Vikipeedia:Üldine arutelu

Sellele leheküljele võite kirjutada arvamusi, kommentaare, ettepanekuid ja küsimusi, mis ei sobi ühegi konkreetse artikli aruteluleheküljele. Üle 60 päeva vanused jutulõimed arhiveeritakse.

Arhiiv | Arhiivi sisukord
Alusta uut teemat
Please use the embassy for cross-language and cross-project announcements.


MTÜ Wikimedia Eesti liikmesusRedigeeri

MTÜ Wikimedia Eesti ei ole pikalt uusi liikmeid värvanud. Samas on vahepeal Vikipeediasse uusi kaastöölisi juurde tulnud ja nõnda võib siin leiduda neid, kel tegelikult oleks huvi MTÜ liikmete sekka kuuluda. Seepärast meenutaksin, et uued liikmed on alati teretulnud ning kui keegi soovib liikmeks astuda, siis piisab sellekohase avalduse esitamisest MTÜ juhatusele. Hetkeseisuga on MTÜ-l 38 liiget ja 2 toetajaliiget. MTÜ tegeleb eelkõige eesti- ja võrukeelse Vikipeedia ning teiste vikiprojektide tutvustamisega. Ivo (arutelu) 20. jaanuar 2021, kell 16:23 (EET)

Julgen kahelda, kas uued liikmed või üldse midagi uut ühingus on teretulnud. Näiteks Ivo ühingu ühe juhtiva töötajana esines veel mõne nädala eest meililistis hääleka nõudmisega mind liikmete hulgast välja arvata. Ühingu liikmetest vikipedistid ehk teavad, millise juhtimiskultuuriga, sh milliste rikkumistega on juhatus hiilanud alates eelmise aasta sügisest ja millest pole siiani suudetud end välja raputada. Minu arvates on mõtet Wikimedia Eestiga liituda eelkõige sel põhjusel, et rikkumised lõpetada ja juurutada elementaarne MTÜdes oodatav juhtimisstandard, sj tagada, et liikmed ühingu üritustel ja tegevuste raames, aga iseäranis juhatuseliikmed ja töötajad käituks elementaarseid reegleid järgides, mille järgimise kohustus on Wikimedia Chapterina võetud. Olin kuulnud lugusid füüsiliste konfliktideni minevatest tülidest, sõimust ja ähvardustest Wikimedia Eesti minevikus, aga ma ei oodanud, et midagi võrreldavat võib juhtuda veel aastal 2020 või 2021. Ka ei osanud ma juhatusse kandideerides ja oma n-ö valimislubadusi esitades arvata, et olukord on nii hull. Minu meelest pole siin enam ammu võimalik halva mängu juures head nägu teha ja oleks aeg sellistest asjadest lõplikult lahti saada. --Märt Põder (arutelu) 29. märts 2021, kell 03:23 (EEST)
Igaks juhuks selgitan natuke tausta. Märt tagandati möödunud aastal MTÜ juhatusest. See on esimene korda WMEE ajaloos, kus juhatuse liiget on tagandatud ja mõistetavalt ei oleks sellist küsimust isegi tekkinud, kui poleks olnud põhjust. Samuti on nüüd tulemas Universal Code of Conduct ning Märt on suutnud rikkunud sealt enam kui pooli punkte. Ehk kui üldine käitumisjuhis kinnitada, siis selle alusel võib Märdi jäädavalt kõigi vikiprojektide juurest igaveseks bännida. Ivo (arutelu) 29. märts 2021, kell 18:15 (EEST)
Märdi bännimist mina ei toeta. Kui Märt leiab, et talle on liiga tehtud, on tal õigus sellest siin ka rääkida. Mis on tema tagandamise põhjused, ning kas neid on avalikult arutatud (siin või mujal)? -Mardus /arutelu 12. juuni 2021, kell 13:55 (EEST)
Senisest arutelust paistab, et universal code of conduct kehtestatakse eelkõige Märti silmas pidades, ning et need reeglid ei ole minu teada veel kinnitatud või ei kehti veel. Seega ma näen siin püüet teda karistada reeglite alusel, mida pole veel kehtestatud, ja/või mis ei kehtinud ajal, mil tekkisid arvamuste lahknevused; samuti püüded teda karistada minevikus juba toimunud väidetavate Märdi suunas esitatud süüdistuste alusel siis, kui uusi reegleid kehtestatud/kinnitatud pole veel olnud. -Mardus /arutelu 12. juuni 2021, kell 14:37 (EEST)
MTÜ ja Vikipeedia on jätkuvalt kaks eri asja. Märdi tagandamise põhjused MTÜ juhatusest ei ole teema, mida peaks siin pikemalt lahkama, kuna see ei puutu otseselt kuidagi eestikeelsesse Vikipeediasse. MTÜ liikmetel (kellest enamus on vikipedistid) on olnud võimalus nende põhjustega tutvuda ning üldkoosolek otsustas tema tagandamise ehk MTÜ liikmed pidasid seda põhjendatuks.
Märti ei ole Vikipeediast blokeeritud. Kui CoC jõustub, siis tekib aga otsene juriidiline alus (et mitte öelda, et kohustus) tema edasine tegevus igaveseks blokeerida. Me võime küll ka praegu tema tegevuse lõpetamises kokku leppida, aga CoC pakub selles osas vähe selgema reeglistiku. Täna selles osas (mida Märdiga teha) arutelu ei toimu. Ka varasem kommentaar oli siin lihtsalt tarviliku tausta andmiseks Märdi sihilikult eksitavale kommentaarile.
CoC on kõigile Wikimedia vikiprojektidele peatselt kehtima hakkav reeglistik. Märt nii võimas isik pole, et keegi hakkaks just tema pärast seda ülemaailmset reeglistikku kokku leppima. Küll kehtestatakse CoC aga seepärast, et erinevates keeleversioonides on olnud probleeme mõningate toksiliste kaastöölistega, kes kahjustavad projekti ning on ilmnenud, et kõigi elu teeks lihtsamaks, kui üldised käitumisreeglid oleks ühetaoliselt kokku lepitud, mis hõlbustaks probleemsete isikutega tegelemist.
Kui Märt arvab, et talle on liiga tehtud, siis loomulikult võib ta sellest rääkida. Küll on aga fakt ka see, et selle rääkimise raames on Märt seni levitanud laimu ja valesid ning sellest tulenevalt on ta eksinud väga suures mahus CoC reeglite (ja üldse normaalseks käitumiseks peetava) vastu. Ivo (arutelu) 12. juuni 2021, kell 16:13 (EEST)
Kas see tähendab seda, et kui Code of Conduct jõustub, blokeeritaksegi Märt kohe ära? -Mardus /arutelu 12. juuni 2021, kell 17:17 (EEST)
Ei tähenda. Küll aga tähendab see, et kui CoC on vastu võetud, siis on vikiprojektides kehtestatud teatud miinimumreeglid, millest kõrvalekaldumisel on oodata sanktsioone. Muidugi võib ka praegu blokeerida neid, kes probleeme põhjustavad, aga siis on see natuke selgem ning seda on hõlpsam põhjendada ja teostada ka rahvusvaheliselt.
Et antud isik on nende reeglite vastu väga rängalt eksinud, siis kui ta annab põhjust neid eksimusi ka uute reeglite raames menetlema hakata, jõuame igal juhul varemnimetatud lõpptulemuseni. Kas ta tahab seda põhjust anda, on juba iseasi. See tegevus on seni toimunud eelkõige väljaspool Vikipeediat (ehk pigem vikiprojekte toetavate tegevuse raames) ning seega on seda menetletud ka seal ning pole tehtud ettepanekut Vikipeedias sanktsioone seada. Kui see peaks üle kanduma ka siia, siis küll me seda vastavalt menetleme.
Antud juhul on siis postitus, et meenutada vikipedistidele võimalust WMEE-ga liituda. Märt on selle tuules esitanud hulga süüdistusi ja sellele on esitatud omakorda vastus pakkumaks varasemale kommentaarile juurde tarvilikku konteksti. Edasine arutelu ei ole otseselt vajalik. Ivo (arutelu) 12. juuni 2021, kell 18:32 (EEST)

Administraatori poolsed ähvardusedRedigeeri

Põhimõtteliselt võiks ju ülalolevat võtta eraisik Ivo Kruusamäe isikliku arvamusena, aga ta on vist nii Vikipeedia ametiisik kui ka MTÜ Wikimedia Eesti töötaja. Kummaski rollis ei ole ilmselt kuigi kohane ähvardada kedagi eluaegsete keeldude või muude repressioonidega, kui pole väga selget põhjust ja soovi anda asjale ametlik käik. Kumbagi pole toimunud -- Ivo pole toonud välja minupoolset pahategu ega ole püüdnud anda minu väidetavate pahategude menetlemisele ametlikku käiku. Seega tundub see mulle ametiisiku poolse ähvardusena. On see ülejäänute meelest kuidagi lubatav?

Muus osas, olen MTÜ liikmete jaoks koostanud kokkuvõtte ühingus eelmisel aastal toimunust ja võin seda huvilistele jagada -- eks siis võite ise otsustada, mis Wikimedia Eestiga lahti on, st mis seisus on vikiprojekte ehk meie kõigi tegevust siin jt seotud projektides kureerima pidav ühing. Pärast minu tagandamist väidetava töörahu saavutamiseks ülejäänud juhatuse soovil oktoobris 2020 on juhatus ikkagi poole aastaga omavahel nii pöördumatult tülli läinud, et veel kaks inimest on uksi paugutades lahkunud. Kokkuvõttes on juunis 2020 tööd alustanud 6-liikmelisest juhatusest tagandatud üks, tagasi astunud kolm -- ja jäänud vaid kaks. Nüüd nädala pärast suvepäevadel on plaanitud MTÜ üldkoosolek, kus peaks otsustatama nende kahe juhatuseliikme jätkamine ja/või juhatuse ning ühingu edasine saatus -- samas pole juhatuse tüllipööranud liikmed toimunut selgitanud ega käinud välja plaani, kuidas probleemid tulevikus lahenevad. Väga lühidalt kokku võttes oli probleem minuga see, et nõudsin juhatuse koosolekul tehtud ja protokollitud pikaajalist arengut puudutavatele otsustele kindlaks jäämist -- või läbivaidlemist ning ümberotsustamist juhatuses. Mõned juhatuseliikmed aga arvasid, et võivad omavahel või teiste seljataga otsuseid mitte-ametlikult läbi surudes ühingu arengusuunda käigu pealt muuta. Kaalul oli ühingu arengu järjepidevus ja juhatuse töösse panustamise mõttekus, aga kui palusin reeglite järgimist, siis peeti seda liigseks nõudlikkuseks. Üleüldise koroona vmt jne stressi foonil nõudis Eva Lepik mult juhatusest lahkumist ning kihutas üles ka ülejäänud juhatuseliikmed. Aga nüüd on ta vist pööranud tülli ka ülejäänud juhatusega, sest esines süüdistustega ühingu meililistis ja andis teada, et astub tagasi. Täpsed asjaolud on segased, ent nagu ülal juba kolme kuu eest osutasin -- kui keegi tahab ühingut päästa halvimast, siis võiks sellega liituda ja kandideerida juhatusse. --Märt Põder (arutelu) 10. juuli 2021, kell 21:55 (EEST)

