Vikipeedia:Üldine arutelu

Sellele leheküljele võite kirjutada arvamusi, kommentaare, ettepanekuid ja küsimusi, mis ei sobi ühegi konkreetse artikli aruteluleheküljele. Üle 60 päeva vanused jutulõimed arhiveeritakse.

Arhiiv | Arhiivi sisukord
Alusta uut teemat
Please use the embassy for cross-language and cross-project announcements.


Subscribe to the This Month in Education newsletter - learn from others and share your storiesRedigeeri

Dear community members,

Greetings from the EWOC Newsletter team and the education team at Wikimedia Foundation. We are very excited to share that we on tenth years of Education Newsletter (This Month in Education) invite you to join us by subscribing to the newsletter on your talk page or by sharing your activities in the upcoming newsletters. The Wikimedia Education newsletter is a monthly newsletter that collects articles written by community members using Wikimedia projects in education around the world, and it is published by the EWOC Newsletter team in collaboration with the Education team. These stories can bring you new ideas to try, valuable insights about the success and challenges of our community members in running education programs in their context.

If your affiliate/language project is developing its own education initiatives, please remember to take advantage of this newsletter to publish your stories with the wider movement that shares your passion for education. You can submit newsletter articles in your own language or submit bilingual articles for the education newsletter. For the month of January the deadline to submit articles is on the 20th January. We look forward to reading your stories.

Older versions of this newsletter can be found in the complete archive.

More information about the newsletter can be found at Education/Newsletter/About.

For more information, please contact spatnaik wikimedia.org.


About This Month in Education · Subscribe/Unsubscribe · Global message delivery · For the team: ZI Jony (Talk), reede 23:11, 20 mai 2022 (UTC)

Viki administreerimisestRedigeeri

Märgin igaks juhuks ka siin ära, et üles on seatud uus administraatorikandidaat. Ivo (arutelu) 22. veebruar 2022, kell 15:14 (EET)

Ingliskeelses Vikipeedias tuleb selline teade (vms) kõigile õigusega toimetajatele üherealise teatena lehe ülaosas. ☆☆☆—Pietadè Kaastöö 7. aprill 2022, kell 15:09 (EEST)
Viimati kui vaatasin, kuidas see tehtud on (mitu aastat tagasi), oli nii, et neil bot käib pidevalt kontrollimas, kas administraatorikandidaatide lehele on lisatud uus kandidaat. Kui on, siis kirjutab ühele süsteemilehele teate ja sealne sisu kuvatakse viimaste muudatuste lehel. Arvestades siinses viki administraatorikandidaatide üles seadmise sagedust, siis minu meelest ei tasu vaeva siin sama süsteemi üles seada. Aga kui keegi siiski seda viitsib, siis edu talle. Kaniivel (arutelu) 7. aprill 2022, kell 16:54 (EEST)

Ukraina nimede õigekiri eesti keelesRedigeeri

EKI on muutnud oma soovitusi, nähtavasti üsna värskelt. Siin on EKI teade "Kuidas kirjutada Ukraina nimesid?", siin "Kiirspikker: valik Ukraina kohanimesid (2022-02-25)". Põhiline: "Alates Ukraina iseseisvumisest on ukraina keele tähestikus taastatud [g]-häälikut märkiv ґ-täht ja Ukraina oma ametlikus latinisatsioonis kasutab г vastena h-d. See on ka rahvusvaheliselt üha enam levinud, mistõttu eesti vaste g tekitab kasutajates sageli küsimusi. Seda arvesse võttes on Emakeele Seltsi keeletoimkond otsustanud teha ukraina-eesti tähetabelisse paranduse, kinnistades г vasteks h, näiteks Гаско = Hasko, Багмут = Bahmut." Selles valguses tuleb ilmselt Vikipeedias hea hulk artikleid ümber teha, nt Serhi>Sergi suunamised tagurpidi pöörata (on jäetud võimalus kirjutada endiselt g isiku enda soovi korral, aga kuna enamik ukrainlasi ei arva spetsiifiliselt eesti transkriptsioonist mitte midagi, ei pea seda erandit üldjuhul pikalt kaaluma). --Ehitaja (arutelu) 28. veebruar 2022, kell 00:03 (EET)

Samasisuline Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsus tehti 1.03.2022:

Kiita heaks ukraina-eesti tähetabeli parandus, kinnistades г vasteks h, näiteks Гаско = Hasko, Багмут = Bahmut. Põhimõtteliselt on kasutaja soovil ja konteksti arvestavalt võimalik vaste ka g.

--Metsavend 2. märts 2022, kell 16:30 (EET)

Nt otsing stringile "luganski" annab veel tulemusi; PS, jutumärkide vahele saab panna ka muid stringe. ☆☆☆—Pietadè Kaastöö 22. märts 2022, kell 22:22 (EET)

Viitemallide uuendusRedigeeri

Uuendasin viitemalle. Inglisvikist viidete ületoomisel pole vaja enam kuupäevi eesti vormingusse tõlkida, mall tõlgib need ise ära. Soovitan proovida ka Citeri tööriista viidete loomiseks: https://citer.toolforge.org/. See küsib veebilehe URL-i (näiteks uudistesaidi artikli oma) ja tekitab ise selle põhjal korrektselt täidetud viitemalli, mille saab siis artiklisse kopeerida. Proovisin ja see saab ilusti hakkama ka eestikeelsete Postimehe ja Delfiga. Viite kood tuleks siiski üle kontrollida. Kaniivel (arutelu) 13. märts 2022, kell 18:29 (EET)

Kui juba viitemallidest juttu tuli, siis Vikipeedias puudub minu teada võimalus viiteid koos erinevate leheküljenumbritega taaskasutada. Kas on mingi spetsiifiline põhjus, miks seda vältida? Lisaks selline tähelepanek, et sugugi mitte kõik viitemallid ei tööta visuaaltoimetiga, aga kas poleks hea eelistada selliseid, mis töötavad? Eriti just mõteldes uutele kasutajatele, kelle jaoks töö väljaspool visuaaltoimetit on üpris kaelamurdev. Näiteks viidete taaskasutust võimaldav mall ühildub väidetavalt visuaaltoimetiga. --Kamma (arutelu) 13. märts 2022, kell 19:21 (EET)
Korduvviidete malli jaoks pole ilmselt piisavalt lehe toimetajatelt nõudlust olnud, et seda üle oleks toodud. Samas kui ei tea, ei oskagi nõuda. Minu poolest võib selle üle tuua. Millised viitemallid visuaaltoimetiga ei tööta? Kaniivel (arutelu) 14. märts 2022, kell 10:35 (EET)
Aitäh soovitamast, väga mõnus on kasutada, vähem käsitsi toksimist. Sillerkiil (arutelu) 21. märts 2022, kell 08:06 (EET)
See on mugav jah, aga päris kõigega veatult hakkama ei saa. Artiklis, kus viimati kasutasid seda (Kurgaani steel) on ta keelekoodi valesti tuvastanud mitmes viites. Keelekoodi ta leiab ilmselt veebisaidi metaandmetest ja kui sait on põhiliselt ühes keeles, kuid seal on mõned muus keeles lehed, siis paneb tööriist bambusesse. Autori väljadele (last, first) ei pruugi ka alati täpselt üles leida õigeid nimesid. Kaniivel (arutelu) 25. märts 2022, kell 19:49 (EET)
Eks apse tuleb sisse jah, vajab jälgimist, aga üldiselt on abiks. Sillerkiil (arutelu) 27. märts 2022, kell 13:04 (EEST)

