Kasutaja arutelu:Kuriuss

Tere tulemast Vikipeediasse, Kuriuss! Andres 13. juuni 2011, kell 19:28 (EEST)

Arhiiv

• 2011–2015
• 2016–2019

Propaganda artikkel

Tere! Kas saaksite täpsustada, mida mõtlesite propaganda artikli toimetamismärkuse all? Likvideeriksin vead meeleldi. Aitäh.

Tere-tere! Jah, aitäh, vabandust, tahtsin sinna panna keeletoimetamise malli. Keelevigu hakkas silma, aga neid on lihtsam parandajatel vähehaaval parandada kui siin kõiki ükshaaval üles lugema hakata.

Mõni sisuline küsitavus hakkas ka silma.

• Näiteks väide "Digitaalajastu on esile kutsunud palju uusi kanaleid propaganda levitamiseks." Kust täpsemalt neid kanaleid "esile kutsutakse" ja kuidas "esilekutsumine" käib? Kui tõesti on spetsiaalselt ja ainuüksi propaganda levitamiseks mingid uued kanalid kasutusele võetud, siis tahaks selle kohta ka väidet illustreerivaid näiteid. Muidu vist nimetatakse (teabe)kanaliteks laias plaanis raadiot, televisiooni ja trükiajakirjandust, koos internetiga tekkisid ka interneti- ehk veebikanalid – sotsiaalmeedia. Mis need veel uuemad (propaganda)kanalid on?
• "Saksamaa rahvavalgustuse ja propaganda riigiminister Joseph Goebbels ..." – Goebbels on küll ajaloost tuntud nimi, aga mingigi ajamääratlus oleks seal omal kohal, sest küllap praegu on Saksamaa riigiministrina ametis keegi teine.
• Kui artikli üldteema on "Propaganda", siis poliitpropaganda peaks olema vist üks propaganda liike, aga see asjaolu on lahti kirjutamata. Selle asemel jätab kõrgema taseme alapealkiri "Poliitpropaganda liigitus" hoopis mulje, et "poliitpropagandat" on poole artikli pealt hakatud kasutama mõiste "propaganda" sünonüümina. Kuid ka see on lahti kirjutamata.
• Täiendamisettepanek. Oleks tore, kui lugeja saaks meie (Eesti) tänapäevasest propagandamaastikust selgema ülevaate koos täiesti konkreetsete näidetega (milline asutus/organisatsioon teeb millises meie kanalis/väljaandes mis teemalist propagandat). Ning kuidas peaks tädi Maali ära tundma, milline pealtnäha süütu väljaanne on tegelikult propagandaväljaanne, aga ta ei taha selle kindlakstegemiseks tervete numbrite kaupa ajalehti läbi lugeda? Kelle huvides teevad propagandat näiteks nn lameda Maa teooria propageerijad või keemiapilvedega rahvast hirmutavad vandenõuteoreetikud väljaandes Telegram?
• Niisama repliigi korras: minul näiteks õnnestus õppida koolis, kus oktoobrilapsed ja pioneerid ja kommunistlikud noored (huvitav, miks viimased on artiklist välja jäetud?) õppisid igasuguseid kasulikke toimetulekuoskusi (nt telki üles panema, metsas ilmakaari määrama jne), aga nõukogude propagandat tõepoolest ei tehtud.

Aga muidu on see artikkel päris mitmetahuline ja suhteliselt hästi liigendatud. Aitäh! :) Kuriuss (arutelu) 2. jaanuar 2020, kell 06:17 (EET)

Aitäh vastuse eest! Proovisin nõuannete kohaselt teksti parandada ning leidsin ise ka mõningaid trüki- ja kirjavigu, muidugi ei saa kindel olla, et neid seal enam ei ole.

• Täpsustasin sissejuhatuses digitaalajastu lõiku, aitäh märkamast! Sai ka täpsustatud, et Goebbels oli Natsi-Saksamaa minister ning ka kõne täpne aasta.
• Tõsi, valge, musta ja halli propaganda lõigu nimetamine poliitpropagandaks oli võib-olla mu isiklik nägemus - tegelikult allikatest seda täpselt välja ei ole võimalik lugeda ning värvid võivad kehtida ka teiste propaganda liikide juurde, st ei ole piiritletud tegelikult poliitikaga. Segaduste vältimiseks sõnastasin praeguse seisuga peatükki hoopis teisiti.
• Tore ettepanek! Kui on rohkem aega tegeleda, siis kindlasti üritan leida konkreetseid näiteid ka tänapäeva Eestist, kuid ilmselt on kirjandusteoseid märksa vähem leida.
• Artiklist on jäetud välja kommunistlikud noored, sest konkreetses allikas ei olnud neid lihtsalt mainitud (vähemasti selles lõigus), mistõttu ei oleks olnud sobilik sellele viidata.

Aga suur aitäh tagasiside eest, ja kindlasti proovin jätkuvalt ka järgnevatel päevadel uue pilguga üle vaadata! Head uut! ArnoldVe (arutelu) 2. jaanuar 2020, kell 18:31 (EET)

Minu paha! Kommunistlikud noored olid allikas täiesti olemas ning lisasin nüüd juurde. Aitäh! ArnoldVe (arutelu) 2. jaanuar 2020, kell 18:51 (EET)

---

Aitäh tagasiside eest! Muutsin artiklis "Aafrika kultuur" mainitud vead ära. Kahjuks ei oska aga öelda, kust need kultuurivaldkonnad kustutatud said. EKaukonen (arutelu) 5. jaanuar 2020, kell 13:40 (EET)

Filmiinfo mallis inimeste nimetamise järjekord

Kirjutasin poolteist aastat tagasi ühe filmiinfo malli arutelulehele ettepaneku, kuidas tuleks filmiinfo mallis ametimeeste järjekorda muuta, kuid paistab, et mu jutt pole õiget sihtrühma üles leidnud. Ma ise ei tahaks malle näppida. Kellele ja kuhu peaksin sama jutu uuesti kirjutama, et mõni mallidega tegeleja saaks mallis järjekorra õigeks ajada?

Tekst oli selline:

"Üldiselt on olnud kombeks esitada filmitegijad sellises järjekorras, et kõigepealt tulevad loomingulised ja alles siis tehnilised töötajad. Nii et eespool peaksid olema režissöör (kui filmi loomingulise külje eest vastutaja), stsenarist, operaator, helilooja (ja teised loomingulised töötajad), alles tagapool toimetaja, monteerija, helimees, valgustaja, subtitreerija jne. Produtsent kui kogu filmiprojekti tehniline vastutaja peaks olema selles rivis kõige viimane.

Kui näitlejad pole välja toodud eraldi jaotises, peaksid nad asuma loomingulise poole lõpus.

Filmitegijate nimetamisel tuleks jälgida, et neid nimetataks ühtses süsteemis:

kui tegijanimede järgi, siis olgu kõik tegijanimed (režissöör, stsenarist, operaator, helilooja); kui filmitegemisprotsessi elementide järgi, siis olgu kõik nii (režii, stsenaarium, kaamera, muusika).

Nende läbisegi nimetamine (nt režissöör, stsenaarium, operaator, muusika) ei ole korrektne. Kuriuss 11. august 2018, kell 10:32 (EEST)"

Kuriuss (arutelu) 15. jaanuar 2020, kell 17

52 (EET)

Viisin mõned muudatused sisse (Mall:Infokast film), põhimõte selles, lihtsustatult, et | label2 = xxx | data2 = yyy label/data lõpunumbrid peavad ühe sildi piires ühtima ja jooksma malli piires kordumatult (1, 2, 3 jne); ehk suurema pöördusõigusega Pikne, vaatab üle, hetkel salvestan. —Pietadè (arutelu) 19. juuli 2020, kell 01:09 (EEST)

Toskaana order / Toscana order

kas see on absoluutselt kindel ainuvõimalik variant? Tundub väga võõrastav, enamik paberile trükitud kunstiajalooraamatuid kasutab traditsioonilist mugandatud vormi. Millise reegli järgi see muutus sai tehtud? Evlper (arutelu) 19. jaanuar 2020, kell 13:10 (EET)

Aga Toscana romaanika on loogiline asendus, sest tegemist on piirkonnaga seotud stiiliga.Evlper (arutelu) 19. jaanuar 2020, kell 13:12 (EET)

Ma mõistan täiesti. Aga enamik neist trükistest on ilmunud eelmisel sajandil või selle sajandi esimestel aastatel, eks ole? Nüüdsete keelereeglite järgi on nii, et kui täiendiks on kohanimi, siis tuleb see kirjutada tänapäevasel eestikeelsel kujul ja suure algustähega. Ainult siis, kui täiend väljendab vastava koha elanikke (nt toscanalaste order) või keelt, käib kohanime tuletis seal väikse algustähega. (Kultuurile laiemalt see väiketäht ei laiene, näiteks peetakse õigeks suurt algustähte ka ühendeis "Egiptuse päikesejumal", "Kreeka mütoloogia", "Vana-Kreeka keelpill" jne – näited pärinevad Emakeelse Seltsi keeletoimkonna materjalidest.) Aga Itaalia kohanimi Toskaana on tänapäeval eesti keeles kindlasti Toscana.