Olgu siis veelkord ja teabmitmendat korda - Märdi 'palve' reeglite järgimiseks tähendas tegelikult paari kuu vältel ülejäänud juhatuseliikmetele esitatud pidevaid nõudmisi, arupärimisi ja survet nii kirjalikult (taasesitatav) kui suuliselt (osaliselt taasesitatav). Koosolekute sihilikku trollimist ja pidevat norimist (taasesitatav). Tagasikutsumise algatamise põhjus oli Märdi käitumine ja kius probleemi lahendamise asemel. Reeglite järgimise ja tähtaegadega seotud vead fikseerisime protokollides koos parandusabinõudega ja pärast Märdi tagasikutsumist töine õhkkond taastus ning koroona-koosolekud, s.t. ühised veebiarutelud olid tõhusad ja huvitavad. Praegu lahkun mina juhatusest konkreetselt Märdi jätkuva surve ja nõudmiste pärast, millega ta WMEE 12. juuni üldkoosolekul taas kirjalikus vormis üles astus ja mille valesid ning väärtõlgendusi olen korduvalt ikka ja jälle ümber lükkama pidanud. Märdi tekst on Slackis faktiliste vigade parandamiseks taasesitatavate allikatega lingitud (kes põhjalikumalt tutvuda soovib, on palutud). Sügistalv, mil Märdi proklamatsioonidega tegelemine tekitas tohutu koormuse ning üüratu ajakulu, mõjus rusuvalt mu tervisele ning võimendus seeläbi kuhjunud töö tõttu (tõlked eelkõige - tööasjad tuleb ju ära teha?) . Siis ei olnud lahkumine võimalik, sest Märt ei võtnud vastu meie algset alternatiivettepanekut oma meeskond moodustada ja oma formaalse juhtimisstiiliga visioon ellu viia, aga granditaotlus tuli tähtajaks ära teha. Nüüd on grant vaatamata Märdi intensiivsele vastutöötamisele (vt siin) käes ja töös. Kes ühingu tegevusega tutvuda tahab, võiks tõesti WMEE Slackiga liituda, sealsed #nädalakoosolek, #arutelu, #meediatöö jms annavad ühingust väheke teistmoodi pildi kui Märt maalib.
Mis 'omavahel tüllipööramisse' puutub, 'pöördumatult' pealegi, siis ka see on järjekordne Märdi nägemus. Kui inimestel on arusaamades ühiseid kokkupuutepunkte, saab hakkama või hästi hakkama ka erimeelsuste puhul, ning mina olen tänulik, et Eva, Teele ja Nicolasega koos töötada sain. Kuid Märdi järjekordne katse oma kirjatükki (mistahes kodu- või töökorrale mittevastavalt pool tundi enne üldkoosoleku algust) protokolli suruda tekitas taas olukorra, kus tuli otsustada, kuidas tema süsteemsesse destruktsiooni suhtuda. Nagu öeldud, oli mulle isiklikult juba sügisene surve väga masendav ja ma lihtsalt ei saa ega taha enam olla olukorras, kus juhatuse liikmena peab taas ja taas lugema tekste nagu siinne 'kokkuvõte' - ning otsustama, kas on mõistlikum trollimisest mitte välja teha või ikka ja jälle faktivigu parandada. Kas tõepoolest Märt ühingust (=MTÜ Wikimedia Eesti) välja heita, mida juhatus võib teha, või suuremat tüli vältida. Tüli vältimine ei ole muidugi võimalik, kui Märdi soov on seda üleval hoida.
Kuna ühing on praegu päris heas seisus - rahastus on, töötajaid on juurdegi tulnud ning kõik väga tublid - on põhjust arvata, et juhatuse uuel koosseisul on võimalus rohkem sisu ja tuleviku ning vähem minevikunägemustega tegeleda. --.Toon (arutelu) 11. juuli 2021, kell 11:42 (EEST)
Lühikokkuvõte on see, et Märt suutis eelneva aasta sees Wikimedia Eesti peaaegu hävitada. Täna on juhatuse liikmed, kes pidid seda Märdi jama taluma ja asju hävingust päästma, kõik sellest väsinud ning sooviksid ametist puhata. Sellest tulenevalt on suvepäevadel oodata uut juhatuse liikmete valimist.
Mis puutub asjadele ametliku käigu andmist, siis olen teinud ettepaneku Märt MTÜst välja heita ning kohtu alla anda. Rikkumised on piisavalt tõsised ning ühtlasi ka piisavalt hästi dokumenteeritud. Küll see viimaks liikuma saab. Eks muidugi Märt vaikselt motiveerib.
Kui sa Märt tuled siia teiste kaastunnet otsima ja valesid levitama, siis kindel saad olla ainult selles, et sinu täiesti lubamatu käitumine ei jää ainult MTÜ liikmete teada. Seni ei ole Vikipeedias meetmeid rakendatud, kuna siia pole Märdi tegevus jõudnud. Kuna see paistab nüüd muutuvat, siis eluaegne bänn on päris lähedal. Nagu öeldud, siis meil on ulatuslik tõestusmaterjal selle kohta, kuidas Märt on tegelenud trollimise, valetamise, laimamise, obstruktsiooni jms. Kui paistab, et siin võiks asi korduda, siis on ainult üks valik edasiliikumiseks. Ivo (arutelu) 11. juuli 2021, kell 16:34 (EEST)

AnimatsioonRedigeeri

Mõnes artiklis on kasutatud animatsioone. See on väga hea. Ma pole nende vastu, sest piltlik, liikuv näide millestki on hea selgitus. Näiteks toon siin artikli termodünaamika liikuva pildi. Aga teksti lugeda pole kuigi meeldiv, kui kõrval miski peatumatult virvendab. Ma ei tea kas nii saab, aga võiks ju olla selline aktiivne sinine [peida] märgis, millele saab klõpsata, et animatsioon nö välja lülitada. Kas seda saab teha? --Nimelik (arutelu) 16. veebruar 2021, kell 01:27 (EET)

Minu teada .gif-e nupust kinni ei keera, küll saab neid panna vaid ühekorra mängima. Seljuhul mängib animatsioon kohe lehe laadimisel vaid ühe korra ja siis peatub, kuni lehe uuesti laadimiseni. Boreaallane (arutelu) 16. veebruar 2021, kell 21:29 (EET)
Saab kasutada nt malli (vt näidet paremas ääres):

{{peidetud|Skeem|Peidetud tekst}}

Skeem
 
Tüüpiline termodünaamiline süsteemaurumasin. Soojus levib soojendilt jahutile (mida siin pole näidatud) ja süsteem teeb selle käigus tööd (antud juhul paneb auru paisumine kolvi liikuma)

teatud lisandustega, või siis nt tabelis.— Pietadè Kaastöö 16. veebruar 2021, kell 22:10 (EET)

Aitäh kaasa mõtlemast, Boreaallane ja Pietadè! --Nimelik (arutelu) 16. veebruar 2021, kell 22:23 (EET)
Peitmist soovitatakse vältida (en:WP:DONTHIDE). Sedasi jääb üsna märkamatuks, et joonis üldse artiklis on. Ennem võiks olla mingi tarkvaraline lahendus (vt phab:T85838). Võib-olla oleks joonis vähem häiriv, kui tõsta see artikli lõppu eraldi reale. Võiks kaaluda ka joonise ärajätmist, kui see pole artikli teema seisukohast kuigi vajalik. Võimalusel võiks joonise asemel kasutada videot, mis ei hakka ise mängima. Pikne 17. veebruar 2021, kell 20:02 (EET)
Eelnevalt pidasin "nt tabelis" all silmas midagi sarnast, mis paremas ääres (mängimisvõimalusi kui palju).— Pietadè Kaastöö 18. veebruar 2021, kell 19:31 (EET)
Skeem
Tüüpiline termodünaamiline süsteemaurumasin. Soojus levib soojendilt jahutile (mida siin pole näidatud) ja süsteem teeb selle käigus tööd (antud juhul paneb auru paisumine kolvi liikuma)
See Pietadè pakutud tekst kastikesega, kus võimalus liikuv pilt avada ja võimalik ka sulgeda oleks minu meelest hea lahendus.--Nimelik (arutelu) 20. veebruar 2021, kell 11:00 (EET)
Sellise illustratsioonide peitmisega ei nõustu. Vajadusel võib isiklikul tasemel kasutada analoogseid lahendusi: https://www.pcmag.com/how-to/how-to-stop-gifs-from-auto-playing-in-your-browser - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 18. veebruar 2021, kell 21:48 (EET)
Aga saab ju ka sedasi, et vaikimisi on avatud, aga vajadusel võib kasutaja peita? Tüüpiline navmall on ju täpselt selline? --kanakukk (arutelu) 19. veebruar 2021, kell 00:27 (EET).
Kas saaksid näite tuua? --Nimelik (arutelu) 18. märts 2021, kell 02:15 (EET)

Lõpptulemus on siis see, et ikkagi mittemidagi vikipeedia poolt teha ei saa, me ei saa midagi otsustada.. Kes tahab, tehku isiklik seadistus (kuidas gif-faile peatada), sest konsensus puudub. Äkki teeks siis mingi väikse demokraatliku hääletuse selle igavesti liikuvate illustratsioonide peatamisvõimaluse, liikuva pildi ajutiselt peidetavuse osas? Kes eesti keelt oskab, peaks ju aru saama juhistest "peida", "näita joonist, skeemi, animatsiooni vms". --Nimelik (arutelu) 22. veebruar 2021, kell 01:22 (EET)

Olgu siis pealegi. Lisan ka illustreeriva materjali.

 
This is a simulation of the Brownian motion.

--(arutelu) 4. märts 2021, kell 20:09 (EET)

Aga mida arvavad kaaskondlased — Pietadè, Neptuunium, Pikne sellisest ideest, et vaikimisi on avatud, mitte peidetud? --kanakukk (arutelu) 4. märts 2021, kell 21:59 (EET).
Kanakukk, kas saaksid illustreeriva näite tuua, kuidas see vaikimisi avatud variant siin nö reaalsuses oleks? Näiteks selle Browni liikumise puhul? --Nimelik (arutelu) 18. märts 2021, kell 02:10 (EET)
Mõte läks esmalt sugupuu malli (Ahnentafel) kasutusele enwi-s — pole õnnestunud leida sealt ühtki näidet, kus "puu" algseis oleks avatud, lihtsalt üks riba, mida annab mõnikord ikka otsida... (vt nt Albrechti ingliskeelset varianti), mis on ikka "peidus" küll...— Pietadè Kaastöö 4. märts 2021, kell 22:13 (EET)


showhide set to "left" (väidetavalt) and expanded set to "true"
 
seletus
Tahtsin juba varem vastata, aga ekslikult läks meelest: igatahes vaikimisi avatuna on minu meelest aktsepteeritav. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 5. märts 2021, kell 02:52 (EET)

Navigeerimismallide peitmist põhjendatakse inglise vikis sellega, et need ei käi artikli sisuosa alla, need võivad põhimõtteliselt ka artiklist välja jääda (mobiilivaates jäävadki). Mujal peetakse tabelilahtrite peitmist kohaseks teatud juhtudel (korratud tekstis öeldut vmt). Ahnentafeliga paistab keerulisem lugu olevat, see on inglise vikis üksjagu poleemikat tekitanud (vt malli arutelu). Animeeritud piltide peitmisega trikitamise näiteid teistes vikides mulle ei meenu, ma ei leidnud inglise vikist praegu ka näiteks selleks kohandatud malli. Kui peitmine on tõesti vajalik, siis võiks selleks olla mall, mis pildi viisakalt vormistab (nii et see sobiks võimalikult hästi teiste piltidega kokku).

Ma pakkusin ülal peitmise asemel veel lahendusi välja. Kui joonis tõesti häirib, siis on üsna võimalik, et selle saab lihsalt artiklist välja visata ilma eriti midagi kaotamata, või saab joonise asendada mõne vähem häiriva joonisega, või saaks tõsta joonise näiteks artikli lõppu eraldi reale, kus ta lugemist vähem häirib. Mida neist võimalustest arvatakse? Pikne 5. märts 2021, kell 20:03 (EET)

Nt Hispaaniakeelses liikumise (füüsika) artiklis Brown ongi all (jäin selle artikli juures lugemisega jänni, on seal rohkem staatilisi või dünaamilisi kujutisi...;-)); vaevalt et keegi hakkab sellest failist kaadrit välja lõikama, ja esitama nt hover-it kasutades.
Samas ent, miks peaks (browni) liikumist näitlikustama staatilise kujutisega...— Pietadè Kaastöö 5. märts 2021, kell 21:11 (EET)
See kõlab nagu väike nali: vikipeedias oli Browni liikumist kujutav animatsioon asendatud staatilise kujutisega. Siin, ülalpool on välja viskamise kõrval minu arvates mitu head, sisulist viisi kuidas animatsioonipilt sobivaks ajaks peita. Liikuva kujutise kirjutise alla, lõpureale panek on vaid osaline lahendus, sest neid animatsioone on ka artikli keskpaikades. Seega see ei lahenda. Jääksin vaikimisi avatud aga peidetava lahenduse juurde. Meil pole selle tegemiseks vist inglise vikipeediast eriluba vaja küsida? --Nimelik (arutelu) 10. märts 2021, kell 14:52 (EET)
Iseenesest ka peitmine on puudulik lahendus, nagu välja toodud. Browni liikumist saab ju kujutada ka näiteks noolekestega, nii nagu seda kooliõpikutes traditsiooniliselt on tehtud. Miks see siis Vikipeedias nali peaks olema. Saab valida ka joonise, kus on ülaltoodud pildist vähem sigrimigri ja liikumine aeglasem, mis oleks vähem häiriv. Saab kasutada ka videot, mis ei hakka ise mängima, nagu siin. Kui termodünaamika artiklis aurumasina joonis häirib, siis sealt võib selle minu meelest vabalt ka lihtsalt ära jätta. Pikne 10. märts 2021, kell 16:02 (EET)
Miks peitmine puudulik on? Mis selle puudus oligi? Näiteks vaikimisi avatud ja peidetav lahendus? Video on väga hea lahendus, sest seda saab peatada. Jah, tõesti meenub ka see noolekestega Browni liikumise kujutis. (Kuigi see on armetu liikumise aseaine, minu meelest). Küsimus pole ju ainult termodünaamika artiklis, animatsioone on mitmetes artiklites ja ilmselt aja jooksul tuleb neid juurde. Nad on väga head, sest selgitavad ühe korraga päris palju (muidu neid ju poleks kogu vikipeedias). Lihtsalt see peatamise või peitmise võimalus on kasutajasõbralik, minu arvates. Liikuv joonis on hea asi, kaasaja võimalus, seda ma ikka pigem pooldaks, ka termodünaamika lehel. --Nimelik (arutelu) 10. märts 2021, kell 20:24 (EET)
Kui joonis on väga suur, nagu artiklis Periodic table https://en.wikipedia.org/wiki/Periodic_table#Different_periodic_tables , osas 5 näha võib, siis on leidnud kasutust ka see peidetud (hiigel) joonise kast näita ja peida võimalustega. Periodic table (large cells, 32-column layout)--Nimelik (arutelu) 13. märts 2021, kell 01:34 (EET)
Kui on ka vaikimisi avatud, siis jätab ikkagi soovida teiste pitlidega kokkusobimatu vormistus, vähemasti eespool pakutud variantide puhul.
Jah, inglise vikis on peitmisel ka erandid, nagu eespool välja toodud. Pikne 17. märts 2021, kell 17:32 (EET)