MTÜ Wikimedia Eesti liikmelisusest (taas kord)Redigeeri

Annan võimalikele huvilistele teada, et sain eile, 17. märtsil kl 20:36 WMEE juhatuseliikmelt Teele Vaalmalt kirja, kus antakse teada, et MTÜ juhatus otsustas arvata mind ühingu liikmete hulgast välja "liikmemaksu tasumata jätmise ja ühingu olulisel määral kahjustamise tõttu". Sellele eelnes kiri eelmisel nädalal, kus paluti liikmemaks tasuda "võimalusel juba märtsikuu jooksul". Ühingu kahjustamise kohta täpsustusi pole ja kuna ma pole ühinguga vähemalt aasta jooksul suuremat tegemist teinud, siis eeldan, et Ivo Kruusamägi tegi sellega teoks oma aastataguse ähvarduse. See võib olla relevantne ka Vikipeedia jaoks, sest pärast Nicoláse lahkumist juhatusest jaanuaris 2022 on juhatusse jäänud minu teada eranditult Vikipeedia ametiisikud ning Ivo Kruusamäe ähvarduse teine osa oli mind "jäädavalt kõigi vikiprojektide juurest igaveseks bännida". Oleks kurb, kui samasugused mängud jätkuks Vikipeedias. Ühingu üldkoosolek peaks toimuma laupäeval, 26. märtsil 2022 algusega kell 12.00 Tartus Kastani 42 ning minu üleskutse on sama, mis aasta tagasi, st ühinguga võiks liituda kõik, kelle meelest oleks aeg jamad lõpetada ja "juurutada elementaarne MTÜdes oodatav juhtimisstandard, sj tagada, et liikmed ühingu üritustel ja tegevuste raames, aga iseäranis juhatuseliikmed ja töötajad käituks elementaarseid reegleid järgides, mille järgimise kohustus on Wikimedia Chapterina võetud". --Märt Põder (arutelu) 18. märts 2022, kell 16:21 (EET)

Lisan täpsustuse. Eileõhtuse kirja täielikum tsitaat: "kolme aasta liikmemaksu tasumata jätmise ja ühingu olulisel määral kahjustamise tõttu. Aluseks vastavalt põhikirja punktid 2.9.1 ja 2.9.3.". Eelmise nädala kirja täielikum tsitaat: "Minu andmetel on sul tasumata MTÜ Wikimedia Eesti liikmemaks selliste aastate eest: 2019, 2020, 2021, kokku 15 eurot. /----/ Palun tasu liikmemaksu võlg viivitamata /---/ Lisaks teavitan, et palume tasuda 2022. aasta liikmemaks (5 eurot) võimalusel juba märtsikuu jooksul." Adeliine (arutelu) 18. märts 2022, kell 17:03 (EET)
Varasem demonstreerib hästi Märdi tegevust tõe moonutamisega. Vikipedistide alusetu süüdistamine ja laimamine on aga tõesti piisav alus ükskõik kelle igaveseks blokeerimiseks vikiprojektidest.
Soovitan Märdil tungivalt lõpetada alusetud süüdistused ja tõe moonutamine. Seda enam, et senine tegevus on olnud piisav, et Märti saaks pikema jututa kohtu alla anda. Ivo (arutelu) 18. märts 2022, kell 17:12 (EET)

Otsisin üles eelmise üldkoosoleku materjalid. Päris palju inimesi oli seal esindatud volituse kaudu. Loomulikult ei volitata ennast esindama suvalist inimest, vaid seda, keda sa kõige rohkem usaldad. Ja lugesin kokku volitused: Teele 1, Nicolas 2, Ivo 4, Luc 2, Ursula 4, Käbi 1. Ja hakkasin mõtlema: millest tuleb asjaolu, et mitte keegi ei volitanud ennast esindama sedavõrd silmapaistvat inimest kui Märt? Taivo 22. märts 2022, kell 12:37 (EET)

Ukraina vikipedistidRedigeeri

Tere, head vikipedistid!

Üsna sõja esimestel päevadel kirjutasin Wikimedia Ukrainale, et kui keegi vikipedist või nende töötaja peaks Eestisse põgenema, et siis saame teda toetada kasvõi kontoripinna võimaluste pakkumisega ja kohaliku seltskonnaga. Samuti lubasin vajadusel MTÜ liikmete ja vikipedistide käest uurida, et kas keegi saab ka majutada mõnda ukraina vikipedisti.

Eile saingi nüüd esimese vastavasisulise kirja - üks ukraina vikipedist kaalub Harkivist põgenemist ja seega küsis, kas ja kuidas meie aidata saaksime. Ta tulemises veel 100% kindel ei olnud, aga nüüd ilmselt on õige hetk kaardistada meie kogukonna võimalusi, seega:

Palun kirjuta mulle (kaebi@wikimedia.ee), kui sul on võimalik ukraina vikipedisti(/e) majutada. Lisa juurde, et kui kaua ja kui mitut majutada saaksid, kus asub ja muud vajalikud detailid.

Kasutagem maksimaalselt ära unikaalset ülemaailmset tutvuste võrgustikku teineteise toetamiseks sellel keerulisel ajal!

