 (EEST)

Tehtud. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 25. aprill 2019, kell 18:33 (EEST)
Grazie mille! °—° Pietadè 25. aprill 2019, kell 18:36 (EEST)

Üks blokeerimineRedigeeri

Minu meelest ei olnud IP-numbri 80.235.107.168 blokeerimiseks vajadust. Andres (arutelu) 2. mai 2019, kell 15:00 (EEST)

Minu meelest jällegi oli. Kusjuures määravaks sai minu jaoks tema järjekordne temp täna hommikul (vt [3]), mitte niivõrd enamjaolt (hiljem ta mõnevõrra leevenes) ilmselgelt halvas usus tehtud muudatused Kuusiku, Kaljulaidi ja Ojasoo artiklites. Kuigi minu meelest ka selle pröökava suhtlusstiili eest, mida ta nendel arutelulehtedel vileles, oleks võinud blokeerida. Muide, Temast on siin ka varem korduvalt juttu olnud ja on ilmekalt näha, et ta pole selle ajaga karvavõrtki muutunud: endiselt annab tooni soovimatus ylejäänud kogukonnaga konstruktiivselt kaastööd teha ja nähakse ennast absoluutse tõe esitajana, keda "poliitadminid" jne kiusavad. Jääb arusaamatuks, et miks on vaja raisata teiste pikaajaliste kaastööliste (antud juhul nt Minnekoni, kes temaga tulutult usutleda pyydis) aega ja ilmselt ka närve. Seda enam, et samaaegselt arutleme siin, et inimesed on tydinenud, vikipediste jääb vähemaks ja kuidas seda olukorda kyll parandada. Sisulise arutelu ja kriitika vastu pole mul midagi, aga antud isiku puhul sellega tegu ei ole.
Pealegi, kui tegu on (ja minu meelest on) alatiseks blokeeritud Kasutajaga "90.191.1g6.98", siis tuleks ta juba nagunii blokeerida juba varasema bänni vältimise pärast.
- Neptuunium ❯❯❯ arutelu 2. mai 2019, kell 15:37 (EEST)
Mis oleks blokeerimisest parem alternatiiv? See, et Neptuunium või keegi teine peab jätkama anonüümiku jaoks personaalse koristaja, toimetaja, selgitaja ja süljetopsina kuni see ükskord ära väsib? --Minnekon (arutelu) 2. mai 2019, kell 19:51 (EEST)
Äkki Neptuunium suvatseb selgitada, mille eest Kasutajaga "90.191.1g6.98" igavese blokeeringu sai? Blokeeringu autor pole põhjendust lisanud. --91.129.108.168 2. mai 2019, kell 20:20 (EEST)
Võibolla 80.235.107.168 sattus 2.mai hommikul lugema, mida adminnid tema kohta Kasutaja arutelu:Neptuunium lehel pealkirja all "Kremli troll" kirjutavad? Vikipeedia reeglites ei ole toodud välja erandit, et adminnidel on täielik õigus Vikipeedia kaastöötajaid sildistada ja sõimata. --91.129.108.168 2. mai 2019, kell 20:46 (EEST)

Mis temp see oli? Kui ma lingin, siis saan vigase pealkirja. Andres (arutelu) 2. mai 2019, kell 22:30 (EEST)

Parandatud link Eri:Kaastöö/80.235.107.168 Nendele neljale lisaks veel mitu taolist arutelulehte, mille nyydseks kustutasin. Sisu oli identne. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 2. mai 2019, kell 22:43 (EEST)
Tegemist on ilmselgelt pahatahtliku isikuga. See, et ta vahel mõned asjalikud muudatused sisse poetab ja on arutelulehekülgedel toone vähemaks võtnud, on puhtalt seepärast, et ta on näinud, et see annab talle võimaluse siin oma tegevust jätkata. Meil ei ole mitte ühtegi mõistlikku põhjust antud isikut tolereerida, sest kui vaadata vähegi tema tegevuse ajalugu, siis ilmneb peagi, et nii selgelt pahatahtliku inimest leidub vandaalide seas haruharva. Ta oskab oma jälgi küll keskmisest vandaalist palju paremini peita ja tegevuse eesmärke varjata, aga see muuda asjaolu ennast. Ivo (arutelu) 2. mai 2019, kell 23:54 (EEST)
Väidetavalt oli blokeerimise põhjus siiski 2. märtsi hommikul, päev pärast adminnide poolset laimavat sõimu toimunud tegevus. Loodetavasti ei väida Neptuunium, et ta need koledad teod jõudis mingite muude arutelulehekülgede nüüdseks ära kustutamisega ära peita. Heatahtlikke inimesi, kes Vikipeedia kaastöötajaid Kremli trollideks sõimavad ja sellega mitte nii heatahtlikele kasutajatele head eeskuju annavad, siin ju ei blokeerita. Ma ei ole kunagi oma jälgi peitnud. Samuti oma eesmärki - saada Vikipeedia poliitilisest propagandast vabaks (ka teatud poliitikute kohta süstemaatiliselt krimi- ja kõmuuudiste artiklitesse sisse kirjutamine, samas kui teiste poliitiliste jõudude puhul samasugused skandaalid "unustatakse" kajastamata, on poliitiline propaganda).--91.129.97.56 3. mai 2019, kell 08:26 (EEST)

Mina näen seda, et tegu on inimesega, kes peale tavalise kaastöö püüab valvata esitatu tasakaalustatuse üle ning selle üle, et halbu asju maha ei vaikitaks. See ei ole minu meelest halb. Tema halvad küljed on: 1) ta eeldab, et Vikipeedia administraatorid on poliitiliselt kallutatud ning püüavad seda kallutatust Vikipeedias läbi viia; 2) ta omistab teistele kaastöölistele halbu kavatsusi juhtudel, kui meie arvates neid ei ole; 3) ta esitab oma argumente sageli ründavalt, juba ette võitluslikult, agressiivselt, ebaviisakalt, isiklike rünnakutega pikitult, irooniliselt; 4) ta ei saa hästi aru, kuidas esitada materjali ilma omapoolsete hinnanguteta. Teiselt poolt, me teeme tema suhtes mõnikord osalt samu asju: 1) eeldame, et ta ei tegutse heas usus, on kallutatud ja pahatahtlik (minu meelest need eeldused on väärad), 2) ründame teda isiklikult, argumenteerime agresssiivselt ja ebaviisakalt, omistame talle motiive, mida tal ei ole. Andres (arutelu) 3. mai 2019, kell 08:50 (EEST)