Kas oleme mingi lahenduseni jõudmas? Mulle paistab, et kõigil peale Pikse on mingi konstruktiivne plaan või võimalus nende igavesti ketravate animatsioonidega. Kuidas edasi liigume? Kuidas see tulemuseni jõudmine käib, kas hääletamine sobib? Tundub, et asja arutatud on küll ja häid ettepanekuid tehtud minu arvates mitmeid. --Nimelik (arutelu) 17. märts 2021, kell 17:01 (EET)

Ma ei tea, miks sa minu välja pakutud võimalusi ebakonstruktiivseks pead ja ma ei saa aru, miks üldse peaks selles küsimuses olema üks ja lõplik lahendus. Pikne 17. märts 2021, kell 17:32 (EET)
Pikne, oled pakkunud variante kuidas animatsioone mitte peatatavaks teha, vaid välja visata, artikli alla tõsta, asendada mitteliikuva pildiga, sest kokkusobimatu vormistus jne. Tõesti, pakkusid ka alguses ühe tarkvaralise lahenduse (vt phab:T85838), vabanda ma võhikuna lihtsalt ei saanud aru kuidas ja kas see vikipeedia artiklis toimiks. Ühte ja lõplikku lahendust ei peagi olema. Võiks olla lihtsalt mingi animatsiooni peatamise võimalus, mille kasutamises kokku lepime. Kui näiteks enwikis või mujal see asi lahendatud pole, pole minu meelest argument. Oleme siis esimesed, kes seda teevad. Ja vaadates animatsioonide paljusust kogu vikipeedias võiks see teema olla ju ka laiema ringi arutelus kui eesti vikipeedia (hea näide Pietadèlt Hispaaniakeelses liikumise (füüsika) artiklis. Siin on infomüra ilmselgelt ülearu palju). Ma ei saanud aru, et mis selle vaikimisi avatud, suletaval variandil viga oli? Ups, vabandan. Kanakukk ei illustreerinud oma vaikimisi avatud, suletavat varianti, nii et ma ei teagi millest räägin ja millega Neptuunium nõus oli.. milline see tegelikkuses välja paistaks..Sobiv, ebasobimatu? --Nimelik (arutelu) 18. märts 2021, kell 01:33 (EET)
Piltide asukohta tasuks panna artiklis sobivaimale kohale, selle artikli lõppu panemine ei ole hea lihtsalt samal põhjusel, mis sa ise peitmise kohta ütlesid. Välja visata ka ei tasu, sest osade (ka minu) meelest on kohti, kus animatsioonid on kohased. Sa tead seda tehnilist poolt paremini: kas on võimalik Boreaallase lahendu, et video esitatakse vaid korra? - Melilac (arutelu) 17. märts 2021, kell 20:53 (EET)
Piltidest jutt ei käi, sest need on staatilised. Asukoha jutuga, nõus. Siis teema: animatsioon, korduv, liikuv kujutis vms. Kui on video, siis on ka pausinupp. See ongi juba lahendus mu meelest. Boreaallase lahendus pole minu arvates kõige parem, sest liikumine kui ta toimub alati ainult 1 korra on teistpidi ahistav. Sa äkki tahad 2 korda vaadata, et kuidas ja mis toimub. See ongi ju animatsiooni mõte, et saad ühte ja sama korduvat tsüklit, seoste dünaamikat taas ja taas üle vaadata. Mõte, prioriteet oleks minu meelest selles, et vaataja on peremees, siis kasutajasõbralik lahendus. Kui ta tahab animatsiooni jälgida, jälgigu rahulikult. Kui ta tahab edasi lugeda ja süveneda, siis saab ta nö kino peita ja keskenduda tekstile. Ebamugavad või tüütud on need "masinad", millele stoppnuppu pole disainitud ja ei kavatsetagi seda teha. Nagu reklaam, mis kohustuslikult sul paremal aknas jookseb vms. --Nimelik (arutelu) 18. märts 2021, kell 01:33 (EET)
Nõus Nimelikuga, Vikipeedia ei peaks liikuma selles suunas, et artiklitest vaatab vastu midagi kohustuslikus korras pidevalt vilkuvat, mida pole võimalik peatada ega välja lülitada.193.40.12.10 18. märts 2021, kell 09:02 (EET)
Pildi all ma pidasin silmas nii animatsioone kui suuri perioodilisustabeli stiilis pilte, vastandina videotele, mida ka kasutatakse. Tegelikult on ka suur osa tavalistest piltidest nö. peidetud kujul, ehk nende täies suuruses nägemiseks peab nad avama. Huvitav, kui paljud isikud seda märganud pole (sest jah, see pole iseenesest mõistetav ja mina vaatasin artikleid algul terve aasta, arvates, et pildid ongi nii suured nagu nad artiklist pisikujul paistavad)- Melilac (arutelu) 31. märts 2021, kell 20:21 (EEST)
Inimeste veebis surfamise kogemus on kasvanud ja teatakse, et kui kursorit liigutades kursor muutub, siis on kursori all viit kuhugi, Vikipeedias siis pisipildilt suuremale pildile.193.40.12.10 1. aprill 2021, kell 09:26 (EEST)

See lahendus..oleks ju umbes sama, mis näite ülalpool tõin, kus suur perioodilisustabel ( Periodic table (large cells, 32-column layout)) oli inglise wikis https://en.wikipedia.org/wiki/Periodic_table#Different_periodic_tables umbes nii esitatud. Liiga peidetud, teksti ei loe välja?

 
Tüüpiline termodünaamiline süsteem – aurumasin. Soojus levib soojendilt jahutile (mida siin pole näidatud) ja süsteem teeb selle käigus tööd (antud juhul paneb auru paisumine kolvi liikuma)

--Nimelik (arutelu) 18. märts 2021, kell 02:33 (EET)

Miks millegi vaikimisi peitmine halb on?

Loomulikult on selline animatsioon häiriv. Kui seda saab ise sisse ja välja lülitada, siis on hea. Andres (arutelu) 18. märts 2021, kell 11:15 (EET)

See inglise viki perioodilisustabel, nagu öeldud, on näide sellest, kuidas peidetud on info, mis kordub artiklis. Inglise viki juhendis on välja toodud, et tabelis korduva info peitmisest pole tõesti eriti lugu. Peidetud info jääb kergesti märkamatuks või ei pruugi teatud brauseris või seadmes kättesaadav olla.
Tarkvaralisi lahendusi puudutavatest aruteludest ja tööülesannetest (ka nt phab:T101644) on lihtsalt näha, et probleemi on küll teadvustatud ka inglise vikis ja arendajate seas. Liikuvad pildid võivad olla häirivad ja iga kasutaja peaks saama neid hõlpsasti peatada, aga head lahendust nähtavasti ei ole veel leitud. Neis aruteludes on arendajad ka välja toonud, et liikuv GIF iseenesest on vanaldane ja liiga piiratud võimalustega ning pigem tuleks soodustada muude liikuvate elementide kasutust (sh videote kasutust). Kes viitsib, guugeldagu ja uurigu ise, näiteks siin on kirjutatud GIF-ide (mitte)kasutamisest. Mulle tundub, et peitmise näol ei tule me siin iseenesest millegi sellise peale, mida teistes keeltes vikides poleks taibatud, vaid pigem tekitame ühe lombaka lahenduse "paranduseks" selle kõrvale teise lombaka lahenduse.
Liikuvad pildid on artiklites ammust ajast ja vaevalt, et nad nüüd äkki varasemast teravamaks probleemiks said. Veel vähem terav probleem on nad minu meelest siis, kui mitte näha ainuvõimaliku lahendusena kõigi GIF-ide masinlikku peitmist ning kui vaadata siiski igale pildile eraldi otsa ja kaaluda, kas konkreetne pilt annab artiklile eriti midagi juurde või millega seda asendada saaks (näiteks on enamvähem alati võimalus teha GIF-i asemele video, mõnel juhul on see juba saadaval). Näiteks seesama termodünaamika artikli joonis, nagu eespool juba öeldud, pole minu meelest selles artiklis tingimata teemakohane ega vajalik. Samuti pole pildid Vikipeedias enamasti kindla tekstikohaga seotud ja siis ei tohiks sageli olla probleemi ka sellest, kui tõsta pilt teksti kõrvalt eraldi reale või kuskile mujale tahapoole, kus ta lugemist eeldatavasti vähem häirib. Mõni selline pilt, kus on näiteks üks aeglaselt liikuv täpike, võib-olla ei häirigi eriti kedagi. Pikne 18. märts 2021, kell 18:52 (EET)
Kas me jõudsime mingi sobiva lahenduseni? Näiteks selline animatsioon oleks tore kasutada. Kuidas temaga peaks käituma? Saab sellest video teha? https://es.wikipedia.org/wiki/Friedrich_W%C3%B6hler#/media/Archivo:Wohler_synthesis.gif --Nimelik (arutelu) 2. aprill 2021, kell 23:48 (EEST)

Mu sõber programmeerija esitas omapoolse lahenduse Vikipeedia programmeerijatele. Tagasiside sellega võtab aega. Seega meie arutelule see otseselt praegu lahendust ei paku. https://phabricator.wikimedia.org/T85838#6932885 --Nimelik (arutelu) 23. märts 2021, kell 02:12 (EET)

Tundub, et ongi kõik selle teemaga. Tänan kõiki kaasa mõtlemast, ettepanekuid tegemast ja kritiseerimast! Küllap mõte, ootus, et asja saabki kuidagi lahendatud.. osutus liiga optimistlikuks. Lahendatud pole midagi ja üksmeel puudub. Igal lehel tuleb siis edaspidi vastava konkreetse animatsiooniga jätkata samalaadset (suht) viljatut (?) arutelu.. Või mis viljani, võimaliku tulemuseni me jõudsime? --Nimelik (arutelu) 5. aprill 2021, kell 02:18 (EEST)

Veel järelehüüdena küsin üle, et millist viisi soovitate selle animatsiooni ajutiseks (artikli lugemise ajaks) võimalikuks peatamiseks? Äkki meeled on muutunud, koroonastress möödas ja jõuame mingi kasvõi ad hoc lahenduseni. Äkki keegi oskab nõu anda? Igavesti liikuv pilt on lehel Termiline energia.

 
Gaasiosakeste vastastikmõjuline liikumine

. --Nimelik (arutelu) 12. juuni 2021, kell 19:15 (EEST)

Asenda videotega? Ivo (arutelu) 12. juuni 2021, kell 21:35 (EEST)
Aitäh Ivo aga ausalt öelda ma ei tea kuidas see käib. Oskad täpsustada või aidata selle asendamisega? --Nimelik (arutelu) 13. juuni 2021, kell 01:38 (EEST)
Selliste asenduste jaoks peab muidugi vastav klipp Commonsis eksisteerima. Antud juhul nii on. Seega... Ivo (arutelu) 14. juuni 2021, kell 21:24 (EEST)
Ivo, aitäh abi eest! --Nimelik (arutelu) 15. juuni 2021, kell 18:58 (EEST)

Leedukeelse Vikipeedia artiklite arv jälle alla 200 000Redigeeri

Kas keegi teab, mis leedukeelse Vikipeedia artiklite arvuga juhtunud on? Leedukeelse Vikipeedia artiklite arv ületas 200 000 piiri juba 2020. aasta juunis. Nüüd aga on jälle alla 200 000 langenud. Praegu (16:05) on artikleid seal 199 755. Velirand (arutelu) 6. märts 2021, kell 16:05 (EET)

Vast tõstsid kustutamise tempot? Mingi hulk artikleid on küll ka loojakarja läinud. Ivo (arutelu) 6. märts 2021, kell 19:01 (EET)
Praegu "23:13 on seal artikleid 199 574. --Juhan121 (arutelu) 14. märts 2021, kell 23:14 (EET)
Jah, suur osa kustutamisi on kustutamismärkusega lehtede likvideerimine, mis olid juba vanast ajast. Elik siis adminid ärkasid kollektiivselt talveunest üles. - Melilac (arutelu) 17. märts 2021, kell 20:58 (EET)
Vaatasin vahelduseks, et mis seis neil kuu lõpus on. Praegu on 199 528 artiklit, ehk pigem väheneb kui lisandub. Ivo (arutelu) 29. märts 2021, kell 03:55 (EEST)
Paistab, et nad jätkavad leedukeelses Vikipeedias mingite munitsipaalpoliitikute jt artiklite kustutamist ning neid artikleid on seal vist veel paartuhat järgi. Nii on seal hetkel sisulehekülgi 199 177 ehk 578 vähem kui 6. märtsil. Ei ole näha, et nad lähemate kuude jooksul üle 200k artikli jõuavad, kui neil muutub artikliarv -230 tk kuu kohta. Eemaldasin nad avaleheküljel kategooriast "üle 200 000 artikliga Vikipeediad". Ivo (arutelu) 27. mai 2021, kell 14:35 (EEST)