Hoidkem üksteist, Käbi Laan, MTÜ Wikimedia Eesti büroojuht

Enda sõnul on vikipedist naine, oskab hästi vene ja inglise, vähem saksa keelt. Autoriõiguse alased teadmised on nõrgad, esitasin tema kaks viimast üleslaaditud pilti kustutamiseks autoriõiguste võimaliku rikkumise tõttu. Taivo 22. märts 2022, kell 12:16 (EET)
Kui keegi tahab lähemalt uurida, siis antud konkreetne vikipedist on kasutajanimega Rina.sl. Oluline märkus oleks vast küll ka see, et tal on kaasas ka ema ehk ruumivajadus on natuke suurem, kui ühe inimese puhul. Hetkel nad siiski Harkivis pole, vaid asuvad juba mõnda aega Lääne-Ukrainas.
Võimalik muidugi, et huvilisi tuleb veelgi ja seda olulisem oleks meiepoolsed võimalused kaardistada. Ivo (arutelu) 23. märts 2022, kell 02:18 (EET)

Sh vs ŠRedigeeri

Kuidas on lood Sh-ga ja Š-ga, kas need on samaväärsed? Küsin, sest paljud Albaania kohanimed sisaldavad esimest. Teise kasutamine võib albaanlastele olla solvav, seda oma slaavipärasuses. N: Kas kirjutada Shkumbin (nagu albaanlased seda teevad) või Škumbin? Boreaallane (arutelu) 2. aprill 2022, kell 00:18 (EEST)

Tuleb kirjutada "Shkumbin". Ladina kirja kasutavate keelte nimed kirjutatakse eesti keeles nii nagu originaalis. Pikne 2. aprill 2022, kell 16:22 (EEST)
Sel juhul on Kosovo pealinn Priština ju Prishtinë või Prishtina, emb-kumb. Boreaallane (arutelu) 2. aprill 2022, kell 20:53 (EEST)
Priština on serbia keeles, Prishtinë/Prishtina albaania keeles. Velirand (arutelu) 2. aprill 2022, kell 21:00 (EEST)
Serbiakeelne variant on ilmselt võetud Eesti Entsüklopeedia 7. köitest, mis pärineb aastast 1994. Vahepeal on Kosovo iseseisvunud, mida tunnistab teiste seas Eesti. Kosovos elavad valdavalt albaanlased/kosovarid, seega on aeg artikli pealkirja muuta. Samuti tuleks Albaaniat ja Kosovot kajastavatest artiklitest välja rookida täht Š?! Boreaallane (arutelu) 2. aprill 2022, kell 21:48 (EEST)
KNAB-i järgi on Priština. Prishtinë on rööpnimi. Velirand (arutelu) 2. aprill 2022, kell 22:00 (EEST)
Kosovo puhul on teisiti see, et lisaks albaania keelele on ka serbia keel ametlik keel. Kui oled veel mõnda Albaania kohanimesse š-tähe pannud, siis jah, tuleks parandada. Pikne 3. aprill 2022, kell 20:00 (EEST)
OKi Boreaallane (arutelu) 3. aprill 2022, kell 20:55 (EEST)
Nõustun Piksega. Kohanimed kirjutatakse eesti keeles nagu originaalis, ainus erand on kui eesti keeles on levinud ammusest ajast pärinev eestipärane kohanimevorm (no nagu näiteks Pskov asemel Pihkva). Ja sedagi kasutatakse paljudel juhtudel üha harvem, näiteks läti kohanimede puhul kohtab Võnnut ja Heinastet tekstides mida aeg edasi seda vähem. Kuna olen päris kindel, et Albaania kohanimede puhul eestipärased vasted puuduvad, ei saa kahtlustki olla, et need tuleb kirjutada nii, nagu originaalis. Austagem kohalikku kultuuri - ega eestlased ka omal ajal just rõõmust peega lakke ei hüpanud, kui näiteks kuskil läänes "Pjarnu"st lugesid - ja kirjutagem kohanimed nii, nagu kohalikel kombeks. Metzziga (arutelu) 2. aprill 2022, kell 16:58 (EEST)
Teemast mööda, aga Pskov ei ole ju ladina kirja kasutavas keeles. Mina tõtt-öelda natuke kahtlen selles loogikas, et nimesid on eesti keeles vaja kirjutada nagu originaalis. Kui ikka eesti tähestikus ei ole vastavat tähte, milleks... Kas või seesama Pärnu. Inglise keeles võib ju tekstis nii kirjutada, aga milleks või milleks seda nõuda, kui seda selle keele kasutajad lugeda ei oska (või ei saa). Merleke5 (arutelu) 2. aprill 2022, kell 17:39 (EEST)
Ladina kirja kasutavas keeles Pskov pole, aga kuna kõikidele tähtedele on otsene vaste ju ka ladina kirjas, saaks teda kirjutada ka eesti keeles nii nagu kohalikud kirjutavad - siiski on ajalooliselt kujunenud, et öeldakse Pihkva. Mis sellesse loogikasse puutub, et eesti keeles kirjutatakse enamjaolt, kui kohanimedele just ajaloolist vastet pole (nagu Pihkva, Varssavi, Ojamaa jne) nad nagu originaalis, siis nii lihtsalt on - pole minu väljamõeldud reegel. Kas see on õige või vale, ei hakka vaidlema - pole keeleteadlane, aga tänapäeval nii kombeks on ja kuna mulle eestlasena meeldib samuti, kui ka välismaa entsüklopeediates meie kohanimed õigekirjas on ja nende asemele pole hakatud mingit Pjarnut või Pernut või Pornot väänama, pole mul isiklikult selle vastu midagi. Metzziga (arutelu) 2. aprill 2022, kell 18:39 (EEST)
"Mina tõtt-öelda natuke kahtlen selles loogikas, et nimesid on eesti keeles vaja kirjutada nagu originaalis." Mina küll selles loogikas ei kahtle. Vastasel korral saabuks täielik anarhia ja segadus. Velirand (arutelu) 2. aprill 2022, kell 19:49 (EEST)
Minu meelest on sellega siiski mindud täiesti naeruväärsesse äärmusse. Nt kuidas ma peaks kirjutama või hääldama nimesid nagu Cəlil Məmmədquluzadə või Mas‘ūd ‘Alī Moḩammadī? Võiks ikka jääda Eesti tähestikku piiresse. "Sh" vs "š" puhul võiks muidugi nii teha, nagu kohalikele meelepärane, aga igasugu võõrapäraste tähtede kasutamine on puha saatanast, sest keskmine eestlane isegi ei kujuta ette, et kuidas seda lugeda. Ivo (arutelu) 2. aprill 2022, kell 20:20 (EEST)
Minu meelest võiks jällegi, kui nimi väga võõras on, lihtsalt sellele nurksulgudesse häälduse lisada. Maitse asi, aga minu jaoks on puha saatanast pigem see kui teise inimese või paiga nime hakatakse mugavuse huvides nii kuidas arunatuke võtab omal algatusel teab mis värdvormi väänama. Metzziga (arutelu) 2. aprill 2022, kell 20:33 (EEST)
Kui palju on vähem tuntud nimede puhul neid, kes teavad, kuidas seda täpselt häädalatakse?
Loomulikult ei tohiks igaüks oma mugandusi välja mõelda. "Sh" või "š" eelistamine ei ole küsimus. Ilmselt ei hääldu albaania keeles see "sh" nii, nagu hääldub eesti keeles "š", ja juba seetõttu on mõistlik kirjutada nii nagu originaalis, aga võiks jääda tõepoolest eesti tähestiku piiresse. Vähem tuntud nimede puhul ei olegi (vähemalt esialgu) muud varianti, kui kirjutada nii, nagu kirjutatakse lähtekeeles. Minu jaoks on probleem laiem. Miks muudetakse nt levinud eksonüüme? Näiteks kas või Kiiev: EKI ühendsõnastikus on nüüd Kiiev ja Kõjiv sünonüümid, samas on ainuvõimalik Helsingi. Berliin (mitte Berlin) on igati ok, samas aga on õige Madrid. Riiginimedest Brasiilia vs. Argentina. Vahepeal oli KNABis ainuvõimalik Venezia. Nüüd on see tava jälle kõrvale lükatud.
Teistest keeltest rääkides. On mõeldamatu, et prantsuse keeles kirjutataks Putin täpselt samamoodi, Merleke5 (arutelu) 2. aprill 2022, kell 21:29 (EEST)
"Ilmselt ei hääldu albaania keeles see "sh" nii, nagu hääldub eesti keeles "š"" Muidugi hääldub albaania keele täheühend "sh" nagu "š", kuid ei ole mingit põhjust, et Albaania pärisnimedes peaks "sh"-d ära muutma. Velirand (arutelu) 2. aprill 2022, kell 21:42 (EEST)
Hea teada. Mina ei oleks seda ilmselgeks julgenud pidada, aga ma ei tea albaania keelest midagi, ja kuna ei tea, siis olgugi "sh". :) Merleke5 (arutelu) 2. aprill 2022, kell 21:46 (EEST)

