Ava peamenüü

Sellele leheküljele võite kirjutada arvamusi, kommentaare, ettepanekuid ja küsimusi, mis ei sobi ühegi konkreetse artikli aruteluleheküljele. Üle 60 päeva vanused jutulõimed arhiveeritakse.

Arhiiv | Arhiivi sisukord
Alusta uut teemat
Please use the embassy for cross-language and cross-project announcements.


Sisukord

Vikipeedia suvepäevade infoRedigeeri

 
Suvepäevadel osalenud eestlasi ja lätlasi

Tere! Kätte on jõudnud aeg planeerid viki suvepäevi! Kõik huvilised on väga teretulnud ja et see kõigile sobiks palun tehke linnukesed kuupäevade ette, mil teile sobiks suvepäevadel osaleda! Seda saab teha siin suvepäevad. Praegu on sihtkohana välja valitud Ida-Virumaa. Valikus on Lemmaku, Niinsaare ja Vaikla puhkemajad. Kui Sul on parem idee siis kindlasti käi välja :)! Kaunist teist ülestõusmispüha! --Lmk2K18 (arutelu) 22. aprill 2019, kell 12:48 (EEST)

Viki suvepäevade kuupäevad: 26.-28.07
Toimumiskoht on Ida-Virumaa. Külla on oodata ka mitmeid välismaa vikipediste.
Ivo (arutelu) 29. mai 2019, kell 20:24 (EEST)
Suvepäevade info
Regada saab siin ning tähtajaks on 21. juuli. Ivo (arutelu) 5. juuli 2019, kell 15:00 (EEST)
Lisage pakun ka see kategooria, mis suvepäevade piltidele saada tahate.- Melilac (arutelu) 28. juuli 2019, kell 21:43 (EEST)
Olge lahked. https://commons.wikimedia.org/wiki/Category:Estonian_Wikipedia_summer_days_2019 Pseudacorus (arutelu) 28. juuli 2019, kell 22:20 (EEST)

Kasutaja nimeruumi seisma jäänud mustandid vol 2Redigeeri

Selle teema jätkuks võib vaadata seda arutelu. Tudeng töötas artikliga 2017 sügisel ja 2019 kevadel on see tal endiselt töös (seega vägivaldselt keegi teine seda artiklinimeruumi viia ei tohiks). Hoopis teine (aga mitte ennenägemata) asi, mis sealt arutelust nähtub (nagu mina aru saan), on see, et bakatööd võidakse pidada sama autori vikiartikli plagiaadiks. Selle probleemiga tuleks ka tegeleda. Adeliine 31. mai 2019, kell 12:31 (EEST)

Selle probleemiga ei saa me eriti tegeleda. Samuti on see üks põhjus, miks me nõuame, et tudengid oma nime alla neid artikleid teeksid, sest siis saaks kergesti näidata, et mõlemad tekstid kirjutas sama isik. Ivo (arutelu) 2. juuni 2019, kell 02:54 (EEST)
Kui mistahes tekst on mistahes allikast ilma viitamata üle toodud, on igal juhul tegu plagiaadiga. Seda isegi juhul, kui kirjutaja on toonud omaenda hilisemasse teksti üle viitamata osi omaenda varasemast tööst. Allika relevantsuse eest vastutab alati allikteksti tsiteerija, kes peab olema allikteksti suhtes kriitiline. Nii et antud bakatöö puhul poleks mingi probleem viidata vastavale Vikipeedia artikli versioonile, kui bakatöö kirjutaja on kindel, et artiklis avaldatud info on tema meelest tõene. See, et inimene on osalenud ka ise selle Vikipeedia artikli koostamisel, ei mängi mingit rolli.--Andrus Kallastu (arutelu) 2. juuni 2019, kell 11:36 (EEST)
Mingite tekstiosade kasutamisel enda varasemast tööst ei tee paha seda märkida (nt "Autor on avaldanud siinse töö osaliselt ka Vikipeedia artiklina teemal "x"."), aga kohe kindlasti ei saa isegi selle märkimata jätmist plagiaadiks lugeda. Kuidas saab iseenda tagant varastada? Ivo (arutelu) 2. juuni 2019, kell 17:25 (EEST)
Saab ikka. Näiteks kui Sa oma doktoritöös tsiteerid viitamata omaenda magistritööd, on tegu plagiaadiga. Sakslased nimetavad seda ka sõnaga Selbstplagiat, vt näiteks ‚Selbstplagiat’ und gute wissenschaftliche Praxis --Andrus Kallastu (arutelu) 3. juuni 2019, kell 01:34 (EEST)
aga võiks siis ju panna mustandi eksisteerimiseks maksimaalse aja? Nt alates loomist üks aasta ja pärast seda tekst kas kustutatakse või võimaluse korral viiakse asjakohasesse artiklisse--Estopedist1 (arutelu) 3. juuni 2019, kell 08:27 (EEST)
Kas Vikipeedia töö üks põhialuseid pole mitte see, et kellelegi ei seata tähtaegu, kedagi ei sunnita ega panda kohustusi? Põhinimeruumi viimise keeldu otseselt ei ole (mäletan üht tegelast, kes massiliselt pooltooreid biograafiaid teisaldas, viitsimata nende parandamiseks suurt midagi ette võtta, mitte keegi ei kobisenud), küsimata on see lihtsalt natuke ebaviisakas ja võiks toimuda ka terakese kriitikameele abil (mõni tekst vajaks enne teisaldamist kindlasti kohendamist, seisvad mustandid kipuvad ka aeguma). Sundus on hea viis, kuidas peletada inimesi kaastöö juurest. Kui see on eesmärk, laske aga käia. --Ehitaja (arutelu) 3. juuni 2019, kell 14:44 (EEST)
Mustandi reeglites võiks küll kirjas olla, millal võivad teised selle sisu kasutada. Ja võib muidugi ka küsida luba mustandi kasutamiseks.
Tehakse nii palju asju, mis ei meeldi, et kobiseda ei jaksa. Andres (arutelu) 3. juuni 2019, kell 17:55 (EEST)
Inglise vikis on reegel, et kui mustandis pool aastat pole ainsatki muudatust tehtud (botid ei lähe arvesse), siis tohib kiirkustutada. Me ei pea ju tingimata kustutama, võime ka näiteks põhinimeruumi viia, kui sisu kannatab. Taivo 14. juuni 2019, kell 15:38 (EEST)
Mnjah, reeglid reegliteks (nt etwi admin on aktiivne..., seni kuni elab, ja jõuab aastas N muudatust salvestada...(nt, "Oob-räusatada", sünnikeelselt)); nt, kas peaksin mustandiruumi artiklisse siis nõutud ajavahemike järel muudatusi tegema («roboti» töö), et aja tekkimisel artiklit “viimistleda”; “juhtumipõhine lähenemine” – kusagilt kuuldud väljend... (Ei, mina ei öelnud, et kala mädaneb peast, keegi teine ütles, rannikuäärne neandertaallane ehk, mina pelgalt kordan, tähti, sõnu, mõtteid...)
Ja-aaa, Taivo, kui juba jutt enwi peale läks, hiljuti tõdesin, et alates 10 000. muudatusest/redigeerimisest saad tänu-teate, mis kõlab u nii, et "Täname panuse ja aja eest!" vms, üllatav ja liigutav igatahes...°—° Pietadè 14. juuni 2019, kell 19:43 (EEST)
See automaatne tänu on väga paljudes vikides, inglise oma pole ainuke. Mõnel on ka saja või 500 pealt. - Melilac (arutelu) 15. juuni 2019, kell 08:05 (EEST)
Commonsis olen neid saanud täpselt kaks: 1. ja 100000. muudatuse järel. Taivo 15. juuni 2019, kell 23:17 (EEST)
Olen selle Taivo kirjeldatud inglisviki reegli meil rakendamise vastu, põhjuseid olen ka kirjeldanud. Pakun umbes järgmist protseduuri, mille võiks fikseerida asjakohasel juhendi/projektilehel. See ei ole mõeldud süsteemina, kus keegi tingimata peab koguaeg mustandeid ja tähtaegu jälgima ja on kohustatud nendega tegelema, vaid et kui keegi soovib seda teha, mis on siis minimaalsed viisakad ooteajad. Protseduuri alused, mille vahel tuleb tasakaalu leida: soodustada kasutatava sisu jõudmist artiklinimeruumi, arvestada autorite õigusi oma loomingu suhtes.
  • Juhul kui materjal on ilmselgelt täiesti sobimatu (autoriõigustega kaitstud, kasutajalehe väärkasutus vms), siis kustutada ja teavitada kasutajat.
  • Juhul kui materjal on loodud heas usus või nt õppeülesandena ja ei riku autoriõigusi ega pole päris masintõlge, aga on väga kehva kvaliteediga ja seda pole võimalik päästa ka toimetamisega autori enda või teiste poolt, siis ...? (hinnang muidugi subjektiivne ja võib olla autorile haavav)
  • Juhul kui materjal on avaldamispotentsiaaliga, aga vähem või rohkem pooleli (toimetamata või poolik tekst, osaliselt või täielikult tõlkimata võõrkeelne artiklitekst vms), siis alates viimasest muudatusest vähemalt 1 aasta seisnud avaldamata mustandi omanikult kasutaja arutelulehel (mitte mustandi arutelus) küsida, kas avaldab artikli või mis kavatseb teha.
    • Kui tuleb vastus, et avaldamiseks tema poolt takistusi pole või tal pole kavas rohkem sellega töötada, siis paluda/juhendada tal ise avaldada, et teised saaksid artikliga tööd jätkata põhinimeruumis.
      • Kui sellest 3 kuu jooksul pole autor artiklit avaldanud, võib keegi teine seda teha, viidates algsele autorile ja sellele protseduurile.
    • Kui tuleb vastus, et ta veel töötab artikliga (isegi kui pole viimase aasta jooksul ühtegi muudatust teinud), aga selget tähtaega ei anna, siis küsida uuesti 6 kuu pärast ja viidata sellele protseduurile.
      • Kui pärast uuesti küsimist 6 kuu jooksul autor artiklit avaldanud ei ole, siis võib keegi teine artikli avaldada, viidates algsele autorile ja sellele protseduurile.
    • Kui alates küsimisest pole 1 aasta jooksul vastust saanud, siis võib keegi teine artikli avaldada, viidates algsele autorile ja sellele protseduurile. Adeliine 19. juuni 2019, kell 11:17 (EEST)

