Arutelu:Reet Linna
Viimase kommentaari postitas Andres 1 päeva eest.
"ja abielust Ivo Linnaga tütar Hanna-Stina" Neil on veel ka poeg Robert. 90.191.119.98 9. juuni 2012, kell 21:23 (EEST)
Mis haridusega ta on? Ta on lõpetanud Tallinna Pedagoogilise Instituudi, aga mis aastal~ja erialal. Mis aastast ta ETV-s töötab? Velirand (arutelu) 15. jaanuar 2016, kell 15:50 (EET)
Ants Parika peale ma siin linki ei pannud, aga tuleb välja, et näiteks lehekülg 1963. aasta Eesti meistrivõistlused mäesuusatamises viitab talle. Kas siia siis ka lisada? Ise ma ei lisaks ja võtaks sealtki lingi maha. • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 13. juuni 2017, kell 23:33 (EEST)
- Mina esialgu ei lisaks: kuigi mäesuusataja, aga mina ei leidnud teda ESBL-ist. Kuid kui keegi leiab kusagilt usaldusväärse eluloo... siis võiks nagu edasi rääkida... --Juhan121 (arutelu) 14. juuni 2017, kell 00:20 (EEST)
Ema kohta oli: (sündinud Niinepuu, 1921–2013). Andres (arutelu) 13. juuni 2017, kell 23:42 (EEST)
- Ma panin selle Arved Haugi artiklisse sisse, sinna lihtsalt sobib paremini. • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 13. juuni 2017, kell 23:44 (EEST)
Kas saatejuht on ajakirjanik? Vanasti öeldi küll nii, aga Vikipeedias tavaliselt ei nimetata saatejuhte ajakirjanikeks. --Andres (arutelu) 21. märts 2024, kell 14:12 (EET)
- Ajakirjanik on laiem mõiste ja saatejuht kitsam. Kui tegu on kutselise ajakirjanikuga, siis on saatejuhtimine vaid väike osa tema ajakirjanikutööst ning oleks degradeeriv ja isegi solvav, kui teda nimetataks põhimääratlusena ajakirjaniku asemel pelgalt saatejuhiks. Näiteks televisioonis töötav toimetaja või uudistereporter on ajakirjanik, kes oma muude ajakirjanduslike ülesannete kõrval võib täita ka saatejuhtimisülesannet. Aga kui saadet käib juhtimas näiteks inimene, kelle kutsetöö on hoopis teatris või aiandis või muuseumis, siis on tegu vaid saatejuhi rolli täitmisega. Kuriuss (arutelu) 3. mai 2024, kell 05:31 (EEST)
- Ma arvasin ka varem, et saatejuht on kitsam kui ajakirjanik. Aga sellisel juhul ongi iga saatejuht ajakirjanik. Kas professionaalsus on siin oluline? Kas ajakirjanikuks võib nimetada ainult professionaalset saatejuhti? Näiteks raadios võib olla küll nii, et inimene lihtsalt lobiseb ja muud midagi ei tee. Aga kui saade on selline, milleks tuleb valmistuda, siis tehakse ikkagi muud ka peale saatejuhtimise enda, olenemata sellest, mis on inimese põhitöö. Näiteks kui keegi, kelle põhitöö on mujal, käib Raadio 2s mingit oma valitud muusikaga saadet tegemas, siis ta peab samamoodi lisaks juhtimisele muud tööd tegema. --Andres (arutelu) 3. mai 2024, kell 10:29 (EEST)
- Jah, erialane professionaalsus on kindlasti üks tähtis näitaja, aga eks see ole ka nii ja naa tõlgendatav. Kui R2 muusikasaadet juhtiv mittekoosseisuline inimene teeb oma saateks sisulist ettevalmistustööd, otsides näiteks muusikaajaloost oma saate teemat illustreerivaid vähe tuntud fakte (et kuulajat informeerida) ja põnevaid seiku (et kuulaja tähelepanu tõmmata ja hoida) ning kaaludes, kuidas neid asju kõige otstarbekamalt omavahel seostada ja oma eesmärgi saavutamiseks serveerida, siis ta on