Tõesti, oleks hea, kui iga võõrnime puhul oleks antud ka hääldus. Kusjuures vajalik on ka niisugune hääldus, mida saab eesti fonoloogia piires välja öelda.

Nimede kirjutamisel (nagu ka teistes õigekeeleküsimustes) tuleb üldjuhul lähtuda keelekorraldajate soovitustest, sest 1) muidu me tõmbame endale süüdistuse mitteõigekeelsuses ja 2) muidu meil tekiksid viljatud vaidlused. --Andres (arutelu) 13. aprill 2022, kell 05:58 (EEST)

1) Süüdistusi tekitab ka arusaamatute, asjatute või rumalatena tunduvate keelekorraldajate soovitatud nimekujude kasutamine. Lihtsalt mingi süüdistuse olemasolu järgi ei tohiks me oma põhimõtteid kujundada, vaja on ikka argumente. 2) Mis neid vaidlusi tekitaks? Niisama nagu me võime kokku leppida keelekorraldajate soovituste järgmises võime me kokku leppida ka mingis muus standardis. --Minnekon (arutelu) 13. aprill 2022, kell 12:03 (EEST)
Noh, see on õigupoolest minu arvamus, kuigi mulle endale tundub see enesestmõistetav. Kui Vikipeedia kvaliteet on madalam kui trükitud entsüklopeediatel, siis on põhjust seda põlata. Kui eksitakse keelereeglite vastu, siis on kvaliteet madal. Keelereegleid kehtestavad keelekorraldajad. Nad on selles asjas kõige autoriteetsemad. Kui keegi süüdistab meid selles, et järgime keelekorraldajate soovitusi, siis seda süüdistust ei ole mõtet tähele panna, aga kui süüdistatakse selles, et me neid ei järgi, siis neil on ju õigus. See on see, mida ma öelda tahtsin.
Keelekorraldajad ju ka vaidlevad omavahel, ja neil on oma argumendid. Kui aga midagi kompromissina või häälteenamusega otsustatakse, siis nad seda otsust ei vaidlusta. Meil võib ju täpselt samamoodi olla argumente keelekorraldajate otsuse vastu, sellepärast võivad ka vaidlused tulla. Kui me tahaksime midagi muud kokku leppida, siis oleks see raske, sest üksmeelele ei jõuaks. Ja kui isegi kui jõuaks, võiks tulla uus inimene, kes ütleks, et kokkulepe on tehtud ilma temata, ja selle vaidlustada. --Andres (arutelu) 14. aprill 2022, kell 20:49 (EEST)
Mulle tundub, et sa omistad keelekorraldajatele (ehk siis EKI-le?) liiga jumaliku positsiooni, millele nad ise seejuures ei pretendeerigi. Minu mälu järgi on nad vikipedistide järelpärimistele vastates tutvustanud küll oma seisukohti, aga öelnud, et mis reeglit Vikipeedias järgida, on siiski meie oma otsustada. Kuna ka keelekorraldajate järgimise põhimõttes on vaja kokku leppida ja seda võib igaüks vaidlustada, siis pole ka see vaidlustest vaba. Ma ei usu, et keegi süüdistaks meid iseenesest sellepärast, et järgime keelekorraldajate soovitusi - süüdistuste sisu on ikka mingi standardi (loetavuse, hääldatavuse, eesti keele pärasuse, traditsiooni) rikkumises, mis puhul neil võib õigus olla ja süüdistaja silmis tõmbab hoopis see Vikipeedia kvaliteeti alla. Aga võib-olla me oleme ses küsimuses tegelikult üsna ühel meelel, sest sa algul mainisid, et "tuleb üldjuhul lähtuda keelekorraldajate soovitustest" ja mõned inimesed ongi nende soovitustega rahulolematud vaid erijuhtudel. --Minnekon (arutelu) 15. aprill 2022, kell 15:00 (EEST)

KaitsepalveRedigeeri

artiklile Venemaa sissetung Ukrainasse (2022) — pidev haakristilippude eemaldamine hakkab juba ära tüütama. Sündmuste arenedes vaevalt et selline "kaastöö" laabub. Enwi vastav artikkel on (7. aprill 2022, kell 15:15 (EEST)) kaitse all 2023. aasta 24. veebruarini.  ☆☆☆—Pietadè Kaastöö 7. aprill 2022, kell 15:05 (EEST)

Pigem keelata selle lipu lisamine. Märgistav filter: https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:V%C3%A4%C3%A4rtarvitusfilter/10 WikedKentaur (arutelu) 7. aprill 2022, kell 18:11 (EEST)
Ühe lehe kohta käiv filter küll soovitatav ei ole, vt en:Wikipedia:Edit filter#Recommended uses. Pikne 7. aprill 2022, kell 18:47 (EEST)
Kui pidevalt soditakse, soovitan esialgu rakendada ajutiselt piirangut "Lubatud vaid automaatselt kinnitatud kasutajatele" ehk "poolkaitset". Viimane võiks kehtida nt kuu lõpuni. See peaks olema piisav, et trollid ära tüdineksid. Muidugi on ka erandeid - mäletan, et ükskord käis troll mingi mari või udmurdi kultuuritegelase artiklit sodimas mitu aastat järjest ja veel eri kontode alt, aga üldiselt leiavad sodijad, kui nad näevad, et enam konkreetse artikli solkimisega meelt lahutada ei saa, muu hobi Metzziga (arutelu) 7. aprill 2022, kell 19:21 (EEST)