Horvaadikeelne Vikipeedia kukkus just 225 000 pealt 210 000 peale, viisteist tuhat artiklit vähem. Kas keegi teab, mis seal toimub?--Vihelik (arutelu) 14. märts 2021, kell 23:05 (EET)

Leidsin seletuse. Kustutati ühe spämmijast toimetaja loodud artikliteta kategoorialehed stiilis "Spordisündmused aastal 1544". --Vihelik (arutelu) 14. märts 2021, kell 23:18 (EET)
Kui kedagi teist ka huvitab, siis neil oli seal sellest juttu siin. Likvideeriti u 15k ilma sisuta lehekülge. Ivo (arutelu) 15. märts 2021, kell 00:19 (EET)
Kuigi ma vaatan, et neil on seal miski hirmus hulk ka sääraseid veidraid lehekülgi, mis justnagu tahaks loenditeks klassifitseeruda: hr:Dodatak:Popis vrsta:Aag ja hr:Abecedni popis agnotozoa: C. Ma seda materjali küll artikliteks ei arvaks. Lisaks on neil omajagu botiartikleid nagu nt hr:Cudahy (Kalifornija). Ivo (arutelu) 15. märts 2021, kell 00:28 (EET)
Oi bože moi! Meil on ka kindlasti "artiklid" numbrit kasvatamas, ent piinlik oleks, kui nende osakaal promillinigi ulatuks. - Melilac (arutelu) 15. märts 2021, kell 19:26 (EET)
Hetkel siis 208 745 artiklit.
Meist artikliarvult eespool olijatest domineerivad botiartiklid (ligi 100% sisust) veel vähemalt minangkabau, tatari, malai, tšetšeeni, lõuna-min'i, varai ja sebu vikides ning need on ülekaalus kasahhi, rumeenia ja serbia-horvaadi omades. Ligi pooled artiklid oleks justkui botilooming ka slovaki ja lõunaaserbaidžaani vikides ning botiartikleid jääb natuke silma ka armeenia, baski, indoneesia, pärsia, serbia ja türgi vikides. Hollandi ja rootsi vikides on muidugi palju asjaliku inimloomingut, aga seal on samuti üksjagu botiloomingut. Ehk kui artiklite arvu järgi oleks eestikeelne versioon 45. kohal, siis inimeste loodud artiklite hulga järgi oleks see vähemalt kümmekond kohta kõrgem.Ivo (arutelu) 29. märts 2021, kell 03:55 (EEST)
Rootslased võtsid kaks aastat tagasi suure töö botiartiklite korrastamiseks. Nende omi võib hetkel juba reaalseteks vist lugeda. - Melilac (arutelu) 29. märts 2021, kell 19:41 (EEST)
Horvaadikeelse Vikipeedia kohta avaldati muidu juunis ka selline ülevaade, mis on üsna kriitiline selle sisu ja tegijate osas. Ivo (arutelu) 28. juuni 2021, kell 00:14 (EEST)

Suvepäevad 2021Redigeeri

 
Osa suvepäevade osalistest 2019. aastal
 
Suvepäevadel osalejad 2021. aastal

Märgin ära, et WMEE uurib võimalust sel aastal Vikipeedia suvepäevi pidada. Ajaliselt on mõttes 17.–18. juuli ning kohana midagi Tapa lähedast. Eks seda küll alles näeb, et milline see olukord koroonarindel on. Ivo (arutelu) 12. aprill 2021, kell 22:42 (EEST)

Nelijärve? - Melilac (arutelu) 13. aprill 2021, kell 09:12 (EEST)
Otsisime midagi vähe eraldiseisvamat, kus pole samal ajal ka suuremat hulka teisi inimesi. Koroonaaeg ikkagi.
Igatahes on nüüd esmane kava olemas ning avame registreerimise. Kes hiljaks jääb, see ilma jääb. Kohtade arv on piiratud. Ivo (arutelu) 20. mai 2021, kell 19:18 (EEST)
Pooled kohad on läinud. Ivo (arutelu) 26. mai 2021, kell 02:40 (EEST)
Suur tänu kõigile osalejatele. Oli tore! Ivo (arutelu) 18. juuli 2021, kell 19:44 (EEST)

Kaod kustutamiselRedigeeri

Hetkel käib arutelu artiklite modernne riik, militaarriik, territoriaalriik jne... kustutamise üle. Üldjuhul - kui me artikli kustutame, siis kustutame ka arutelu. Kui me ei kustutaks, siis jääks see ka üksikusse seisu, millele väga lugejal ligipääsu ei ole. Samas oleks minu meelest mõnel juhul arutelu säilimine vajalik kui osa meie ajaloost ja kultuuripärandist; ka kui seletus, miks me midagi teeme ja kuidas me teeme. - Melilac (arutelu) 28. aprill 2021, kell 17:33 (EEST)

On olemas {{ajalooline}}, aga eks see ole vaidlusalune, mis on piisavalt ajalooline. Adeliine 28. aprill 2021, kell 17:43 (EEST)
Seal on muidugi küsitav, et kas neid artikleid on üldse mõistlik kustutada, sest see pole nii otseselt selge. Ivo (arutelu) 7. mai 2021, kell 02:55 (EEST)

Mul on ettepanek teha lehekülg Vikipeedia:Kustutamisarutelud ning teisaldada või kopeerida säilitamisväärsed arutelud selle lehe alamlehekülgedeks. Siis on selgem, miks on arutelu alles jäetud. Samuti on siis kergem eristada neid arutelusid, mis väärivad säilitamist ja neid, mis on lihtsalt ilma artiklita ripakile jäänud. Neile alamlehekülgedele saaks vajadusel viidata kustutamise resümees. Hiljem oleks mõeldav ka kohe alustada teatud juhtudel kustutamisarutelu selle lehe alamleheküljel, nii nagu mitmes teises vikis tehakse. Pikne 8. mai 2021, kell 17:28 (EEST)

Nõus, mul endal ei tulnud head pealkirja pähe. - Melilac (arutelu) 8. mai 2021, kell 21:17 (EEST)
Sinna saaks ka kolida kustutamisarutelud nende artiklite arutelulehtedelt, mille kustutamisarutelu on lõppenud artikli alles jätmise otsusega. Pooldan ettepanekut. Kaniivel (arutelu) 8. mai 2021, kell 21:24 (EEST)
Kui keegi püüab taasluua artiklit Olga Nõmm, siis ilmneb, et see on kustutatud. Ka arutelulehekülg (Arutelu:Olga Nõmm) on kustutatud. Viimasest selgub, et arutelu on üle viidud lehele Arutelu:Kustutamisarutelud/Olga Nõmm, millest omakorda selgub, et sealt omakorda on see veel viidud lehele Vikipeedia:Kustutamisarutelud/Olga Nõmm. Ilmselt saaks seda matrjoškat veel pikemaks venitada, aga mulle tundub see võimlemine natuke eesmärgipäratu? Võib-olla keegi aitaks taibata? Puistaks tõde? Muide, sellega olen ma vaimustunult nõus, et suurt kõlapinda leidnud kustutamisarutelud oleksid loendina hõlpsalt leitavad. Aga see üks küsimus ikkagi jääb – miks peab inimene, kes tahab artiklit Olga Nõmm uuesti luua, arutelu taga otsima, ja kas see ei võiks jääda sinna, kus ta oli juba algusest peale? --kanakukk (arutelu) 20. mai 2021, kell 04:04 (EEST).
Üks asi on see, et artikli kustutamisarutelu pole artikli sisu arendamise aruteluga väga seotud ja võib hakata artikli paremaks tegemist segama. Nt võib see heidutada üldse artikli sisuga tegelemast. Kui artikkel Olga Nõmm uuesti peaks loodama, saab arutelulehele panna malli, kus on viide varasemale kustutamisarutelule, mis pole nii intrusiivne pealetükkiv. Seda saab teha inimene või robot. Kaniivel (arutelu) 20. mai 2021, kell 11:48 (EEST)
Minu viga, et teisaldasin arutelu vahepeal valesse kohta. Kuigi, probleem on minu meelest rohkem selles, et artikleid on sageli kustutatud ilma resümeesse mingisugust põhjust märkimata, ka siis kui arutelu polnud või arutelu või hääletus oli kuskil teises kohas. Vajadusel saab artikli korraks taastada ja lisada kustutamise resümeesse vajalikud viited-märkused.
Nagu öeldud, ilma artiklita arutelu on raskesti leitav, kui mitte leitamatu, ja kustutamisarutelud nii pole koondatud. Samuti, paljudele ilma artiklita arutelulehtedele on jäänud sodi ja muu, mis ei peaks jääma õhku rippuma, aga päringuid tehes oleks sellised lehed muidu säilitamisväärsete aruteludega läbisegi. Pikne 20. mai 2021, kell 15:45 (EEST)

Tehniline kysimus eelvaatestRedigeeri

Miks pole "Muuda" klahvi kasutamisel salvestamise eel enne teksti avaldamist vöimalust kasutada nuppu "Näita eelvaadet".--Vaher (arutelu) 9. juuni 2021, kell 12:34 (EEST)

Lisasin sisuRedigeeri

Täheldus: tavaliselt kipub sellise märkega lisandus olema..., ehk siis märkida «Lisasin sisu» „punasega“? — Pietadè Kaastöö 19. juuni 2021, kell 17:23 (EEST)

Ersa maarahva vanematekogu poolt valitud ersa vanema, Ěrzäń Inäzor, Syreś Boläeń inglisekeelse lehe eestikeelseks tõlkimine.Redigeeri

Raul Veede lahkel juhendamisel (https://www.facebook.com/dmitri.sadus/posts/10218925437865660) olen postitamas Eesti vikipeedia panustajate üldarutelu teemasse palve-üleskutse aidata meie soomeugri vennasrahva ametlikul esindajal saada oma eestikeelne vikipeedia kanne tema inglisekeelsest lehest. Mul on tekkinud Syreś Boläeńiga otsekontakt (https://www.youtube.com/watch?v=-A3Eyww01tM&lc=Ugzt4i8OTA1paG3MXC94AaABAg.9OeZ-idlTlM9OmhlZFscbm) tulenevalt, et ma katsin tema esinemisi VIII Fenno_Ugria raames erinevate artiklite näol oma ressursil. Kuna teda paljud aitavad saada tema sõnum kättesaadavaks laiale ilmale, näiteks YT kanali videole on tekkinud inglisekeelsed subtiitrid, siis ta tegi ettepaneku tõlkida oma inglisekeelse lehe eesti keelde just eesmärgil, et ka eestlased teaksid rohkem ersade ametliku esindaja kaudu, kes nad on ning tekiks harjumus eestlastel kasutada ersade poole pöördudes nende ersakeeseid nimesid.

Kuna ma ei ole eriti vilunud vikipeedia sissekannete tegija ja linkija, on need viited postitatud nagu oskan. Küsimus-üleskutse vikipeedia panustajatele - kas teie seas leidub isikut/isikuid, kes on nõus võtma enda peale Ěrzäń Inäzor Syreś Boläeń lehe tõlkimise?

Syreś Boläeńi kõnealune lehekülg on siin https://en.wikipedia.org/wiki/Syres%E2%80%99_Bolyaien%E2%80%99

Artiklid, mida ma olen tema kohta avaldanud on järgmised: 1. Ěrzäń Inäzor Syreś Boläeń : ersade delegatsiooni liikmeid ei saa lugeda kui ersa maarahvast esindavate isikutena. 2. Syreś Boläeń: Ma olen Syreś Boläeń. Palun kutsuge mind Syreś Boläeńiks. See on minu jaoks äärmiselt oluline. 3. Syreś Boläeń: Aitäh, sõbrad! Kas saaksite aidata seda artiklit eesti keelde tõlkida?

Raul Veede mainis küll nimeliselt Ivo Kruusamägi, Sven-Erik Soosaar ja Ott Heinapuu nimesid. Jätaksin praegu lahtiseks tagasiside andmise ja üleskutse vastuvõtmise.

Olen avatud kõikidele ettepanekutele ja tagasisidele.