• ÕS: Toscana [toskaana] <16: kuhu -sse> Itaalia maakond;
• EKI keelenõu: "Itaalia maakond on Toscana (mitte Toskaana). 2007 juuni";
• EKI keelenõu: "Ühendis Toscana sammastik on esimene sõna suure tähega. 2001 november".
• Toscana KNAB-is
• erand on tehtud taime- ja loomaliikidele – teaduskeeles võib sealsed kohanimelised täiendid kirjutada väikse algustähega, üldkeeles suurega. Kuriuss (arutelu) 19. jaanuar 2020, kell 13:39 (EET)

Täpsustan veel meie keelereeglites kõnealuste ortograafiamuudatuste tegemise aja: "1998 loobuti kohanimelise täiendi väiketähest, vabastades kirjutaja kohustusest teha vahet kohta ja liiki näitavatel kohanimedel. 2018. aasta otsusega anti lõtkuruumi kujundlike nimede kirjutamiseks, arvestades, et seesugused nimetused on üleminekuala nimede ja mittenimede vahel." (Emakeele Seltsi keeletoimkonna tegevuse ülevaade ajakirja Oma Keel 2019. aasta septembrinumbris) Kuriuss (arutelu) 19. jaanuar 2020, kell 13:48 (EET)

See viimane oli väga vajalik muudatus, mina ei suutnuks kasutada vormi Rootsi kardinad.- Melilac (arutelu) 21. jaanuar 2020, kell 21:07 (EET)

No seda enam, et nüüd saab jälle vahet teha rootsi ja Rootsi kardinatel. :) Kuriuss (arutelu) 21. jaanuar 2020, kell 21:09 (EET)

No ja jumaltänatud! :) (Võib ka Jumal tänatud, ja jumal tänatud, need on õiged, oleneb ... oleneb.) Mina ütlen, kuigi mul ei ole lingvistikas ametlikku kraadi vormistatud, vaid kõigest eesti keele keskaste ja lõpetamata ülemaste, et väljendites rootsi kardinad, soome kelk, soome puss, korintose sambad, rootsi laud (tähenduses: laud, kus igaüks ise võtab endale sellist ja niipalju toitu kui ise tahab; Rootsi laud on nimetatud kuningriigist imporditud mööbliese), ei ole tegemist kohanimega, vaid kohanimest nulltuletatud käändumatu omadussõnaga. "Nimisõnast lahku kirjutatakse ka käändumatud omadussõnad ja nende sarnased väiketähelised kohanimelised täiendid: väärt tüdruk, kulla sõber, katoliku kirik, gooti stiil, indiaani naine, slaavi hõimud (vt ka allpool eri); eesti keel, läti rahvas, vene muusika, ungari kirjandus." allikas: https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?link=O_40 Minu läbikriipsutus, sest siinkohal eesti, läti, vene jms ei ole ikkagi kohanimed, vaid omadussõnad. Kohanimed on sageli hoopis hilisemad tuletised näiteks sel kohal elava rahva nimetusest. Näiteks: Venemaa, Lätimaa, tähendab etümoloogiliselt ala, kus elavad venelased, lätlased. Morfoloogiliselt on küll mõlemad tuletised, kuid sõnatüvi on kindlasti vanem kui sellest tuletatud kohanimi. EKI keelenõu käib neutraalse ajakirjandusliku ja teadusliku stiili kohta. Näiteks vikipeedia artikkel, eriti pealkiri. Sinna sobib tõesti ainult ametlik tänapäevane nimi Toscana. Kuid arhailised eksonüümid on täiesti olemas ja lubatud, kui stiiliga sobib, ja näiteks kultuurinähtuse krijeldamiseks: toskaana rahvariided vms. Tähendab, mina lubaks, ja tahaks selles ka EKIt veenda. :) BirgittaMTh (arutelu) 4. august 2022, kell 11:17 (EEST)

Riiginimede kirjutus

Tere. Oskad sa juhatada mõnele asjakohasele veebilehele või ise selgitada, miks EKI soovitab mitmete riikide puhul kasutada ebatraditsioonilisi nimekujusid nagu nt Colombia ja Argentina? Selliseid minu meelest veidraid nimesid ei taha kohe kuidagi käsi tõusta kirjutama ega suu hääldama (on see 'kolombia' või 'tsolombia'?), aga kui nende eelistamisel tõesti hea põhjus on, siis käiks see ehk lihtsamalt :) --Minnekon (arutelu) 5. veebruar 2020, kell 17:15 (EET)

Tere-tere!

Tore, et küsisid, sest allikate küsimusele on mõnusalt lihtne vastata. Kaks peamist allikat ongi (esikohal on antud eestikeelne põhinimi, teisel kohal rööpnimi ehk eesti keeles mööndav nimekuju).

1. KNAB – EKI kohanimeandmebaas, mille uuendamise eest kannab hoolt EKI ise; ametlik ja kõige tähtsam allikas;
2. Maailma maade nimed – väidetavalt kõige operatiivsemalt uuendatav tähtsamate riigi- ja piirkonnanimede, pealinnanimede ja elanikunimetuste koondtabel. Tähelepanu tasub pöörata selle parempoolses ülanurgas asuvale lingile "Parandusi nimestikus", sealt võib leida mõningate tehtud muudatuste aja ja põhjuse.

Kelle jaoks tunduvad need liiga keerukad (KNAB ongi keerukas), siis levinumad kohanimed sisalduvad ka ÕS-is, nii põhiosa märksõnadena kui ka kokkuvõtlikult ÕS-i lisas

• "Kohanimevalimik". Ainult et seda ei uuendata enne kui järgmise ÕSi tulekul. Samas ÕS-i nimestiku pluss on see, et antud on iga nime käänamine ning vajadusel näidatud, kas nime tuleks kasutada sise- või väliskohakäänetes.

Kuriuss (arutelu) 5. veebruar 2020, kell 19:09 (EET)

Lisan: kahjuks pole minul volitusi vastata EKI nimel, MIKS EKI eelistab just neid nimekujusid. Nimekirjutuse tippspetsialist EKI-s on Peeter Päll, seda tuleks temalt küsida. Talle saab küsimusi esitada näiteks e-keelenõu lehel (http://kn.eki.ee/), klõpsates paremas servas vormi "Keeleküsimus" linki. Kuriuss (arutelu) 5. veebruar 2020, kell 19:19 (EET)

Neist kahest nimest ja riiginimedest üldiselt on põgusalt juttu emakeele seltsi keeletoimkonna 2013. aasta otsuses[1]. Pikne 5. veebruar 2020, kell 20:51 (EET)

Võõrkohanimede õigekirja põhimõtetest ja eranditest on aga lühidalt juttu ka eesti keele käsiraamatus (mida küll enam ei uuendada). Kuriuss (arutelu) 5. veebruar 2020, kell 21:06 (EET)

Tänud nii paljude linkide eest! Vähemalt nimede häälduse (nimede kirjapilt ei ole reeglina häälduspärane) ja osaliselt teatud nimede eelistamise põhjenduste osas sain nüüd targemaks ja mõistan paremini, mis radu mööda keelekorraldajate mõte liigub, isegi kui kõik põhjendused mulle endale veenvad ei tundu. Muide, on see ikka tõesti nii nagu Kohanimevalimik ütleb, et "rahvuslikke nimekujusid ladina tähestikku kasutavatest keeltest ja reeglikohast ümberkirjutust (latinisatsiooni) võõrtähestikku kasutavatest keeltest ei tule lugeda eksimuseks eesti õigekeelsuse vastu". Ehk siis ma võin nüüdsest rahumeeli eestikeelses tekstis Prantsusmaa asemel hakata kirjutama France? --Minnekon (arutelu) 6. veebruar 2020, kell 12:16 (EET)

:) Võta heaks! Sõbrale võid Prantsusmaast kirjutada mis nimega tahes (oluline on vaid, et suhtluspooled saaksid teineteisest õigesti aru); avalikes tekstides võiks eelistada nimede põhikuju, aga ka rööpnime kasutada pole vale, nt Tōkyō diakriitikud ei ole meie keelele omased ja neid on keerukas välja otsida, mistõttu võime kirjutada Tokyo ja isegi vanaviisi Tokio; entsüklopeedias peaks esmajärjekorras kasutama eestikeelse nime ametlikku põhikuju (ja alles teises järjekorras rööpkuju, kui selle kasutamine on põhjendatud) – kui me tahame, et Vikipeediat saaks pidada autoriteetseks teatmeteoseks, mis on usaldusväärne eeskuju ka kirjakeele kasutuse ja sealhulgas nimede õigekirja poolest. Kuriuss (arutelu) 6. veebruar 2020, kell 12:53 (EET)

Kas peale vabatahtlike järgijate on muidu mingid valdkonnad, kus EKI soovituste järgimine on kohustuslik - riiklikud dokumendid, koolikirjandid? Ja mis staatuses need vähemsoovitatud, aga siiski lubatud nimekujud seal on – kui laps kirjutab koolis eestikeelses tekstis France, siis õpetaja ei tohi veaks lugeda, ja kui valitsuse määrusse on kirjutatud France, siis pole kellelgi õigust nõuda (ainult soovitada) selle muutmist? --Minnekon (arutelu) 10. veebruar 2020, kell 10:55 (EET)