tõesti tegelnud ühtlasi ka ajakirjanduslike aspektidega. Aga kui täpselt samasugust eeltööd teeks ülikooliloenguks valmistuv õppejõud, siis ei teeks seesama tegevus temast veel ajakirjanikku, eks ole. Mõlemad tahavad oma auditooriumile/kuulajaskonnale pakkuda huvitavat erialast sisu ja teha seda köitvalt esinedes/esitades. Üks korralikult ette valmistatud saade võib välja tulla ajakirjanduslikult tipp-topp, aga ainult see ei tee veel saatejuhist ajakirjanikku. Samamoodi nagu pole õigustatud ühe raamatu kirjutanud inimese määratlemine põhitegevusalalt kirjanikuks, ehkki ta selle konkreetse raamatu autorina siiski on kirjanik. Tähtis on tegevuse süsteemsus, taustsüsteemi ja teooria tundmine (erialane haridus) ning eesmärgistatud praktiline tegevus pikema aja jooksul. Kuriuss (arutelu) 3. mai 2024, kell 12:19 (EEST)
- Kui sellest lähtuda, siis on Vikipeediasse õige määratluse leidmine subjektiivne ja vaieldav. Mul ei ole selle vastu midagi, aga siis öeldakse, et tuleb tugineda allikatele. Aga allikaid on ka tarvis tõlgendada, sest ühte sõna kasutatakse mitmes tähenduses ja pole selge, millised väited on usaldatavad. Andres (arutelu) 3. mai 2024, kell 13:11 (EEST)
- Sellega ma küll nõus ei ole, et kui allikates öeldakse sagedamini "ajakirjanik", siis peab ütlema, et on ajakirjanik, ja kui öeldakse "saatejuht", siis peab ütlema, et on "saatejuht". Andres (arutelu) 3. mai 2024, kell 13:13 (EEST)
- Mulle tundub, saatejuhtide staatuse põhjendamatu ületähtsustamine (ja oletus, et saatejuht on ajakirjanikust midagi palju enamat) Vikipeedias ja mõningates allikates tuleb sellest, et saatejuhid on kõigile nähtavad-kuuldavad, aga paljude ajakirjanike igapäevatöö jääb avalikkuse eest sageli varju. Kuid kui mõelda, et näiteks Eesti presidendi töö kõigile teleri kaudu nähtav osa on aumärkide kätteandmine ja kätlemine aastapäevavastuvõttudel, siis ei tule ju kellelgi pähe nimetada teda Vikipeedia artikli määratluses aumärkide kätteandjaks ja kätlejaks. Presidenti määratleme ju ikkagi presidendina hoolimata sellest, millist kitsamat rolli on avalikkus teda näinud igal aastal täitmas. Ning loomulikult ei ole kõik allikad ühtviisi autoriteetsed ega usaldusväärsed. Kuriuss (arutelu) 3. mai 2024, kell 13:54 (EEST)
- Ma ei usu, et keegi arvab, et saatejuht on midagi enamat, pigem arvatakse, et see on midagi erinevat. Andres (arutelu) 3. mai 2024, kell 14:07 (EEST)
- Oh, isegi üks Vikipeedia administraator on propageerinud seisukohta, et ajakirjanikeks tohib nimetada vaid kirjutavas pressis töötavaid inimesi, kuid mitte televisioonis ja raadios ajakirjandusliku töö tegijaid. Nii et imestamisainest ikka jätkub. Kuriuss (arutelu) 3. mai 2024, kell 14:54 (EEST)
- Ma ei usu, et keegi arvab, et saatejuht on midagi enamat, pigem arvatakse, et see on midagi erinevat. Andres (arutelu) 3. mai 2024, kell 14:07 (EEST)