Enamuse punktidega nõus, aga nt kui inimene agressiivselt nõuab (kusjuures ainult teatud teemades) teistelt väga korrektset allikate järgimist ja allikakriitilisust (mõnikord põhjendatult, mõnikord mitte) ja järeldab, et selle vastu eksijaid sihilikult manipuleerivad, aga samal ajal käib ise allikatega väga vabalt ringi ja esitab rahumeeli oma isiklikke ideid allikates esitatud ideede pähe, siis on raske selle taga heas usus tegutsemist näha. Aga kui ka inimesel tõesti on head kavatsused, kuid ta siiralt ei suuda mõista, miks Vikipeedia pole koht oma isiklike seisukohtade levitamiseks ja peab teiste sõimamist normaalseks suhtluseks, siis probleem jääb ikka alles ja see on vaja lahendada, olgu siis blokeeringu või millegi muuga. Pealegi nagu ülalpool juba öeldud, tegu on selgelt sama inimesega, kes on varem erinevate IP-de ja kontode kaudu tegutsedes samamoodi käitunud. Samad probleemid, samamoodi on teised üritanud selgitada Vikipeedia põhimõtteid ja teda korrale kutsuda ning lõpuks kui muu ei aita, siis ka bännida, aga kõik on nagu hane selga vesi ning varsti kordub sama tsükkel uue IP või konto alt. --Minnekon (arutelu) 3. mai 2019, kell 11:43 (EEST)
Minu meelest võib tõendite põhjal pigem öelda, et tegu on inimesega, kelle jaoks "esitatu tasakaalustus", "halbade asjade mahavaikimine" jms on oluline ainult juhul, kui see läheb vastuollu tema enda ilmavaatega. Näiteks polnud tal absoluutselt probleemi kirjutada artiklit (ja esitleda absoluutse tõena) täiesti otseselt kallutatuks ja proovimast sellesse lisada otseselt väljamõeldud väiteid. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 4. mai 2019, kell 18:47 (EEST)

valvata esitatu tasakaalustatuse üle ning selle üle, et halbu asju maha ei vaikitaks.

Millise artikli ma 2. märtsi hommikul siis kirjutasin täiesti otseselt kallutatuks (ja esitlesin absoluutse tõena) ja proovisin sellesse lisada otseselt väljamõeldud väiteid? Kahjuks ei saa ma päris nõustuda ka Andresega, sest halbade asjade mahavaikimises ma reeglina probleemi ei näe, kui nende halbade asjade all peetakse silmas päevakajalist tabloidset kätši, kes kellele halvasti ütles, kes kelle ütlemise peale solvus, kes kelle kohta mingeid tõendamata süüdistusi loopis, kes kelle naise üle lõi või kelle meest magatas. Aga artikkel ei tohiks koosneda ka üksnes nähtuse fännide loosungitest, või veel hullem, artikli teemaks oleva objekti enda poolt meediasse paisatud kiidulaulust nopitud parematest paladest. Minu arvates oleks hiiglama tore, kui see päevakajaline tabloidne jõuramine, poliitiline ärapanemine jne jääks teatmeteostest välja, ja kui sellest tõesti mingi osa peaks omama ajaloolist väärtust, tuleks see sisse kirjutada siis, kui asjad on juba saanud settida ja pidev uute uudiste tulv on vanemate seast välja sõelunud selle kõige olulisema, mis meeles pidamist väärib. Paraku tugevalt tasakaalust väljas artiklit on täiesti neutraalse info lisamisega väga raske tasakaalu ajada. Kuna tabloidse jura minu poolt kustutamisesse suhtutakse siin äärmiselt vaenulikult, siis ongi võimalus tasakaalustada artiklit veidi teistpidi kaldus infoga. Neutraalse infoga saab kallutatust kompenseerida vaid siis, kui seda neutraalset infot hästi palju lisada, et kallutatud jutul enam kaalu poleks. Paraku ei suju sellegagi kõik ladusalt. Tallinna TV artiklis kirjutasin sisse hulga tehnilist, juriidilist ja muud neutraalselt telekanalit tutvustavat infot, ja saingi näha, kuidas kurdeti, et lasteaedade rahastamise teema ei paista info rohkuse tõttu enam silma, mistõttu pandi ette Tallinna TV-st rääkivat infot kärpida, et lasteaedade jutt paremini silma paistaks. Ma teadsin kogu aeg, et NO teatri rasedapeksuskandaal on Vikipeedias kajastamata. Ma lootsin, et see on sammuke selles suunas, et tabloidse sisu lisamisega peetakse piiri. Aga nähes kuulujutu põhjal EKRE ministrikandidaadi lintšimist, sain aru, et see oli asjatu lootus - pigem oli tegemist sellega, et omasid hoitakse.--91.129.109.54 5. mai 2019, kell 18:46 (EEST)
Võib täiesti olla, et keegi tegutseb omast arust heas usus, kuid on lihtsalt liiga rumal, et tema "heauskne" tegevus teiste Vikipeedia kaastööliste omaga ühilduks. Olen üsna kindel, et näiteks Mariina askeldas suurema osa ajast heas usus, lõpuks ainult ei suutnud keegi tema järelt koristada (eks ajapikku kasvasid selle tõttu ka konfliktid). Nii et selles mõttes ei ole heausklikkus mingi absoluutne lunastus. Meil on ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias praegu hulgaliselt tegelasi, kes elavad heas usus välja oma paranoiat, nähes kallutatust kõigi teiste tegevuses peale iseenda; kui tegu on elanikkonna tähtsa grupiga, siis peavad nad olema esindatud Riigikogus (ja ongi), aga Vikipeedias ei pea, sest siin on mitte esindusdemokraatia, vaid meritokraatia. Antud juhtumil ei paista olevat kuigi suurt vahet näiteks Ummelasega, kes ka alguses üritas artikleid Keskerakonna propagandaga "tasakaalustada", ent lõpetas ikkagi suust verist vahtu välja ajades ja röökides, et ta helistab Ameerikasse ülemustele ja kõik Eesti viki adminid lastakse lahti. Liikumine samas suunas on silmaga näha ning ma küll ei leia, et kurva lõpu isiksuse mandumiseni marutõbiseks kährikuks peaks tingimata ära ootama. Nagu korduvalt öeldud: mida rohkem Andres siin trolle poputab, seda vähem on mul huvi siia tulla. --Ehitaja (arutelu) 12. mai 2019, kell 13:00 (EEST)
Millistest aruteludest selle Ummelase värgi kohta lugeda saaks? Kõlab päris naljakalt, kurvalt muidugi ka. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 12. mai 2019, kell 14:13 (EEST)

See, mis siin praegu toimub, võib ka Vikipeedia vastikuks muuta. Andres (arutelu) 12. mai 2019, kell 22:48 (EEST)