Kui ma mõtlen sellele, mida ma ise tunneksin, kui keegi võtab minu kasutajalehele seisma jäänud teksti ja tõstab selle põhiruumi, siis ma oleksin väga solvunud, isegi kui ma pole näiteks kolm aastat oma jalga Vikipeediasse tõstnud. Seepärast olen ma väga kõhklev selles osas, kas ja mis tingimustel tohib seda ümbertõstmist üldse teha. Kasutaja nimeruumi tajutakse mustandina ja isikliku ruumina, mitte teksti avaldamisena. Seda arusaamist toetavad ka olemasolevad juhendid. Teiselt poolt on kasutaja nimeruumis seisev mustand Vikipeedia seisukohalt kasutamata ja raisatud ressurss. Adeliine 8. august 2019, kell 21:48 (EEST)

Minu meelest peaks olema üks kindel juhus, kus mustandi teksti kasutada tuleks. Ma pean silmas juhtumit, kus keegi teine sama artikli kirjutab; sellisel juhul peaks olema loogiline, et mustandi materjale võib kasutada artikli täiendamiseks, märkides mustandist pärinemise ära artikli arutelus. Igasugune vastupidine käitumine läheks vastuollu põhimõttega, et artiklid pole isiklik omand ja nendega võivad tegeleda kõik. Kui asi pole nõnda, siis tuleb tingimused ikkagi kokku leppida, et autorid teaks nendega arvestada. Autoreid, kes on hukkunud liiklusõnnestustes, saanud vigastusi, mis ei lase neil vabalt arvutit kasutada jne lisandub Vikipeediale niikuinii ja varem või hiljem tuleb meil sellega arvestama hakata ning reeglid paika panna. Näiteks... Kas keegi teab, kas Siim elab veel? Temast puuduvad teatud kuupäevast alates kõik võrgust (ja mitte ainult Vikipeediast) leitavad teated... Melilac (arutelu) 10. august 2019, kell 09:14 (EEST)

VälislingidRedigeeri

Loodetavasti võib pealkirja Välisallikad https://et.m.wikipedia.org/w/index.php?search=V%C3%A4lisallikad&ns0=1 asendada pealkirjaga Välislingid? --WikedKentaur (arutelu) 3. juuli 2019, kell 09:06 (EEST)

Nõus, aga äkki saaks robot sama hoo ja muudatusega muid asju ka teha? Nt pealkiri "Välislink" -> "Välislingid", <references /> -> {{viited}} jms. Adeliine 3. juuli 2019, kell 12:04 (EEST)

On ka selliseid «isendeid» Välislinke, kus pealkirja all võib olla nt 1 link, või siis hoopis mitte midagi...°—° Pietadè 12. juuli 2019, kell 21:58 (EEST)

iseeneslikkusRedigeeri

Jahh, me oleme suur nõiarahvas, kuid kõik asjad veel ei toimi iseeneslikult, isegi 21. saj alguses mitte, ehk on tekitatud kirjutisi lausega XYZ-keelne Vikipeedia sai alguse 20XY. aasta XYZ-kuus. No muffigi see kirjutis end iseeneslikult kirja pani, ehk keski viitsib stiili parandada?

suwa 7. juuli 2019, kell 16:07 (EEST)

Spämmifilter jupsibRedigeeri

Inimene üritab kaastööd teha ja saab täiesti süütu eestikeelse lause peale teate: "See toiming on automaatselt kahjulikuks arvatud ja on seetõttu keelatud. Kui arvad toimingu asjaliku olevat, võta palun teha soovitud muudatuse asjus administraatoriga ühendust. Sinu toimingule vastanud väärtarvitusfiltri reegli lühikirjeldus: Chronic LTAs x4" Kas keegi oskab öelda, mida täpselt see "reegel" keelab? Nüri on, kui niimoodi potentsiaalne kaastööline minema peletatakse. --Ehitaja (arutelu) 9. juuli 2019, kell 20:46 (EEST)

reegel on kinnine ehk siis uuri otse tolle filtri autorilt https://meta.wikimedia.org/wiki/Special:AbuseFilter/?deletedfilters=hide&rulescope=global&hidedisabled=1 --WikedKentaur (arutelu) 9. juuli 2019, kell 21:02 (EEST)
Prantsuse vikis ka kaevati selle filtri üle. Filtri viimane muutja ütleb, et nüüd peaks korras olema. Pikne 11. juuli 2019, kell 16:28 (EEST)

Üleskutse vormistada viiteid tervemõistuslikultRedigeeri

Kutsun üles vormistama viiteid tervemõistuslikult. 1. Meil on olemas kenasti sõnastatud põhimõtted, miks tuleks viide üldse vormistada: "Allikaviide tuleb lisada originaalsetele uurimistulemustele [...]; muudele andmetele, mille õigsuses võidakse kahelda ja mis vajavad tõendamist [...]; arvamustele [...]; tsitaatidele." ([1]) Praegu kohtab palju selliseid viiteid, mis on pandud üldisi teadmisi sisaldavate lausete juurde, mille paikapidamatuses ei ole mõtet kahelda ning mis seetõttu viidet ei vajaks. Kui mõni allikas on artikli seisukohast oluline, tuleks see pigem paigutada lisalugemiseks rubriiki "Kirjandus" või "Välislingid" 2. Kutsun üles vältima viitamist terve definitsiooni, st artikli esimese lause või lausete kogumi ulatuses. Kuna vikipeedia tekst on allutatud vaba muutmise põhimõttele, segab tervele definitsioonile lisatud viide definitsiooni muutmist viidet eemaldamata. Kui kellegi meelest on mingi teatud kindel definitsioon mõiste avamisel oluline, tuleks see lisada paralleelse definitsioonina ja otsese tsitaadina jutumärkides. 3. Kutsun üles nii vähe kui võimalik kasutama normaalse viite <ref>…</ref> süntaksi asemel viitamisel malle stiilis <ref name="L2auK" />. Sellise malli lisamine võib olla lisajale endale lõbus, kuid järgmisele kaastöölisele oma hoomamatuses väga tüütu ülesanne toimetada. --Andrus Kallastu (arutelu) 12. juuli 2019, kell 13:07 (EEST)

Kas saad tuua näite, kus on viidatud üldisi teadmisi? Kui definitsioon on kokku kirjutatud mitmest allikast või seda hiljem uute allikate alusel muudetakse, saab ju panna mitu viidet. See "ref name" ei ole mall, vaid kordusviitamise tehnika ja seda ära jätta küll ei saa, vastasel juhul ei koonda artikli lõpus viidete nimekiri sama viite korduskasutusi kokku. Arutada võib seda, kas viitenimedena eelistada tähenduslikke märksõnu (nt "Kukk2010-12" vms) või võib kasutada ka suvalisi koode (mida ka näiteks viitetööriist välja pakub). Adeliine 12. juuli 2019, kell 13:14 (EEST)
Näiteks artikli Visand versioonis https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Visand&oldid=5350541 oli tervet definitsiooni hõlmav viide. Mis oli selles lauses originaalne uurimistulemus, muud andmed, mille õigsuses võidaks kahelda, arvamus või tsitaat? Ühesõnaga, minu ettepaneku sisu ei ole see, et viiteid pole vaja, vaid see, et viidete lisamine peaks olema tervemõistuslik. Jah, korduvviidete puhul tuleks kasutada intuitiivselt tajutavat tunnust, näiteks <ref name="Autori perekonnanimi AAAA" /> oleks hea ja arusaadav formaat.--Andrus Kallastu (arutelu) 12. juuli 2019, kell 15:04 (EEST)

Tuuleenergia kasutamisega seotud artiklidRedigeeri

Tegelen tuuleenergiaga seotud artiklitega ja olen natuke segaduses. Palun abi et artiklid korda teha.