Dmitri Sädus

Tegelikult me sellised artiklisoove vastu ei võta. "Kirjutage sellest" ettepanekuid on väga palju ja nende pikalt saatamine on kaugelt kõige mõistlikum teguviis.
Kuid olgu. Las see olla erand. Tegin sellise artiklinupu. Ivo (arutelu) 20. juuni 2021, kell 16:38 (EEST)

Suurimad tänud! Juba see on suur samm! Edasi näitab aeg ning edasi vaatame, mis ja kuidas. – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas lennutrajektoor (arutelukaastöö). --Juhan121 (arutelu) 20. juuni 2021, kell 22:07 (EEST)


Suurimad tänud Juhanile näitamaks ära kuidas allkirjastada postitust. Eks hoopealt õpin. Küsimus panustajatele - kui mul peaks õnnestuma leida vabatahtlikke, kes on nõus sisulise tõlkimise juures kaasa aitama töökoormuse vähendamiseks, kuid eeldades, et Eesti vikipeedia panustajad seda õigesti sissekandeks vormistavad, kas selline koostöövorm omab vikipeedia panustajate silmis tulevikku? Me oleme mistahes vastusega rahul, sest me lähtume reaalsusest ja võimalustest, eeldamata, et kõik näeksid lahendusi ühtemoodi. Mistahes alternatiivettpanekud on teretulnud. Dmitri (arutelu) 22. juuni 2021, kell 11:04 (EEST)

Olen nõus uusi hõimurahvaste artikleid kohendama. --Vihelik (arutelu) 24. juuni 2021, kell 17:57 (EEST)

Tere Vihelik! Minu poolt vabandused, et pole vahepeal vastanud. Kas oleks võimalik kui me suhtleks väljapool vikipeedia avalikku arutelu nii, et sa vestluse Facebook lingi pealt leiad minu FB konto ja pärisnime ning saadad mulle Messengeri vahendusel sõnumi? Kui sa seda teed, ole hea, kirjuta ka tolle lingil olevasse FB lõimu (see on avalik) midaiganes, sest mul alati mitte kõik Messenger sõnumitaotlused tule läbi. See annaks märku, et ma pean kontrollima Messengeri. Tänud, loodan et ma väga pikale asja ei venitanud. --Dmitri (arutelu) 09. juuli 2021, kell 01:01 (EEST)

Kahjuks ei kasutada näoraamatut. Suhelda saab kas Sinu või minu aruteluleheküljel. --Vihelik (arutelu) 10. juuli 2021, kell 16:00 (EEST)


Tere Vihelik! Väga hea otsus. Mina samuti rangelt piiran, mida FB peal hoian / postitan. Kas saaks suhelda omavahel läbi dmitri@valdef.org, kui see on aktsepteeritav? Vabandan veninud tagaside tõttu. --Dmitri (arutelu) 13. juuli 2021, kell 01:23 (EEST)

Katkestus 29. juunilRedigeeri

Ingliskeelne täistekst saatkonnas. 29. juunil Eesti aja järgi algusega umbes kl 17 katkeb umbes tunniks ajaks muudatuste salvestamise võimalus (sisu lugemise võimalus säilib), sest testitakse lülitust primaarse ja sekundaarse andmekeskuse vahel, mida võib vaja minna suurema õnnetuse puhul. Kui püüad katkestuse ajal muudatusi salvestada, siis ei saa garanteerida, et need kaotsi ei lähe. Adeliine 27. juuni 2021, kell 12:05 (EEST)

Rikutud artikkelRedigeeri

Minu artikli Optikanähtused peatükist 'Halo' on välja kustutatud halode skeem. Artikli arutelus pole selle kohta mingitki põhjendust ega kommentaaari. Mul on põhjust arvata, et seda on teinud keegi anonüümne administraator. Nõuan halode skeemi taastamist. See skeem oli vikipeediate haloartiklite hulgas üks täielikumaid. Võrreldavad on ainult serbia ja horvaadi artiklite skeemid. Kui eesti Vikipeedias ei tohi olla halode skeemi, siis tuleb välja kustutada terve ära rüüstatud artikkel 'Optikanähtused' koos kõigi selles artiklis olevate piltidega. Andres Kuusk, Tõravere observatoorium.

See pilt kustutati sellepärast, et pildi lehel, kus peavad olema andmed pildi kohta, ei olnud näidatud pildi autorit ja päritolu. Ilma nendeta on pilt segase staatusega ja seda ei saa Vikipeedias hoida, kui ei ole selge, et autoriõigustega on kõik korras. Adeliine 13. juuli 2021, kell 10:23 (EEST)
See skeem oli osa minu poolt 4. novembril 2007 üles laetud artiklist. Sellel artiklil oli kuni minu viimase redigeerimiseni 21. detsembril 2007 autori nimi ja kogu artiklile rakendus Vikipeedia litsents.
Nüüd on kogu maailmale näha rüüstatud artikkel, mille autoriks olen märgitud mina: https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Optikan%C3%A4htused&oldid=868417 Mina ei pannud maailmale näha niisugust vigast artiklit.
Mingit nähtust selgitav skeem on enamikel juhtudel ühislooming nagu kogu Vikipeediagi, mitte autoriõigusega kaitstav kunstiteos. Kolmveerand sellest halode skeemist oli 4. juunil 1972 kell 15-18:30 Kaliningradis taevas näha. Oma raamaturiiuleilt leian kümmekond üksteisest kuigivõrd erinevat halode skeemi, millest ükski ei ole minu skeemi täpne koopia ja eestikeelsed elementide nimed on ainult minu artiklite skeemil. Minu Horisondi artikli 'Kuusk, A. (1998) Halode perekond, Horisont, Nr. 1, 35-37.' käsikirja halode skeemil vahetas Horisondi kunstiline toimetaja elementide nimede kirjatüübi. Kas pärast seda sai temast skeemi autor? Sama skeem on Universumi seeria raamatu peatükis 'Kuusk, A. (2005) Optikanähtused taevas. Raamatus U. Veismann ja R. Veskimäe, koostajad-toimetajad, Universum valguses ja vihmas, OÜ REVES Grupp, Tallinn, lk. 69-81.' Seal on skeemile lisatud värviline foon. Kas skeemi autoriõigus läks üle raamatu kunstilisele kujundajale? Bürokraadihingega anonüümne administraator ei suuda mõista, et maailm on keerulisem, kui bürokraatiareeglid suudavad ette näha, ja toimetab eht-stalinlikult: pole skeemi, pole probleemi.
Jään endiselt nõudmise juurde, et kui ei taastata selle artikli skeemi, tuleb kustutada kogu minu poolt Vikipeediasse sisestatud, aga nüüdseks rüüstatud artikkel 'Optikanähtused' koos kõigi selle artikli piltidega. Andres Kuusk
Piltide ja nende autoriõigusega on nii nagu oli ja on siiani kirjas üleslaadimislehel: iga pildi allikas, autor ja litsents tuleb eraldi ära märkida. Pildi "Halode skeem.png" kirjelduslehel polnud allikat ega autorit märgitud. Polnud teada, kas autor on üleslaadija ise või keegi teine. Palusin üleslaadijal seda selgitada mitu aastat enne kustutamist.
Kuna joonis on varem Horisondis avaldatud, aga mitte vaba litsentsi all, siis oleks lahendus järgmine: autor kirjutab aadressil permissions-et wikimedia.org ja kinnitab, et lubab kasutada nimetatud pilti nimetatud vaba litsentsi, nt CC BY-SA 4.0, tingimustel. Pikne 13. juuli 2021, kell 18:15 (EEST)
Anonüümsena võib süüdimatult valetada. Kõigil entsüklopeediatel ja teatmeteostel on kirjas tegijate nimed, aga Vikipeedia neljakümne viiest praegusest ja endisest administraatorist on ainult viis julenud avaldada oma pärisnime. "Polnud teada, kas autor on üleslaadija ise või keegi teine. Palusin üleslaadijal seda selgitada mitu aastat enne kustutamist." Artikli arutelus ei ole poolt sõnagi selle skeemi litsentsist ega skeemi kustutamisest. Mina laadisin artikli koos kõigi komponentidega üles novembris-detsembris 2007 oma pärisnime all, kogu artiklil, mille üheks osaks oli nimetatud skeem, oli juures autori nimi. Minu kontaktandmed on kogu aeg olnud leitavad instituudi veebilehel. Minu poole pole Vikipeediast keegi kunagi pöördunud küsimusega halode skeemist või selle litsentsist. Artikli algse variandi üleslaadija kasutajalehe viimane muutmine on 3. novembril 2008. Minu tööülesannete hulka ei kuulu kohustus aastast aastasse igapäevaselt jälgida kogu Vikipeedia arutelusid, nii ma ei tea, kas 'Pikne' on kuskil kellegi kolmanda või neljandaga arutanud selle skeemi litsentsi. Kirjutasin permissions-et wikimedia.org ja kui artikli pilt taastatakse, on minu poolt teema lõpetatud. Andres Kuusk
Antud faili juures olnud info oli ülimalt lakooniline ja sellisel kujul tõesti jäi väga segaseks, et kes võib olla selle autor ning kas pildi autoriõigustega on kõik korras. Tõsi, kui see pilt 2007 lisati, siis sel ajal neid asju siin liiga hoolsasti veel ei jälgitud ja pilte oli üldse väga vähe. Küll muutus see aga juba mõned aastad hiljem ning tänaseks on juba üle kümnendi tegeletud sellega, et segaste õigustega failide seas korda luua ning hoolsalt vältida mistahes autoriõiguste rikkumist, sest mõistetavatel põhjustel on vaja ka meil seadust jälgida. Seejuures on kasutaja Pikne teinud siin tänuväärset ja rasket tööd ning kohe kindlasti pole ta valetanud ning samuti on täiesti kõrvaline see, et mis on tema kodanikunimi. Inimestel on õigus pseudonüümi kasutamisele. Pildid ei ole kitsalt seotud konkreetsete artiklitega ehk neid võib kasutada paljude artiklite juures. Seepärast ei toimu piltidega seotud arutelud artiklite arutelulehekülgedel. Kasutaja Pikne kirjutas siin sinu kasutaja arutelulehel 2014. aastal, et "Palun redigeeri pildi Halode skeem.png lehekülge ja kirjuta, kas oled ise autor." Pilt ootas hulga aastaid autoriõigusliku staatuse täpsustamist ja kustutati nüüd viimaks 2021. Sellest tulenevalt leian, et etteheited pole põhjendatud. Ivo (arutelu) 14. juuli 2021, kell 18:59 (EEST)
Skeemide autoriõigustega peavad asjad muidugi korras olema. Samas asjade käik võiks kuidagi nii kulgeda, et me oma ala ekspertidega tülli ei läheks ja nii kompetentseid inimesi vikipeediast eemale ei tõukaks. Soovime ju kõik just kvaliteetset, sisuliselt heatasemelist vikipeediat. --Nimelik (arutelu) 21. juuli 2021, kell 15:25 (EEST)
Õiged sõnad! --Hirvelaid (arutelu) 22. juuli 2021, kell 17:58 (EEST)
Aga kuidas siis toimida isikutega, kelle kaastöö oleks väärtuslik, kuid kes ei mõista, et nemad pole artikli autorid, vaid üksnes kaasautorid?-Melilac (arutelu) 18. august 2021, kell 20:54 (EEST)

Faktid, mille kohta blogid on ainsad allikad -- jätta viitamata, artikkel kirjutamata või veel midagi muud?Redigeeri

Tegu on ühe vana vaidlusega (vt ka arutelu), mida ma ei jaksanud toona pidada (Pikne, ae!), aga kuna minu ja paljude mu tuttavate kirjutisi blogides jm netiallikates on viidatud nii mõneski Vikipeedia artiklis, siis tahaksin leida ühtset arusaama, mis puhul on sellised tekstid või allikad tervitatavad ja mis puhul mitte. Konkreetne näide on olukorrast, kus viitasin korrektsete allikateta artiklit korrastades mh iseenda blogile, sest see dokumenteeris fakti, et olen selle termini eestindaja, aga Pikne viskas nii selle kui hunniku muid viiteid ja osa tekstist artiklist välja. Tekst ise puudutas termini ajalugu Eestis ja mitte mõiste sisu, oma blogist viitasin a) artiklit, mida olin kutsutud Ülle Madisega raadiosse arutama, ja b) otsedemokraatia meeleavaldusel peetud ettekande teksti -- esimest viitasin selleks, et dokumenteerida termini "valgdemokraatia" esmakasutust ning selle põhjendust (ise mõtlesin selle termini välja 2012-2013 paiku, artikli sisu jutustasin ka raadios ümber), teist selleks, et dokumenteerida valgdemokraatia seost e-hääletuse küsimustega. Tekste koostades ning raadios ja meeleavaldusel esinedes olin MTÜ Piraadipartei esindaja ja/või Erakond Eestimaa Rohelised riigikogu kandidaat vmt, st kõnelesin laiema seltskonna eest kui ma ise. Mulle jäi Pikse toonane samm arusaamatuks, sest sama liigutusega viskas ta välja ka viite Müürilehe artiklile, viite ühe Soome roheliste kandidaadi blogile, MTÜ Radikaaldemokraadid asutaja Andres Laiapea blogile -- ja seetõttu tundus, et pole mõtet samal viisil edasi vaielda. Minu tähelepanekud tagantjärele:

  1. Kirjutamata jätmisest parem on kirjutada, isegi ilma allikateta kirjutamine on enamasti parem kui kirjutamata jätmine;
  2. Kui on olemas allikad ja nad on teada, siis on aus neid viidata -- ka siis, kui nad pole juhtumisi teadustöö vormis;
  3. Iseäranis kohalike uuema aja sündmuste jpm kohta on blogid, netiväljaanded, sotsmeedia postitused jmt ainsad allikad;
  4. Blogide jm selgete toimetuslike reegliteta allikate kasutatamine artikliga seotud kohaliku eripära dokumenteerimiseks on tervitatav;
  5. Kui kirjutab mõne kohaliku MTÜ esindaja, ajakirjanduses eksperdiks tituleeritu vmt, siis on see ühiskondlikult relevantne ja sobiv allikas vastava valdkonna retseptsiooniajaloo dokumenteerimiseks;
  6. Kui põhiväited on kinnitatud toimetusega allikate poolt, siis neis esinenud autorite samade seisukohtade täpsemaks esitamiseks, autentse konteksti lisamiseks, seisukohtade dateerimiseks blogide vmt materjali viitamine ei tohiks olla probleem.