- Mulle tundub, saatejuhtide staatuse põhjendamatu ületähtsustamine (ja oletus, et saatejuht on ajakirjanikust midagi palju enamat) Vikipeedias ja mõningates allikates tuleb sellest, et saatejuhid on kõigile nähtavad-kuuldavad, aga paljude ajakirjanike igapäevatöö jääb avalikkuse eest sageli varju. Kuid kui mõelda, et näiteks Eesti presidendi töö kõigile teleri kaudu nähtav osa on aumärkide kätteandmine ja kätlemine aastapäevavastuvõttudel, siis ei tule ju kellelgi pähe nimetada teda Vikipeedia artikli määratluses aumärkide kätteandjaks ja kätlejaks. Presidenti määratleme ju ikkagi presidendina hoolimata sellest, millist kitsamat rolli on avalikkus teda näinud igal aastal täitmas. Ning loomulikult ei ole kõik allikad ühtviisi autoriteetsed ega usaldusväärsed. Kuriuss (arutelu) 3. mai 2024, kell 13:54 (EEST)
- Jah, erialane professionaalsus on kindlasti üks tähtis näitaja, aga eks see ole ka nii ja naa tõlgendatav. Kui R2 muusikasaadet juhtiv mittekoosseisuline inimene teeb oma saateks sisulist ettevalmistustööd, otsides näiteks muusikaajaloost oma saate teemat illustreerivaid vähe tuntud fakte (et kuulajat informeerida) ja põnevaid seiku (et kuulaja tähelepanu tõmmata ja hoida) ning kaaludes, kuidas neid asju kõige otstarbekamalt omavahel seostada ja oma eesmärgi saavutamiseks serveerida, siis ta on tõesti tegelnud ühtlasi ka ajakirjanduslike aspektidega. Aga kui täpselt samasugust eeltööd teeks ülikooliloenguks valmistuv õppejõud, siis ei teeks seesama tegevus temast veel ajakirjanikku, eks ole. Mõlemad tahavad oma auditooriumile/kuulajaskonnale pakkuda huvitavat erialast sisu ja teha seda köitvalt esinedes/esitades. Üks korralikult ette valmistatud saade võib välja tulla ajakirjanduslikult tipp-topp, aga ainult see ei tee veel saatejuhist ajakirjanikku. Samamoodi nagu pole õigustatud ühe raamatu kirjutanud inimese määratlemine põhitegevusalalt kirjanikuks, ehkki ta selle konkreetse raamatu autorina siiski on kirjanik. Tähtis on tegevuse süsteemsus, taustsüsteemi ja teooria tundmine (erialane haridus) ning eesmärgistatud praktiline tegevus pikema aja jooksul. Kuriuss (arutelu) 3. mai 2024, kell 12:19 (EEST)
- Ma arvasin ka varem, et saatejuht on kitsam kui ajakirjanik. Aga sellisel juhul ongi iga saatejuht ajakirjanik. Kas professionaalsus on siin oluline? Kas ajakirjanikuks võib nimetada ainult professionaalset saatejuhti? Näiteks raadios võib olla küll nii, et inimene lihtsalt lobiseb ja muud midagi ei tee. Aga kui saade on selline, milleks tuleb valmistuda, siis tehakse ikkagi muud ka peale saatejuhtimise enda, olenemata sellest, mis on inimese põhitöö. Näiteks kui keegi, kelle põhitöö on mujal, käib Raadio 2s mingit oma valitud muusikaga saadet tegemas, siis ta peab samamoodi lisaks juhtimisele muud tööd tegema. --Andres (arutelu) 3. mai 2024, kell 10:29 (EEST)
- Siin on vist asi eeskätt selles, et sõnadel "ajakirjandus" ja "ajakirjanik" on mitu kitsamat ja laiemat tähendus ning oleks vaja otsustada, millises tähenduses neid sõnu eeskätt kasutame (millest räägivad või peaks rääkima eeskätt vastavad artiklid). EKSS-i järgi on ajakirjanik "ajakirjanduse alal töötav isik" ja ajakirjandus omakorda "perioodikaväljaannete, ringhäälingu ja televisiooni üldnimetus". Sõnaveebi järgi samas on ajakirjandus "aktuaalse informatsiooni kogumine ja esitamine perioodikaväljaannete, raadio, televisiooni vm vahendusel". Mul on ka selline mulje, et põhitähendus on tänapäeval see teine Sõnaveebi oma.