Ma väldin teadlikult EKREt jms irriteerivaid päevapoliitilisi teemasid ja ei ole aega hakata diffe üksipulgi läbi vaatama ka, aga "karistuse" ranguse tõttu tahaks kommenteerida: ei ole leidnud mitte midagi, mis õigustaks tähtajatut blokki. Andres juhtis ülalpool tähelepanu, et IP suhtlemismaneer on halb (agressiivne), kui see ka on tõsi, ei õigusta see mitte kuidagi tähtajatut blokki, vaid ajaliselt piiratut. Minu arvates toimis IP Ojasoo/Kaljulaidi/Kuusiku küsimuses heas usus. Meil on vaja rohkem, mitte vähem kasutajaid. Teen ettepaneku blokk tühistada.Miacek (arutelu) 13. mai 2019, kell 01:56 (EEST)
Ei nõustu. Lisaks ta väga ebameeldivale suhtlusmaneerile yritas ta pidevalt artiklit muuta teadlikult kallutatuks (ei ole heauskne käitumine), sisuliselt sodis kiusuks erinevaid teisi artikleid (kustutamismärkused ja arutelulehed) ning temaga on ka varem hulganisti probleeme olnud. Samuti pole talle probleem eelnevaid bänne teadlikult vältida, mis on reeglitega keelatud. Meil ei ole taolisi kasutajaid vaja, kes systemaatiliselt teiste kaastööliste aega ja närve raiskavad (ajades neid vikist eemale) ning entsüklopeedia kvaliteeti oma teadliku POV-kaastööga madalamale kisuvad. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 13. mai 2019, kell 13:06 (EEST)
Nimeta üks (1) artikkel, mida ma "lisaks sodisin"?--176.46.18.212 13. mai 2019, kell 18:36 (EEST)
Iga minu lause kallal näritakse, nõutakse viiteid, et minu kirjutatud lause annaks edasi täpselt just seda, mida viidatud tekst, kuid samas ei tohi 1:1-le maha kirjutada. Samas on hulk teiste kirjutatud artikleid, kus pole ühtegi viidet ja kus on äärmisekt kahtlasi väiteid, kuid kui sellele arutelulehel tähelepanu juhin, siis nimetatakse seda sodimiseks ja blokkimise peamiseks põhjuseks! Nt artikkel Malm, mille arutelulehele ma artikli kustutamisettepaneku tegin, sest viited puudusid ja tekst on väga kahtlaste väidetega, nt: "Malm erineb terasest selle poolest, et malmi pole võimalik toatemperatuuril plastselt deformeerida, kuna malm puruneb." - Minu teada on malmi ja terase peamine erinevus süsinikusisaldus. Väide, et "malmi pole võimalik toatemperatuuril plastselt deformeerida, kuna malm puruneb", ei vasta tõele - malmil on kahtlemata olemas plastsete deformatsioonide vahemik, mille puhul malm ei purune. See vahemik võib olla kitsam kui terase puhul, kuid see on olemas, muidu ei saaks seda uurida: https://link.springer.com/article/10.1023/B:MSAT.0000043098.43295.94 ja https://www.researchgate.net/publication/257540496_Deformation_and_failure_in_nodular_cast_iron --176.46.18.212 13. mai 2019, kell 22:29 (EEST)
Minu teada saab "vikitoatemperatuuril plastselt deformeerida" mida iganes heng soovib, tõde, malmi jpm, mix siis kurdad??? Pääasi, ära võta midagi isiklikult, sest anonüüm«kk»-s (kk=keskkond) isikuid kui selliseid polegi, ei saagi olla...; kahtlemata on malmil olemas siinsest virtuäälrääulsest erinevad omadused, kui 6igesti mingist NN 5-aastaku ajal läbitud materjalikursusest mäletan (aga seda juhatas Sm Brežnev isiklikult, korda, riigikorda, -korratust, pean silmas (mitte õppeaine tunde), aga, nüüd on kõik kiirem, 5-aastakute asemel 4-aastakud, jne.
Üheks lahenduseks võiks ehk olla ka see, kui vahetaksid oma "libisev-olu" (pidevalt muutuv allkiri, ja siin olles ei tea (ei ole võimalik, lihtsate vahenditega) alati ka seda, kes su allkirja muudab) mingi pide-va-ma vastu?°—° Pietadè 13. mai 2019, kell 22:46 (EEST)

Kui leiad artiklis vea, siis kõige parem on, kui parandad ja lisad viite. Kui tead, et on vale, kuid viidet ei jõua otsida, siis lihtsalt paranda. Ja kui parandada on raske, siis lihtsalt kirjuta arutelusse, mis valesti on. Kustutamismärkust vms ilma mingi põhjenduseta panna ei ole mõtet. Andres (arutelu) 14. mai 2019, kell 08:44 (EEST)

Ma vaatasin seda malmi artiklit. Viidete puudumise pärast ei tule kustutada, vaid viited tuleb lisada. Kui Sa ütled, et artikkel on ilmselt tendentslik, siis sellest pole kasu, kui see teistele ilmne ei ole. Viki võimaldab puudustega artiklit paremaks teha. Ei ole mõtet kustutada: see ei ole tõhus, sest nii peaks aina nullist alustama. Sa tõid praegu välja minu meelest sõnastuse ebatäpsused. Parandamiseks on tarvis leida parem sõnastus. Andres (arutelu) 14. mai 2019, kell 08:57 (EEST)

Ma olen juhindunud sellest, kuidas eeskujud, kõrgemate õigustega isikud, on minu kirjutatud artiklitega käitunud ja milliseid põhjendusi on minu kirjutatud tekstide kustutamiseks toodud (nt Elektroonilise hääletamise kriitika). Lihtsal kasutajal on ju kõige mõistlikum juhinduda sellest, kuidas kõrgemate õigustega staarkasutajad ette näitavad. Aga ma ei taha Andresele rohkem tüli teha, las need artiklid jäävad pealegi kellegi teise parandada, ma ei tunne end metallurgia valdkonnas kuigi tugevalt. Lihtsalt jäi mulje, et kui mõni noor satub lugema, siis võib talle tekkida mulje, et ongi kindel printsiip, et kui painutades või haamriga koputades läheb asi katki, siis on malmist, kui mitte, siis terasest (kuigi olen näinud oma silmaga terasest raudteerööpamurdu ja rongiõnnetuses pooleks murdunud jämedaid raudteevaguni terasvedrusid, ning minu 50 aastat vanade malmist suurte kruustangide korpus on kasutamisest haamritäkkeid ja mõlke täis, mida vähemalt vanasti loeti plastseteks deformatsioonideks).--176.46.18.212 14. mai 2019, kell 15:31 (EEST)

"Samuti pole talle probleem eelnevaid bänne teadlikult vältida, mis on reeglitega keelatud." Lihtsalt huvi pärast, kus on reegel, et kui keegi blokerib Vikipeedias minu IP-aadressilt muudatuste tegemise, siis ei tohi ma enam ka ühegi teise aadressi alt muudatusi teha? Ma olen püüdnud end Vikipeedia reeglitega kursis hoida, kuid pole sellisele reeglile sattunud. --176.46.18.212 14. mai 2019, kell 15:17 (EEST)