Koolis õpetatakse minu teada kirjakeelt ja seega poleks "France" eestikeelses kirjandis muul põhjusel aktsepteeritav, kui ainult tsiteerituna. Eks meil ole hulk õigusakte, millega on sätestatud, kus tuleks kirjakeelt kasutada. Näiteks:

• Keeleseadus,
• Eesti kirjakeele normi rakendamise kord,
• Nimeseadus,
• Kohanimeseadus. Kuriuss (arutelu) 10. veebruar 2020, kell 19:00 (EET)

See ei olnud küll täpne vastus sinu küsimusele ("Muide, on see ikka tõesti nii nagu Kohanimevalimik ütleb, et "rahvuslikke nimekujusid ladina tähestikku kasutavatest keeltest ja reeglikohast ümberkirjutust (latinisatsiooni) võõrtähestikku kasutavatest keeltest ei tule lugeda eksimuseks eesti õigekeelsuse vastu". Ehk siis ma võin nüüdsest rahumeeli eestikeelses tekstis Prantsusmaa asemel hakata kirjutama France?"), aga saadan Sinu küsimuse nimekirjutuse tippasjatundja Peeter Pällile. Kuriuss (arutelu) 10. veebruar 2020, kell 19:09 (EET)

Tänud taaskord selgitamast. Seaduste osas olen jälle targem, aga huvitav jah, mis juhtudel neid vähemsoovitavaid nimesid siis tarvitada saab. --Minnekon (arutelu) 10. veebruar 2020, kell 21:23 (EET)

Võta heaks ja ikka kannatlikku meelt! :D Kuriuss (arutelu) 10. veebruar 2020, kell 21:26 (EET)

Kui sa selle küsimuse Peeter Pällile saatsid, kas said ka vastuse? Kui ei, siis ma saadan ise EKI-le päringu. --Minnekon (arutelu) 6. aprill 2020, kell 19:05 (EEST)

Oleme vahepeal temaga muid nimeküsimusi arutanud, aga selleni veel tõesti pole jõudnud. Saada vast tõesti ise, siis saad toonitada just seda aspekti, mis sind kõige rohkem huvitab. Ja soovitan ka mainida, et küsid seda eeskätt Vikipeedia kontekstis (mitte n-ö tavakasutajana). Kuriuss (arutelu) 6. aprill 2020, kell 19:15 (EEST)

Ok, selge. Uurin siis ise. --Minnekon (arutelu) 6. aprill 2020, kell 20:54 (EEST)

Vastus käes. Algupäraste nimekujude korrektseks lugemine olevat mõeldud siiski piiripealseteks juhtudeks, kus kirjutaja pole kindel, kumba varianti kasutada. Et sel juhul võib julgelt muganduse asemel algupärast nime kasutada. Prantsusmaa ja France puhul sellist kõhklusmomenti ilmselt ei teki. Küsisin ka rohkem ja vähem soovituslike nimekujude kasutamise kohta. Need olevatki ennekõike lihtsalt soovitused, mis iseenesest kirjutaja valikut ei piira, ehkki ametlikus tekstis on mõistlik jääda ühe kindla variandi juurde, mitte varieerida. Samas sobib mõni nimevariant nt ühte ajaloolisse konteksti rohkem kui teise (Cesis ja Võnnu). --Minnekon (arutelu) 7. aprill 2020, kell 19:45 (EEST)

Austraalia lahtised meistrivõistlused tennises .

Tere! Käisid minu tehtud artikleid muutmas. Muutmine muutmiseks, kuid kui muuta, siis peaks ikka nii olema et ei pea uuesti redigeerima. Naiste üksikmängu lehel Vaata ka osast suunamised on väga segamini. Ja naiste paarismängu lehe pealkiri on puudulik. Ei selgu pealkirjast mis paarismänguga on tegu. Mul ei ole küll mingid tahtmist oma tehtud minna parandama, kui keegi teine on vigaselt kohendanud.--Kalle 10. veebruar 2020, kell 21:51 (EET)

Nende asjade korrastamine võtab palju aega ja ärksat olekut. Eks ma korrastan need ajapikku. Aga ometi oleks toredam, kui nii laia profiiliga sporditeemade kirjutaja nagu teie püüaksite kvantiteedi asemel rohkem tähelepanu pöörata ka eesti keele kvaliteedile. Igaüks oskab ingliskeelsetest tekstidest maha kirjutada sõnapaari "Australian Open" ja "Grand Slam", aga kui varasemad eestikeelsed artiklid räägivad lahtistest meistrivõistlustest ja suure slämmi turniiridest, siis tuleks neid nimesid, nimetusi ja termineid kasutada järjepidevalt ka uutes artiklites. Kuriuss (arutelu) 10. veebruar 2020, kell 21:59 (EET)

Tänud soovituste eest!!!--Kalle 10. veebruar 2020, kell 22:23 (EET)

Jäähokimängijad

Parandasid artiklites ära, et jäähokimängijad "löövad" väravaid, mitte ei "viska". Olen kõikidesse artiklitesse kirjutanud, et mängijad just "viskavad" väravaid, sest kõikides suuremates spordiportaalides on selliselt kirjutatud, sh ERR-i spordiportaalis.--Raamaturott (arutelu) 21. veebruar 2020, kell 20:50 (EET)

Vahelesegamise eest vabandades: aastaid olin enwi-s artiklites koos väljenditega à la visati n miinipildujat, suurtükki jne; väravad on kaalult märksa kergemad, ja, kui nt koppa saab ette visata, mix siis mitte väravaid ;-) + vt ka EKI näiteid (ehk siis, lähedasem nt korvirõnga, väravavõrgu vms tabamisele, mitte viskamisele (mängus visati palju väravaid, mõned väravatega pihtasaanud reanimeeriti, mõned teisaldati EMOsse, mõned krematooriumi jne)) ✅ Pietadè (arutelu) 21. veebruar 2020, kell 21:52 (EET)

Lp Raamaturott! Kui uskuda kõike, mida spordiajakirjanikud kirjutavad, siis jääksime palju rumalamaks, kui me muidu oleme. Soovitan nii arutleda: hokimängijatel on LÖÖGI sooritamiseks hokikepp. Kui tahta kepiga litrit VISATA, tuleks litter kõigepealt õrnalt kepi külge kinnitada ja siis mingil viisakal kõrgusel kepiga seda litrit visata. Aga nii ju ei tehta. Eesti keeles on meil n-ö viskealad näiteks palli- ja odavise, pallimängudest korv- ja käsipall, ka rahvastepallis visatakse palli. Ma ei tunne kõiki hoki reegleid, aga usutavasti on litri väravasse VISKAMINE lausa keelatud, sest litter tuleb hokikepiga väravasse LÜÜA. Füüsiliselt terved inimesed viskavad esemeid üldiselt käega. Hokis ja jalgpallis lüüakse väravaid. Muidugi kui väravat lüüa üritav mängija on täiesti värava all, võib ta ilmselt erandkorras litri või palli väravasse veeretada või nihutada või tõugata, aga mitte visata (sest visatakse käe/kätega). Kuriuss (arutelu) 21. veebruar 2020, kell 22:33 (EET)

Ja ennäe, reeglites ongi kirjas: "Värav tühistatakse, kui mängija viskab litri väravasse käega." ja "Värav loetakse lööduks, kui litter satub väravasse ründaja või kaitsja löögist või kaitsja uisu vastu põrkamise tagajärjel." Kuriuss (arutelu) 21. veebruar 2020, kell 22:58 (EET)

Kas sa võtsid reeglid siit? Mulle tundub pealiskaudsel vaatlemisel, et seal kasutatakse viskamist ja löömist sünonüümidena, aga alaosas "Terminid" räägitakse ainult viskest: VISE − litri läkitamine väravavõrgu suunas. Kui litter on teele saadetud, peetakse igasugust litri jätkuvat liikumist, ilma et ründav meeskond midagi teeks, ja enne seda, kui kaitsev meeskond litri oma valdusesse saab, viske jätkumiseks. Ja veel edasi, "Kuidas mängu mängitakse": Kaks võistkonda võistlevad omavahel, et mängus rohkem väravaid visata. Meeskond, kes viskab rohkem väravaid, kuulutatakse võitjaks. Ehk siis see reeglistik paistab ikkagi "viskamist" põhiterminiks pidavat. --Minnekon (arutelu) 28. veebruar 2020, kell 02:00 (EET)

Isikliku kommentaarina: hokikepiga saab litrit nii lüüa kui visata, mõlemad on lubatud. Kui tahetakse litri kiiret lendu, siis lüüakse, kui täpsust, siis visatakse. Näide viskest: [2]. --Minnekon (arutelu) 28. veebruar 2020, kell 02:04 (EET)

Aitäh, sul on neis aspektides õigus. Aga kuna küsimus oli, kas väravaid visatakse või lüüakse, siis ma võtsin reeglitest loomulikult väravate osa:

• • 8. OSA – MÄNGUREEGLID/VÄRAVAD 66
• 94. REEGEL LÖÖDUD VÄRAVA ARVESTAMINE 66
• 95. REEGEL KUIDAS VÄRAVAALA ON SEOTUD LÖÖDUD VÄRAVA EEST PUNKTI SAAMISEGA 67
• 96. REEGEL LITRI UISUGA VÄRAVASSE LÖÖMINE 68
• 97. REEGEL VÄRAVA MITTEARVESTAMINE/MÄNGUTEGEVUS 68
• 98. REEGEL LÖÖDUD VÄRAVA ARVESTAMINE/RAAMIDEST VÄLJAS OLEV VÄRAV