- Sõnaveebis samas on sõna "ajakirjanik" seletusele lisatud küll ka "või valmistab ette saateid televisioonis ja raadios". See on siis nähtavasti sõna kolmas tähendus, lisaks neile tähendustele, mille saab tuletada sõna "ajakirjandus" kitsamast ja laiemast tähendusesest. Pikne 4. mai 2024, kell 21:28 (EEST)
- Minu meelest ei maksa Sõnaveebi ülemäära tõsiselt võtta, see ei ole entsüklopeedia. Nad ei püüagi täpseid tähendusi anda. Ma olen nendega palju suhelnud. Mis see "aktuaalse informatsiooni kogumine ja esitamine" peaks tähendama? Kas see tähendab uudiseid? Või mida? Andres (arutelu) 4. mai 2024, kell 21:45 (EEST)
- Seda küll, et artikli kirjutamiseks on vaja paremaid allikaid, aga orienteerumisel on Sõnaveeb antud juhul ehk siiski abiks. Ma arvaks küll, et mõeldakse päevakajalisi asju, sealhulgas uudiseid. Umbes samast asjat räägib praegu ka artikkel Ajakirjandus. Pikne 4. mai 2024, kell 22:13 (EEST)
- Igatahes minu meelest me peaksime hoolitsema selle eest, et sõna oleks tarvitatud tähenduses, mis on defineeritud artiklis, kuhu sõna juurest link läheb. Seetõttu on tähenduste määrtlemine ja piiritlemine oluline. Igatahes mina ei oleks küll selle peale tulnud, et ainult uudisajakirjanikud on ajakirjanikud. Mulle tundub pigem, et on püütud mingit üldistust teha, aga see pole hästi välja tulnud.
- Kuriuss rõhutab, et ajakirjanikud on pühendunud ja professionaalsed. Üks hinnanguline lähenemine on veel see: ajakirjanikud peavad olema sõltumatud, äraostmatud, ühiskonna huvide eest seisvad, muidu nad ei ole ajakirjanikud, vaid näiteks propagandistid. Andres (arutelu) 4. mai 2024, kell 23:28 (EEST)
- Seda küll, et artikli kirjutamiseks on vaja paremaid allikaid, aga orienteerumisel on Sõnaveeb antud juhul ehk siiski abiks. Ma arvaks küll, et mõeldakse päevakajalisi asju, sealhulgas uudiseid. Umbes samast asjat räägib praegu ka artikkel Ajakirjandus. Pikne 4. mai 2024, kell 22:13 (EEST)
- Minu meelest ei maksa Sõnaveebi ülemäära tõsiselt võtta, see ei ole entsüklopeedia. Nad ei püüagi täpseid tähendusi anda. Ma olen nendega palju suhelnud. Mis see "aktuaalse informatsiooni kogumine ja esitamine" peaks tähendama? Kas see tähendab uudiseid? Või mida? Andres (arutelu) 4. mai 2024, kell 21:45 (EEST)
- Ajakirjanik on ajakirjanduses (kirjutav meedia, raadio, televisioon, veebimeedia) töötav loomingulise (mitte tehnilise, administratiivse ega neis kategooriates assisteeriva) ala töötaja. Professionaalsuse all pidasin silmas ajakirjanduslikku eriharidust koos laiapõhjalise üldharidusega, piisavat praktilise töö kogemust kutselises ajakirjanduses ja ajakirjanduslikku võimekust (terviklike loomeprojektide ülesehitamise, arendamise ja praktikas teostamise võimet ja kvaliteeti).
- Kellegi ajakirjanikuks määratlemist või mittemääratlemist ei tohiks seada sõltuvusse sellest, kui vigaselt või puudulikult on koostatud ajakirjanduse või ajakirjanike olemust käsitlevad Vikipeedia artiklid.