Senise arutelu stiilist ma saan aru, et Sinu puhul ei ole tegu alaealise pullivennaga, kes käib Vikipeedias lihtsalt laamendamas. Täiskasvanu ja arvatavasti ka süüdivana võiksid Sa mõista, et alalist blokeeringut ei panda lihtsalt niisama. Järelikult Sinu tegevuses on midagi sellist, mis on Vikipeedia kontekstis sobimatu. Normaalne inimene mõtleks veidi järele ja muudaks oma käitumist. --Andrus Kallastu (arutelu) 15. mai 2019, kell 02:20 (EEST)
Sa pakud välja, et ma peaks Vikipeedia propagandakanaliks muutmisega leppima, sest mõnel propagandistil on võimalus mingeid ip-aadresse alaliselt blokeerida? See ei tundu kuigi arukas ettepanek. Kas on raske vastata konkreetsele küsimusele, kus on reegel, millest Neptuunium justkui räägib? Miks ma näen massilist kirja pandud Vikipeedia reeglite rikkumist Neptuuniumi poolt, samas kui mulle ette heidetava osas ei suuda keegi miskipärast konkreetsele reeglile viidata? Kena oleks, kui suurema võimuga isikud oleksid reeglite järgimises eeskujuks, mitte nii, et kuskil nurga taga sõimavad teisi trollideks ja siis vinguvad, kui keegi vastu sõimab... --176.46.18.212 16. mai 2019, kell 23:20 (EEST)
Võib-olla lõpetaks kõigepealt sõimamise ära ja käituks väärikalt? Kui Sa artikli puhul näed, et midagi vajab kohendamist, siis lihtsalt tee seda. Kui Sa ise parandada ei oska, siis kirjuta arutelulehel, et see või teine asi on Sinu meelest kahtlane (näiteks ebatäpne, mitteneutraalne, originaaluurimus vms). Pole vaja kulutada enda ja teiste aega tühjale vahutamisele. --Andrus Kallastu (arutelu) 17. mai 2019, kell 15:31 (EEST)
Väärika käitumise osas on siin, kahjuks, raske eeskuju leida. Sellest need hädad pihta hakkavad. Sest tundub, et kirjutatud reeglite asemel kehtivad siin hoopis mingid muud, ja see, mis on lubatud ühtedele, ei ole lubatud teistele. Ma küll ei ole eriline demokraatia nõudja, kuid arvan, et selged reeglid aitaks palju probleeme ära hoida. Kui ikka reeglites oleks kirjas, et adminniõigustes isikud võivad kaaskommentaatoreid kremli trollideks, jne. sõimata ja üldse mingite oma reeglite järgi tegutseda, siis ma oma nina siia üldse ei pistaks. Keegi võiks siiski väärikalt viidata reeglile, mis keelab mõnelt teiselt IP-aadressilt kaastööd teha, kui eelnevalt kasutatud IP-aadress blokeeritakse.--176.46.18.212 17. mai 2019, kell 19:04 (EEST)
Ok. Tundub, et see vestlus ei vii meid eriti edasi. --Andrus Kallastu (arutelu) 17. mai 2019, kell 20:13 (EEST)
Eelnevat lubadust lugedes tekib kerge kiusatus teha tõepoolest ettepanek lisada reeglitesse lause "Adminniõigustes isikud võivad kaaskommentaatoreid Kremli trollideks, jne. sõimata ja üldse mingite oma reeglite järgi tegutseda.", kui trollist vabanemiseks miski muu ei aita, aga tegelikult ma selle efektiivsusse ei usu. Niikuinii valetab ja pärast ei lähe kuhugi. Nagu tookord, kui üks troll (oli ta sama või teine, mine võta kinni) ise sõimeldes enda blokkimist nõudis, ent kui Andres bloki kohe tühistas, jätkus räusk endistviisi. Nii et peame Andrese-nimelist trollikasvandust rõõmsalt edasi. --Oop (arutelu) 18. mai 2019, kell 17:05 (EEST)

Toetan blokeeringut. Paistab üsna lootusetu juhtumina, blokeeritav ei näita üles vähimatki soovi ennast parandada. Artiklite aruteludes on nüüd viimati mitu kasutajat asjalikult selgitanud, mille poolest olid täiendused erapoolikud või ebaasjakohased või allikatest hälbivad. Aga järgnevate kommentaaride järgi tundub, et täienduste tegija ei saanud sellest üldse aru. Samuti jätkab ta arutelude väärkasutamist põhjendamatute süüdistuste ja muude kiuslike kommentaaridega, mis ei puutu antud artikli või laiemalt Vikipeedia kirjutamisesse (või puutuvad vaid näiliselt). Ta teeb küll aeg-ajalt ka väikseid parandusi, mis pole vastuolulised ja ta kirjutas mõne kuu eest näiteks artikli palmkapsast, aga see minu meelest ei tähenda, et teised peaks sellepärast ülejäänud jama taluma. Kui ta soovib Vikipeediasse panustada, siis on tal on alati võimalus alustada puhtalt lehelt, muuta aruteludes oma maneere ja mitte naasta teemade juurde, millest ta nähtavasti tugeva isikliku antipaatia tõttu tasakaalukalt kirjutada ei suuda (nt e-valimised). Pikne 19. mai 2019, kell 12:30 (EEST)

Domeen vikipeedia.eeRedigeeri

Kas vikipeedia.ee (nt http://vikipeedia.ee/w/?search=abruka) ei peaks olema kaitstud?--Estopedist1 (arutelu) 2. mai 2019, kell 22:22 (EEST)

Vt Vikipeedia:Üldine_arutelu/Arhiiv_33#Kas Vikipeedia on.... Adeliine 2. mai 2019, kell 23:04 (EEST)

"Cite" "viita" asemelRedigeeri

Häirib, et "Muuda" all on "Viita" asemel nüüd "Cite". Annn (arutelu) 9. mai 2019, kell 14:10 (EEST)

Multilingual Shared Templates and ModulesRedigeeri

Hello et-wiki community! (Palun aita emakeelde tõlkida)

I recently organized a project to share templates and modules between wikis. It allows modules and templates to be “language-neutral”, and store all text translations on Commons. This means that it is enough to copy/paste a template without any changes, and update the translations separately. If someone fixes a bug or adds a new feature in the original module, you can copy/paste it again without any translation work. My bot DiBabelYurikBot can help with copying. This way users can spend more time on content, and less time on updating and copying templates. Please see project page for details and ask questions on talk page.