Ma ei näinud selles reeglistiku osas ühtki "visatud väravat". Kui seal vahepeal midagi visatakse, las siis viskavad, aga väravate osas räägitakse ainult löödud väravatest. Sellest lähtusingi. Sul on ilmselt õigus, et ju nad kasutavad "viskamist" "löömise" sünonüümina, mis keeleliselt pole kahjuks õige. Kuriuss (arutelu) 28. veebruar 2020, kell 02:42 (EET)

Terminite kasutamise järjekindlust ei paista jah selles reeglistikus olevat. Ilmselt oleks hea allikaid veel juurde leida, et otsustada, kumb levinum on. Aga ma arvan, et niipalju saab öelda, et "viskamine" pole vähemalt ebakorrektne. --Minnekon (arutelu) 28. veebruar 2020, kell 02:51 (EET)

Sõnakasutuse segadus tuleb ilmselt sellest, et tavakeele mõistes saab litrit nii lüüa kui visata, aga puudub eraldi üldmõiste, mis hõlmaks neid mõlemaid tegevusi. --Minnekon (arutelu) 28. veebruar 2020, kell 03:00 (EET)

Väike märkus: Väravate löömine on parem kui väravate viskamine, sest see teine on mõneti mitmetähenduslik (väga tugev isik võib ju eemaldada väljakult objekti "värav" ja visata see objekti litter" peale). Aga muidu tahtsin paluda, et Kuriuss, kui sul võimalust ja mahti on, siis vaata üle artikkel Kritias. Minu organism sai sealsest sõna "ka" üliküllusets šoki." - Melilac (arutelu) 6. detsember 2020, kell 08:09 (EET)

Vähendasin seal ka'sid (väga hull seis ju polnudki). Samas kes tunneb ajalugu paremini, see võiks üle vaadata, kas Pireuse nimetamine Peiraieuseks sel perioodil on õigustatud või mitte. Ma peast ei tea. Kuriuss (arutelu) 6. detsember 2020, kell 15:27 (EET)

Lisamärkusena: objektide vise kätt mitte kasutades on täiesti olemas. Vanasti olid olemas viskepuud, millega visati odasid. Lendasid kaugemale, sest jõuõlg oli pikem, aga täpsus sealjuures kannatas. - Melilac (arutelu) 13. märts 2021, kell 09:04 (EET)

Tänu

Aitäh, Kuriuss, vastuse eest lehel Vikipeedia arutelu:Keeletoimetamistalgud! Iga su selgitus on nagu väike keelenõuande tund. Kaniivel (arutelu) 28. veebruar 2020, kell 23:57 (EET)

Aitäh hea sõna eest! :) Kuriuss (arutelu) 29. veebruar 2020, kell 00:05 (EET)

MS Skype

meie vahel on hetkel tuduilmas (st, nu ei 6nnestu ...seda asja elule ärgatada), seega, palun, paranda 2019.–2020. aasta Wuhani koroonaviiruse puhang alumise lahtri sõnastust!
Ikka Sinu ✅ Pietadè (arutelu) 29. veebruar 2020, kell 18:57 (EET)

Ma ei saa kahjuks aru, millist kohta sa täpsemalt "alumise lahtri" all silmas pead. Aga ma näen seal muidki vigu. Näiteks juba pealkirjas: eesti keeles on kombeks rääkida haiguste puhangust ehk haiguspuhangust, mitte viiruste puhangust ehk viiruspuhangust. Puhkevad haigused või haigushood, ka epideemiad või lausa pandeemiad. Viirused ei puhke. Sinna sobiks vist "koroonaviirushaiguse puhang". :)

Viirustega seoses soovitan meelde jätta põhitõed: viirus on vaid haigustekitaja; nakatutatakse viiruseGA ja viirushaiguSSE, mitte viiruseSSE ega viiruSSE. Eile rääkis kahjuks isegi AK saatejuht, kui palju inimesi on kuskil koroonaviirusse nakatunud/haigestunud (õige olnuks "koroonaviirusega nakatunud" või "koroonaviirushaigusse haigestunud"). Lisaks näen imestusega, kui suure osa maailmast on Hiina juba vallutanud (kui uskuda pildiallkirja, et punasega on tähistatud Hiina). Kuriuss (arutelu) 29. veebruar 2020, kell 19:09 (EET)

Parandan: alles nüüd märkasin, et Hiina on väidetavalt siiski TUMEpunane. Vabandust, et mu silm seda kohe ei eristanud. Suur rõõm, et Hiina püsib endistes piirides! Kuriuss (arutelu) 29. veebruar 2020, kell 19:19 (EET)

Nujah! "Rõõm" siingi, 18ndal "seseisvuse" eest Xarva lähistel mulda sundpandud "puna-gilidele" mõeldes, kui mõtlen, läheb tahes-tahtmata mõte nende emmedele-iisidele, sündimata lastele jne✅ Pietadè (arutelu) 29. veebruar 2020, kell 22:26 (EET)

Aitäh! See "märkuse" lahtri viide peaks viitama sellele, et u 7 (vist) laevukest, mille pardal N (palju) inimest, N riikidest, eri sadamates, karantiinis, jne..✅ Pietadè (arutelu) 29. veebruar 2020, kell 22:17 (EET)

Ah ja, ma ei ole meelega kasutanud "asja" kohta sõna "epideemia", olenevalt nakatunute/surnute hulgast on mõnes W-s juba e-ks nimetamise peale mindud...✅ Pietadè (arutelu) 29. veebruar 2020, kell 22:30 (EET)

Ei-ei, ma ei tahtnud väita, et koroonaviirushaiguse näol on tegu juba epideemiaga. See oli lihtsalt näide, et mingi HAIGUSE (sh koroonaviirushaiguse) puhang võib võtta epideemia mõõtmed, kuid epideemiast ei sobi rääkida siis, kui räägitakse, et VIIRUS on laialt levinud. Kuriuss (arutelu) 29. veebruar 2020, kell 22:41 (EET)

Need nations, kus "ebaelavaid" rohkem, kalduvad kasutama e-t, aga, nujah, kui MS Skype'i tagasi saan, siis kirjutan edasi.;-)✅ Pietadè (arutelu) 29. veebruar 2020, kell 22:54 (EET)

PS! Olin vahepeal mõtteis, kuis kontrollida teadlaste / minu / Vi väidet, et u poole miljardi valgusaasta kaugusel meist on geegi, kes meist targem jne, seega, taotleme stipendiumit, ja, lähme, mina olen paadis..., alati ✅ Pietadè (arutelu) 29. veebruar 2020, kell 23:24 (EET)

Ma ei tea, kas selle märkuse koht on siin, aga ehk on mõnele asja mõistmisel abiks. Viiruskandjad ei ole sageli haiged, haigus kujuneb mitme viiruse (rinoviirus ja nohu, läkaköhaviirus ja läkaköha) puhul alles siis, kui organism viiruse avastab ja sellele reageerib, vahel mõne rinoviiruse vormi puhul nohu põdejad enam isegi teisi ei nakata. Viirus on kahjustaja, haigus aga kahjustused. Epideemia ja pandeemia on haiguse kiire levik, mitte lai levik, seega nohu, mis on kogu aeg laialt levinud, ei saa kujuneda epideemiaks. (P.s Pietade: pUnahiinlaste haud on Elva lähistel Vapramäel, mitte Narva all) - Melilac (arutelu) 1. märts 2020, kell 09:19 (EET)

Tänan harimast, üldiste põhimõtetega olen kursis ja aiman, et need õpetussõnad polnudki mulle. Siiski üks märkus: arstid on mulle õpetanud, et epideemiast ja pandeemiast hakatakse rääkima teatud haigestunute/haigusjuhtude määrast (arvust) alates, täitugu see siis nädala või kuuga. (Ja isegi ÕS ütleb: epideemia – hulgaline haigestumine mingisse nakkushaigusse.) Kiiruse võib muidugi alati välja arvutada (mitu haigestumist ajaühikus), ometi ei defineeritud epideemiat kiiruse kaudu ka meie ülikooli meditsiiniloengutes mitte (tõsi, need olid jube ammu). Aga kui te olete hariduselt arst, kuulan ja loen tänapäevaseid meditsiinialaseid tõekspidamisi suure huviga. Ja hakkan suurest austusest kohe teietama. :) Kuriuss (arutelu) 1. märts 2020, kell 09:49 (EET) Oi, geenitehnoloogiat olete õppinud, minu lugupidamine! Oleks ma seda varem teadnud ... Mul oleks ühe tõlketeose fragmendi (puudutasid geenianalüüsi protseduuri ja termineid) õigsuse kontrollimisel väike nõuanne ära kulunud. Kuriuss (arutelu) 1. märts 2020, kell 09:56 (EET)

Ah et tariti siis PUnahiInlAsed Elva, tasuta sõit (hobujõul) ja puha, otsima ei lähe...
viiruste suhtes: mingil ajal sel ajal, tehakse vist praegugi, oli vahe nt STD (sexually transmitted desease) ja STI (sexually transmitted infection) vahel, vahe vahel, ehkki mitte vahedalt lõikav, mõte selles, et indiviid võib olla STI, ja ise mitte haigestuda, lihtsalt lahkelt jagada, mida on jagada; SarsI lapse kohta sattusin lugema, et see asi on korduvnakatamisvõimeline, st, korra läbipöõdenu võib uuesti nakatuda, kummaline..., ehk isegi „infodeemiline“...✅ Pietadè (arutelu) 1. märts 2020, kell 10:20 (EET)

Thank you for being one of Wikipedia's top medical contributors!

please help translate this message into your local language via meta

The 2019 Cure Award

In 2019 you were one of the top ~300 medical editors across any language of Wikipedia. Thank you from Wiki Project Med for helping bring free, complete, accurate, up-to-date health information to the public. We really appreciate you and the vital work you do! Wiki Project Med Foundation is a thematic organization whose mission is to improve our health content. Consider joining here, there are no associated costs.