Viimasel ajal antakse isegi valitsuse otsustest teada sotsmeedias ja väga palju ametlikku infot edastatakse üpris imelikes kanalites. Kui neis kanalites esitatu dokumenteerib mingeid artikliga seotud nüansse ja artikli põhisisus kahtlemises pole põhjust, siis artikli täiendamine nende viidetega tundub mulle igati mõistlik. Arvestada võiks aga ka sellega, et ilmselt sellise kahtlase sisu hulk ainult tõuseb -- ja Vikipeedia peaks sellega hakkama saama ennast muust maailmast ära lõikamata. Ehk faktide kinnitamisel võiks ilmselt pigem lähtuda kinnitatava fakti iseloomust ja kui fakt sedastati nt Kaja Kallase või kellegi teise Facebooki seinal ja see on kuidagi millegi dokumenteerimiseks oluline, siis tuleks seda ka hoolimata allika iseloomust viidata.

Olen seisukohal, et Vikipeedia artiklites objektide, nähtuste, mõistete, teooriate jmt kohaliku käsitluse, retseptsiooni, eripära vmt dokumenteerimine äärmiselt oluline ja võimalik, et eestikeelse Vikipeedia olemasolu üks peamisi õigustusi (nii on arvanud nt Mart Noorma) -- ja selliste asjade dokumenteerimisel võiks teha toimetuseta allikate kasutamisel isegi mõistuse piires mööndusi. --Märt Põder (arutelu) 3. august 2021, kell 03:34 (EEST)

Blogide, sotsmeedia jms puhul ei saa ümber usaldusväärsuse ja tähelepanuväärsuse probleemist. Tavaliselt nad pole usaldusväärsed, sest on esmased allikad, mille autorlus ei pruugi olla kindel, mille autor pole asjatundja ja/või sõltumatu vastavas teemas (aga ka asjatundlik ja sõltumatu autor võib blogi kasutada oma spekulatiivsemate, emotsionaalsemate või isegi naljana mõeldud mõtete avaldamiseks), mida toimetus pole kontrollinud, millel pole teada faktitruuduse ja neutraalsuse ajalugu ja/või mis ei võta vastutust esitatud info tõelevastavuse eest. Ühtlasi pole blogipostitused üldiselt ka piisavalt tähelepanuväärsed, et neid artiklis kajastada. Mitteusaldusväärse allika väite esitamine kõrvuti usaldusväärse allika väitega annab esimesele teenimatu tähtsuse ja tõsiseltvõetavuse, kahandades samas teise oma. Sama kehtib tähelepanu pälvinud ja seda mitte pälvinud arvamuste puhul. Kui mingi blogipostitus on usaldus- ja tähelepanuväärne, siis peab see olema kuidagi tõendatav ja seda saab teha ennekõike usaldusväärsemate allikate kaudu, st seda on neis käsitletud ja kommenteeritud. Vastates su tähelepanekutele:
  1. Allikateta või mitteusaldusväärsete allikatega tekst pole usaldusväärne. Kirjutamata jätmine on ainus valik, kui alternatiiv on lugejatele mitteusaldusväärset sisu pakkuda.
  2. Usaldusväärsuse tagamiseks ei pea tingimata teadustöö olema (see oleneb teemast). Kui väite ainsad allikad on mitteusaldusväärsed, siis pole alust seda väidet Vikipeedias kajastada.
  3. Kui uute sündmuse kohta puuduvad veel usaldusväärsed allikad, siis kahjuks polegi võimalik neid veel käsitleda.
  4. Vikipeedia ülesanne pole kõike dokumenteerida, eriti mitte usaldusväärsuse ja tähelepanuväärsuse arvelt.
  5. Ma ei näe, kuidas MTÜ või kellegi poolt mingiks eksperdiks nimetatud inimese blogis esitatud väide saaks iseenesest relevantne olla. Relevantsust näitaks see, kui väide on leidnud märgatavat vastukaja ja avaldanud teema avalikule käsitlusele märgatavat mõju.
  6. Selle mõttega olen osaliselt nõus. Kui ajakirjandus teatab nt, et Kaja Kallas ütles midagi olulist oma blogipostituses ja on võimalik piisava kindlusega identifitseerida see konkreetne postitus, siis võib sellele ka viidata. Kui ajakirjandus pole pidanud vajalikuks muid selles posituses esitatud mõtteid kajastada, siis pole ka meil alust neid (rääkimata muude Kallase blogipostituste sisust) Vikipeediasse tuua. --Minnekon (arutelu) 3. august 2021, kell 14:47 (EEST)
Tõenäoliselt on see seotud osaliselt sellega, mis on inimeste nägemus vikipeediast. Analoog taolisele arvamuste lahknemisele ilmneb ka näiteks siin. Omamata selles nägemuste erinevuses isiklikku seisukohta märgiks siiski, et ajakirjandus on äärmiselt tõenäoliselt lingikõdule allumatum. Elektrooniline link kaob ja mitte ainult blogide puhul, mis muudab õnnetuseks ajaga reaalsed viited võltsviidetest eristamatuks. - Melilac (arutelu) 3. august 2021, kell 20:44 (EEST)
Põhjendused, miks mul on raske seisukohta võtta ja miks see küsimus minu jaoks ka küsimuseks jääb pärast mõlema poole argumentidega tutvumist:
  1. Ajakirjandus ei pruugi püüda kajastada eri jõude võrdselt, vaid vastavalt lugejate huvidele, mistõttu ainult sellega piirdumine ei pruugi vastata neutraalsusprintsiipi.
  2. Kindlasti ei vasta see põhimõte neutraalsusprintsiibile riikides, kus on tsensuur, näiteks Vikipeedia blokeerimine Türgis.
  3. Blogide kasutamine võib anda kajastatuses eelise neile poliitikutele, kes blogisid kasutavad, mistõttu nende kasutamine ei pruugi samuti kujuneda neutraalseks. - Melilac (arutelu) 7. august 2021, kell 15:55 (EEST)
Blogide häda, nagu artikli arutelus ja eespool juba välja toodud, on selles, et reeglina ei ole need usaldusväärsed allikad. Eks ole, kui igaüks saab isklikule internetilehele mida tahes kirja panna ja sellele siis Vikipeedias viidata, siis pole viitamisel kokkuvõttes erilist mõtet.
Kas tegu on usaldusväärse allikaga, seda tuleb iga allika puhul eraldi vaadata. Mõnd blogiks nimetatavat veebilehte võib arvatavasti usaldusväärseks pidada, näiteks statistikaameti blogi, aga sellest iseenesest ei tulene, et kõik muud blogid on usaldusväärsed. Muidugi on ka ajakirjandusväljaandeid, mis pole usaldusväärsed, aga erinevalt blogidest saab neid märksa sagedamini usaldusväärseks pidada.
Jah, lähtuvalt Vikipeedia aluspõhimõttest, et sisu peaks olema usaldusväärsete allikate abil tõendatav, tuleks jätta Vikipeedias kirjutamata neist asjadest, mida usaldusväärsetes allikates pole kajastatud. Artiklis Valgdemokraatia samas ei tohiks allikatest puudus tulla, kui ka blogid ja neis kirjutatu kõrvale jätta. Ei pea seejuures piirduma eestikeelsete allikatega.
Jah, võimalik, et teatud laadi väidete juurde võib sobida ka viide toimetuseta allikale, nagu artikli arutelus mööndud. Nimetatud artiklis on aga küsimus väidetes, mis on hinnangulised, nõuavad asjatundlikkust (autoriteetse autoriga allikat) ja ei käi kodulehe omaniku enda kohta ning mille kohta oleks seetõttu tarvis ikkagi paremaid allikaid.
Mis puutub konkreetsetesse viidetesse nimetatud ariklis, siis ma arvan, et sellele olen artikli arutelus juba vastanud. See Müürilehe viide oli üks neist viidetest, mis ei tõenda väidet, mille järele viide oli lisatud. Selles artiklis on viidetega üldse üsna lohakalt ringi käidud (paistab, et jutt on kõigepealt peast valmis kirjutatud ja mõned välislingid on siis viiteks vormistatuna kuhu juhtub vahele torgatud) ning arutelus on mõista antud, et viiteid pole kasutatud mitte niivõrd väidete tõendamiseks, vaid "dokumenteerimiseks" või mingite vihjete tegemiseks. Sellepärast tuleks ka järjele jäänud viited veel hoolega üle kontrollida. Pikne 9. august 2021, kell 17:59 (EEST)
Mainiks, et juhtumid, kus blogide kasutamine võiks arvesse minna, on pigem sündmuste kirjeldamisega seotud. Blogi analoog varasemast ajast on päevik, ja näiteks Anne Franki päevikut on mitmetest selle ajastu alsjadest kirjutamisel viitematerjalina kasutatud, ja keegi ei väida, et sellisel viitamisel pole mõtet. Blogi kui arvamus viiteallikana, eriti kui seda kasutab sama arvamusega inimene, on lisaks usaldusväärsusele ka kaheldava neutraalsusväärtusega. - Melilac (arutelu) 18. august 2021, kell 21:16 (EEST)
Minu küsimus puudutas Vikipeedia sisu miinimumnõudeid. Me ei kustuta artikleid, mille sisus pole põhjust kahelda, kuid mis pole varustatud korrektsete viidetega. Alati on võimalik artikleid täiendada, sj täiendada paremate viidete või parema sisuga -- nii Vikpeedia töötab. Kui paremat sisu veel pole või paremaid viiteid pole veel võtta (või pole Eesti kultuuri väiksusest tulenevalt kunagi võtta), siis tundub heas usus lisatud ja baasnõuetele vastava sisu kustutamine või viidete eemaldamine Vikipeedia eesmärkidele vastu töötavat. Kui me ei lähtu kõigi artiklite puhul ühest ja samast standardist, siis see muudab Vikipeedia toimetuslikud protsessid juhuslikuks ja ettearvamatuks ning vähendab Vikipeedia usaldusväärsust, sj iseäranis tõsiste kaasautorite ja oma valdkonna spetsialistide soovi panustada. --Märt Põder (arutelu) 21. august 2021, kell 03:05 (EEST)
Nii Vikipeedia sisuloome kui ka toimetuslikud protsessid ongi "juhuslikud ja ettearvamatud". Kas see tõesti saab kedagi siin tegutsejatest üllatada? Või kas see palgalise toimetuseta "vaba veebientsüklopeedia" puhul saakski olla teisiti? Kas ja millal sellest kaosest kord sünnib, on hoopis teine küsimus. Nii et püüa frustratsioonist üle saada või kui tõesti ei suuda, siis püüa leida muid väljundeid.--VillaK (arutelu) 21. august 2021, kell 08:07 (EEST)
Kui tegemist on mitteusaldusväärse allikaga (nt blogiga, mille autori kohta pole teada, kas ta on asjatundja, sõltumatu jne), siis sellise viite ja sellega seotud teksti (rääkimata juba algselt viitamata tekstist) eemaldamine on igati kooskõlas Vikipeedia baasnõuetega [1] ja töötab Vikipeedia eesmärkide [2] saavutamise heaks. Nii baasnõuded kui eesmärk rõhutavad usaldusväärse allika vajalikkust. Kui "paremaid viiteid pole veel võtta" tähendab, et need on põhimõtteliselt kusagil olemas ja see tundub ka teistele toimetajatele usutav, aga lihtsalt pole nt jõutud raamatukogust konkreetset raamatut ja lehekülge üles otsida, siis ilmselt sisu ei kustutatagi (võib-olla ka olemasolevat viidet mitte, kui see aitab kaasa usaldusväärse viite leidmisele). Aga kui tekib kahtlus, et paremat (st usaldusväärset) allikat ei eksisteerigi, siis puudub alus taolise mittenõuetekohase ja mitteusaldusväärse teksti ja viite allesjätmiseks. Usaldusväärse allika nõue kui üks Vikipeedia aluspõhimõtetest pole ka muudetav või ignoreeritav reegel, seega pole mõtet teha vastupidiseid ettepanekuid. Ammugi veel põhjendusega, et äkki kunagi tulevikus usaldusväärne allikas luuakse või et kuna x väite kinnituseks polegi usaldusväärset allikat kunagi võtta, siis järelikult võib selle kirja panna ilma usaldusväärse allikata. Kui sa mõtlesid erinevate standardite all seda, et miks sinu kirjutatud osa kustutati, aga paljudes artiklites on samasugune ja hullem sisu alles jäetud, siis see tuleneb ilmselt asjaolust, et toimetajad ei jõua igale poole. Probleemset sisu on nii massiliselt, et ainus viis selle kõigega tegeleda oleks tuim massiline kustutamine. Kui tahta, et toimetajad enne viskaks pilgu peale, kas ehk puuduv viide on kergelt leitav, rääkimata viidete kvaliteedi kontrollimisest, siis ongi nii, et ainult osa artikleid on jõutud kriitilise pilguga üle käia. --Minnekon (arutelu) 21. august 2021, kell 11:36 (EEST)