P.S. I am currently running for the Wikimedia board, focusing on content and support of multi-language communities. If you liked my projects like maps, graphs, or this one, I will be happy to receive your support. (any registered user group can vote). Thank you! --Yurik (🗨️) 11. mai 2019, kell 09:08 (EEST)

Kert KingoRedigeeri

Tegin Kert Kingo artiklipõhja ERRi ja Postimehe pealt, aga kategooriates kodus olev inimene võiks üle käia -- 84.50.67.103 13. mai 2019, kell 23:34 (EEST)

valimised.ee ja riigikogu.ee võiks lisada. suwa 13. mai 2019, kell 23:51 (EEST)

Leedu Vikipeedia kättesaamineRedigeeri

märkasin, et hakkame lähenema Leedu Vikipeediale (vt [4]). Kas võtame Miljon+ tuhinas jaanipäevaks leedukad kinni? Lätlastel nii hästi veel ei lähe, vt [5]--Estopedist1 (arutelu) 18. mai 2019, kell 21:09 (EEST)

Jaanipäev on võimalik, aga see eeldaks siiski olulist tempo tõestmist artiklite loomisel. Arvestus on olnud muidu umbes selline, et leedukatest möödaminek ja 200 000 artikli täitumine jäävad üsna lähestikku. Nii oleme arutanud ka seda, et kõik see laiema teavituse mõttes ühte komplekti kokku siduda. Ehk siis vaidlused juba käivad, et milline peaks olema pressiteate rõhuasetus jne. Samuti tahaks nt erilogo üles panna, aga keegi ole veel vaevunud seda valmis tegema jne. Ning vast peaks ehk isegi rohkem sihtima seda, et leedukatest nö turvaliselt mööda minna. Ehk siis jätta mingi hulk tekste varuks ja panna neile järgi jõudes ühe korraga üles, et neil pole enam lootust järgi jõuda :P
Samuti oleme uurinud võimalusi mingit terminitega seotud andmestikku vikisse panekuks saada, et oleks võimalik korraga rohkem artikleid luua. Ivo (arutelu) 18. mai 2019, kell 23:10 (EEST)
Arvan, et näiteks septembrikuu esimene nädal tooks rohkem tähelepanu, kui jaanipäev või 31. detsember. Inimesed on maalt tagasi linnas, kooli algus, Ivo saaks jälle "Ringvaatesse" minna jne. Artiklite arvu suurendamine väga kiiresti ei tohiks kuigi keeruline olla. Kui Märt oskab e-valimistel anda kehtetut häält (mina ei oska), siis küllap ei oleks tema jaoks ka eriline vaev neid ees- ja perekonnanimede artikleid Statistikaameti baasil siia tekitada. Isegi minusugune andetu inimene sai kunagi Wikipedia APIga üsna sõbralikult hakkama. --kanakukk (arutelu) 2. juuni 2019, kell 11:58 (EEST).
perekonnanimede artiklite boti abil tegemine peab olema läbi mõeldud. Neid on vist üle 200 000. Ilmselt teha vaid nendest, mida esineb Eestis üle 5 korra, ehk mille kohta on Statistikaameti andmebaasis eraldi kirje. Ja ka mõned välismaised, mis on populaarsed. Tegelikult sama põhimõte võiks kehtida ka eesnimede kohta, mida maailmas on 100 000+--Estopedist1 (arutelu) 3. juuni 2019, kell 11:35 (EEST)

See on pakasuhha. Andres (arutelu) 2. juuni 2019, kell 21:55 (EEST)

Eks ta ole jah, aga miks ka mitte. Elu peab ju ikka ise huvitavamaks tegema. Adeliine 2. juuni 2019, kell 22:43 (EEST)
Mul on häbi, et artiklite arvu suurenemisega käsikäes ei kasva kvaliteetne sisu. Andres (arutelu) 2. juuni 2019, kell 23:24 (EEST)
Perekonnanimede artiklite masstootmine väga paljusid inimesi vist ei puuduta, aga näiteks looma- ja taimeliikide jt taksonite artiklitest on tihti praktiline kasu isegi siis, kui seal on vaid faktiskelett, mida saab tuua üle andmebaasidest: koht süstemaatikas, kaitseseisund, foto, korrektne nimi, leviala... Inimesed otsivad seda infot ega leia, samas kui meil on punased lingid. Sama kehtib geograafias: Madagaskari küladega on nagu on, kuid meil pole päris paljude suurlinnade kohta põhiandmeidki. Nimed, asukohad, rahvaarvud, koht haldusjaotuses jms faktoloogia, mis on edukalt botiga töödeldav, oleks päris sageli abiks. Ja see ei oleks pakazuhha, vaid põhiandmete katmine, mida saab edasi laiendada. Suuremal osal perekonnanimede artiklitest väga palju arenguruumi ei ole (ehkki keegi võiks prooviks ühe neist heaks teha, et oleks praktikas näha, kui asjalik see olla võib ja kui suurt pingutust nõuab - mitte midagi erilist nagu Tamm, Kaljulaid või Tammsaare, vaid mõni keskmiselt levinud ja väga silmapaistvate kandjateta nimi, n-ö tüüpnäide). --Ehitaja (arutelu) 3. juuni 2019, kell 14:52 (EEST)
Kui botiga tehakse korrektselt vormistatud tõeseid ja piisavalt sisukaid artikleid, siis mul selle vastu midagi ei ole. Mulle ei meeldi, kui tehakse kiiruga massiliselt vigaseid läbimõtlemata artikleid. Teiselt poolt, isegi ühelauselised artiklid on abiks, kui need on korrektsed. Andres (arutelu) 3. juuni 2019, kell 17:59 (EEST)
Täna kell 14:41 läks eestikeelne vikipeedia artiklite arvu poolest leedukeelsest vikipeediast mööda. Velirand (arutelu) 20. juuni 2019, kell 15:14 (EEST)
Ja seda enne jaanipäeva... - Melilac (arutelu) 22. juuni 2019, kell 15:02 (EEST)

Vello VaartnouRedigeeri

Yldiselt tahaksin enda kontole ligi paaseda kuid ei maleta enam - passwordi ja muud. Kas saaks seda kuidagi taastada ? minu konto oli - VanemTao - Vello Vaartnou

Jaab ainukene kysimus, kui kaua ugrilastel votab aega et moista kysimuse sisu?

Huvitav, selgub et mul ei ole kunagi olnud siin kontot, kuigi minu alustatud on siin enamus Budismi alaseid artikleid.Eestlastel on yks juhm omadus, torkuda koige vastu mis ei ole eestilik, kuigi definitsioon selle kohta puudub isegi eestlastel.

Selle nimi on (rahvuslik - juhmus). Kahju et minu "kontot" pole siin kunagi olnud ja ma ise kah 'pole" siin "osalenud" tegemistes.Kus see usinus Andres on nyyd , kes mind vanasti suutis tunda ?Mulle tundub et, peaksin sona votma Eesti Wiki kohta teis-spool Eestit.


Kasuta parooli lähtestamist. --Tiia (arutelu) 25. mai 2019, kell 03:37 (EEST)
Kasutaja:VanemTao on ju olemas. --Tiia (arutelu) 25. mai 2019, kell 04:55 (EEST)



Vaba Entsyklopeedia Vikipeedia on raskelt kommunistlik. Tahtsin saada parooli et taas sisse logida enda kontole. sisestasin andmed ja ootasin meilis pool tundi , kuhu pidi saabuma Password. Peale poolt tundi saabusin tagasi armsasse Vikipeediasse ja kordasin eelnevat protseduuri et ikkagi saada oodatavat parooli. Kuid vastuseks sain et 24 tunni parast saan uuesti korrata operatsiooni. Huvitav kas teil on debiilid adminnideks hakanud et suudavad edestada parooli vaid Yks kord oopaevas. Kommunistide ajal sai teatud toiminguid seotud enda tuvastamisega iga paev. Ega see Vaba entsyklopeedia eriti vaba siis ei ole. Hea on vahel pisi parafraseering toppida nupu sisse.