Thanks again :-) -- Doc James along with the rest of the team at Wiki Project Med Foundation 5. märts 2020, kell 20:49 (EET)

Thank you! Kuriuss (arutelu) 5. märts 2020, kell 20:51 (EET)

Translation request

Hello.

Can you create and upload the articles en:Azerbaijan State Academic Opera and Ballet Theater and en:List of statues in Baku in Estonian Wikipedia? They certainly do not need to be long.

Yours sincerely, Karalainza (arutelu) 27. märts 2020, kell 09:46 (EET)

Repliik koroona positiivsuse kohta

"Ööpäevaga lisandus 37 positiivset juhtu," teatab avalik-õiguslik telekanal koroona teemal.

No kuidas need koroonajuhud siis POSITIIVSED on? Minu meelest on need väga-väga NEGATIIVSED. Ehkki spetsialistid sedastavad analüüside tulemusi sõnadega "positiivne" ja "negatiivne", on väga rumal/harimatu jagada kogu riigi rahvale sõnumit, et rasket haigust põhjustava viiruse järjest suurem levik on kuidagigi POSITIIVNE. Tehkem ikka vahet erialakeelel ja üldkeelel, ärgem tootkem avalik-õiguslikku sõnaputru! Kuriuss (arutelu) 27. märts 2020, kell 12:54 (EET)

EKI keeleklipp "Rahvus ja riik"

Soovitan vaadata ("Rahvus ja riik") ning mitte liialdada "rahvuslikuga" seal, kus sisu poolest on tegu hoopis riiklikuga. Kuriuss (arutelu) 6. aprill 2020, kell 20:02 (EEST)

Ja vs. ning

Lugupeetud kasutaja Kuriuss! Miks Te asendasite artiklis Maiken Pius 'ja' 'ningiga'? Kas see on ikka põhjendatud? Velirand (arutelu) 17. aprill 2020, kell 20:38 (EEST)

Lugupeetud kasutaja Velirand!

Kõnealune lause on see:

"2006. aastal lõpetas ta Tallinna Ülikooli koreograafia osakonna ning 2012. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli."

Kui lause lihtsustatud skeem on "ta lõpetas ühe kooli ja teise kooli", siis sobib tõesti suurepäraselt sidesõnaks "ja". Aga kuna teise õppeasutuse nimetuses on "ja" juba olemas, sobib seal kaht õppeasutuse nimetust eraldama "ning". Kumbki variant ei ole grammatiliselt vale, aga stiililiselt peetakse minu varianti paremaks. (Kinnitan: ma ei ole patoloogiline ning-sõna austaja.) Kuriuss (arutelu) 17. aprill 2020, kell 20:59 (EEST)

Ma ei pööranud sellele tähelepanu, et õppeasutuse nimes juba sisaldub sõna 'ja'. Antud juhul on muudatus õigustatud küll. Velirand (arutelu) 17. aprill 2020, kell 21:08 (EEST)

Tore, et see asi selgeks sai! Aitäh küsimise eest, ehk on sellest teistelgi kasu! Kuriuss (arutelu) 17. aprill 2020, kell 21:12 (EEST)

Tere! Soovin viidet väitele, et sidesõna "ja" kasutamine on stilistiliselt parem kui sidesõna "ning" kasutamine. Allikaks olgu Eesti Keele Instituut, et tagada usaldusväärne seisukoht. Enne viite leidmist palun artiklites vastavaid muudatusi mitte ellu viia. Jyrijoul (arutelu) 23. september 2020, kell 11:44 (EEST)

[3] --Hirvelaid (arutelu) 23. september 2020, kell 16:01 (EEST)

Tere! Palun lugeda viidatud artiklit mõttega. "Ja" kasutamist eelistatakse vaid eri tasandi rindühendite korral madalama tasandi rindliikmete ühendamiseks. Ülejäänud juhtudel on mõlemad sidesõnad samatähenduslikud. Palun seega mitte enam taolisi parandusi teha. Jyrijoul (arutelu) 23. september 2020, kell 17:12 (EEST)

Ehk on abi artiklist "Ja ja ning". Seal on välja toodud esmane põhimõte: "Kui lauses on vaja ühte siduvat sidesõna, siis on kombeks valida ja." Sealt võib leida ka tarbetu ningi näiteid:

• Meeseep piima ning jojoba õliga –> .. ja jojoba ..
• Hetkel otsime oma tiimi uut liiget ning sõpra. –> .. ja sõpra.
• Päästeamet soovitab: varuge joogivett ning püsige toas! –> .. ja püsige ..

Minule kui elukutselisele toimetajale on paljude aastakümnete jooksul õpetatud ja ja ningi kontekstis veel üht lihtsat põhimõtet: lähema seose korral kasutatakse sidesõna "ja", kaugema seose korral sidesõna "ning". Ma pole küll märganud, et keegi oleks vaidlustanud sidesõnade "ja" ja "ning" tähendust, mõlemad on sõnaliigilt ühtviisi konjunktsioonid, neil mõlemal on ühtviisi siduv, ühendav tähendus. Lihtsalt nende kasutamisel on eesti kirjakeeles välja kujunenud omad traditsioonid, näiteks liigset/tarbetut ningitamist peetakse halvaks stiiliks. Kuriuss (arutelu) 23. september 2020, kell 20:04 (EEST)

Mis puutub viidatud artikli seosele EKI-ga, siis artikli autor Helika Mäekivi on paljude EKI soovitatud keelenõuandeartiklite autor ja tänapäevase eesti keele lektor. Artikkel on tekstibüroo Päevakera ehk professionaalse keeletoimetusfirma veebilehelt. Olgu öeldud, et ka ma ise olen aastakümneid teinud EKI-ga tihedat koostööd. Kuriuss (arutelu) 23. september 2020, kell 20:16 (EEST)

Tänan väga põhjaliku vastuse ja nõuannete eest! See on tore, et kirjakeel areneb ja välja on kujunenud tavad, mille järgi otsuseid langetada. Soovin siiski artiklist välja tuua asjaolu, et näiteks üheülbalisuse vältimiseks on sobiv "ningi" kasutada. Seega tekib küsimus, kas tõesti on vajalik alati selliseid asendusi teostada. Keele mitmekesisuse ja arengu seisukohalt on ainult "ja" kasutamine samaväärne probleem nagu üleliigne "ningitamine". Eelnevast hoolimata kiidan Teie üldist panust siinsesse keeletoimetamisse! Jyrijoul (arutelu) 23. september 2020, kell 21:35 (EEST)

Mõni "erinev" on "eri", mõni hoopis tühisõna

Panen siia Maire Raadiku asjakohase keeleartikli ("Mis vahe on sõnadel eri ja erinev?"), kuna sellega eksitakse sageli. Kuriuss (arutelu) 24. aprill 2020, kell 23:40 (EEST)

Ordeni andmine vs. annetamine

Kui keegi saab ordeni kavaleriks, võib selle kohta küll öelda, et autasu annetati (sellise kirjaviisi kohta on hulgaliselt näiteid). Ehk see on selline maitseküsimus.--The Prince of Tartu (arutelu) 9. mai 2020, kell 17:32 (EEST)

Ei, see ei ole maitseküsimus. Tänapäevases eesti kirjakeeles on sõna "annetama" tähendus "heategevaks otstarbeks v armuannina andma". Sõnade tähendusväli võib aja jooksul muutuda. On tõsi, et mõningatesse ametlikesse dokumentidesse on see sõna tänapäevalgi autasu andmise tähenduses sisse lipsanud, aga Vikipeedia ei peaks olema kinni vanasti kehtinud keeles, vaid lähtuma tänapäevasest kirjakeelest. Kuriuss (arutelu) 9. mai 2020, kell 17:39 (EEST)

Minule „meeldib“ andmine,... vt nt ...*Mahajaanas kuulub annetamine kuue või kümne *ületava toimingu hulka. Vt ka ületav annetamine... / ...millegi heaks, heategevaks otstarbeks (nt korjanduse puhul) andma...—Pietadè 9. mai 2020, kell 17:44 (EEST)