Paar tähelepanekut sellest arutelust. Esiteks, meeldiv on tõdeda, et blogide kasutamine allikana pole kellegi meelest välistatud ja et blogid võivad kõigi arvamust avaldanute meelest olla usaldusväärsed allikad. Seega ei saa olla kunagi millegi eemaldamise põhjuseks lihtsalt see, et viidatakse mõnda blogi, vaid alati peab põhjendama, miks antud blogipositus pole usaldusväärne või teema mõttes tähelepanuväärne või vähemalt nõudma põhjendamist autorilt vastava malli lisamisega vm viisil. Teiseks, ka minu meelest sõltub blogipostituse viitamise asjakohasus konkreetsest juhust, sh ilmselgelt peab olema tagatud vastavus baaskriteeriumidele nagu kindel autorsus või sisuline relevantsus. Keeruliseks teeb asja, et enamasti eeldab blogipostituse relevantsuse hindamine teema sisulist tundmist, st viidatud materjali sisu mõistmist ja teadmist autori panusest või rollist mingi asja või nähtuse käsitlemisel, debati ajaloolisest käigust jne (tegelikult on sama teadusartiklitega, aga see on veel keerulisem teema). Püüan sõnastada kokkuvõtvalt kriteeriumid, millest lähtuvalt blogipostituse usaldusväärsust hinnata:

  1. OMISTATAVUS: blogi pidav isik või organisatsioon peab olema identifitseeritav, selle relevantsus teema jaoks põhjendatud, blogi ise järjepidevusega ja püsivalt viidatav;
  2. TÄHELEPANUVÄÄRSUS: postitusest viidatav sisu peab olema leidnud kajastust eeltoimetatud vm usaldusväärsetes allikates või nendega muus otseselt tõendatavas seoses, blogi vmt allikas saab olla eelkõige täpsustavas rollis, nt usaldusväärses allikas avaldatud materjali täistekst, seal viidatud teksti või tsitaadi allikas, toimetusega väljaandes avaldatud teksti algne allikas vmt;
  3. ASJAKOHASUS: blogi viidatakse artikli sisu mõttes olulise fakti täpsustamiseks või täiendavaks kinnitamiseks (ka edasistele autoritele mugavamaks kontrollimiseks, sh originaalse konteksti äratoomiseks), viide peab olema artikli teema avamiseks sisuliselt ja valdkonna ekspertsusest lähtuvalt põhjendatav ning vastama entsüklopeedilise tähelepanuväärsuse nõuetele;
  4. NEUTRAALSUS: blogi ei viidata ainult või eelkõige mainekujunduslikul eesmärgil nt põhjusega, et olla Vikipeedia artiklis mainitud või luua muljet, et mõni isik või organisatsioon on millegagi kuidagi eriti tugevalt seotud.

Ühegi kriteeriumi täitmine iseenesest ei taga blogiviite vajalikkust, aga kas võib eeldada, et nende kõigi täidetus annab üpris suure tõenäosuse, et blogviide on õigustatud?

Ühtlasi tunnistan, et ülal ei tekkinud ühist seisukohta Eesti kohaliku tähendusega teemade kajastamise osas, kus minu meelest võiks eestikeelse Vikipeedia mõttes ülimalt väärtusliku kohaliku sisu loomise katalüseerimiseks aktsepteerida tunnustatud isikute (teadlased, ministrid, esindusisikud, poliitikud jt valitud esindajad, valdkondlikud arvamusliidrid) või organisatsioonide (riigiasutused, instituudid, huvikaitseühingud) blogisid vm veebisaite või -kontosid algallikatena ka siis, kui need pole toimetusega väljaannetes kajastatud. Loomulikult ei saa seda küsimusteta teha vastuoluliste teemade puhul ja olen nõus, et tekib neutraalsuse küsimus, kui mõnda innukalt sisu loovat allikat ülemäära viidata, aga iseenesest blogide viidete eemaldamine minu arvates ei aita Vikipeediale kaasa ja tasakaalukas täiendamine, sildistamine, vaidlustamine jmt tundub eemaldamisest viljakam lähenemine, sest arvestab sellega, et artiklid pole kunagi valmis ning annab põhjuse täiendamiseks ja uutele autoritele Vikipeedias kaasa löömiseks. Siit ka minu osutus, et räägime siiski miinimumlävendist ja mitte ideaalse artikli kandidaatidest, sh Vikipeedia peaks olema oma olemuselt kutsuv ja mitte tõrjuv. Mis ei leidnud veel mainimist, aga on ilmselt tõsi, on see, et allikate relevantsuse hindamine sõltub märkimisväärselt teemast, nt füüsikanähtused on üle universumi samad, nende jaoks pole üldse kohalikke allikaid vaja, samas ajaloosündmuste ja kultuurinähtuste puhul sõltub kõik lähtepunktist ja tõlgendusest, ideede ja teooriate kirjeldamisel retseptsioonist kohalikus kultuuris ja keeles, ka ajastutest (sh kas termin tuli vene, inglise või saksa keelest vmt).

Kui keegi arvab, et võiks ülalolevast lähtuvalt algatada Usaldusväärsuse tagamise alamosa või täiendusena toimetuseta allikate viitamise juhise, siis olen valmis seda tegema. Ma arvan, et see võiks olla tulevikku vaadates hea mõte, sest uute toimetusega allikate tekkides ning kvaliteetajakirjanduse ja onlain-meedia erinevuse hajudes võiks olla hea jõuda mingite senisest sisulisemate kriteeriumideni, mida teadusliku eelretsenseeringuta allikate hindamisel kasutada (meil on toimetusega väljaandeid Objektiivist Feministeeriumini, Edasist, Levilast, Delfist, Õhtulehest ja Päevalehest Postimeheni, unustamata ka Müürilehte, Sputnikku, Telegrami, Fontet jpm -- aga hoolimata toimetuse olemasolust pole nad sugugi kõik sugugi alati usaldusväärsed allikad, sh pole usaldusväärsuse tuvastamine triviaalne). --Märt Põder (arutelu) 23. august 2021, kell 12:48 (EEST)

Ma ei näe eraldi kriteeriumitel blogide usaldusväärsusese kohta erilist mõtet. Need punktid, mis blogide kohta välja tood, käivad ju üldjoontes kõigi allikate kohta. Pealegi on need punktid blogide puhul suuresti taandatavad sellele punktile, kus räägid kajastusest usaldusväärsetes sekundaarsetes allikates. Kui kajastus on olemas, siis blogi enda asemel tulekski viidata neile sekundaarsetele allikatele ning tuleks rääkida asjadest otse nii nagu sekundaarsed allikad seda teevad, mitte ei tuleks originaali põhjal lisaks mingit oma teemat edasi arendada (originaaluurimus).
Ma tõstaksin veelkord esile, et need juhtumid, kus võib-olla oleks põhjust blogile viitamist kaaluda, on väga harvad. Need juhtumid, mille peale eespool oleme tulnud (statistikaameti blogi vmt) pole niikuinii ka klassikalises mõttes blogid, neid võib käsitleda ka lihtsalt asutuse kodulehe osana. Üldjuhul on blogi selline isiklik veebileht, kus kes tahes oma mõtteid avaldab ja sellisel kujul veebilehed reeglina ei ole usaldusväärsed. Sellepärast ei ole minu meelest otstarbekas põhjendada eraldi iga sellise blogi kasutamata jätmist. Muidu ka ei tundu hea mõte hinnata blogipostituste väärtuslikkust, samal põhjusel, miks me ei tee seda originaaluurimuse puhul. Pikne 23. august 2021, kell 17:29 (EEST)

pole mõtet ratast leiutada. Vt en:Wikipedia:Blogs as sources--Estopedist1 (arutelu) 23. august 2021, kell 23:10 (EEST)

Kasutaja 193.40.13.173 kaast«öö»Redigeeri

Kasutaja 193.40.13.173 pidurdamatu ja jätkuv «kaastöö» väärib masinlikku "äramärkimist".— Pietadè Kaastöö 3. august 2021, kell 13:40 (EEST)

Uutele kasutajatele uus leht ("armatuurlaud") kasutaja nimeruumisRedigeeri

Teade saatkonnas. Alates 23. augustist tuleb uutele kasutajatele uut värki. Praegu suht kõik inglise keeles, tuleb ära tõlkida ja vaadata, mismoodi vidinad töötavad. Adeliine 8. august 2021, kell 17:36 (EEST)

SünnipäevRedigeeri

 
Kokkusaamine Tallinnas
 
Pärastine grupipilt
 
Vikisünnipäeva tähistamine Tartus

24. augustil saab eestikeelne Vikipeedia 19. Tähistame seda Tallinnas 23. augustil ja Tartus 24. augustil. Täpsem info peatselt. Ivo (arutelu) 12. august 2021, kell 00:21 (EEST)

Nii Tallinnas kui ka Tartus alustame sünnipäeva tähistamisega kell 18.00. Tallinnas ootame koha osas soovitusi. Tartus peame pidu Sofa Office / WMEE kontoris Aparaaditehases. Ivo (arutelu) 18. august 2021, kell 09:55 (EEST)
Tallinnas üks variant on Tommi Tavern Tatari 64. Saan laua ise broneerida, broneering ei maksa midagi. Kui seal, saan ka mingi toidu-joogi lauale tellida. seal muidugi oma joogiga minna ei saa. Aknaaluses ümarlauas muidu üldiselt on vist kas 6 või 8 kohta aga seal on ka 15 inimest ära mahtunud :) häid lambaid mahub ikka, eksole. Kui paremaid mõtteid Tallinna osas ei teki, siis reedel võiksin laua broneerida. Ave Maria (arutelu) 18. august 2021, kell 10:56 (EEST)
Tommi Tavern sobiks mulle. Aga ma pole veel kindel, kas ma olen üldse Tallinnas. Kui olen Tallinnas, siis jääksin tund aega hiljaks, sest kl 18-18.45 on palvus Taizé lauludega Jaani kirikus, kuhu mina kindlasti läheksin ja mida ma pakuksin ka teistele Vikipedistidele sissejuhatava alternatiivse kogemusena enne sünnipäevapeo minekut. LucSaffre (arutelu) 18. august 2021, kell 12:11 (EEST)
Kas vikipedist palvetab? Kui me oletame, et palve on jutuajamine Jumalaga, siis iga mõistlik inimene teeb seda. (Kas me teeme seda koos, kas me lausa kultiveerime seda vaimuliku harjutusena, see on muidugi juba maitseküsimus.) Aga meil on ühised soovid ja need soovid puudutavad pigem "vaimumaailma" kui "nähtava maailma". Kristlik palvus kasutab mõtemudel, kus me kujutame ette, et Jumal on "isa" ja meie kõik oleme tema "lapsed". Kui keegi peale mind veel osaleks, siis võiksime sõnastada eestpalveid nagu "Palun õnnista WMEE ja WMFi tegevused, et meie töö kannaks vilja. Aita meil leida rahu omavahel, kui me mingil teemal oleme erineva arvamusega. Aita, et Vikipeedia oleks kasulik kogu inimkonnale ning et ka Eestis rohkem inimest saaksid sellest aru ja lööks kaasa." Taizé ven­nas­konnas arenenud lihtne, meditatiivne ja muusi­kaline palvestiil on algselt mõeldud noortele inimestele, kes ei ole harjunud liturgiaga. Eestikeelse Vikipeedia sünnipäevapidu sattus juhuslikult ajaliselt ja geograafiliselt kokku sellise palvusega. See juhus võiks minu meelest küll olla põhjus, et korraks üle aiaääre vaadata ja proovida midagi, mida sa pole veel proovinud. Palvus algab kell 18 Tallinna Jaani kirikus (Vabaduse väljak). Peale palvust läheme üheskoos sünnipäeva peole. Katsu jõuda kohale veidi varem ja anna mulle märku, et sa osaled. Kui sul aega on, siis tule juba kell 16.30 kirikusse, sest enne palvust vean lauluproovi. Taizé laulude abil saab üsna lihtsalt koorilaulmise rõõmu kogeda. Me harjutame neidsamad laule, mida me ka õhtupalvusel kasutame. Need on lihtsad neljahäälsed koorilaulud, mis kõlavad ilusti ka a capella (ilma pilli saatmiseta). Mitmehäälne koorilaul on vägev. Kui sa ise laulad oma hääl ja su kõrval laulab keegi teine mõnda teist häält, sa kuuled teda ja kuuled ennast ja tunned, et olete harmoonias, et sina oled osa harmooniast. Seda tunnet ei saa kogeda passivselt kuulates või üksi lauldes. Kui sa pole seda kunagi proovinud, siis ongi sinu võimalus seda nüüd avastada. LucSaffre (arutelu) 18. august 2021, kell 12:54 (EEST)
Nüüd tuli välja, et mind pole Tallinnas esmaspäeval. Seega jään sünnipäevapidust ilma ja minu kutse palvusele lükkub ka edasi. LucSaffre (arutelu) 21. august 2021, kell 22:27 (EEST)
Aga palun, see on piisavalt keskel, et hea variant olla. - Melilac (arutelu) 18. august 2021, kell 17:42 (EEST)

Suhtlesin täna Tallinnas pidamise osas kohvik-restoraniga Kohalik, mis on sisuliselt Tommi Tavernist üle tee, seega loodan, et ka see sobib. Aga üldiselt:

Hea Vikipeedia sõber ja kaastööline

Oled oodatud eestikeelse Vikipeedia 19. sünnipäeva tähistamisele!