Ma ei tahaks kuri olla, aga sa nagu sunnid. Eriti veel, et arvestades sinu kaastöö puuduvat kvaliteeti on tegelikult üllatav, et sa pole siin igaveseks blokeeritud. Samas, kuna sa ei ole sa võimeline isegi parooli lähtestamise toimingut läbi viima, siis pole vast nagu palju vaja, et soovi korral siin sinu tegevust piirata. Olgu sulle aga vihjeks öeldud, et administraatorid ei tegele paroolide taastamisega ning üleüldse käib kogu see süsteem hoopis teist moodi, kui sa ette kujutad. Kui sa aga korra veel debiilikutest ja kommunistidest juttu teed, siis küllap me hoolitsema selle eest, et sul rohkem siia asja pole. Ivo (arutelu) 1. juuni 2019, kell 03:59 (EEST)
Olgu kiidetud Buddha, kes rumalad nii rumalateks lõi, et nad lahtisestki uksest sisse pääseda ei oska. --Ehitaja (arutelu) 1. juuni 2019, kell 16:47 (EEST)--Ehitaja (arutelu) 1. juuni 2019, kell 16:47 (EEST)
Seda lugu siin saan mina huumorit armastava inimesena küll vaid muigega lugeda, ehk siis naljavaesel ajal teeb meile nalja Vanem Tao. Aga kui ta oma seesamuse ca 10 aasta taguse tööpõlluga lagedale tuleb, ehk siis kommunistide ja nende siinsete truide agentide jäägitu paljastamine, siis kaitseks selle eest küll Buddha avitagu meid.Miacek (arutelu) 3. juuni 2019, kell 02:41 (EEST)

Tõsi, aga ikkagi vastik. Andres (arutelu) 1. juuni 2019, kell 18:30 (EEST)

Vastikud inimesed moodustavad olulise osa elanikkonnast. Kui nad on riigikogus ja valitsuses, miks ei peaks nad Vikipeediasse tahtma? --Ehitaja (arutelu) 3. juuni 2019, kell 14:45 (EEST)
Keelata ei saa ega taha, aga siiski ei taha, et oleks vastik. Ja ega ma ei mõtlegi, et inimene on vastik, tunne on vastik. Andres (arutelu) 3. juuni 2019, kell 17:52 (EEST)
Mari-Annele jällegi meeldib. Ja õnneks ta parlamendis enam ei ole, vast veedabki rohkem aega kodus. --Ehitaja (arutelu) 3. juuni 2019, kell 23:20 (EEST)--Ehitaja (arutelu) 3. juuni 2019, kell 23:20 (EEST)

failide üleslaadimine et.vikisseRedigeeri

ehk oleks mõttekas loobuda failide üleslaadimisest eesti vikisse ning menüsse 'Faili üleslaadimine' panna otselink Commonsi üleslaadimislehele? --WikedKentaur (arutelu) 25. mai 2019, kell 11:04 (EEST)

kas enam miskeid erandeid pole, et et-sse võib laadida, kuid commonsis kustutatakse? suwa 25. mai 2019, kell 11:08 (EEST)
On ju erandid. Andres (arutelu) 25. mai 2019, kell 11:18 (EEST)
võimas deklaratsioon. Nt plwikis on nii. Kui FOPi asjad (vt {{KunstiteoseFoto}}) ja logode/kaubamärkidega seonduv (vt Logode ja kaubamärkide kujutised) korda saavad, siis võiks see realiseeruda--Estopedist1 (arutelu) 27. mai 2019, kell 08:24 (EEST)
Need asjad ei ole niipea korda saamas. Ivo (arutelu) 29. mai 2019, kell 20:25 (EEST)
Põhimõtteliselt on teoreetiline võimalus seoses uue direktiivi ülevõtmisega olemas, kuna rahvusvaheliselt on panoraamivabaduse kehtestamist mitmelt poolt soovitatud. Aga kuna justminis tegeleksid teemaga ikka samad inimesed, eeldaks muutus tõenäoliselt poliitilist tahet ja seda ma praegu veel kuskilt ei näe. Võiks ju heietada ja unistada, kuid kui valitsuses pole ühtki inimest, kes teemat jagaks, riigikogu kultuurikomisjonis püsima jäänud liikmed seda eriti ei toeta ning tõenäoliselt tuleks uuesti välja mõne loomeliidu vastuseis, siis ma ei soovita oodates hinge kinni hoida. Niigi keeratakse hapnikku koomale. --Ehitaja (arutelu) 1. juuni 2019, kell 16:44 (EEST)

Kasutaja nimeruumi seisma jäänud mustandid vol 2Redigeeri

Selle teema jätkuks võib vaadata seda arutelu. Tudeng töötas artikliga 2017 sügisel ja 2019 kevadel on see tal endiselt töös (seega vägivaldselt keegi teine seda artiklinimeruumi viia ei tohiks). Hoopis teine (aga mitte ennenägemata) asi, mis sealt arutelust nähtub (nagu mina aru saan), on see, et bakatööd võidakse pidada sama autori vikiartikli plagiaadiks. Selle probleemiga tuleks ka tegeleda. Adeliine 31. mai 2019, kell 12:31 (EEST)