Hiina isikunimede järjekordRedigeeri

Kas meil on seda varem käsitletud, ma ei leia? Nimelt kuidas me pealkirjastame hiina nimedega isikute artikleid, kas perekonnanimi ees ja eesnimi järel või vastupidi? Kas oleks vaja artikli päisesse selle kohta märkus lisada, nagu on inglise vikis (vt erinevad variandid en:Qian Xuesen, en:Jianqing Fan). Minumeelest võiks. Kui jõuame otsusele, võiks need artiklid selle pilguga üle vaadata ja korrastada. Adeliine (arutelu) 11. aprill 2022, kell 15:54 (EEST)

Hiina isikunimed järjestatakse ikka perekonnanimi ees ja eesnimi järel (Mao Zedong, Lao She jne.). Omaette probleemi moodustavad Ameerika Ühendriikides ja mujal lääneriikides elavad hiinlased. Neil võib see järjestus teistpidi käia. Velirand (arutelu) 11. aprill 2022, kell 15:58 (EEST)
Hästi, aga see pole üldteada või läheb meelest, et perekonnanimi ees. Kas võiks artiklitte algusesse märkuse lisada malliga nagu inglisvikis? Adeliine (arutelu) 12. aprill 2022, kell 11:28 (EEST)
Jah. Jaapani nimede tarbeks võtsin inglise vikist samasuguse malli (vt:{{Jaapani isikunimi}}). - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 12. aprill 2022, kell 12:37 (EEST)
Kui keegi viitsib sellega tegelda, siis võiks vastava malli lisada küll. Velirand (arutelu) 12. aprill 2022, kell 13:33 (EEST)
Erinevalt hiina nimedest pööratakse jaapani nimede puhul järjestus ümber. Malli oleks siis tarvis pigem hiina nimede puhul. --Andres (arutelu) 13. aprill 2022, kell 05:44 (EEST)
Pealkirjadega vist pole eriti segadust? Leidsin praegu ühe artikli, kus on nimed millegipärast ümber pööratud (Guanyu Zhou). Vahepeal olid veel paari korea poksija nimed ekslikult ümber pööratud.
Ma saan aru, et eeskätt peaks siis päisemärkus aitama mõista, miks nimetatakse isikut tekstis esimese nimega. Samas ma pole kindel, kas lugeja inglise viki märkuse sõnastuse põhjal seda tegelikult taipab ning märkusel võib-olla siis ikkagi pole mõtet. Mitmes teistes suuremas keeles Vikipeedias näiteks sama Lao She artikli juures sellist märkust pole. Pikne 14. aprill 2022, kell 18:45 (EEST)
Läänestunud / Läänes töötavate hiinlastega jääb see kestvaks probleemiks, sest üha suurem osa neist kasutab mittehiinakeelses kontekstis eesnimega algavat järjestust, nt füüsikud Tsung Dao Lee ja en:Tung-Mow Yan. Eks tuleb järgida seda, kuidas inimene ise oma nime kasutab.--Vihelik (arutelu) 15. aprill 2022, kell 01:16 (EEST)
Siin ongi tegelikult kaks asja. Esiteks peab olema lugejatele ja toimetajatele selge, kumb on eesnimi, kumb perekonnanimi. Et isikust rääkimisel oldaks teadlikud, kas nimetatakse ees- või perekonnanimega. Kas Hiina asjade tundjatele on niikuinii selge, milline on perekonnanimi, olgu ta ees või järel? Mina ei ole asjatundja ja ma tahaks küll teada. Teine asi on see, et hiina nimesid järjestatakse teistmoodi kui eesti nimesid. Seda samuti mitte-asjatundjad ei tea. Inglisviki mall minu arvates täidab neid kahte eesmärki: ütleb, kumb on perekonnanimi, ja lingib artiklile, kus selgitatakse hiina nimedega seonduvat. Adeliine (arutelu) 15. aprill 2022, kell 14:19 (EEST)
Hiina nimedele oleks malli ehk vaja, jaapani omadele minu arust küll mitte, sest need keeratakse alati ümber, täpselt nagu ungari nimedki. Selle jaapani nimede malli võiks üldse ära kustutada, muidu peaks sama loogika järgi ka ungari nimedele malli lisama. --Vihelik (arutelu) 15. aprill 2022, kell 16:59 (EEST)
Mis iganes malle ja selgitusi te lõpuks kasutada otsustate, mõelge sõnastuses ka sellele, et pelgalt märkusest "perekonnanimi on ees" ei piisa, kui nimes on rohkem kui kaks osa. --Ehitaja (arutelu) 17. aprill 2022, kell 16:22 (EEST)

On ka veel näiteks islandi ja Indoneesia nimed, mis üldse ei sisalda perekonnanime. --Andres (arutelu) 17. aprill 2022, kell 23:36 (EEST)

Lingid ümbersuunamislehtedeleRedigeeri

Möönan, et ma ei saa aru selliste muudatuste vajalikkusest ja otstarbekusest: [1] Mis see protokolliline seisukoht sellises küsimuses praegu on? Hakata kõigi nõuka ajal keskkooli lõpetanud persoonide artiklite tekstidesse lisama koolide praeguseid nimesid ei tundu mõistlik, kuivõrd ümbersuunamislehed ju toimivad. Või kus need peaks seni puuduma, siis saab ju ümbersuunamislehe teha või seda vajadusel korrigeerida, põhimõttel mitu kärbest ühe hoobiga. --VillaK (arutelu) 12. aprill 2022, kell 11:06 (EEST)

Minumeelest ka peaks linkima selle nimega, mis õppimise ajal oli, ja tegema ümbersuunamise. Adeliine (arutelu) 12. aprill 2022, kell 11:28 (EEST)
Lõpptulemus on ju sama. Miks see häiriv on? --Vihelik (arutelu) 12. aprill 2022, kell 21:26 (EEST)
See ei ole lihtsalt mõistlik, sest kui kooli nimi veel peaks muutuma, siis tuleks hakata uuesti kõiki isikuartikleid muutma, selmet muuta palju väiksemat arvu ümbersuunamislehti. Lisaks, aeg on piiratud ressurss ja seda ressurssi võiks kasutada tõhusamalt. Kui kellelgi on aega üle, siis alatasa toimub erinevaid artiklivõistlusi ja talguid, et kirjutada või toimetada midagi tõeliselt kasulikku. --VillaK (arutelu) 12. aprill 2022, kell 22:04 (EEST)
Eraldi ümbersuunamisleht hõlbustab ka toimetamistööd, kui praegu ümbersuunatava nimega peaks kunagi tehtama eraldi vikiartikkel. --Minnekon (arutelu) 12. aprill 2022, kell 22:40 (EEST)