Mainin lihtsalt seda, et ajaloolises kontekstis on siis ju sõna "annetamine" koosakõlas tänapäevase tähendusega "armuannina andma". Ordeneid asutasid monarhid ja nad tõepoolest andsid neid nö armuannina välja (ka lääne doneeriti ehk annetati). Tõsi, tänapäeval väljastavad neid reeglina teised institutsioonid ja siis võib tõepoolest rääkida andmisest. Ma ei tahagi hirmsasti vaielda ja ei seisa ka väga vastu sõnakasutusele "andma", aga tahtsin lihtsalt viidata ajaloos ei ole selline kirjaviis vale.--The Prince of Tartu (arutelu) 9. mai 2020, kell 18:02 (EEST)

Keel elab, kasvab, areneb ja muutub, kandjate keelel ("juba" tänagi..., hetkel 693×;-))?
kui mälu ei peta, siis "kõigi rahvaste isa" Ioseb vist kinkis, ...
mälukontrolli raames, 1943. a valminud kõrvalhoone katusekivides senini mürsukildude jäljed olemas, "kingitused" siis ikkagi...—Pietadè 9. mai 2020, kell 18:06 (EEST)

Kristlik arhitektuur vs kirikuarhitektuur

Tere! Sooviksin teisaldada kategooria Kristlik arhitektuur pealkirja Kirikuarhitektuur alla, kuna pean esimest pealkirja veidraks moodustiseks ja teine on kunstiajaloolaste jt teemast huvitatute hulgas juba kasutusel olev väljend (on ka sakraalarhitektuur, aga see võib katta teisi usundeid). Kas teisaldus oleks ka keeleliselt põhjendatud? Evlper (arutelu) 8. juuni 2020, kell 19:04 (EEST)

Tere! Väga hea tähelepanek! "Kirikuarhitektuur" ongi tegelik ja ka keeleliselt igati korrektne termin. Selle ülemmõiste on "sakraalarhitektuur", eks ole? (Ehkki siit "Sakraalarhitektuur" ma päris sellist süsteemi ei leia.) Aga kirikuarhitektuuri õpetatakse ainena Tartu Ülikoolis. 2010. aastal on ilmunud tõlkeraamat "Kirikuarhitektuur". Üks asjalik magistritöö, millest mul on korduvalt abi olnud (Evelyn Zagorski. 4.-16. sjandi kirikuarhitektuuri eesti-inglise-eesti seletav illustreeritud sõnastik), pärineb 2005. aastast. Kuriuss (arutelu) 8. juuni 2020, kell 19:56 (EEST)

Siin muidugi küsimus: kristliku usundiga seotud arhitektuur hõlmab ka kabeleid (nii selliseid, kus ka jumalateenistusi peetakse, ehk siis abikirikuid, selliseid, mis on püstitatud NÖ mausoleumidena kui ka surnuaiakabeleid, kloostreid (viimaste puhul ei pruugi kõik sakraalne olla), kellatorne, kirikuaedasid, ossiaariume. Lihtsalt teisaldada ei tasu enne, kui on kindel, et uues süsteemis on sisu ja nimi ikka korralikult klappimas. - Melilac (arutelu) 27. juuli 2020, kell 18:07 (EEST)

Toorme "ümbertöötlemine" ei ole õige

Ühes artiklis kirjutati porgandite ümbertöötlemisest, teises piima ümbertöötlemisest, kolmandas mee ümbertöötlemisest, neljandas nafta ümbertöötlemisest. Kõigis neis näidetes on vähemalt kaks viga:

1. tooret (mida porgandid, piim, mesi ja nafta ju on) hakatakse kõigepealt töötlema, mitte "ümber töötlema"; ümber töötada saab varasemaid tooteid (st neid, mida on varem juba vähemalt korra töödeldud);
2. ümbertöötlemise asemel loetakse keeleliselt õigeks "ümbertöötamist" ja ka "töötlemist". Kuriuss (arutelu) 8. juuni 2020, kell 22:49 (EEST)

Piim on kaheldav. See võib olla enne võiks või kooreks tegemist enne pastöriseeritud ehk siis töödeldud ja vaheprodukti pastöriseeritud piima nimetatakse enamasti lihtsalt piimaks. - Melilac (arutelu) 5. september 2020, kell 09:06 (EEST)

---

Vabandust tühistamiste pärast. Katsetasin üht brauseri lisa, mis viimaste muudatuste lehel toimis ootamatult. Pikne 27. juuni 2020, kell 10:07 (EEST)

:) Paistab olevat mingi hulgitühistamise tööriist. Aga miks ta neid tühistamisi hulgi tagasi ei pööra? Kuriuss (arutelu) 27. juuni 2020, kell 17:55 (EEST)

See lisa analüüsis lehel olevaid linke. Ma ei oodanud, et ta lingid ja muu hulgas tühistamislingid sedasi läbi käib.

Tühistamised peaks olema tagasi pööratud. Või kas mul jäi midagi kahe silma vahele? Pikne 27. juuni 2020, kell 20:46 (EEST)

Jah, aitäh, on tõesti tagasi pööratud. Lihtsalt mulle ei antud täna sellest automaatselt teada. Millalgi ennevanasti tuli ka tagasipööramise kohta teade. Ilmselt on nüüd uued ajad. Kuriuss (arutelu) 28. juuni 2020, kell 00:01 (EEST)

Laeval on tankid

Pöörasin mõnes artiklis teie viimased muudatused tagasi ja juhin tähelepanu artiklile Tank (laevandus). Ssgreporter (arutelu) 4. juuli 2020, kell 00:45 (EEST)

Tänan, leidsin selle artikli. Kuriuss (arutelu) 4. juuli 2020, kell 07:22 (EEST)

Minevik või olevik

Mis sa arvad, kas on õige öelda, kas: "Vello Väärtnõu oli Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) loomise idee autor" või "Vello Väärtnõu on Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) loomise idee autor"? --Minnekon (arutelu) 5. juuli 2020, kell 18:24 (EEST)

Ma arvan, et kuna Väärtnõu elab, siis ta kindlasti on selle või mõne muu idee autor edasi. Õigupoolest jääb autor autoriks ka siis, kui ta on surnud – näiteks Hitchcock on ikka paljude filmide režissöör edasi, kuni need filmid veel olemas on. Alles siis, kui mõni Hitchcocki film läheb viimse koopiani lootusetult kaduma, saab rääkida filmist (teosest), mis kunagi oli ja mille režissöör oli Hitchcock. Kuriuss (arutelu) 8. juuli 2020, kell 14:55 (EEST)

Tänud selgitamast. Muutsin vastavalt Vello Väärtnõu artiklit. Minnekon (arutelu) 9. juuli 2020, kell 13:27 (EEST)

Autor on autor ka pärast teose kadumist, minu arusaamist mööda on küsimus pigem selles, kas tegusõna käib autori või isiku juurde. Antud näite puhul Väärtnõu on alus ja sellisena määrab ajavormi just tema eksistents. - Melilac (arutelu) 27. juuli 2020, kell 18:13 (EEST)

Tsüaan vs tsüaniin

Kahtlen tsüaansinise asendamises tsüaniinsinisega. Tsüaansinine, trükkalite žargoonis lihtsalt tsüaan (inglise keelest laenatud sõna cyan), on üks rangelt standardne taevasinine värvitoon, tsüaniinsinise puhul sõnastikud ei täpsusta, mis tooniga on tegemist, tsüaniinsiniseks on nimetatud näiteks tumeda tooniga ftalotsüaniinsinist ja see pole see toon nagu cyan. Ftalotsüaniinidel baseeruvad mitmesugused värvitoonid, sinised, türkiissinised, rohelised, isegi punased olenevalt mis metalli ioon on tsüaniinühendis https://en.wikipedia.org/wiki/Cyanine. Sooviksin need muudatused kui desorienteerivad tühistada ja jääda tsüaansinise juurde, sest süna "tsüaan" ei saa värvinimena kasutada - esiteks sellepärast, et on olemas sama nimetusega gaas, teiseks sellepärast, et tsüaan kõlab värvust märkiva omadussõnana imelikult: tsüaani värviga tükitud tähed, tsüaan ületrükk kollasel.Evlper (arutelu) 26. juuli 2020, kell 13:08 (EEST)

Vrd tsüaniinvärvid (Sünteetilised värvained üldvalemiga R2N[CH=CH]nCH=N+R2 ↔ R2N+=CH[CH=CH]nNR2) tsüaan (keemia süsiniku ja lämmastiku ühend, mürgine terava lõhnaga värvuseta gaas) —Pietadè (arutelu) 26. juuli 2020, kell 13:49 (EEST)

...kuid kumbki neist ei hõlma trükinduse cyan'i, mis on hoopis midagi kolmandat - neljavärvitrüki üks neljast osavärvist ehk protsessvärvist.Evlper (arutelu) 26. juuli 2020, kell 13:54 (EEST)

Näib, et EKI keelenõu ei ole selle mõistega tegelnud.Evlper (arutelu) 26. juuli 2020, kell 14:00 (EEST)

Siin ei oskagi kohe tänada ega vabandust paluda. Olen EKI keelenõuga sel teemal rohkem kui ühe korra rääkinud. Nad väidavad endiselt, et tsüaani kui värvusetut gaasi on väga eksitav nimetada siniseks. Oleks siis veel mürksinine (nagu on mürkroheline), aga "tsüaansinine" = "värvitu sinine" on tavalise inimese jaoks üsna hoomamatu värvitoon. Kuriuss (arutelu) 26. juuli 2020, kell 22:04 (EEST)