Selle probleemiga ei saa me eriti tegeleda. Samuti on see üks põhjus, miks me nõuame, et tudengid oma nime alla neid artikleid teeksid, sest siis saaks kergesti näidata, et mõlemad tekstid kirjutas sama isik. Ivo (arutelu) 2. juuni 2019, kell 02:54 (EEST)
Kui mistahes tekst on mistahes allikast ilma viitamata üle toodud, on igal juhul tegu plagiaadiga. Seda isegi juhul, kui kirjutaja on toonud omaenda hilisemasse teksti üle viitamata osi omaenda varasemast tööst. Allika relevantsuse eest vastutab alati allikteksti tsiteerija, kes peab olema allikteksti suhtes kriitiline. Nii et antud bakatöö puhul poleks mingi probleem viidata vastavale Vikipeedia artikli versioonile, kui bakatöö kirjutaja on kindel, et artiklis avaldatud info on tema meelest tõene. See, et inimene on osalenud ka ise selle Vikipeedia artikli koostamisel, ei mängi mingit rolli.--Andrus Kallastu (arutelu) 2. juuni 2019, kell 11:36 (EEST)
Mingite tekstiosade kasutamisel enda varasemast tööst ei tee paha seda märkida (nt "Autor on avaldanud siinse töö osaliselt ka Vikipeedia artiklina teemal "x"."), aga kohe kindlasti ei saa isegi selle märkimata jätmist plagiaadiks lugeda. Kuidas saab iseenda tagant varastada? Ivo (arutelu) 2. juuni 2019, kell 17:25 (EEST)
Saab ikka. Näiteks kui Sa oma doktoritöös tsiteerid viitamata omaenda magistritööd, on tegu plagiaadiga. Sakslased nimetavad seda ka sõnaga Selbstplagiat, vt näiteks ‚Selbstplagiat’ und gute wissenschaftliche Praxis --Andrus Kallastu (arutelu) 3. juuni 2019, kell 01:34 (EEST)
aga võiks siis ju panna mustandi eksisteerimiseks maksimaalse aja? Nt alates loomist üks aasta ja pärast seda tekst kas kustutatakse või võimaluse korral viiakse asjakohasesse artiklisse--Estopedist1 (arutelu) 3. juuni 2019, kell 08:27 (EEST)
Kas Vikipeedia töö üks põhialuseid pole mitte see, et kellelegi ei seata tähtaegu, kedagi ei sunnita ega panda kohustusi? Põhinimeruumi viimise keeldu otseselt ei ole (mäletan üht tegelast, kes massiliselt pooltooreid biograafiaid teisaldas, viitsimata nende parandamiseks suurt midagi ette võtta, mitte keegi ei kobisenud), küsimata on see lihtsalt natuke ebaviisakas ja võiks toimuda ka terakese kriitikameele abil (mõni tekst vajaks enne teisaldamist kindlasti kohendamist, seisvad mustandid kipuvad ka aeguma). Sundus on hea viis, kuidas peletada inimesi kaastöö juurest. Kui see on eesmärk, laske aga käia. --Ehitaja (arutelu) 3. juuni 2019, kell 14:44 (EEST)
Mustandi reeglites võiks küll kirjas olla, millal võivad teised selle sisu kasutada. Ja võib muidugi ka küsida luba mustandi kasutamiseks.
Tehakse nii palju asju, mis ei meeldi, et kobiseda ei jaksa. Andres (arutelu) 3. juuni 2019, kell 17:55 (EEST)
Inglise vikis on reegel, et kui mustandis pool aastat pole ainsatki muudatust tehtud (botid ei lähe arvesse), siis tohib kiirkustutada. Me ei pea ju tingimata kustutama, võime ka näiteks põhinimeruumi viia, kui sisu kannatab. Taivo 14. juuni 2019, kell 15:38 (EEST)
Mnjah, reeglid reegliteks (nt etwi admin on aktiivne..., seni kuni elab, ja jõuab aastas N muudatust salvestada...(nt, "Oob-räusatada", sünnikeelselt)); nt, kas peaksin mustandiruumi artiklisse siis nõutud ajavahemike järel muudatusi tegema («roboti» töö), et aja tekkimisel artiklit “viimistleda”; “juhtumipõhine lähenemine” – kusagilt kuuldud väljend... (Ei, mina ei öelnud, et kala mädaneb peast, keegi teine ütles, rannikuäärne neandertaallane ehk, mina pelgalt kordan, tähti, sõnu, mõtteid...)
Ja-aaa, Taivo, kui juba jutt enwi peale läks, hiljuti tõdesin, et alates 10 000. muudatusest/redigeerimisest saad tänu-teate, mis kõlab u nii, et "Täname panuse ja aja eest!" vms, üllatav ja liigutav igatahes...°—° Pietadè 14. juuni 2019, kell 19:43 (EEST)
See automaatne tänu on väga paljudes vikides, inglise oma pole ainuke. Mõnel on ka saja või 500 pealt. - Melilac (arutelu) 15. juuni 2019, kell 08:05 (EEST)
Commonsis olen neid saanud täpselt kaks: 1. ja 100000. muudatuse järel. Taivo 15. juuni 2019, kell 23:17 (EEST)
Olen selle Taivo kirjeldatud inglisviki reegli meil rakendamise vastu, põhjuseid olen ka kirjeldanud. Pakun umbes järgmist protseduuri, mille võiks fikseerida asjakohasel juhendi/projektilehel. See ei ole mõeldud süsteemina, kus keegi tingimata peab koguaeg mustandeid ja tähtaegu jälgima ja on kohustatud nendega tegelema, vaid et kui keegi soovib seda teha, mis on siis minimaalsed viisakad ooteajad. Protseduuri alused, mille vahel tuleb tasakaalu leida: soodustada kasutatava sisu jõudmist artiklinimeruumi, arvestada autorite õigusi oma loomingu suhtes.
  • Juhul kui materjal on ilmselgelt täiesti sobimatu (autoriõigustega kaitstud, kasutajalehe väärkasutus vms), siis kustutada ja teavitada kasutajat.
  • Juhul kui materjal on loodud heas usus või nt õppeülesandena ja ei riku autoriõigusi ega pole päris masintõlge, aga on väga kehva kvaliteediga ja seda pole võimalik päästa ka toimetamisega autori enda või teiste poolt, siis ...? (hinnang muidugi subjektiivne ja võib olla autorile haavav)
  • Juhul kui materjal on avaldamispotentsiaaliga, aga vähem või rohkem pooleli (toimetamata või poolik tekst, osaliselt või täielikult tõlkimata võõrkeelne artiklitekst vms), siis alates viimasest muudatusest vähemalt 1 aasta seisnud avaldamata mustandi omanikult kasutaja arutelulehel (mitte mustandi arutelus) küsida, kas avaldab artikli või mis kavatseb teha.
    • Kui tuleb vastus, et avaldamiseks tema poolt takistusi pole või tal pole kavas rohkem sellega töötada, siis paluda/juhendada tal ise avaldada, et teised saaksid artikliga tööd jätkata põhinimeruumis.
      • Kui sellest 3 kuu jooksul pole autor artiklit avaldanud, võib keegi teine seda teha, viidates algsele autorile ja sellele protseduurile.
    • Kui tuleb vastus, et ta veel töötab artikliga (isegi kui pole viimase aasta jooksul ühtegi muudatust teinud), aga selget tähtaega ei anna, siis küsida uuesti 6 kuu pärast ja viidata sellele protseduurile.
      • Kui pärast uuesti küsimist 6 kuu jooksul autor artiklit avaldanud ei ole, siis võib keegi teine artikli avaldada, viidates algsele autorile ja sellele protseduurile.
    • Kui alates küsimisest pole 1 aasta jooksul vastust saanud, siis võib keegi teine artikli avaldada, viidates algsele autorile ja sellele protseduurile. Adeliine 19. juuni 2019, kell 11:17 (EEST)

Science Wiki User GroupRedigeeri

Teadusfoto võistluse tuules peaks nüüd moodustuma ka Science Wiki User Group, mis kataks erinevaid teadusteemasid. Kas meil on siin samuti vikipediste, kes sellega liituda sooviks? Ivo (arutelu) 13. juuni 2019, kell 13:46 (EEST)

Commonsi äppRedigeeri

Leidsin, et on olemas Wikimedia Commonsi äpp, millega saab otse telefonist lihtsalt pilte üles laadida. Tean, et kvaliteedi seisukohast ei peaks üldse telefonipilte üles laadima, aga no kui ma tahan dokumenteerida, aga fotograafi tehnikat ega oskusi pole, siis... Äpi kohta on lühike tutvustav video ka, millele kirjutasin just subtiitrid ka juurde: commons:File:Wikimedia Commons mobile App.webm. Pärast selle video tegemist on vist äppi natuke muudetud, sest osa nuppe on veidi teises kohas, aga kasutada täitsa saab, proovisin. Üks asi, mis mulle väga ei meeldi, on see, et puuduolevate piltide nimekirjas on need teemad, millel pole pilti Wikidatas. Vikipeedia artiklis võib pilt isegi olemas olla, seega pole see lõplik tõde. Adeliine 20. juuni 2019, kell 22:04 (EEST)