- [Ma mõistan hästi, et sõna "piisav" ei ole täpselt mõõdetav suurus, aga loominguliste alade juures ongi hindamisvõimel ja laia silmaringil põhineval otsustusvajadusel suurem roll kui paljudes muudes valdkondades ning piisavus sõltub konkreetsetest oludest.]
- Uudislikkus on kitsamalt uudiseajakirjanduse põhinõue, pole õige öelda, et ajakirjandus on ainult see, mis on uudislik. Küll aga peaks igasugune ajakirjandus olema laiemas mõttes ajakajaline (uudislikkus ja ajakajalisus ei ole üks ja sama; ka näiteks ajalugu saab käsitleda ajakajaliselt). Kuriuss (arutelu) 11. mai 2024, kell 15:03 (EEST)
- Minu meelest me peame koostama usaldatava artikli Ajakirjanik, muidu ei ole lugejal võimalik aru saada, mida me ajakirjaniku all mõtleme.
- Minu meelest me ei tohiks kasutada sõna "ajakirjanik" mingis hinnangulises mõttes, sest meie ülesanne ei ole ise hinnanguid anda. --Andres (arutelu) 11. mai 2024, kell 15:19 (EEST)
- Mina ei määratlegi kedagi ajakirjanikuks isikliku hinnangu põhjal, vaid arvestan määratlemisel inimese haridust ja senist erialast kutsetööd olemasoleva faktoloogia põhjal. Kuskil varasemas Vikipeedia üldises arutelus oli juba kord juttu, et kindraleid tuleks isikuartikli avalauses nimetada siiski valdkonna põhjal üldistatult sõjaväelasteks ja sopraneid lauljateks, see tähendab määratleda neid tegevusvaldkonna, mitte auastme ega hääleliigi järgi. Siin on ju nüüd enam-vähem sama lugu: tegevusvaldkond on ajakirjandus, saatejuht on vaid üks kitsam roll selles valdkonnas. Kui saatejuht on kutseline ajakirjanik, siis peakski teda nimetama määratluses ajakirjanikuks. Kui ta ei ole kutseline ajakirjanik, siis sobib kitsam määratlus ehk saatejuht. (Sest on ka selliseid saatejuhte, kes ei ole ajakirjanikud, vaid on valitud saatejuhiks mingite eriomaduste järgi, näiteks silmapaistva telegeenilisuse, ülihea suhtlusoskuse, mingil muul alal saavutatud tuntuse vms põhjal. Neilt ei oodatagi tavaliselt sisulist ajakirjanikutööd, vaid nad lähtuvad neile prompteris ette kirjutatud küsimustest-märksõnadest. Nad võivad isegi saada saatejuhina pööraselt populaarseks, kuid sellest hoolimata ei pruugi nad olla ajakirjanikud.) Kuriuss (arutelu) 11. mai 2024, kell 16:29 (EEST)
- Mis siis, kui me ei tea, kas inimene teeb sisulist ajakirjanikutööd? Ja ka kutselised intervjueerijad ei pruugi küsimusi üksinda välja mõelda. Kas näiteks BSH (mul ei tulegi praegu tema täisnimi meelde, Brigitte Susanne Hunt) on ajakirjanik? Aga Anu Saagim? Aga Joonas Hellerma? Aga Aigar Vaigu? Minu meelest ei haridus ega ametikohtade nimetused ega tööülesanded ei võimalda otsustada inimese iseseisvuse ja sisulise töö mahu ning kvaliteedi üle. Raskus on siin selles, et isegi kui Sina oskad õigesti otsustada, ei pruugi teised kirjutajad seda osata. Sellepärast peaks minu meelest kriteerium olema võimalikult lihtne. Andres (arutelu) 11. mai 2024, kell 16:53 (EEST)