Nõustun (samadel põhjustel) sellega, et niisuguseid muudatusi pole vaja teha ja palju parem oleks mitte teha. --Andres (arutelu) 13. aprill 2022, kell 05:16 (EEST)

Aga see kehtib muidugi ainult juhul, kui link ei vii teise sisuga artiklile ega täpsustuslehele. --Andres (arutelu) 13. aprill 2022, kell 05:33 (EEST)

Ei saa siiski öelda, et need oleks valed muudatused. Isegi kui kooli nimi veel kord muutub, ei pruugi link valeks minna. Sellepärast ei ole minu meelest mõtet neid ka tagasi parandada. --Andres (arutelu) 13. aprill 2022, kell 05:38 (EEST)

Muidugi ei tuleks selliseid muudatusi teha. Kirjutasin kasutaja arutelulehel sellest juba pool aastat tagasi, paraku ta jätkas oma tegevust.
Kaugemale mõeldes võiks juba teksti lisamisel ja mõistete linkimisel, kui tekib punane link, teha selle lingi põhjal ümbersuunamislehekülg. Selle asemel, et teha suunamine n-ö lingi sees. Nii on kokkuvõttes parem ja ajasäästlikum kõigile. Kaniivel (arutelu) 14. aprill 2022, kell 11:31 (EEST)

Ümbersuunamised üldisemale, kui täpsem puudubRedigeeri

Teemat võiks laiemalt arutada, kuna see on eelmisega lähedalt seotud. Küsimus kerkis üles siin arutelus. Kas on OK seda tüüpi suunamised: raketiristleja > ristleja, Mari ANSV > Marimaa. Kui konkreetsest teemast artiklit pole, siis suunata mõiste pealt üldartiklisse või siis õigusjärglase artikli peale. (Need on ainult näited, mitte ammendav suunamiste tüüpide loend. Iga suunamine peab olema loogiline ja lugejale kasulik.)

Minu meelest on, sest:

  • kui tekib artikkel konkreetsest mõistest, siis kõik suunamised automaatselt suunavad õigesse kohta. Artiklites pole vaja linke lisada ega muuta
  • aitab vältida seda tüüpi linkide lisamist: [[ristleja|raketiristleja]]. (Kui artiklit pole, siis toimetajad kipuvad selliseid linke tegema.)
  • kuni täpset artiklit pole, saab lugeja lingi kaudu üldisemast artiklist infot

Inglisviki juhendites on asja kirjeldatud siin. Kaniivel (arutelu) 22. aprill 2022, kell 18:53 (EEST)

See on igal juhul parem kui läbipaistmatu link. Aga ma väldiks seda ka, kui on põhjust eeldada, et artikkel tuleb. --Andres (arutelu) 22. aprill 2022, kell 19:53 (EEST)
Veidike nüri on nüüd seda arutelu siin jälle algusest alustada, eriti arvestades, et see läheb samal ajal teisel lehel edasi. Võiks siis lisada ka kokkuvõtte eelnevalt välja toodud vastuargumentidest. Või võiks tõsta kogu arutelu ümber. Pikne 24. aprill 2022, kell 16:25 (EEST)

Viitamine raamatutekstile, kindlalt leheküljeltRedigeeri

Kuna Vikipeediasse on tekkimas internetiviidete surnuaed (see tähendab, et paljud viitelingid ei tööta, need ei vii enam kuhugi), siis pean mõistlikuks viidata raamatutarkustele. Kuidas seda aga korralikult teha? Kas keegi targem võiks näite tuua? Boreaallane (arutelu) 23. aprill 2022, kell 13:16 (EEST)

Kui visuaaltoimetis raamatuviitamise vorm võtta, siis seal pakutavad lahtrid on üsna loogilised. Mu arust suurt kunsti pole. Sillerkiil (arutelu) 25. aprill 2022, kell 20:55 (EEST)
@Loode-Boreaallane, info kiire kontrollimise huvides peaks keskenduma just internetiviidetele. Nende surematuks tegemiseks kasutatakse enim http://web.archive.org/ . Enwikis püütakse kõik internetiviited varustada ka archieve-urlidega. Siiski ka raamatuviidetel või näiteks paberajakirjade viidetel näib olevat tulevikku, sest neid digitakse, ja siis saab anda internetiviite. Digimine võtab küll aastakümneid, aga näiteks suur osa Eesti Looduseid on juba digitud--Estopedist1 (arutelu) 2. mai 2022, kell 09:23 (EEST)

Vikipedistide kogunemine TallinnasRedigeeri

Austatud vikipedistid!

Mul on hea meel kutsuda teid sellel neljapäeval (28.04) Tallinnas koos õhtut veetma! Kuigi üritus toimub pealinnas on sinna mõistagi oodatud ka kõik need, kes pesitsevad mujal, aga sooviks sellest hoolimata kohale tulla.

Asukoht: Põrgu baar, Rüütli 4, Tallinn Aeg: 28. aprill kell 18.00

Omalt poolt pakume suupisteid (sealsed kiluleivad on Tallinnas päris kuulsad. Tule, saa teada miks.). Suupistete kõrvale saavad soovijad endale ise soetada õllesid ühest Eesti kõige rikkalikuma õllevalikuga baaridest. Loomulikult leidub ka mittealkohoolseid jooke!

Täpsema tegevuskava selgitame ka välja, aga midagi suurejoonelist ette ei võta. Õhtu eesmärk on end hästi tunda! Kindlasti saab arutada maailmaasju, aga ka meie väikese kogukonna asju. Plaanis on ka miniviktoriin!

Oma osalemise kinnitus saada palun meiliaadressile ragnar@wikimedia.ee. Eriti tänulik oleksin, kui teeksid seda hiljemalt kolmapäevaks ehk 27. aprilliks. Siis tean ikka piisavalt kiluvõileibu tellida.