Häda hoopis selles, et mingit alternatiivi sõnale cyan pole keegi kunagi pakkunud. Protsess-sinine? Neljavärvitrüki-sinine? Helesinine? Rohekassinine (kuigi trüki-cyan pole kuidagimoodi rohekas)? Eesti keeles pole selle värviõpetuses ja trükinduses olulise mõiste kohta sõna leiutatud. Või pole osatud keelenõust õigesti küsida. Nimetagu siis kõik protsessvärvid näiteks korrektselt ära. Evlper (arutelu) 27. juuli 2020, kell 00:06 (EEST)

Inglise keeles paistab cyan tähistavat tervet helesiniste kuni sinakasroheliste värvuste perekonda. Saksa keeles käsitletakse omaette trüki- ja veebitsüaani kui mõõdetavaid värve, aga seda sinist värvi, mida inglise keeles tähistatakse sõnaga cyan, ka laiemas tähenduses nagu see on värviõpetuses või moes vm. Muide, Harald Küppersi ja Hermann Helmholtzi saksakeelsetes värviõpetustes on värv nimega Cyanblau olemas violettsinise ja rohelise või indigo ja rohelise vahel, seal ei lasta end häirida sellest, et gaas tsüaan on värvitu. Juba Newton kasutas spektri helesinise kohta sõna cyaneus, sealt küllap liikus sõna teistesse värviteooriatesse.Evlper (arutelu) 27. juuli 2020, kell 00:12 (EEST)

Wilhelm Ostwaldil asub ultramariinsinise ja rohelise vahel Eisblau 'jääsinine'.

Venekeelne vikipeedia annab täpsustusleheküljed gaasile tsüaanile ja tsüaanile kui värvusele, seal on muide olemas ka nimetus mürksinine: "ядовито-синий". Enamikus vikipeediates kasutatakse ingliskeelset kirjakuju cyan, võib-olla oleks lahendus ka eesikeelses vikipeedias jätta hoopis nii, tsitaatsõnaks?Evlper (arutelu) 27. juuli 2020, kell 14:50 (EEST)

Keemia poole pealt on tsüaan kui gaas värvist noorem mõiste. Tsüaanid või tsüaniinid on kasutusel ka taimsete pigmentide antotsüaniinid kohta, nime päritolu: kreeka keeles ἄνθος (anthos) on õis ja κυάνεος/κυανοῦς kyaneos/kyanous tumesinine. Tsüaani nimi tuleneb aga sinisest pigmendist berliini sinine, millest see esmakordselt eraldati, mitte gaasi enda omadustest. - Melilac (arutelu) 27. juuli 2020, kell 18:20 (EEST)

Täiendan - Berliini sinine ehk raudheksatsüanoferraat.Evlper (arutelu) 27. juuli 2020, kell 19:24 (EEST)

Oi kui tore mõttevahetus siin on tekkinud, suur-suur tänu kõigile! Annan teie mõtted EKI-le edasi. Kole kahju on sellest, et üks endisi EKI direktoreid on nooremas põlves uurinud teadustöös just värvuste nimetamist, ainult kahjuks pole teadaolevalt sellest sündinud ühtki praktilist väljundit eestikeelsete nimetuste süsteemi näol.

Kooli ja kooli allüksuse lõpetamine

Keeleliselt ei ole õige, et keegi "lõpetas ülikooli arstiteaduskonna" – õige on "lõpetas ülikooli"; õppis küll ülikooli arstiteaduskonnas, aga lõpetas ülikooli.

Samuti lõpetatakse muusikakool või kunstikool või konservatoorium, mitte ei lõpetata näiteks konservatooriumi professor Kapi klassi. Õpitakse küll kellegi klassis, kuid kui stuudium saab läbi, siis lõpetatakse ikka konservatoorium, mitte professor Kapi klass. Kuriuss (arutelu) 29. august 2020, kell 18:15 (EEST)

Kool lõpetatakse mingil erialal, mitte ei lõpetata mingi kooli mingit eriala.

Ka ei lõpetata õppeasutuse lende (nt "lõpetas massaažikooli 3. lennu"), vaid lõpetatakse õppeasutus mingis lennus (nt "lõpetas massaažikooli 3. lennus"). Muide, sageli tundub, et lendude märkimine on täiesti liigne. Kellel on spetsiaalselt lendude arvestust vaja, läheb ja loeb lendude kohta vastava õppeasutuse artiklist.

Teaduskraade ei kaitsta, küll aga kaitstakse väitekirja, magistritööd, doktoritööd jne. Kuriuss (arutelu) 29. august 2020, kell 18:29 (EEST)

... et kaitstakse, siis, nt, mahakirjutamissüüdistuste eest...:-) (nt 2 ühikut, hetkel, stringile "kaitses kraadi")— Pietadè 29. august 2020, kell 18:37 (EEST)

Ametlik koduleht

Minu meelest on Vikipeedias väga levinud väljend "ametlik koduleht" enamikus esinemiskohtades tarbetu ja isegi vale. Soovitan mõelda järgmistele aspektidele.

• Esiteks on see tautoloogia: ainult inimese või asutuse või organisatsiooni enda veebileht/-sait saabki olla koduleht, fännide või võltsijate tehtut aga ei saa kuidagi koduleheks nimetada.
• Teiseks saaks ametlik koduleht olla eeskätt riigiasutustel, kohalikel omavalitsustel ning neil asutustel, ettevõtetel ja organisatsioonidel, kes on seadusega kohustatud (st ametlikku) veebilehte pidama. Kõikidel muudel juhtudel on tegu mitteametlike ehk omaalgatuslike veebilehtedega. Kuriuss (arutelu) 2. september 2020, kell 15:28 (EEST)

Kui ma EKI seletavat sõnastikku vaatan ([4]), siis jah "ametlik" osutab riiklikele võimuorganitele, aga tegelikult kasutatakse seda sõna ka laiemas tähenduses, üldse organisatsioonide ja inimestegi puhul. Nt räägitakse spordivõistluste ametlikest tulemustest, mille kinnitab mistahes ühing või isik, kes seda võistlust korraldab. --Minnekon (arutelu) 2. september 2020, kell 19:03 (EEST)

Koduleht pole ometi spordivõistluste tulemustega võrreldav. Võib-olla Hiinas tuleb kodulehti kinnitada ja tsensori juures arvele võtta, meil ju mitte. Kuriuss (arutelu) 3. september 2020, kell 02:35 (EEST)

„Ta oli nutnud päris ametliku peatäie“, esitab Sõnaveeb omadussõna „ametlik“ (ametivõimu poolt, riiklikult kehtestatud või korraldatud // sünonüümid ofitsiaalne) lehel ühe näitena.— Pietadè 3. september 2020, kell 08:13 (EEST)

Mu mõte oli, et ka riiklike võimuorganitega mitteseotud ühingute ja inimeste puhul räägitakse "ametlikkusest" ja ka neil, keda seadus selleks ei kohusta, võib olla laiemas tähenduses "ametlik" koduleht. Kui küsida inimestelt, kas X erafirma konkreetne koduleht on nende arvates ametlik või mitteametlik, siis kui paljud lähtuks vastamisel sellest, kas seadus kohustab taolise lehe pidamist, ja kui paljud sellest, kas lehe sisu on firma enda poolt loodud või heaks kiidetud? --Minnekon (arutelu) 3. september 2020, kell 12:35 (EEST)

Rääkides väljendist "ametlik koduleht", siis võib olla see ongi tarbetu tautoloogia, aga võib olla selle väljendi kasutajad siiski tahavad sel viisil mingit mõtet väljendada - nt anda "kodulehega" selgelt mõista, et tegu on veebileheküljega, kuna lihtsalt "leht" on mitmetähenduslik. Või siis defineeritakse "kodulehte" mitte X-le kuuluva lehena, vaid X-i kohta käiva lehena. --Minnekon (arutelu) 3. september 2020, kell 12:35 (EEST)

No kindlasti on inimesi, kes peavad vajalikuks toonitada, et neil on ametlik abikaasa ja ametlikud lapsed ja ametlikku tõugu koer, aga räägitagu ametlikust kodulehest siiski kuskil mujal. Vikipeedias on see ilmselge liiasus. Kuriuss (arutelu) 3. september 2020, kell 13:23 (EEST)

Ehk siis kokkuvõttes on su ettepanek kasutada "ametliku kodulehe" asemel lihtsalt "kodulehte"? --Minnekon (arutelu) 3. september 2020, kell 13:47 (EEST)

Jah. Kuriuss (arutelu) 3. september 2020, kell 13:50 (EEST)

Ok, sellega olen üldjoontes sama meelt. Kuna sa alguses kirjutasid ametliku/riikliku vs mitteametliku erisusest, siis tundus, et võib olla pakud alternatiivideks ka "ametlik leht" ja "mitteametlik leht", mis on küll mõeldavad, aga vähemselged variandid. --Minnekon (arutelu) 3. september 2020, kell 13:58 (EEST)

Sõnad "tautoloogia" ja "liiasus" viitavad üldiselt sellele, et liiane osa oleks parem ära jätta. Kuriuss (arutelu) 3. september 2020, kell 14:07 (EEST)