- Mina ei määratlegi kedagi ajakirjanikuks isikliku hinnangu põhjal, vaid arvestan määratlemisel inimese haridust ja senist erialast kutsetööd olemasoleva faktoloogia põhjal. Kuskil varasemas Vikipeedia üldises arutelus oli juba kord juttu, et kindraleid tuleks isikuartikli avalauses nimetada siiski valdkonna põhjal üldistatult sõjaväelasteks ja sopraneid lauljateks, see tähendab määratleda neid tegevusvaldkonna, mitte auastme ega hääleliigi järgi. Siin on ju nüüd enam-vähem sama lugu: tegevusvaldkond on ajakirjandus, saatejuht on vaid üks kitsam roll selles valdkonnas. Kui saatejuht on kutseline ajakirjanik, siis peakski teda nimetama määratluses ajakirjanikuks. Kui ta ei ole kutseline ajakirjanik, siis sobib kitsam määratlus ehk saatejuht. (Sest on ka selliseid saatejuhte, kes ei ole ajakirjanikud, vaid on valitud saatejuhiks mingite eriomaduste järgi, näiteks silmapaistva telegeenilisuse, ülihea suhtlusoskuse, mingil muul alal saavutatud tuntuse vms põhjal. Neilt ei oodatagi tavaliselt sisulist ajakirjanikutööd, vaid nad lähtuvad neile prompteris ette kirjutatud küsimustest-märksõnadest. Nad võivad isegi saada saatejuhina pööraselt populaarseks, kuid sellest hoolimata ei pruugi nad olla ajakirjanikud.) Kuriuss (arutelu) 11. mai 2024, kell 16:29 (EEST)
- See on arusaadav ja loomulik, et kõik ei oska asjakohaseid allikaid ega olemasolevat faktoloogiat õigesti kasutada. Keegi ei oska kõike, ei saa osata ega peagi oskama. On väga palju valdkondi, mida ka mina üldse ei tunne või tunnen nii kehvasti, et võin kergesti eksida. Aga kui ma kohtan selliseid väiteid, et "Vikipeedias tavaliselt ei nimetata saatejuhte ajakirjanikeks" valdkonnas, mille teooria ja praktikaga ma olen siiski keskmisest eestlasest rohkem kokku puutunud, siis kaotab Vikipeedia mu silmis teatmeteosena igasuguse usutavuse. Minagi ootan pikisilmi, et mõni asjatundlik ajakirjandusõppejõud tuleks ja teeks Vikipeedia fundamentaalsemate ajakirjandusteemade artiklid korda nii, et need oleksid kõike olulist hõlmavad ja tasakaalustatud. (Eeldan, et just näiteks ajakirjandusõppejõul oleks ülevaatlik käsitlus tagataskust võtta; ma ise peaksin sellesse teemasse uuesti süvenemiseks liiga palju aega ja energiat kulutama, aga ma ei saa ega taha seda lähiajal teha.) Ometi ei tohiks korraliku alusartikli puudumine mitte mingil juhul olla põhjus, et teatmeteoses ei lubata paljusid ajakirjanikke enam ajakirjanikeks nimetada. Hämmastav, et Vikipeedia püüab kellelegi sellist eksitavat eeskuju anda. Kuriuss (arutelu) 11. mai 2024, kell 18:15 (EEST)
- Ma ju lihtsalt nentisin, et (mulle on mulje jäänud, et) Vikipeedias üldiselt ei nimetata saatejuhte ajakirjanikeks. Ma ei öelnud, et see on hea või halb. Lihtsalt minu ettekujutus ajakirjaniku mõistest oli ähmastunud. Mulle tundub ka, et ajakirjanik on ajakirjanduse loovtöötaja, kuigi see ei pruugi olla täiesti täpne ja kõiki arvestav definitsioon. Aga Sa lisad juurde tingimusi, mida pole võimalik objektiivselt kontrollida. Kui ma kirjutan kellegi kohta "ajakirjanik", siis mulle öeldakse: "Mis sa, loll, siin kirjutad, kui sa midagi ei taipa, ta ju lihtsalt esineb seal ega mõtle midagi ise." Või kui kirjutan "saatejuht", siis öeldakse: "See on ikka ränk solvang, miks sa ei ütle, et ta on ajakirjanik, vaata kui palju ta on kaadritagust tööd teinud ja kui haritud ja professionaalne ta on." Aga kumbki ei pruugi vale olla.