Kas keegi oskab öelda kõige esimese eestikeelse Vikipeedia artikli pealkirja / looja nime / loomisaja?Redigeeri

Tänan?°—° Pietadè 21. juuni 2019, kell 16:34 (EEST)

Viki. 24. august 2002, kell 23:26‎ Kasutaja:Markus. Adeliine 21. juuni 2019, kell 18:28 (EEST)
Tänan!°—° Pietadè 21. juuni 2019, kell 20:25 (EEST)

Invitation to ContestRedigeeri

Dear Wikipedians! Wikimedia UG Georgia has launched a new contest, the goal of which is to create as many articles as possible in various Wikipedia about the cultural heritage of Georgia. Join the competition, create as many articles in your Wikipedia as possible and win prizes! Timeline: from July 1 to August 31, 2019. For more, please visit contest page. Kindly, --Mehman 97 2. juuli 2019, kell 22:42 (EEST)

VälislingidRedigeeri

Loodetavasti võib pealkirja Välisallikad https://et.m.wikipedia.org/w/index.php?search=V%C3%A4lisallikad&ns0=1 asendada pealkirjaga Välislingid? --WikedKentaur (arutelu) 3. juuli 2019, kell 09:06 (EEST)

Nõus, aga äkki saaks robot sama hoo ja muudatusega muid asju ka teha? Nt pealkiri "Välislink" -> "Välislingid", <references /> -> {{viited}} jms. Adeliine 3. juuli 2019, kell 12:04 (EEST)

On ka selliseid «isendeid» Välislinke, kus pealkirja all võib olla nt 1 link, või siis hoopis mitte midagi...°—° Pietadè 12. juuli 2019, kell 21:58 (EEST)

iseeneslikkusRedigeeri

Jahh, me oleme suur nõiarahvas, kuid kõik asjad veel ei toimi iseeneslikult, isegi 21. saj alguses mitte, ehk on tekitatud kirjutisi lausega XYZ-keelne Vikipeedia sai alguse 20XY. aasta XYZ-kuus. No muffigi see kirjutis end iseeneslikult kirja pani, ehk keski viitsib stiili parandada?

suwa 7. juuli 2019, kell 16:07 (EEST)

Spämmifilter jupsibRedigeeri

Inimene üritab kaastööd teha ja saab täiesti süütu eestikeelse lause peale teate: "See toiming on automaatselt kahjulikuks arvatud ja on seetõttu keelatud. Kui arvad toimingu asjaliku olevat, võta palun teha soovitud muudatuse asjus administraatoriga ühendust. Sinu toimingule vastanud väärtarvitusfiltri reegli lühikirjeldus: Chronic LTAs x4" Kas keegi oskab öelda, mida täpselt see "reegel" keelab? Nüri on, kui niimoodi potentsiaalne kaastööline minema peletatakse. --Ehitaja (arutelu) 9. juuli 2019, kell 20:46 (EEST)

reegel on kinnine ehk siis uuri otse tolle filtri autorilt https://meta.wikimedia.org/wiki/Special:AbuseFilter/?deletedfilters=hide&rulescope=global&hidedisabled=1 --WikedKentaur (arutelu) 9. juuli 2019, kell 21:02 (EEST)
Prantsuse vikis ka kaevati selle filtri üle. Filtri viimane muutja ütleb, et nüüd peaks korras olema. Pikne 11. juuli 2019, kell 16:28 (EEST)

Üleskutse vormistada viiteid tervemõistuslikultRedigeeri

Kutsun üles vormistama viiteid tervemõistuslikult. 1. Meil on olemas kenasti sõnastatud põhimõtted, miks tuleks viide üldse vormistada: "Allikaviide tuleb lisada originaalsetele uurimistulemustele [...]; muudele andmetele, mille õigsuses võidakse kahelda ja mis vajavad tõendamist [...]; arvamustele [...]; tsitaatidele." ([6]) Praegu kohtab palju selliseid viiteid, mis on pandud üldisi teadmisi sisaldavate lausete juurde, mille paikapidamatuses ei ole mõtet kahelda ning mis seetõttu viidet ei vajaks. Kui mõni allikas on artikli seisukohast oluline, tuleks see pigem paigutada lisalugemiseks rubriiki "Kirjandus" või "Välislingid" 2. Kutsun üles vältima viitamist terve definitsiooni, st artikli esimese lause või lausete kogumi ulatuses. Kuna vikipeedia tekst on allutatud vaba muutmise põhimõttele, segab tervele definitsioonile lisatud viide definitsiooni muutmist viidet eemaldamata. Kui kellegi meelest on mingi teatud kindel definitsioon mõiste avamisel oluline, tuleks see lisada paralleelse definitsioonina ja otsese tsitaadina jutumärkides. 3. Kutsun üles nii vähe kui võimalik kasutama normaalse viite <ref>…</ref> süntaksi asemel viitamisel malle stiilis <ref name="L2auK" />. Sellise malli lisamine võib olla lisajale endale lõbus, kuid järgmisele kaastöölisele oma hoomamatuses väga tüütu ülesanne toimetada. --Andrus Kallastu (arutelu) 12. juuli 2019, kell 13:07 (EEST)

Kas saad tuua näite, kus on viidatud üldisi teadmisi? Kui definitsioon on kokku kirjutatud mitmest allikast või seda hiljem uute allikate alusel muudetakse, saab ju panna mitu viidet. See "ref name" ei ole mall, vaid kordusviitamise tehnika ja seda ära jätta küll ei saa, vastasel juhul ei koonda artikli lõpus viidete nimekiri sama viite korduskasutusi kokku. Arutada võib seda, kas viitenimedena eelistada tähenduslikke märksõnu (nt "Kukk2010-12" vms) või võib kasutada ka suvalisi koode (mida ka näiteks viitetööriist välja pakub). Adeliine 12. juuli 2019, kell 13:14 (EEST)
Näiteks artikli Visand versioonis https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Visand&oldid=5350541 oli tervet definitsiooni hõlmav viide. Mis oli selles lauses originaalne uurimistulemus, muud andmed, mille õigsuses võidaks kahelda, arvamus või tsitaat? Ühesõnaga, minu ettepaneku sisu ei ole see, et viiteid pole vaja, vaid see, et viidete lisamine peaks olema tervemõistuslik. Jah, korduvviidete puhul tuleks kasutada intuitiivselt tajutavat tunnust, näiteks <ref name="Autori perekonnanimi AAAA" /> oleks hea ja arusaadav formaat.--Andrus Kallastu (arutelu) 12. juuli 2019, kell 15:04 (EEST)