Tuuleenergia muundavad mehaaniliseks näiteks tuuleveskid ehk tuulikud ja elektrienergiaks tuulegeneraatorid ehk elektrituulikud.

Artiklis tuulegeneraator mõiste seletus lähtub sellest, et tegu on tuuleturbiiniga ja selle sünoonimid on tuuleelektrijaam ja tuugen (tuulik + elektrigeneraator). Edasi öeldakse, et see on labamasin, mis muudab tuule ehk voolava õhu liikumise kineetilise energia turbiini võlli pöörlemisenergiaks ehk mehaaniliseks energiaks. Aga kui tuuleturbiinide hulka kuuluvad ka tuuleveskid ja seletuse järgi lõpus on mehaaniline energia, siis minu arvates tuuleelektrijaam ja tuugen sinna sünoonimina ei sobi. Tuuleturbiin koosneb mastist, mitmest labadest ja rootorist, elektrigeneraatorist pole öeldud.

Eriotstarbelised tuulegeneraatorid ... võivad olla kohandatud elektrigeneraatorite ajamiteks... Üldotstarbelisi tuuleturbiine kasutatakse tuuleelektrijaamades.

Tuuleelektrijaamast on eraldi artikkel, see on elektrijaam, mis muudab tuule kineetilise energia elektrienergiaks. Tuuleelektrijaam koosneb tuulemootorist, elektrigeneraatorist, nende juhtimise automaatseadmetest ja hoonest. Tuulemotoorist artiklit ei ole. Kas see koosneb mitmest labadest ja rootorist?

Mitmest tuuleeletrijaamast moodustatakse tuulepark, mis on tuuleelektrijaam, milles elektrienergiat toodetakse mitme elektrituuliku abil. Elektrituulik viidab tuulegeneraatori mõistele.

Tuuleveski ehk tuulik on ajam või ehitis, mis saab tööks vajaliku energia tuulest ... tänapäeval on tuuleveskite kasutusala seotud peamiselt elektri tootmisega.

Tuulikuks nimetatakse ka tuulemootorist ja elektrigeneraatorist koosnevat tuuleelektrijaama agregaati, selle kohta vaata Tuulik (agregaat) - tundub, et pigem see on elektrituulik ehk tuulegeneraator.

Seega palun arutleda, kas see on õige:

  • Tuuleenergia muundavad mehaaniliseks energiaks tuuleturbiinid. Tuuleturbiin koosneb mastist, mitmest labadest ja rootorist, labad ja rootor moodustavad tuulemotoorit.
  • Tuuleturbiine jaotakse eriotstarbelisteks tuuleturbiiniteks ja üldotstarbelisteks tuuleturbiinisteks.
  • Eriotstarbelised tuuleturbiinid on tuuleveskid ehk tuulikud ja tuulepumpad.
  • Üldotstarbeline tuuleturbiin elektrigeneraatori ja mastiga moodustab tuulegeneraatori.
  • Tuuleenergia muundab elektrienergiaks Tuulik (agregaat), mis koosneb tuulemootorist ja elektrigeneraatorist. Tuulegeneraatorid ehk elektrituulikud koosnevad tuulikust (agregaat) ja mastist.
  • Tuuleelektrijaam koosneb tuulegeneraatorist (mastist, tuulemootorist ja elektrigeneraatorist), nende juhtimise automaatseadmetest ja hoonest. Mitu tuuleelektrijaama moodustab tuuleparki, arvan, et need artiklid saab liituda - inglise wikis wind farm or wind park, also called a wind power station or wind power plant, teistes keeltes nad on segatud (nt, jne).

--Geonarva (arutelu) 19. juuli 2019, kell 21:38 (EEST)

Tundub, et probleem on sõnade tähenduse muutuses. Kui ma noor olin, oli see kindlasti vale, turbiin tähendas siis üksnes ja ainult DÜÜSIGA labade süsteemi, millele tuulikud ja enamik tuulegeneraatoreid ei vasta. Eriti selge oli asi laevanduses, kus oli kindel üleminek rataslaev->sõukruviga laev->turbiiniga laev. - Melilac (arutelu) 20. juuli 2019, kell 08:14 (EEST)
mnjah, oli seda nüüd vaja, nüüd palun ka mind harida,
on labad ja on düüs, kuid vist ikka pole turbiin?
suwa 21. juuli 2019, kell 02:42 (EEST)
Mnjah, huvitav eksemplar. Ega see torpeedode taga olevast väga ei erine, kuigi nii suurtel on tavaliselt ikka sõukruvid - aga kui laev opereerib madalas vees, kus on vaja kruvilabasid kaitsta, või piirkonnas, kus on vaja mürataset alandada, tehakse ka selliseid. Ssgreporter oskab nimetust täpsemalt öelda, kuid see on puhas vaste inglise wiki pump-jetile, mille düüsiga vaste kohta olen kuulnud turbiini nimetust kasutatavat. - Melilac (arutelu) 21. juuli 2019, kell 09:44 (EEST)

Taksonite kategoriseerimine riikide kaupaRedigeeri

Mul on ettepanek mitte lisada liike ega teisi taksoneid kategooriatesse nagu Kategooria:Eesti kapsalaadsed või Kategooria:Eesti putukad. Kuna siin on eestikeelne Vikipeedia, mitte Eesti Vikipeedia, siis selliste kategooriate olemasolul oleks loomulik teha samasugused kategooriad ka teiste riikide kohta. See tähendaks paljude liikide juures ebamõistlikult suurt hulka kategooriaid ning kui liigid on riikide kaupa jagatud, siis ei anna kategooriad taksonoomilisest hierarhiast enam kuigi head ülevaadet.

Osa liike nagu harilik sookäpp või harjasliudik on praegu ainult Eestiga seotud kategoorias, kuigi tegu pole esmaselt ega ainult Eesti liigiga, mis tähendab, et olulisem ja üldisem kategooria puudub. Teistel juhtudel on nii, et liik on korraga üldises taksonikategoorias ja Eesti taksoni kategoorias, aga see on vist nii ainult sellepärast, et Eesti taksonite kategooriaid madalamat järku taksonite jaoks veel eriti pole. Kui tuleb sama järku üldine ja Eesti kategooria, jälle pole kuigi hea, kui artikkel on korraga kategoorias ja sama kategooria alamkategoorias.

Ka teistes keeltes ei hakka eriti silma, et taksoneid riikide kaupa kategoriseeritaks. Mõnes keeles on riigi elustiku kategooriasse üksikud liigid sattunud, aga tundub, et üldiselt on püütud piirduda loenditega ning artiklitega isenditest ning ka tõugudest ja sortidest. Kui Vikipeedias on tarvis riigi, saare või mõne muu jaotise liikidest ammendav ülevaade anda, siis võiks lihtsuse huvides piirduda ehk loenditega. Pikne 22. juuli 2019, kell 19:05 (EEST)