Tallinnas tähistame sünnipäeva 23. augustil kell 18 restoranis Kohalik (Koidu 82, Tallinn).

Tartus tähistame sünnipäeva 24. augustil kell 18 Wikimedia Eesti kontoris (Kastani 42). Lisaks on kõik huvilised oodatud samal päeval (24.08) kell 15 WMFi strateegiaarutelule, mida juhib meie enda endine töötaja ja hetkel WMFi teenistuses töötav Kaarel Vaidla! Wikimedia Eesti kontorisse pääseb Kastani ja Riia tänaval olevast uksest: tulla kolmandale korrusele Sofa Office'i siltide järgi. Ukse taga helistada Käbi Laan, 52 14 323.

Palun registreerida --K2suvi (arutelu) 18. august 2021, kell 20:45 (EEST)

Meenutan, et Tallinnas on kokkusaamine juba TÄNA! Kes veel Tallinnasse või Tartusse kirja pannud pole, siis võite seda julgelt teha (siin huvitab meid vaid orienteeruv inimeste arv, et teaks toidu osas arvestada). Lisaks räägib teisipäeval algusega kell 15 Kaarel Wikimedia ülemaailmse strateegia arengutest ning ka sinna on huvilised oodatud. Ivo (arutelu) 23. august 2021, kell 15:42 (EEST)

Meenutusi tänasest õhtust: https://commons.wikimedia.org/wiki/Category:Estonian_Wikipedia%27s_19th_anniversary. Loodan, et sinna tuleb veel materjali :) Ave Maria (arutelu) 23. august 2021, kell 23:30 (EEST)

Märkus Tartu osas: strateegiasektsiooni töö toimub küll kontoris, aga hilisema tähistamisega kolime Aparaaditehase siseõue. Ivo (arutelu) 24. august 2021, kell 05:40 (EEST)
Ivo märkusele täpsustus: kell 18 koguneme täna Sofa Office'i asemel Aparaaditehase hoovil olevas valges kasvuhoones! Kui keegi endiselt soovib võtta osa ka strateegiaarutelust Kaarliga kell 15, siis helistada sisse pääsemiseks mulle 52 14 323.--K2suvi (arutelu) 24. august 2021, kell 09:54 (EEST)

Internetiarhiivi lingidRedigeeri

Palun tähelepanu sellele arutelule. Ehk siis oleks vaja üle vaatada, et kuidas InternetArchiveBot oma tööga hakkama saab ja kas seda lubada laiemalt tegutsema. Kas kellelegi jääb silma mingeid vigu? Ivo (arutelu) 13. august 2021, kell 12:27 (EEST)

Mall:teekaart ei töötaRedigeeri

Kas keegi saab parandada või selgeks teha, miks Mall:teekaart nüüd ei tööta? --Geonarva (arutelu) 22. august 2021, kell 15:45 (EEST)

Praegu on kaotsis need teed, mis on OSM-is relatsioonidena (s.t tee andmebaasis mitmest joonest kokku pandud). Arendajad proovisid Wikimedia kaardiandmebaasi töökindalamaks teha, aga esialgu läks asi rohkem katki kui enne. Nad tasapisi nokitsevad edasi selle kallal. Pikne 23. august 2021, kell 17:29 (EEST)

Kasutaja KesMisKus tehtud parandusedRedigeeri

Ajaloolased ja ajaloohuvilised, palun vaadake üle Kasutaja KesMisKus kaastöö. Ursus scribens (arutelu) 30. august 2021, kell 10:02 (EEST)

Paistab, et osa muudatusi on kahtlemata vajalikud – mitteneutraalse sõnastuse parandamine. Samas uued lisandused on üldiselt viitamata ja võib-olla mõne koha peal ise mitteneutraalsed. Viidete puudumise tõttu on raske öelda, kas parem on uus või vana viitamata versioon. 1812. aasta sõjast rohkem teadvad inimesed oskaksid vast hinnata. --Minnekon (arutelu) 30. august 2021, kell 11:08 (EEST)
Muudatused Žukovi artiklis põhinevad Suvorovil, kelle usaldusväärsus pole just sajaprotsendiline. Samas marodööritsemise ja Totski eksperimendi korraldamise osas oleks andmed ka mujalt saadavad. Artiklite puhul tundub mulle üldiselt uus viitamata versioon parem ja neutraalsem olevat kui vana, välja arvatud Suvorovi artikkel. Ka on ta parandanud kirjavigu, ja neid on ta parandanud rohkem, kui ise juurde teinud on, kuigi tegu pole teps mitte kasutajaga Kuriuss, ehk siis pole ta kirjavigade likvideerimisse väga aktiivselt suhtunud. - Melilac (arutelu) 31. august 2021, kell 17:15 (EEST)
@Minnekon: mitte ainult et "võib-olla mõne koha peal ise mitteneutraalsed.", vaid ta muudatused on läbini jama. Vaatasin Aleksander I artikli muudatused üle, seal ei olnud midagi jätta, kõik oli suvaline poriga loopimine. Žukoviga on asi keerulisem, ta on saanud mitmelt ajaloolaselt hävitaga hinnangu, aga igasugu negatiivsete väidete kriitikavaba postitamine ka mei lähe, seda enam kui viiteid, tsitaate ega muud põhimõtteliselt ei esitata.
Antud kasutajalt on mul küll raske midagi konstruktiivset loota. Paremäärmuslane (arutelu) 5. september 2021, kell 15:20 (EEST)
Georgi Žukovi artiklis taastasid sa KesMisKusi variandi koos kõigi negatiivsete väidetega. Kas see juhtus kogemata või miks sa seda tegid? --Minnekon (arutelu) 5. september 2021, kell 17:21 (EEST)
Vabandust, klõpsasin lihtsalt valesti, tahtsin kõik tagasi pöörata. Muidugi, ma leidsin nüüd tema muudatustest ka lisainformatsiooni, mis tõesti oli lisatud Žukovi bio-sse, eks peab selle puhastatud kujul tagasi panema. See, et meil on nö "alaarendatud" artileid, kus võtmefaktid puudu, ei ole minu meelest õigustuseks viitamata ühepoolsete kahtlaste väidete lisamiseks. Aleksander I puhul jään seisukohale, et kogu kraami tagasipööramine oli vältimatu (valdan toda teemat paremini kui Žukovi küsimust).Paremäärmuslane (arutelu) 5. september 2021, kell 18:05 (EEST)
1812. aasta sõjakäigu koha pealt kerkib mul kahtlus selle koha pealt, kas nõuti tõesti Borodino lahingut kõige kõrgemal tasemel. Minu teada astus Venemaa sõtta just seetõttu, et Barclay de Tollyl oli tekkinud lõpuks ometi plaan, kuidas Napoleonit võita annab - logistiliselt välja kurnates. Sellest olid teadlikud nii Vene kõrgem võimuladvik kui ka liitlaste tippjuhtkond, ent plaani olemust laiemalt ei tutvustatud, kuna Napoleon oleks võinud nuputada välja vastukäigu. Barclay de Tolly väljavahetamine ei toonud plaanis muudatusi kaasa ja Borodino oli lihtsalt võimaluse andmine neile Vene väejuhtidele, kes Tolly plaani ei usaldanud. Väepealik Suvorovi koha pealt tekitab kahtlusi selle eemaldamine, et ta ei kaotanud ainsatki lahingut. No mina ei tea lahingut, mille ta kaotanuks ja minu teada on ta üks neljast arvukalt lahinguid pidanud väejuhist, kes sellega hakkama on saanud. Ka üritab kasutaja siduda Suvorovit venelaste kaotusega Zürichi all, kuhu Suvorov ei jõudnud. - Melilac (arutelu) 6. september 2021, kell 09:44 (EEST)

Tühikud alapealkirjades võrdusmärkide ees või järel (jätk)Redigeeri

Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 54#Tühikud alapealkirjades võrdusmärkide ees või järel

Varem on ühe artikli arutelus olnud juttu selles, et tarbetult pole mõtet serveriruumi raisata ei tühikute ega käändelõppudega linkide topelt väljakirjutamisega - iisegi lühiartiklis saab niimoodi paarsada tähemärki kokkku hoida. Hiljaaegu ilmus üks uus kasutaja, kelle tegevus ongi olnud peamiselt tühikute lisamine võrdusmärkide ette ja järele. Ma ei näe mingit vajadust lisada sel viisil igasse artiklisse kümneid või sadu tähemärke. Lsaks risustab see nende artiklite ajalugu, kuhu on ühtäkki tekkinud hulgaliselt "parandusi". Kui midagi sisukat pole lisandunud, olen sellised parandused tühistanud. Ssgreporter (arutelu) 15. september 2021, kell 01:09 (EEST)
See serveriruumi kokkuhoidmise kaalutlus minu meelest pole kuigi tõsiselt võetav. Siin on iga lehekülje igas redaktsioonis korduv tekst eraldi salvestatud, kasutatakse väga suuri pildifaile. Selle kõrval on mõne tühiku peale kuluv serveriruum tühine. Nagu varasem arutelus märgitud, need tühikud on vikiteksti parema loetavuse huvides ja need tulevad niikuinii kaasa eri redigeerimisvahendite automaatse vormindusega. Ainult tühikute lisamiseks ehk küll pole mõtet artiklit muuta, aga muu tegevuse kõrvalt ei tohiks olla nende lisamine probleem. Ma kõiki muudatusi üle ei vaadanud, aga enamasti on see kasutaja minu meelest teinud ka muid parandusi (sh artiklis Tallink). Linkide lühendamine on iseasi, aga selle juures on ka asi rohkem vikiteksti loetavuses. Pikne 15. september 2021, kell 18:27 (EEST)
Täna on kõneks olnud uus kasutaja muutnud - jälle peaasjalikult infokastidesse tühikuid ja lippe lisades - kokku 30 laevaartiklit. Ma ei jõua järel käia ja nii suurt hulka muudatusi igal õhtul üle kontrollida. Sisulisi ja arvestatavaid muudatusi või ajakohastusi on olnud üksikuid, aga viimastel päevadel on ta mul samalaadsete muudatustega hulga aega raisanud ning märkustele kasutajalehe arutelus ei reageeri. Ssgreporter (arutelu) 16. september 2021, kell 01:36 (EEST)

──────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────── Ühe (ühtse) andmebaasi ulatuses saab anda nt käsu replace "= title =" → "=title=" või vastupidi, säästab andmesisestajatele ?kg/tonni sõrmeotste nahka päevas/kuus/aastas...
Päring: mitu H2–H7 taseme alapealkirja nt eestikeelses vikipeedias on, ×2...— Pietadè Kaastöö 16. september 2021, kell 14:48 (EEST)

KategooriapuuRedigeeri

Nt venekeelse viki vasemas veerus on “Main page”'i lingi all järgmisena ‘Category tree’ [Kategooriapuu], mis viib lehele Википедия:Поиск по категориям — ehk tasub järgimist? Aitaks kaasa mahult üha kasvava sisu hoomamisele... — Pietadè Kaastöö 15. september 2021, kell 18:40 (EEST)

Võib proovida meil ka sellise lehe kokkupanekut ja siis vaadata, et kas see on üldse selline, et seda tasub reklaamida. Juurkategooria on ise selline. Liiga paljulubav ei näi. Ivo (arutelu) 15. september 2021, kell 20:30 (EEST)

Samas veerus on ‘Kategooriapuu’ all «Index А — Я», link lehele “Википедия:Алфавитный указатель”, ja tekitab samuti kadedust...— Pietadè Kaastöö 16. september 2021, kell 14:32 (EEST)