- Kui mingi küsimuse lahendamine nõuab eksperthinnangut, siis peab see olema ka avalik. Me peame saama näidata, kuidas me oleme mingi väiteni jõudnud. Me peame vältima originaaluurimust.
- Muide, alles hiljuti selgus, et me ei saa väita, et Viivi Luik on eestlane, sest seda ei saa mitte kuidagi tõendada. Võib-olla leiame mõne kogenud ja asjatundliku õppejõu, kes oskab rahvust kindlaks teha. Andres (arutelu) 11. mai 2024, kell 18:33 (EEST)
- Tundub, et me peame pillid kokku panema. Me ei suuda Vikipeediat kirjutada, sest see nõuab liiga palju tarkust, ja targad ei kirjuta. Andres (arutelu) 11. mai 2024, kell 18:41 (EEST)
- Ma ei ole ka öelnud, et alusartikli puudumine on iseenesest takistuseks. Aga oleks ju loogiline, et see, kuidas me seda sõna kasutame, oleks kooskõlas lingitud artiklis öelduga. Muidu ei saa lugeja nii asjast aru, nagu me tahaksime. Meie peentest vahetegemistest ei ole sel juhul lugeja jaoks kasu. Andres (arutelu) 11. mai 2024, kell 18:46 (EEST)
- Ma toon veel ühe näite: Vladimir Solovjov (telesaatejuht). Paljud inimesed ütlevad tema kohta, et ta ei ole ajakirjanik, vaid propagandist. See on teistsugune vaatenurk ajakirjaniku mõistele. Kas me peaksime ka seda arvestama? --Andres (arutelu) 11. mai 2024, kell 19:15 (EEST)
- Nt FreeDom kasutab seda indiviidi ohtralt, pigem vaid negatiivses mõttes. ☆☆☆ — Pietadè 11. mai 2024, kell 19:53 (EEST)
- Ma toon veel ühe näite: Vladimir Solovjov (telesaatejuht). Paljud inimesed ütlevad tema kohta, et ta ei ole ajakirjanik, vaid propagandist. See on teistsugune vaatenurk ajakirjaniku mõistele. Kas me peaksime ka seda arvestama? --Andres (arutelu) 11. mai 2024, kell 19:15 (EEST)
- See on arusaadav ja loomulik, et kõik ei oska asjakohaseid allikaid ega olemasolevat faktoloogiat õigesti kasutada. Keegi ei oska kõike, ei saa osata ega peagi oskama. On väga palju valdkondi, mida ka mina üldse ei tunne või tunnen nii kehvasti, et võin kergesti eksida. Aga kui ma kohtan selliseid väiteid, et "Vikipeedias tavaliselt ei nimetata saatejuhte ajakirjanikeks" valdkonnas, mille teooria ja praktikaga ma olen siiski keskmisest eestlasest rohkem kokku puutunud, siis kaotab Vikipeedia mu silmis teatmeteosena igasuguse usutavuse. Minagi ootan pikisilmi, et mõni asjatundlik ajakirjandusõppejõud tuleks ja teeks Vikipeedia fundamentaalsemate ajakirjandusteemade artiklid korda nii, et need oleksid kõike olulist hõlmavad ja tasakaalustatud. (Eeldan, et just näiteks ajakirjandusõppejõul oleks ülevaatlik käsitlus tagataskust võtta; ma ise peaksin sellesse teemasse uuesti süvenemiseks liiga palju aega ja energiat kulutama, aga ma ei saa ega taha seda lähiajal teha.) Ometi ei tohiks korraliku alusartikli puudumine mitte mingil juhul olla põhjus, et teatmeteoses ei lubata paljusid ajakirjanikke enam ajakirjanikeks nimetada. Hämmastav, et Vikipeedia püüab kellelegi sellist eksitavat eeskuju anda. Kuriuss (arutelu) 11. mai 2024, kell 18:15 (EEST)