Nõus. Adeliine 23. juuli 2019, kell 10:29 (EEST)
see on kokkuleppe küsimus. Nt en:Category:Flora by country on paljudes vikides. Ma ise jätaks etwikis erandi Eestile, ent on võimalik ka teha vastavad loendid, nt kategooria "Eesti samblikud" asemel Eesti samblike süstemaatiline nimestik ja Eesti samblike loend. V-o tahab sõna sekka öelda ka kasutaja:Kk--Estopedist1 (arutelu) 23. juuli 2019, kell 14:28 (EEST)
Ma ennist vaatasin inglise vikis ainult Eesti floora kategooriat. Mõne teise riigi all on seal tõesti märksa rohkem liike, aga üldiselt on tegu väikese valikuga liikdest, mis selles riigis levivad ja millest on artikkel. Inglise viki floorakategooriate päises viidatud abilehe järgi näikse, et seal soovitatakse riigi floora alla panna need liigid, mis levivad ühes riigis või paaris riigis ning laiema levikuga liigid tuleks panna laiema piirkonna kategooriasse (nt Põhja-Euroopa floora). Selline üsna keeruline ja raskesti järgitav süsteem.
Teiste keelte floorakategooriates, niipalju kui mulle praegu silma jäi, on veel vähem liike, kui üldse. Neis kategooriates on selle-eest igasugu muid asju.
Ma ei näe erilist põhjus, miks Eesti peaks erand olema. Nagu öeldud, siin on eestikeelne Vikipeedia, mitte Eesti Vikipeedia. Ja kui on erand, siis tuleks teha nii, et liik on korraga kategoorias ja sama kategooria alamkategoorias (nagu tegid nüüd nt siin), mida oleme kategooriate juures püüdnud üldiselt vältida. Pikne 23. juuli 2019, kell 19:23 (EEST)
Ehk siis küsimus tundub olevat selles, mis kategoriseerimise süsteemi peaks liikide puhul kasutama. Variandid: a) geograafia üldse välja jätta ja kajastada seda artiklites ning loendites; b) kajastada seda süstemaatiliselt c) kasutada hübriidset süsteemi nagu Inglise viki soovitab.
Jama tuleb välja igatepidi. C on keeruline ja raskesti järgitav, lisaks on liigid poliitilise jaotuse asemel pigem omaenda zoo- ja muude geograafiliste lahtrite all. Ka on näiteks astelpaju Põhja-Euroopa flooras kõigis riikides esinev element, välja arvatud Eesti ja see kategooriate süsteem annab seega vale tulemuse jne. B annaks mõnede üle ilma levinud liikide artiklite taha tohutu kategoorialasu. A eeldaks, et igal liigil oleks olemas areaalikaardid ja meil oleks olemas head ning kindlad alused taoliste nimekirjade koostamiseks... Arvestades liikide areaalide muutumist tundub see eestikeelse vikipeedia jaoks üle jõu käiv ülesanne olevat. - Melilac (arutelu) 24. juuli 2019, kell 12:23 (EEST)
Minu meelest on siin nii eestikeelne Vikipeedia kui ka Eesti Vikipeedia. Paratamatult on see Eesti ja eestlaste poole kaldu. Siin on palju artikleid, mis ühegi muukeelse vikipeedia tähelepanuväärsuse läve ei ületa. Kas need tuleks sel juhul kustutada? Seega - Eesti kategooriad jäägu, muud pigem mitte. --Metsavend 24. juuli 2019, kell 15:43 (EEST)
Leian samuti, et Eestiga seotud kategooriad on igati ok (eesti keelt oskavatel inimestel on pea kõigil kõrgendatud huvi Eestiga seotud infokildude kohta ja selle eraldi väljatoomine meil on seega vajalik). Küll peaks aga alati liigiartiklite juures kasutusel olema üldised kategooriad. Teiste riikide mainimine kategooriates oleks ehk õigustatud ainult endeemsete liikide puhul (nt "Soome endeemsed taimed" vms), sest seal on seos konkreetse riigiga tõesti oluline. Ivo (arutelu) 24. juuli 2019, kell 16:07 (EEST)
Et eestikeelne Vikipeedia on Eestiga seotud teemade poole kaldu, tuleb minu meelest sellest, et kirjutajaid lihtsalt huvitavad need teemad rohkem. Artiklite tähelepanuväärsus peaks sõltuma ikka sellest, kas teema kohta on piisavalt kajastusi, sõltumata keelest. Minu meelest me ei ole analoogselt keelanud mingi teise riigiga seotud teemal kirjutamist lihtsalt sellepärast, et see on välismaa asi.
Minule igatahes näib veider, et liik on levikul põhinevalt ainult Eesti kategoorias, kui tegelik levila on märksa laiem. Kui sellised kategooriad on, siis küllap varem või hiljem hakatakse nende eeskujul tegema ka teiste riikide kategooriaid.
Selleks et huvipakkuvad asjad (nt Eesti liigid) eraldi välja tuua saab kasutada ka loendeid. Eesti liikide loendeid vist ongi juba omajagu tehtud. Pikne 24. juuli 2019, kell 16:41 (EEST)
Tegelikult kehtivad järele mõeldes C puudused ka B puhul, ehk siis metskits võiks olla Venemaa loomade kategoorias, aga ega seda loomakest idapiiri tagant nüüd küll ei leia, ta elab seal vaid Kaliningradi oblastis ja üksikuis Põhja-Kaukaasia mägiorgudes. Lõpptulemusele mõeldes oleks loendid kõige eelistatavamad, kuna seal saaks sellised asjad ära märkida... Aga lõpptulemuse ja hetkeolukorra vahel on muidugi vaks vahet, ja mina kasutajana eelistaks auklikele loenditele auklikku kategooriasüsteemi. - Melilac (arutelu) 24. juuli 2019, kell 18:25 (EEST)
Pigem ei nõustu. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 24. juuli 2019, kell 18:32 (EEST)
Hästi, aga mida sa välja toodud probleemide-kitsaskohtade suhtes ette paned? Pikne 17. august 2019, kell 11:07 (EEST)
Ma olen igati nõus väitega, et "Artiklite tähelepanuväärsus peaks sõltuma ikka sellest, kas teema kohta on piisavalt kajastusi, sõltumata keelest". Eestiga seotu kajastamine on tingitud paljuski sellega, et: 1) selle kohta, mida Eestis leidub ja mida mitte, on meil info olemas ja see on suhteliselt kergesti ligipääsetav ning 2) inimeste kõrgendatud huvi väljendub ka kaastööliste tegevuses (sest kirjutatakse ikka eelkõige sellest, mis huvi pakub). Põhjus, miks teiste riikide kohta sellist infot vähemalt kategooriate tasemel kajastamata jätta tuleneb eelkõige selles, et isegi ingliskeelse Vikipeedia tasandil puudub võimekus seda sel kujul adekvaatselt teha (rääkimata meie vikist) ning sellise info esitamiseks sellisel kujul oleks lihtsalt kategooriatest palju mõistlikumaid lahendusi. Aga nagu ma ka juba ütlesin, siis liigiartiklid peaks alati olema üldistes kategooriates (sugukondade vms tasemel) ning riigipõhine kategooria on lisand. Ivo (arutelu) 25. juuli 2019, kell 21:25 (EEST)
Selle teemaga haakub ka üks teine arutelu (Kategooria arutelu:Eesti kihistikud). Ehk on kellelgi selles valdkonnas ideid? - Melilac (arutelu) 10. august 2019, kell 15:27 (EEST)

mina kasutajana eelistaks auklikele loenditele auklikku kategooriasüsteemi – Minu meelest me ei ole sellise valiku ees. Kui võtta nii, et loendid oleksid auklikud, sest pole süsteemset lähenemist sellele, mille kohta on loendid ja mida täpsemalt loenditest leida võib, siis nii juba ongi kategooriatest sõltumata ja selle suhtes pole ilmselt ka midagi ette võtta. Kategooriasüsteem seevastu on üldjoontes süsteemne ning ettepanek taksoneid riikide kaupa (või Eesti põhiselt) mitte kategoriseerida taotleb seda, et nii oleks ka eluslooduse vallas.

Kui liik ei ole ainult Eesti kategoorias, vaid on lisaks ka üldises kõrgemat järku taksoni kategoorias, siis see on küll veidike parem, aga muud ebakõlad kategoriseerimisel ikkagi jäävad sedasi (artiklid korraga ülem- ja alamkategoorias ning erinevad kategoriseerimispõhimõtted Eesti ja muu maailma lõikes). Kui ka pidada rahuldavaks, et on Eesti kategooria ja üldine kategooria, siis ülal toodud näidete varal mulle tundub, et praktikas see ikkagi ei toimi. Üldine kategooria kipub tavapärastele kategoriseerimistavadele tuginedes kaotsi minema ning arvata võib, et nii juhtub aina sagedamini, kui Eesti elustiku alla tuleb rohkem madalamat järku taksonite kategooriaid. Ja kui juba on Eesti kategooriad, siis tõesti pole erilist põhjust kätt ette panna, kui keegi soovib teha samasugused kategooriad mõne teise riigi kohta (kui ma õigesti aru saan, siis ülal on kaalutud Venemaa kategooriate tegemist).

Kuskil teises arutelus oli vahepeal veel jutuks, et mõnel määral on segadust ka sellega, kas riigi kategoorias peaks olema praegu ainult pärismaised liigid või ka võõrliigid (või mingi osa võõrliikidest). Kategooriate pealkirjadest ei tule see välja. Loendites saab sellised asjad selgemini paika panna. Pikne 17. august 2019, kell 11:07 (EEST)

'Minu meelest me ei ole sellise valiku ees. Kui võtta nii, et loendid oleksid auklikud, sest pole süsteemset lähenemist sellele, mille kohta on loendid ja mida täpsemalt loenditest leida võib, siis nii juba ongi kategooriatest sõltumata ja selle suhtes pole ilmselt ka midagi ette võtta. Nojah, tõsi ta ju on, aga seniks, kuniks pole korralikku loendisüsteemi, oleks minu meelest paigana toimiv auklik kategooriatesüsteem vajalik. Ma ei pidanud siin silmas, et me peaks midagi valima, vaid seda, et minu jaoks on kategooriad kui navigeerimissüsteem puudulike lahenduste puhul info otsimiseks optimaalsem, olgugi et lõpplahendusena on eelistatavam loendid. - Melilac (arutelu) 17. august 2019, kell 13:09 (EEST)

Artikli prinditav versioon (PDF)Redigeeri

Kui valida artiklil vasakult servast "Prinditav versioon" või "Laadi alla PDF-failina" (tulemus mõlemal sama, kujunduslikku vahet pole), ilmub esimese lehe päises logokiri "WikipediA". Kuidas saaks selle eestikeelseks? Adeliine 28. juuli 2019, kell 18:50 (EEST)

üksikute failide puhul võib pdf faili muuta tagantjärgi https://www.sejda.com/pdf-editor vms --WikedKentaur (arutelu) 3. august 2019, kell 08:43 (EEST)
Seda vist küsija ei mõelnud. Süsteemselt kuskil muuta ei saa?--Morel (arutelu) 12. august 2019, kell 19:48 (EEST)
Ei tea, kus muuta saab, aga kirjutasin siia: phab:T230379. Pikne 12. august 2019, kell 21:09 (EEST)

Vastus keeleleRedigeeri

Tere, mina ei räägi eesti keelt eriti hästi. Kas keegi oskaks minu artiklit Lauri Sireliuse hinnata, kui see on õigesti kirjutatud? Sellega oleks mul tulevikus lihtsam kirjutada. Lantgård (arutelu) 3. august 2019, kell 02:23 (EEST)

vaata artikli ajalugu: https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Lauri_Sirelius&action=history --Estopedist1 (arutelu) 5. august 2019, kell 08:17 (EEST)

Failidest VikipeediasRedigeeri

Kas keegi seletaks palun ära, miks SEE FAIL ei sobi Commonsisse? Ma lugesin viidatud OOSi ja NOTHOSTi, aga aru ei saa. See räppar ise vb ei kvalifitseeru artiklivääriliseks ja sel põhjusel ka pilt, aga seda ma sealt välja ei loe. Või on probleem originaaluurimus? Et kui THI laulupeol selfitab, siis ple mõtet seda vikisse laadida? Palun aidake taibata! --kanakukk (arutelu) 12. august 2019, kell 09:24 (EEST).