Kohtumiseni

Ragnar Kaasik Wikimedia Eesti kommunikatsioonijuht

Mina plaanin minna. Ma mingi õllejooja ei ole, aga eks siis ole näha. Adeliine (arutelu) 27. aprill 2022, kell 16:41 (EEST)

Järgmine kord oleks 20. mai. Kutsuks rahva kokku, arutaks seda, mida teha suvepäevadel. Koht: The Dubliner, Suur-Karja 18. - Melilac (arutelu) 3. mai 2022, kell 18:33 (EEST)

Kellaaeg on kell kuus õhtul. - Melilac (arutelu) 16. mai 2022, kell 22:06 (EEST)

Sugu tistRedigeeri

Nu, korda kolm pyydelesin müüda vaadat, ent «muutis leheküljel Suguti ühe redaktsiooni nähtavust: peideti sisu» on siiani köitvaim/paeluvaim, imho, AI-tõlgendus; "sisust" me koik tuldud saime... ☆☆☆—Pietadè Kaastöö 6. mai 2022, kell 23:20 (EEST)

Seal oli mainitud konkreetse inimese nime. Sisu peitmine oli õigustatud. Velirand (arutelu) 6. mai 2022, kell 23:25 (EEST)
Ma ei vaidlusta, loomulikult oli, lihtsalt mainin, tulemusena kuvatavat ☆☆☆—Pietadè Kaastöö 6. mai 2022, kell 23:33 (EEST)
Mitu redaktsiooni on sugutil? ☆☆☆—Pietadè Kaastöö 6. mai 2022, kell 23:34 (EEST)

Vikipedistide kohtumine TartusRedigeeri

Tere!
Elustame ka Tartus vikipedistide kohtumisi ja seega on mul hea meel kutsuda teid 23. mail pitsaõhtule Taverna pitsarestoranis (Raekoja platsil, Emajõe-äärses otsas). Kohtumine algab kell 18 ja lisaks heale seltskonnale saab kindlasti pitsat! Palun tulemisest anda mulle teada (kaebi@wikimedia.ee) hiljemalt 20. maiks, et teaksin täpsustada kohtade arvu. Kohtumiseni! --K2suvi (arutelu) 12. mai 2022, kell 10:05 (EEST)

Küsimus arutelude kohtaRedigeeri

Kuna mul on Ivoga (ja varem ka Piksega) juba mõnda aega käinud arutelu (minu) arutelude lehekülgedel esitatud arutelude kohta, siis küsiksin selguse huvides ka teiste tegijate arvamust nende kohta. Tunnistan, et olen aastate jooksul mitmel pool arutelulehtedel oma mõtteid, küsimusi ja kahtlevaid mõttekäike heietanud. Tunnistan, et olen seda teinud lootes artiklite kvaliteeti ja oma arust oluliste aspektide käsitlemist parandada, oma küsimustega vahel uinununa näivat Vikipeedia toimetamise protsessi elavdada.. Aga küllap on mu kommentaarid, vähemasti osa neist, väljunud Vikipeedia formaadist. Tõepoolest, selles osas olen Pikse algatatud kriitikaga, mida Ivo on jätkanud, nõus. Siinseal olen oma sobimatuid kommentaare ka kustutanud. Aga toon allesolevatest mõned näited. Mu viimane fopaa oli lehel Pronksiöö https://et.wikipedia.org/wiki/Arutelu:Pronksi%C3%B6%C3%B6, kus tõstatasin küsimuse, et miks üle kümne aastase perioodi jooksul pole muudetud Eesti kontekstis vast küllalt olulise sündmuse artikli pealkirja? Nimelt WootelF osutab juba 6.03.2012. oma kommentaaris, et pealkiri ainsuse vormis on enimkasutatav. Kas tõesti vahepealse aja jooksul pole ükski toimiv vikipedist, kaasaarvatud too kes viimase (Pronksiööd) muudatuse tegi märganud, et Vikipeedia artikkel on teistsugune kui väljaspool Vikipeediat üldkasutatav nimetus? Ja oma 28.03.2022 kommentaaris olen ma ilmselgelt liiga kriitiline, mu kriitika on pehmelt öeldes reljeefne. Andres kirjutab, et selline kommentaar on solvav. Ma vabandan. Saan isegi aru, et olen liiale läinud. Õnneks saab asi parandatud 6 päeva jooksul. Teine arutelu, kus olen Ivo arvates Vikipeedia reegleid lubamatult rikkunud on artikli kordsete suhete seadus arutelu. https://et.wikipedia.org/wiki/Arutelu:Kordsete_suhete_seadus. Seal on pikk vaidlus teemal seaduse sõnastuse üle, kus vaidlustan Andrese tehtud muudatuse positiivsed täisarvud. Miks ma seda teen? Sest ma ei leia sellist määratlust kuskilt mujalt kui eesti Vikipeedia artiklist. Ei ühestki teisekeelsest Vikipeedia artiklist, ei õpikust. Pean häbiga tunnistama, et pöördun kinnituse saamiseks ka keemia teadlase poole, kes lahkesti ja kiiresti, põhjalikult mu tülitamisele vastab, kinnitades mu tõdemust. Sõna positiivne on tarbetu liialdus. Kahjuks keegi vaidlejatest oma arvamusest ei taganenud. Ivo parandab lõpuks minu palve peale päise teksti, kustutades täisarvu eest omadussõna positiivne. Miks ma seda ise siis ei teinud? Ma pole administraator ja ei hakka ka administraatori poolt värskelt tehtud muudatust kustutama..eriti veel siis kui administraator minuga arutelulehel teps mitte ei nõustu ja ükski teine administraator arutelus ka mind otseselt ei toeta, pigem vastupidi. Ma praegu rohkem näiteid ei too. Ivo, Pikne ja keegi teine, kelle arvates olen samuti reegleid rikkunud võivad seda vajadusel teha. Siinkohal küsin ka teiste vikipedistide arvamust, nõu ja soovitusi, vabandades oma pika jutu, oskamatuse ja jamade pärast. Kuidas edasi? Või kus ja kuidas selliseid tüliküsimusi lahendama peaks? Eesti on ju küllalt väike, mulle tundub, et parem oleks asja kuidagi nö laivis arutada. Tundub, et selline kirjalik vorm jätab rohkelt ruumi üksteisest möödarääkimisele. --Nimelik (arutelu) 17. mai 2022, kell 01:14 (EEST)