- Ma ei ole selle Solovjovi ega tema faktoloogiaga üldse kursis, lähemalt uurimata ei hakka ma midagi arvama. Aga olen küll eemaldanud Vikipeedias mõne isiku artiklis tema määratlusest sõna "publitsist", kui tema küündimatute artiklite sisuks on kiidulaul või lausreklaam mõnele poliitilisele parteile ning ma ei leia ühtki kirjalikku allikat, kus teda oleks tegelikult publitsistiks nimetanud (st esitatud on tõendamata väide). Samuti on mind hämmastanud mõne isiku määratlemine (filmi- või teatri-) kriitikuks, kui tema blogiartiklid või taskuhäälingusaated piirduvad jutuga stiilis "see oli jube hea film, sest see meeldis mulle". Jälgin siis vahel huviga, kas jälle juhtub see, mis vahel on juhtunud: kõigepealt sokutatakse tõendamata määratlus Vikipeediasse, siis võtab mingi meediaväljaanne seda tõe pähe ja legaliseerib Vikipeediast leitud pseudofakti ning seejärel meisterdab keegi Vikipeedia artiklisse viite, et näe, tolles meediaväljaandeski on mainitud, et tegu on (filmi- või teatri-) kriitikuga ... Kuriuss (arutelu) 11. mai 2024, kell 19:59 (EEST)
- Oletame, et kuskil kedagi on nimetatud publitsistiks või kriitikuks. Kas see tõendab, et ta on publitsist või kriitik? Seda tuleb omakorda otsustada.
- Kuulu järgi oli see Solovjov kunagi normaalne ajakirjanik. Minu mõte on see, et ta on igati professionaalne, töökas ja andekas loovtöötaja, aga teda ei taheta ajakirjanikuks nimetada sellepärast, et teda peetakse äraostetavaks jne. Et ajakirjanikuks nimetamisel on mitu kriteeriumi. Andres (arutelu) 11. mai 2024, kell 20:34 (EEST)
- Ma ei ole selle Solovjovi ega tema faktoloogiaga üldse kursis, lähemalt uurimata ei hakka ma midagi arvama. Aga olen küll eemaldanud Vikipeedias mõne isiku artiklis tema määratlusest sõna "publitsist", kui tema küündimatute artiklite sisuks on kiidulaul või lausreklaam mõnele poliitilisele parteile ning ma ei leia ühtki kirjalikku allikat, kus teda oleks tegelikult publitsistiks nimetanud (st esitatud on tõendamata väide). Samuti on mind hämmastanud mõne isiku määratlemine (filmi- või teatri-) kriitikuks, kui tema blogiartiklid või taskuhäälingusaated piirduvad jutuga stiilis "see oli jube hea film, sest see meeldis mulle". Jälgin siis vahel huviga, kas jälle juhtub see, mis vahel on juhtunud: kõigepealt sokutatakse tõendamata määratlus Vikipeediasse, siis võtab mingi meediaväljaanne seda tõe pähe ja legaliseerib Vikipeediast leitud pseudofakti ning seejärel meisterdab keegi Vikipeedia artiklisse viite, et näe, tolles meediaväljaandeski on mainitud, et tegu on (filmi- või teatri-) kriitikuga ... Kuriuss (arutelu) 11. mai 2024, kell 19:59 (EEST)
Laulud.ee väidab, et "Jambolaya" sõnade autor on Ott Arder. Estri kirjetes on Arder ja Linna umbes pooleks ning siin ka Leon Lindau (võib-olla on seal siis teised sõnad, ei tea). --Ehitaja (arutelu) 10. mai 2024, kell 19:00 (EEST)
- "Tervitusi palmisaarelt" Linna versiooni pealkiri Radari esituses on tegelikult "Tulen saarelt". --Ehitaja (arutelu) 10. mai 2024, kell 19:04 (EEST)