Idee muidugi on selline jah, et kui on kindel, et pole artiklivääriline isik, vaid suvaline mats, siis ei peaks pilt commonsis olema. Aga häda on selles, et isikute artikliväärilisus ei ole jällegi väga selline asi, mida commonsis otsustada, pigem peaks olema asi niipidi, et kui vikid, kus pilt kasutusel, leiavad, et see pole ikka artiklit väärt asi, siis commons kustutab... - Melilac (arutelu) 12. august 2019, kell 18:48 (EEST)
Kustutamisettepanek tehti 27. juulil ajal, mil artikkel AG (laulja) oli olnud pikemat aega tühi, pilt polnud kasutuses. Eks siis sellepärast jäi mulje, et pilt on suvalisest isikust. Pikne 12. august 2019, kell 21:09 (EEST)

200 000Redigeeri

Baltikumi vikidest esimesena jõudsime 200 000 artikli juurde.

Tekitasin selleks puhuks ka ühe erilogo. Kas keegi (@Pikne:, @WikedKentaur:) saaks äkki olla abiks selle ülespanekul? Ivo (arutelu) 12. august 2019, kell 21:19 (EEST)

Tore! Kas Tartu vikipedistid seisavad nüüd kahekaupa monumendil? (See on viide 100 000 artikli saavutamisel Tartus tehtud fotole.) Ssgreporter (arutelu) 13. august 2019, kell 00:25 (EEST)

Loodetavasti tuleb nüüd ka pressiteade - sündmus väärib seda. Ssgreporter (arutelu) 13. august 2019, kell 00:28 (EEST)

Kui aitad selle valmis kirjutada, siis tuleb.
Muidu pm peaks vist pressikas olema, aga mina pole seda isikut kätte saanud, kes sellega tegelema pidi. Ivo (arutelu) 13. august 2019, kell 01:02 (EEST)
Täna hiljemalt lõunaks saab pressika ka laiali saadetud. Ivo (arutelu) 13. august 2019, kell 10:47 (EEST)
Siit leiab pressiteate ja sünnipäeva tähistamise täpne koht on veel vaja kokku leppida. Kas kellelgi on ideid, kes tuntud isikutest võiks suuta sünnipäeval 200 000 artikli ja vaba teadmuspanga tuleviku teemal meediakõlbulikke kõnesid pidada? --Märt Põder (arutelu) 13. august 2019, kell 11:04 (EEST)
See arvu rõhutamine on piinlik, sest viimasel ajal pole sisu proportsionaalselt sellega kasvanud.
Palun siluge seda esindusartiklit. Andres (arutelu) 13. august 2019, kell 11:48 (EEST)
Sisu kasv on samuti viimastel aastatel kiirenenud. See, et artikliarvu kasv on kiiremalt kerkinud ei ole tingimata probleem. (näiteks kui artiklite arvult on et.wiki 43. kohal, siis arvesse võttes sisukust oleksime ikka päris mitu kohta kõrgemal)
Vikisünnipäeva pidamises osas oleme alustanud läbirääkimisi Tartu Kunstimuuseumi ja Eesti Loodusmuuseumiga. Ivo (arutelu) 13. august 2019, kell 13:23 (EEST)
Sisu on meil minu meelest rohkem kui viiel entsüklopeedial, millel rohkem artikleid kui meil. Ja vähem kui kahel, kel artikleid vähem kui meil. Aga see sündmus vääriks ehk saates Kukul külas esinemist. - Melilac (arutelu) 13. august 2019, kell 13:54 (EEST)
Kukusse sai täna ka intervjuu antud ja seni on ilmunud see. Ivo (arutelu) 13. august 2019, kell 14:10 (EEST)
Natuke senistest arengutest. 24. augustil (ehk juba sel laupäeval) tähistame Tartu Kunstimuuseumis eestikeelse Vikipeedia sünnipäeva (täpsem info peagi). 27. augustil on aga Eesti Loodusmuuseumis avalik loeng, mis keskendub suuresti muuseumite ja Vikipeedia koostööle. Loeng ise on inglise keeles ja selle annab en:Mike Dickison. Ivo (arutelu) 20. august 2019, kell 18:03 (EEST)

WikiCommentRedigeeri

Hi, I used the WikiComment tool back in 2016 or 2017. I tried it today and I could not load any article. Does anyone know if it works any more? Sorry for posting here, but I understand that it is (or was) used more in this wiki. -Geraki (arutelu) 17. august 2019, kell 16:08 (EEST)

@Geraki: Was there a problem with downloading articles or with uploading them? Ivo (arutelu) 17. august 2019, kell 23:30 (EEST)

Sünonüümide õigus eksisteeridaRedigeeri

Ajendatuna juhtumitest, kus vikiartiklites on üks sünonüüm "parandatud" teiseks, tahaks ma kuulda arvamusi sellise praktika kohta ja võib-olla saaks siin ses osas mingi reegli kokku leppida. Üks juhtum oli seoses sõnadega "enamlased" ja "bolševikud", kus põhjenduseks oli, et üks neist on viimasel ajal eelistatum olnud (Kasutaja_arutelu:Kuriuss#Enamlased_vs_bolševikud). Eile märkasin, et hulk "Riia lahtesid" on muudetud "Liivi lahtedeks" (Eri:Kaastöö/Suwa) - ilma põhjenduseta, aga ilmselt võib apelleerida samale sagedasemale esinemisele või EKI kohanimeandmebaasi kirjele, kus "Liivi lahel" on põhinime, "Riia lahel" aga mööndava (vähem soovitatud) nimekuju staatus.[2] Kas ühe sünonüümi sagedasem kasutus või EKI poolt eelistamine on hea põhjus ülejäänud sünonüümide Vikipeediast likvideerimiseks? Selle kasuks saab tuua argumendi, et kõige levinum sünonüüm on lugejatele vast kõige tuttavam ja nii saavad nad kõige tõenäolisemalt aru, millest artiklis juttu on. See kehtib aga ennekõike haruldaste sünonüümide puhul ja isegi siis saab selle teha siselingiks vastava mõiste artiklisse. Kui populaarsuselt teine sünonüüm on siiski laialt tuntud (nt enamlaste-bolševike juhtum), siis jääb see argument nõrgaks, ja kui tugineda EKI klassifikatsioonile, siis ei pruugi argument üldse kehtida, sest nad ei lähtu oma otsustes alati enamkasutatavuse põhimõttest. Sünonüümide kaotamise vastu saab tuua mitu argumenti. 1) Vikiartiklid ei peegeldaks enam allikaid ja nende mitmekesist terminoloogiat, vaid hakkaks looma oma uut puristlikku keelekasutust. Kui autoriteetsed allikad kasutavad teadlikult nt nime "Väina", kas on õige (ja eetilinegi) "parandada" need järjekindlalt "Daugavateks"? 2) See uus keelekasutus tekitaks vähemalt ühe artikli piires, kus seda sõna korduvalt tarvitatakse, kuivema, vaesema ja väiksema lugemismõnuga teksti. 3) See raiskab üsna mõtetult muudatuse sisseviija aega. 4) Kui sünonüümid pole neutraalsed, vaid teatud positiivsete ja negatiivsete tähendusvarjunditega (nt "enamlane"-"bolševik", "rahvuslus"-"natsionalism"), siis tekitaks neist ainult ühe väljavalimine ja kasutamine kallutatuse. Vähemalt ühe artikli piires saab seda efekti neutraliseerida sünonüümide võrdsel alusel ja läbisegi kasutamisega. Sellest lähtuvalt mina piisavalt laialt tuntud sünonüümide Vikipeediast ärakaotamist ei poolda. --Minnekon (arutelu) 19. august 2019, kell 03:36 (EEST)