Minu üldine vastus oleks, et meil on siin väga vähe inimesi, kuid tähelepanu vajavaid artikleid on kümneid tuhandeid. Ehk iga nurga tagant leiab asju, millega oleks võinud juba 10+ aastat tagasi tegeleda. Mulle satub sellist sisu ette iga päev. Lisaks tekib pidevalt uut (ja sageli probleemset) sisu kiires tempos juurde, millega on samuti vaja tegeleda. Ehk on äärmiselt ootuspärane, et asjad, mida just aktiivselt ei torgita, ootavad oma järge väga kaua. Seepärast pole vähimatki mõte keskenduda faktile, et kümnendi eest oli kuskil üks kommentaar (mida keegi ei pruukinud isegi märgata).
Ka nt see Kordsete suhete seaduse artikkel sai oma kohenduse, aga lisaks ühele küsimusi tekitanud sõnale oli seal ka muid asju, mida lisada. Arutelulehel pikalt vaidlemise asemel oleks võinud kohe vastavad kohendused sisse viia ja vaielda vaid siis, kui keegi oleks asja vanasse seisu tagasi parandanud (mis olnuks vähetõenäoline). Asi oleks saanud kiirelt korda ja vaidlust poleks tõenäoliselt üldse vaja olnud.
Igaks juhuks mainin juurde, et järgmine kokkusaamine Tallinnas on nüüd reedel 20. mail kell 18 paigas nimega The Dubliner, mis asub Suur-Karja 18. Ehk seda võib julgelt arutada ka füüsilise kokkusaamise raames (kuigi üks lootus on ka, et tähelepanu saaks ka see). Ivo (arutelu) 17. mai 2022, kell 01:46 (EEST)
Sellest täisarvu teemast maalid sa siin minu meelest üsna vildaka pildi. Lehel Arutelu:Kordsete suhete seadus sa sisuliselt jätkasid lehel Arutelu:Täisarv varem üles võetud juttu. Selle "positiivsed" lisasamise aja järgi on üsna selge, et Andres lisas selle sama arutelu ajel, nähtavasti siis püüdes sinule vastu tulla, kuna sinu meelest oli artikkel liiga ebatäpne või isegi vale. Hiljem selgus, et selline lahendus sulle siiski ei sobi. Arutelus samas keegi peale sinu minu meelest ei andnudki mõista, et sellist täpsustust võiks vaja minna. Ma ei saa aru, mis arvamusest mina sellega seoses taganeda saaksin. Keemiaprofessor seejuures oma vastuses ei kinnitanud sinu põhiväidet, et sõna "täisarv" kastutatakse selle seaduse sõnastuses mingis eraldi tähenduses. Pikne 17. mai 2022, kell 18:50 (EEST)
Jah Pikne, arutelu hargnes artikli täisarv arutelust. Täpsustan siis veel, mille vastu mu kriitika seal sellel keemiaseaduse arutelulehel oli. Artikli päisetekst peab olema võimalusel viidatav, eriti kui teed muudatuse, täienduse. Mu meelest vale on selline olukord, kui Vikipeediast saad lugeda juttu, mis ei ühti Vikpeediast väljaspoolse kaasaegse, akadeemilise kirjanduse tekstidega. Isegi kui sisuliselt on Andrese paranduse mõte arusaadav, ei saa me Vikipeedias luua nö esmast pretsetenti, originaalset sisu, sõnastust. (Eriti kui tegemist on täppisteaduste valdkonnaga.) See positiivne (täisarvu ees) oli siin just "Kordsete suhete seaduse" päises taoline liialdus. Ma ei tea kas sa Pikne said aru, et see on minu peamine point? Vbl see ei jõudnud kohale, ma ei tea. Igatahes te Andresega väitlesite päris pikalt, minu meelest lõpuni minu vastu, kuni peale mu pöördumist ja pikka arutelu Ivo kõrvaldas sõna positiivne. (Jah, Ivo täiendas ühtlasi kogu artiklit suurepärasel moel, aga see ei puutu praeguses kontekstis asjasse.) Sellegipoolest oli Ivo suhtumine minu arutelulehel algatatud kriitika "positiivsuse" kaotamise kohta kõike muud kui positiivne. Minu tõstatatud kriitika oli ju õigustatud kriitika? Kui administraator teeb muudatuse, siis mina kui tavakasutaja lihtsalt pean selle paranduse kustutama, ilma aruteluta?? (Ivo ütleb: Asi oleks saanud kiirelt korda ja vaidlust poleks tõenäoliselt üldse vaja olnud ) Enne tee, siis aruta?! (ma ei arva, et asjad peaks erimeelsuste korral nii käima). Pigem tahan jõuda konsensuseni ja siis teha. Kui arutelu venib pikaks, siis selles ei ole ju süüdi arutelu üks pool, eriti kui lõpuks selgub, et mul oli antud juhul õige argument (positiivsus kaob). Kui Ivo heidab mulle ette pikka jorutamist, siis sama etteheide peaks olema ka teistele arutelu pooltele Andresele ja Piksele. Kahjuks jäi mulle mõttevahetusest Ivoga tõesti tunne, et just ja ainult mina olen nö "rahva vaenlane". Ma vaidlen, ei kuula, ei saa aru kuidas Vikipeedia töötab, ajan hülgemöla jne. Pisiasi? Mu meelest on see solvamine. Nimelik (arutelu) 20. mai 2022, kell 23:28 (EEST)

Ei, Nimelik, Sa ei ole aruteludes Vikipeedia reegleid rikkunud, aga ma soovitan järgida Vikipeedia põhireeglit "Ole julge".

Vikipeedias on samasugused inimesed nagu igal pool mujal. Ikka keegi solvab ja keegi solvub. Aga püüame nii teha, et meil oleks Vikipeedias hea olla. --Andres (arutelu) 21. mai 2022, kell 02:11 (EEST)

Artikli tõlkimineRedigeeri

Tere Kui tõlgin olemasolevat hispaaniakeelset artiklit eesti keelde, kas siis pean looma täiesti uue artikli ja lingitama selle hispaaniakeelse alla või saan alustada redigeerides? Tänud

copy-paste ühest juhendist

Millest alustada?
Kui ma ei ole Vikipeediale varem kaastööd teinud, aga soovin tõlketalgutest osa võtta,
siis millest ma peaksin alustama? Kõigepealt katsu endale selgeks teha, kuidas Vikipeedias
artikleid kirjutatakse, kuidas nad üles ehitatakse ja kuidas kirjutajad omavahel suhtlevad.
Selleks mine lehele Juhend:Sisukord, järgi sealseid linke ning võrdle loetut Vikipeedia tegelikkusega.
Loe artikleid asjade kohta, mida sa tunned, ja proovi, kas sul õnnestub teha mõnes
artiklis parandus või täiendus või koguni mõni artikkel luua.
Korraga tõlkida ja Vikipeedia kirjutamist õppida on raske, sellepärast pühenda esimene päev
lihtsalt ringivaatamisele ja harjutamisele. Ja loo endale kasutajakonto ning määra oma eelistused.

ehk on abiks, suwa 18. mai 2022, kell 14:44 (EEST)

Kui Sul on selge, kuidas lingid ja muu sarnane töötab, siis soovitan kopeerida hispaania vikist selle jupi kood, mida Sa parajasti tõlgid, ning hoida teises aknas hispaania artiklit lahti. Kui ei ole selge, siis tõlgi lihtsalt tekst. Alustamiseks redigeeri vastava pealkirja alt. Hispaania vikiga saab siduda siis, kui midagi on juba salvestatud. --Andres (arutelu) 20. mai 2022, kell 11:15 (EEST)