Sünonüümidel on õigus eksisteerida, kuid Vikipeedia ei ole sõnaraamat. Vikipeediat koostatakse mõistekeskselt ja mõiste avamisel on selgem, kui selle kohta ei kasutata läbisegi erinevaid sõnu. Entsüklopeediaartikkel ei pea pakkuma "lugemismõnu". Mis loomulikult ei tähenda, et erinevaid allikaid refereerides ei tuleks artiklis sünonüüme, sõnade varjundeid ning kasutamise konteksti kirjeldada. Eelistermin võiks olla: 1. eestikeelne, 2. levinum (näiteks googeldades), 3. neutraalsem.--Andrus Kallastu (arutelu) 19. august 2019, kell 10:54 (EEST)
Selguse mõttes olgu öeldud, et minu eesmärk ei olnud kaugeltki mitte sünonüüme likvideerida, vaid tõsta sünonüümikasutuse kõrval eelisterminina esile "bolševikku", kuna oli näha, et see on juba varem siin, Vikipeedias, otsustatud eelisterminiks tõsta (järeldasin seda selle põhjal, et esialgne artikkel "Enamlased" oli siin muudetud artikliks "Bolševikud"). Kui sellele ajalooperioodile spetsialiseerunud ajaloolastest terminoloogid ütlevad, et tegelikult on õigem siiski kuidagi teisiti, siis saab ju korrigeerida nii, kuidas on õigem. Olen Andres Kallastuga nõus selles osas, et entsüklopeediaartiklites tuleks kõigepealt kasutada eelisterminit ja alles pärast seda sünonüüme. [Sama põhimõte kehtib tegelikult ka näiteks asutusenimetuste lühendite kohta: enne artiklis mingi lühendi kasutamahakkamist peaks kõigepealt (vähemalt esimesel esinemiskorral) olema asutuse nimetus ka pikemalt-selgemalt välja kirjutatud (nt mitte "töötas ETV-s" ja "tegutses TÜ-s", vaid "töötas Eesti Televisioonis" ja "tegutses Tartu Ülikoolis" või "tegutses tuletõrjeühingus"). Olen siis kuulnud argumenti, et kes ei tea, mis lühendid tähendavad, klõpsaku linki ja saab teada. Ma ei ole sellega nõus, sest see teeb lugemise tülikaks. Artiklisisene lühendite defineerimine on tarbetekstiloomes elementaarne, soovitan seda rohkem kasutada.] Kuriuss 20. august 2019, kell 13:45 (EEST)

Mis ajast, teadmata ajast, V-dia on / ei ole see ja see; algusest saadik on ta inimeste (enese)avaldusvorm, ja nii mõeldudki; hakata nt emarinna imejaist kaastöölistele kuni ca 100 aastastele "õpetama" (dikteerima), mis õige mis mitte...
Ehk siis teisisõnu, kui mõni kasutab siinset nt omakasueesmärkide (nt Andrese õppematerjalide kogu, siin) saavutamiseks, siis IMHO, total crap, and so-so widespread, kui mõni kaastöötaja nt väidaks, et EKP oli nt ristirüütlitest tulevikusionääridest hõivatud visioon meist täna, why not!
Ehk siis "kolmatsõna", sajandi algusest siia kirjutatu põhjal — kas on vajadus panna see reglementeeritud rakmeisse (eesti keel, saan aru; aga, nt kui artikli ese "Jaan" oli eile nt KGB timukas, täna PolPoli palgaline timukas, jne)°—° Pietadè 19. august 2019, kell 17:22 (EEST)
Ehk siis, siia kirjutatavat-kirjutatut saab loomulikult kontrollida, mida ilmselt tehaksegi (mis riik see muidu oleks)...
ülekutsed (päises jm, "à la" ole aus jne) ei toimi, ei saagi ("sünniliselt"), seega jääb meile, kaaskirjaile, jälgimise roll, ja, parandamise roll, võimaluste piires.°—° Pietadè 19. august 2019, kell 18:15 (EEST)

Mis mõttes see Vikipeedia sõnaraamatuks teeb, kui nt artiklis Läti ajalugu öeldakse, et 1915 ulatus sõjarinne "Riia laheni" (mitte "Liivi laheni")? Selguse-argumendiga olen põhimõtteliselt päri, aga nagu ma esimeses postituses ütlesin, see pole eriline probleem, kui põhisõna sünonüüm on pea sama üldtuntud. Artiklis, kus sünonüüme läbisegi kasutatakse, saab nende esmakordsel mainimisel selgitada, et tegu on sünonüümidega: nt "Bolševikud (ehk enamlased) tegid seda ja toda". Entsüklopeediaartikkel ei pea pakkuma "lugemismõnu" mingite oluliste põhimõtete arvelt, aga minu meelest "bolševike" asemel mõnikord "enamlased" või vastupidi kirjutamisega seda probleemi ei teki. Artikli parem loetavus võiks tegelikult eesmärk olla küll.--Minnekon (arutelu) 19. august 2019, kell 16:54 (EEST)
Lihtsalt küsin: kas sellel, kuis me nimetame (või meid on õpetatud koolis nimetama), on "olulooline" tähtsus? kas, millal, mille suhtes?°—° Pietadè 19. august 2019, kell 17:50 (EEST)
Mida sa oluloolise tähtsuse all mõtled? --Minnekon (arutelu) 21. august 2019, kell 19:14 (EEST)
Ju siis nt seda, kui lõputöö (ajalugu, see oli osa ENSV ajaloost, kus nt eksamil ENSV ajaloo kohta võis (tavaliselt viiski) nt 50 liitri suurune eksimus Eesti N sotsialistliku lehma piimatoodangu kohta sel aastal tunnil alandada hinnet omajagu) nominaalne juhendaja küsib: „Kas olete unustanud, mis riigis elate?“ (ei, ma ei kontrollinud küsija kehatalituse ilminguid..., nähtavaid, haistetavaid...;-))°—° Pietadè 22. august 2019, kell 19:33 (EEST)
Ehk siis seda, et aja-loost võib saada olu-lugu, jne°—° Pietadè 22. august 2019, kell 19:33 (EEST)
Ja mis positsioonil peaks olema: seda varianti kasutas allikas? - Melilac (arutelu) 19. august 2019, kell 12:03 (EEST)
Siit vastusest on vist midagi kaotsi läinud, esimene lause ei ole arusaadav. --Minnekon (arutelu) 19. august 2019, kell 16:58 (EEST)

Pealkirjas kasutamine ei tähenda iseenesest, et see on "otsustatud eelisterminiks tõsta". Lihtsalt emb-kumb sünonüümidest tuleb pealkirjaks panna. Ma ei saa ka aru, mille põhjal tuleks "bolševikke" kõikjal eelistada.

Minu meelest tuleks selguse huvides üht asja ühe artikli piires ühtmoodi nimetada. Mõnes teises artiklis võib kasutada sünonüümi, kui see pole mingil põhjusel selgelt ebasoovitatav.Pikne 20. august 2019, kell 19:26 (EEST)

Vastuseks Minnekonile: kohanimede puhul pole tavaliselt tegemist sünonüümidega, vaid nimedega eri aegadel. Kui Nõukogude ajal oli kaartidel Rižski zaliv (Riia laht), siis enne oli ja pärast seda on Liivi laht. Samuti oli meil 1991. aastani Tallinna Merekaubasadam, mis sai sadamanimede korrastamise ajal nime Vanasadam. Aga sellel pole kunagi olnud "sünonüümset nime" Tallinna Reisisadam, mida propageeris eelmine Tallinna linnapea. Ssgreporter (arutelu) 21. august 2019, kell 01:17 (EEST)
Kui "enne Nõukogude aega" oli kaartidel Liivi laht ja mitte Rižski zaliv, siis mis oli kaartidel näiteks tsaariajal? Asi on natuke keerulisem, kuna lisaks nimekasutuse ajaloolisele erinevusele tuleb arvestada ka paralleelnimedega eri keeltes, kultuurides ja riikides. Kui paralleelnimed tähistavad sama objekti (kohati ei pruugi mõiste olla täielikult sama, ehkki geograafiline objekt on, kuna eri nimedel võivad olla oluliselt erinevad varjundid, nt poliitiliselt), siis on need ikkagi sünonüümid - ehkki kõik sünonüümid ei pruugi olla tänapäeval kasutusel või ametlikud (on ka kõne- ja tavakeelsed nimed, mis vahel väärivad ka Vikipeedias mainimist, nt koos selgitusega, miks EKI neid ei soosi). --Ehitaja (arutelu) 21. august 2019, kell 13:34 (EEST)
Üldisemalt: minu isikliku arvamuse kohaselt on Minnekoni jutt mõistlik ja tal on õigus kõiges peale sõna "mõttetult" õigekirja. Mis puutub "lugemismõnu", siis jah, entsüklopeediaartikkel ei pea seda pakkuma, kuid võiks; suuresti just seetõttu kõneldakse ka entsüklopeedilisest stiilist, mis muuhulgas peab tagama teksti sujuva loetavuse tavalugejale. See puudutab ka küsimust, mis Vikipeedia on või ei ole, nt: Wikipedia is not a manual, guidebook, textbook, or scientific journal (st, entsüklopeedia põhiline sihtgrupp on tavalugeja, mitte spetsialist; vt nt punkt 8: "Article titles should reflect common usage, not academic terminology, whenever possible."). Inglise viki stiiliõpetused jm esseistika ei ole eesti vikis kohustuslikud, kuid selgitavad vahel päris kenasti, mis on selle meistri mõttes, kes selliseid riistu taob. Mulle tundub, et meil siin ei ole mõni päris hästi aru saanud ja püüab Vikipeediale uut otstarvet leiutada; sel juhul oleks kasulik lugeda. --Ehitaja (arutelu) 21. august 2019, kell 13:34 (EEST)
Ma pole kindel, kas Pikse soov, et artikli piires asjad ühtemoodi oleks, alati mõistlik on. Sellest ka minu küsimus, et kas ei peaks allika versioon mingit kaalu omama. Lihtsalt... mulle tundub narr kõneleda Kaliningradist XV sajandil või Peterburi blokaatist II maailmasõja ajal. Ehk siis mõtlen samamoodi nagu Ehitaja ning pean Leningradi ja Peterburi nimetusi sünonüümseteks. Küll on aga mõistlik eeldada, et kui nimetused on täiesti paralleelsed, kasutame me artiklis sees seda kuju, mis on artikli nimetus, ja toome sünonüümid ära vaid artikli alguses. - Melilac (arutelu) 21. august 2019, kell 20:16 (EEST)
Ssgreporterile: See nimede muutumine on selgepiirilisem juhtudel, kui nimetatavat kohta haldab mingi asutus, kel ongi voli selle nimi ära muuta (nt ka tänavate, linnade nimed). Liivi-Riia lahel pole omanikku, kes üksi seda teha saaks, ja nimekasutust saab vaid mõjutada (nt EKI soovitused). Riia lahest rääkimine on küll vähenenud, aga mitte kadunud, seega pole tegu vaid endisaegse nimega. (Riia-Liivi lahe nime teemal muide on kirjutatud – [3]) Eelistermini sünonüümide kõige loomulikumad kasutusjuhud on minu arvates need, kus artikkel või selle osa põhineb vastavat sünonüümi kasutaval allikal. Sünonüüm võib ka kanda mingit tähendusvarjundit, mida autor on tahtnud edasi anda, aga Vikipeedia artiklikirjutaja ei taju. Nagu Melilac ütles, levinud on ka praktika, et teatud ajaperioodi kontekstis kasutatakse teatud nimesid (mis tänapäeval ei pruugi põhinimed olla), kas siis sellepärast, et tol ajal oli see nimi ametlik, domineeriv või muust traditsioonist lähtuvalt. Kui artikli allikas on nõuka- või tsaariaegne või räägib neist perioodidest kasutades tolleagset nime Riia laht, siis tundub mulle selle nime Vikipeedias kasutamine loomulik. --Minnekon (arutelu) 21. august 2019, kell 20:58 (EEST)
Täpsustan enda öeldut Melilaci kommentaari valguses. Jah, kui ühte konteksti sobib üks sünonüüm ja teise teine, siis muidugi tuleks neid sünonüüme vastavalt kasutada, ka ühe artikli piires. Aga üldjuhul, kui sellist kaalutlust pole, siis lihtsalt vahelduse mõttes ühes artiklis kord ühtmoodi, kord teistmoodi öelda pole minu meelest ikkagi hea. Mõnes vähem asjalikus žanris miks mitte, aga siin see raskendab mõistmist ja võib lugejat segadusse ajada (kui tegu ei ole just väga tuntud sünonüümidega) Pikne 21. august 2019, kell 21:15 (EEST)
Aga kui artikli või lõigu alguses, kus neid termineid kasutatakse, välja tuua, et neid kasutatakse sünonüümidena? Nt esmakordselt "enamlased (ehk bolševikud) ..." ja edaspidi siis vahelduvalt. --Minnekon (arutelu) 21. august 2019, kell 23:00 (EEST)
Ma ei saa hästi aru, miks peaks olema vahelduvalt. Mina ei oota entsüklopeediast sedasorti lugemismõnu. Võib-olla "enamlaste" ja "bolševike" puhul pole väga vahet, need sünonüümid on tuntud, aga kui tekstis on näiteks hulk lugejale võõraid termineid, millest mõnel on sünonüümid, siis teksti vürtsitamine sünonüümidega oleks üsna häiriv. Pikne 22. august 2019, kell 22:34 (EEST)
Täienduseks Minnekonile: ma ei tea kindlalt, mis ajal oli Riia laht ja millal mitte. Esimene Veeteede Ameti tehtud merekaart - Väinamere kohta - valmis 1993. aastal ja seal nägingi esimest korda Liivi lahte. Mis päritolu Liivi lahel on, ma ka ei tea. Olen vaid osalenud täppide kaotamisel Aksi saare nimest - see oli nõukogude merekaartidel Eksi, mida meremehed nimetasid Äksiks. Tundsin 1990ndate algul huvi Soome lahe merekaartide vastu ja kui võimalus avanes, siis ka vaatasin mõnd kindlat kohanime. Sain teada, et välismaa laevadel tollal kasutatud ladina tähestikus kaartidel oli suur vahe: osa oli Briti päritolu ja nende aluseks olid arvatavasti sõjaeelsed Eesti kaardid. Seal olid kohanimed sellised nagu tänapäevalgi teame, ä-del täpid peal (Järvsääre ots näiteks) jne. Teine osa oli Saksa päritolu ja neist oli näha, et on tehtud Nõukogude kaartide põhjal. Olid kohanimed, nagu "Mys Purekkarineem" jne, samuti ei mingeid täpitähti, ja Aksi saar oli "Eksi". Ssgreporter (arutelu) 22. august 2019, kell 00:15 (EEST)
Kaardil aastast 1938 on Liivi laht Lehtedes on Liivi laht aastani 1945. Aastal 1927 ja varem oli Riia laht. Vahetus toimus millagi nende kahe aasta vahel. - Melilac (arutelu) 23. august 2019, kell 16:59 (EEST)

Liigenduse korras altpoolt:
Siia juba sattununa: bolševik (menševist) → bolševism(menševism) ei ole eesti keeles sama, mis 'enamlane (enamlanna)'/vähemlus/vähemlane/vähemlanna (kui kellelegi sisesoov on "roe/eostada" eesti keelt, palgalisena v6i ei); cfr. enamus/vähemus (bolše-vism/menše-vism, aka, bolše/menše vorsti, verd jne) (eelöeldu on ehk nt sotsisaalpsühholoogia vms distsipliini "alaheitena" alles tekkimas (väljaspool vastuluureasutusi), nii et ehk saab kunagi kusagilt ka selle kohta lähemalt lugeda...). Tänan lugemast!°—° Pietadè 22. august 2019, kell 19:15 (EEST)

Eestikeelse Vikipeedia sünnipäevaüritusedRedigeeri

Ootame teid tähistama hilisteismeliseks saava eestikeelse viki sünnipäevaRedigeeri

Plaan on järgmine: pidusid on kaks, üks Tartus ja teine Tallinnas.

Tartus: 24. august kell 16 Tartu Kunstimuuseumis. Muljetame, kiidame ja elame kaasa vabatahtlikele ja patsutame üksteisele kooki-kringlit süües õlale 200 000 artikli täitumise puhul.

Tallinnas: 27. august algusega kell 17 Eesti Loodusmuuseumis.

Kõnekoosolek teemal "How could the Estonian museums conquer the digital space: an example from New Zealand"

Esineja on Dr Mike Dickison (zooloog, muuseumi kuraator ja vikipedist)

Tutvustav tekst: Museums are increasingly realising that they have more visitors online than come through their doors – and those visitors are worldwide. Even physical visitors research their trip on the internet. If a museum has no digital presence, it falls further behind. But the digital realm means more than just having a mobile website. Museums are increasingly digitising their collection, and getting it used in Wikimedia Commons and Pinterest; their collection data can contribute to iNaturalist, Wikidata, and GBIF. A single image in Wikipedia can be seen by thousands every day. But there are challenges: the costs and expertise of digitisation, problems with determining copyrights, and the cultural considerations of objects created by or taken from indigenous people. Dr Mike Dickison spent a year working with museums, scientists, universities, and art galleries throughout New Zealand and helping them confront the digital world. His New Zealand case studies are relevant for Estonian institutions.

Loodan hilisest teatamisest siiski suur osavõttu! --Lmk2K18 (arutelu) 21. august 2019, kell 11:16 (EEST)

 
Eesti Loodusmuuseumis toimunud vestlusõhtu
Täpsustan, et nüüd laupäeval Tartu Kunstimuuseumis toimuv on eelkõige viki sünnipäevaüritus ning 27. augustil Tallinnas aset leidev on rohkem nagu selline muuseumi sünnipäevakink vikile ning eelkõige suunatud Vikipeedia ja muusumikoostöö valdkonna tutvustamisele. Ivo (arutelu) 21. august 2019, kell 15:50 (EEST)
Meenutan, et juba homme tähistame Tartus eestikeelse Vikipeedia sünnipäeva. Ivo (arutelu) 23. august 2019, kell 19:33 (EEST)
Täna Eesti Loodusmuuseumis. Ivo (arutelu) 27. august 2019, kell 12:42 (EEST)

KronoloogiadRedigeeri

Miks ei või täpploend-kronoloogiad olla artiklites stiilis uusim -> vanim (elik vastupidi praegusele, värskeim yleval)? Sellist systeemi paistavad kasutavat näiteks ETIS ja inglise viki. Tundub ka loogilisem, et aktuaalseim info on kõige nähtavamal kohal. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 22. august 2019, kell 02:36 (EEST)

Muidugi võiks. Toetan. --Hirvelaid (arutelu) 22. august 2019, kell 08:43 (EEST)
Tegin kunagi nii Nobeli füüsikaauhinna loetelu, see lõppes nii: Tühistasin järjekorra muutmise, kui midagi kaduma läks, tuleb see uuesti kirjutada. --Epp 18. oktoober 2014, kell 17:15. nii et sellele lehele jõudes vaatab ikka vastu Röntgen 1901 ja uute leidmiseks tuleb sada rida edasi kerida. 193.40.12.10 22. august 2019, kell 11:51 (EEST)

Ma olen selle vastu. Me esitame sündmuste käiku kronoloogilises järjekorras, mitte uudiseid ega CV-d. Andres (arutelu) 22. august 2019, kell 14:02 (EEST)

Sama argumendi järgi võiks öelda, et kui otsin esimest, siis pean sada rida allapoole kerima. Kui tahta midagi kronoloogiliselt vaadata, siis peab tagurpidi vaatama.

Samuti peaks selle loogika järgi eluloos minema ajas tagasi. Andres (arutelu) 22. august 2019, kell 14:18 (EEST)

Inglise viki kohta ei pea paika: en:List_of_Nobel_laureates#List_of_laureates. Andres (arutelu) 22. august 2019, kell 14:23 (EEST)

Kui nemad seal kunagi leiavad, et tõesti on nadi otsida viimati antud preemiate infot sealt mitmekümne lehekülje kauguselt ja selle järel tuleva omakorda mitme lehekülje pikkuse märkuste ja viidete vahelt ning oma loetelu ringi tõstavad, siis tõstame ka meie, aga mitte enne.– Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 176.46.15.247 (arutelukaastöö) .
Tegelikult peaksid sellised hiiglaslikud loendid olema vormistatud nõnda, et neid saaks klikiga kuupäeviti sorteerida vastavalt vajadusele. Meil on sellega natuke halvasti, sest taolist markupi on pigem keerukas kirjutada, inglise artiklis on tegelikult olemas (kliki nt Yeari juures noolekesele). - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 22. august 2019, kell 22:22 (EEST)
Igasuguseid riiklikke dokumente ja tarkvarapakette ja tehnilst dokumentatsiooni jms. otsides leiad kõigepealt kõige uuema. Kui tahad ajalooga tutvuda, siis pead arhiivides otsima. Ka Vikipeedias käiakse enamasti ikka uusi teadmisi otsimas ja kes tahab tutvuda ajalooga, küll see siis ka leiab. 193.40.12.10 22. august 2019, kell 16:45 (EEST)

Ettepanek käib kõigi või mingit teatud tüüpi kronoloogiate kohta? --Minnekon (arutelu) 22. august 2019, kell 18:21 (EEST)

Ma saan nii aru, et mitte üksnes kronoloogiate, vaid ka teatavate loetelude kohta, nagu riigipead jne. Oluline on sündmuste kindel ajaline järjestus. - Melilac (arutelu) 22. august 2019, kell 18:25 (EEST)

Sygavamalt läbimõtlemata, ennatlik ettepanek praeguseks siiski hingusele. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 22. august 2019, kell 18:47 (EEST)

Juhendi järgi peaks olema ka inglise vikis üldjuhul vanemad asjad eespool (en:WP:SALORDER). Seal öeldakse, et loend võib olla teistpidi, kui kronoloogiat uuendatakse sageli, aga loend tuleks ikkagi ümber pöörata, kui seda enam ei uuendata. Koostada loendit alguses tagurpidi tundub üsna asjatu tülina, see tekitaks kindlasti segadust. Pikne 22. august 2019, kell 22:34 (EEST)

Mul ei ole vist tarvis olnud "hiiglaslikke" kronoloogiaid, ei meenu, et sellega oleks mingit probleemi olnud. Kronoloogia ehk "ajajoon" võiks alata ikka sealtpoolt, kust aegki algab, s.t varasemast hilisemani. Nt kellegi teoste loetelu oleks minu meelest veider, kui see viimasest algaks ja noorpõlvekatsetusteni jõuaks. Ssgreporter (arutelu) 23. august 2019, kell 00:58 (EEST)

Ühtluses on jõud, kas on?Redigeeri

Püüan küll igati hoiduda märkustest (pejoratiive isegi küllalt välja teenitud), aga, kas ei oleks "asjakiirem" kasutada infoboxides ühe ja sama asja kohta ühte sõna, pääsuloaga inimene saaks ühtlustada nt read «pildilaius», «pildisuurus» (nt, kui tegemist oleks kujutisega à la magav Kalevi-poeg ja seisev Kalevi-poeg, siis vajavad need erinevat lähenemist). Võin küll eksida, aga, u 5 aastat olen seda "õiget" pidanud otsima, enne väärtuse sisestamist.– Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas Pietadè (arutelukaastöö) .

Tegelikult oleme neid vaikselt pyydnud yhtlustada, aga lihtsalt kõikjale pole veel jõudnud. Võib muidugi alati ise käe kylge panna. :) - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 22. august 2019, kell 22:26 (EEST)
Ma leian praegu 20 infokasti, kus on "pildisuurus", muid variante, kus on "laius" või tühik või allkriips või suur täht, on veidike vähem. Vast siis eelistada parameetri nime "pildisuurus". Pikne 22. august 2019, kell 22:41 (EEST)
Minu poolest mistahes nimetuse all, kui «pildisuurus» levinum, siis miks mitte, vähem tööd; olukord, kus (mõnikord) pead "näpuga taga ajama", mis parasjagu sobib, raiskab kõigi kirjutajate aega.°—° Pietadè 22. august 2019, kell 22:58 (EEST)

Artikli Empire State BuildingRedigeeri

infoboxis on viga (vead), kuvab:

Koordinaadid	<span title="Empire State 
Building
['empair steit 
b'ilding">40° 44′ 54,3″ N, 
73° 59′ 9″ W]

°—° Pietadè 24. august 2019, kell 22:34 (EEST)

Kommentaariks: päisest «<br />['empair steit b'ilding]» kõrvaldamine likvideeris probleemi...°—° Pietadè 24. august 2019, kell 22:45 (EEST)

Wikimedia liikumise Põhjala regiooni kokkusaamineRedigeeri

Korraldame Wikimedia Eesti poolt sel aastal Põhjala Wikimedia aktivistide kokkusaamist. Üritus toimub 4.‒6. oktoobril Tartus ja tegu on töise üritusega, kus püüame keskenduda liikumise tuleviku plaanisele ja koostööprojektidele regioonis. Seetõttu on üritusele palutud igast regiooni riigist saata osalejaid viis, osa neist vanad kalad ja osad värsked panustajad, esimesed töötama konkreetsete koostööprojektidega ja teised pigem tooma liikumisse uusi tuuli. Eelmisel aastal esindasid meid Ivo, Sven-Erik, Merli-Triin ja Märt. Kuna oleme sel aastal ise korraldajad, siis osad meist osalevad niikuinii protokollijatena, arutelujuhtidena vm rollides ja seetõttu oleme avatud pakkumistele, kes võiks olla ametliku esinduse osa, sj iseäranis värske vere kategoorias. --Märt Põder (arutelu) 3. september 2019, kell 22:55 (EEST)

Uue persooni lisamine Vikipeediasse!Redigeeri

Palun abi kes aitaks avaldada,lisada Vikipeediasse uus persoon-isik!

Olemas juba ju?, vt https://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja_arutelu:Räww1970
suwa 7. september 2019, kell 20:40 (EEST)
Kas sellise väljenduslaadi korral on ikka kindel, et seda on mõistlik teha? --Ehitaja (arutelu) 11. september 2019, kell 21:10 (EEST)

Vikitsitaatide mallidRedigeeri

Kui keegi viitsib aidata Vikitsitaate sellega, et Vikipeedia toimetusmallid sinna üle tõsta, siis oleks väga teretulnud. Seoses hullu soomlase väljakihutamisega pealinnast saabunud komissaride poolt on tekkinud olukord, kus temast mahajäänud looming tuleks põhjalikult üle vaadata ja kaaluda, sellega mis teha annab, aga selle käigus oleks võimalus eristada toimetada, keeletoimetada, tõlkida, teisaldada jne tulevat kindlasti abiks. Isegi Tsitaatides olemasolevad mallid võiks VP omadega asendada, siin on praeguseks märksa parem disain. Ühtlasi võib vist välja kuulutada väikese garaažimüügi, kuna osa sealseist lehekülgedest sobiks paremini Vikipeediasse või Vikisõnaraamatusse, aga kas ja mis, peaks otsustatama juba väljaspool Tsitaate. --Ehitaja (arutelu) 14. september 2019, kell 04:03 (EEST)