Oletame, et mingi küla (millel ei ole ametlikku kohustust kodulehte pidada) elanikud võtavad kätte ja teevad küla kodulehekülje. Mitteametlik kodulehekülg. Sama kehtib ka Minnekoni näite kohta. Ma ei peaks seda väljendit päris tautoloogiaks. Ka võib mõnel asulal olla ametlik linnavõimude poolt koostatud veebileht ja mitteametlik kohalike elanike-entusiastide loodud koduleht. Samas ei näe ma ka ühtegi head põhjust, miks (kui viimane variant välja arvata) peaks ametliku ja mitteametliku kodulehe eristamine oluline olema. - Melilac (arutelu) 3. september 2020, kell 17:48 (EEST)

Kohalike elanike-entusiastide loodu ei ole enam koduleht, see on pigem mingi muu veebileht, näiteks fännileht, külaleht, huvileht, kampaanialeht, kohalik kobruleht jms. Ja seda ma ju algusest peale räägingi, et ametlikust (ja samamoodi ka mitteametlikust) kodulehest kirjutamine on jabur ning kõige vähem peaks selle jaburusega tegelema Vikipeedia. Kuriuss (arutelu) 3. september 2020, kell 18:04 (EEST)

No räägi siis nii, et veenaks. Praegu ei veena. Kui mina loon omale kodulehekülje, siis on see kodulehekülg. Kui küla elanikud loovad, siis miskipärast ei ole, nagu oleks küla kuidagi elanikest lahus. Ja linna puhul jällegi tekib kodulehekülg. Kui seda teevad linnavõimud. Linna elanikud seda teha ei saa, isegi kui nad on linnavõimud??? - Melilac (arutelu) 3. september 2020, kell 19:00 (EEST)

Ütlen selgelt: ükskõik kes veebilehe loob, sõna "ametlik" on sõna "kodulehe" ees liigne. Nagu ütlesin alguseski. Kuriuss (arutelu) 3. september 2020, kell 19:13 (EEST)

Eelviidatud Sõnaveebis on sünonüümiks märgitud „ofitsiaalne“, ja tõsi ta on, «Ofitsiaalne koduleht» on ikka märksa [lugeja mõtleb siia ise mõne omadussõna, või kaks, või mitu..., demokraatlikult], kas pole? — Pietadè 3. september 2020, kell 21:42 (EEST)

:D Kuriuss (arutelu) 3. september 2020, kell 21:56 (EEST)

Just nimelt. Ofitsiaalne. Väga hea. Sellest me ju räägimegi. Niisiis: ofitsiaalne. Pidage seda meeles. Ametipostist tulenev. Võtame nüüd oletatava tulevase eesti presidendi Joonatan Märja. Tal on ametipostist tulenevalt (ofitsiaalselt) ette nähtud koduleht. Samas on tal alles veel lapsepõlves isa töökoha serveris tehtud kodulehekülg, kus on hulk infot, mida teises ei ole. Kasutaja Kuriussis loogikast tulenevalt peaks tulevane artikli koostaja koduleheks nimetama ametipostist tulenevat, varasemat kodulehte pidama aga fännileheks ja vaat selle juures minu aru hakkab suitsema???????????? - Melilac (arutelu) 5. september 2020, kell 08:31 (EEST)

P.S See, et ma ei nõustu väljendit ametlik kodulehekülg teatavates eriolukordades tautoloogiliseks pidama, ei tähenda seda, et ma ei nõustuks väljendit liigtarvitatuks pidama. - Melilac (arutelu) 5. september 2020, kell 08:33 (EEST)

P.P.S Joonatan Märja kaksikvend Aabraham Märja isa töö juures ja ema töö juures loodud kahest koduleheküljest ühe teisest ametlikumaks pidamine on samuti äärmiselt absurdne. - Melilac (arutelu) 5. september 2020, kell 08:39 (EEST)

Elik nagu mina aru saan, ei kuulu väljend "ametlik kodulehekülg" absurdsete hulka põhjusel "ta raseeris omal habeme ära". Pigem on see enamasti kategooriast "maja ehitasid ehitajad" (no kes siis veel?), ehk siis ebatarvilik, sellal kui vahel harva juhtub nii, et "maja ehitasid karjakud" ja siis tekib ehitaja äramärkimiseks vajadus.- Melilac (arutelu) 5. september 2020, kell 08:57 (EEST)

Ütlen siis lihtsamalt: Vikipeedia ei peaks varustama täiendiga "ametlik" asju ja objekte, mille nimetusse see täiend ametlikult (!) ei kuulu. Kuriuss (arutelu) 5. september 2020, kell 15:21 (EEST)

Vaat see on juba hea ja selge määratlus, millega saab üksnes nõustuda! - Melilac (arutelu) 5. september 2020, kell 18:57 (EEST)

Süsinikuheitme mõõdik ja Süsiniku jalajälg liitmine

Kas oleks võimalik ühendada lehed: Süsinikuheitme mõõdik ja Süsiniku jalajälg. Tänudega --Pault (arutelu) 9. september 2020, kell 23:36 (EEST)

Ma püüan selle palve suunata edasi neile, kes seda trikki paremini valdavad. Kuriuss (arutelu) 9. september 2020, kell 23:48 (EEST)

Kahe artikli liitmiseks võiks põhjenduse lisada vähemalt ühe liidetava arutellu ja seejärel mõlema liidetava päisesse lisada liitmismall

mall on siin: Mall:Liita

suwa 10. september 2020, kell 00:07 (EEST)

Valimistel osalemine

1. Valimistel osalevad kõik inimesed, kes käivad hääletamas (valimiste osalusprotsent hõlmab neid kõiki). Nende kohta, kes valimistel kandideerivad, tuleks kirjutada täpsemalt: kandideerivad valimistel (mitte "osalevad valimistel").
2. "Kandideeris valimistel, saades xxx häält" asemel tuleks kirjutada "Kandideeris valimistel ja sai xxx häält", sest kõigepealt tuleb kandideerida ja alles pärast hääletamist saab hääli lugeda (des-vorm näitab tegevuste samaaegsust). Kuriuss (arutelu) 22. detsember 2020, kell 14:48 (EET)

See viimane on "pigem nii" tüüpi, sest kuigi praeguse valimissüsteemi puhul ei ole need asjad samaaegsed, oli antiikajal analoogne süsteem ostrakism siiski vaid üks vormidest ja agoraal sai asju ajada ka nii, et kandideerimine andis kohe hääled, samuti kuulub samaaegsete asjade hulka valimine eksklamatsiooni teel. - Melilac (arutelu) 1. jaanuar 2021, kell 11:22 (EET)

Vä

Head uut aastat :) Miks sa sellise (https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=%C3%9Cldk%C3%BCsilause&type=revision&diff=5786897&oldid=5606067) muudatuse tegid? Minu arust ei mahu "vä" ei Vikipeedias toodud parasiitsõna definitsiooni ega Eesti keele käsiraamatus (http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=6&p1=5&id=543) toodud mõistekirjelduse alla. Samuti tundub "lohakusest" rääkimine rohkem väärtushinnanguna, mitte sisulise selgitusena, miks inimesed kohati seda vormi teistele variantidele eelistavad. --Minnekon (arutelu) 1. jaanuar 2021, kell 01:00 (EET)

Aitäh, head uut sullegi! "Vä" on just selline uuema aja parasiitsõna, mille teket on selgitatud keelelise lohakusega (tegelikult on see ka muude parasiitsõnade kasutamise üks põhjusi). Võimalik, et suhtelise uudsuse tõttu pole seda iseloomustust sellisel kujul veel kirjalikult leida, ju siis tuleb ükskord EKI-lt kirjalikult küsida.

Aga väljend "keeleline lohakus" pole üldse mitte minu suvaline hinnang, vaid täiesti kasutatav termin. Seda on mulle õpetanud ja mujalgi kasutanud näiteks minu kunagine tänapäeva eesti keele õppejõud Reet Kasik (vt nt "Eesti kirjakeele kasutusalad ja nende seisund"), keeleteadlane Mati Hint (nt artiklis "Emakeeleharidus eile, täna ja homme") jne. Kuriuss (arutelu) 1. jaanuar 2021, kell 01:29 (EET)

Hea uut aastat! Olen samal arvamusel, et 'vä' pole küsisõna ega vormista kindlas kõneviisis lausest küsimust, vaid on parasiitsõna. Täpsemini, parasiitsõna oleks 'või' lause lõpus ja 'vä' selle asemel ongi häälduslohakus. Kirjutatuna võib seda kujutleda vaid rõhutatult kõnekeelse dialoogi edasiandmisel. Ssgreporter (arutelu) 1. jaanuar 2021, kell 01:55 (EET)

Aitäh, Ssgreporter! Kaunist uut aastat! Jah, just nii see on. Tänan arvamuse eest! Kuriuss (arutelu) 1. jaanuar 2021, kell 02:02 (EET)

Ma poleks selles nii kindel. Vähemalt või lause lõpus tundub olevat nii laialt levinud just nimelt mitmekesisuse tõttu, esindades tihti imestavat vormi, mitte küsimust. Näiteks kui inimene hommikul välja minnes avastab, et sajab ja ütleb siis: "Sajab või?", siis ei esinda see mitte küsimust: "Kas sajab või?", sest tõepoolest ju sajab. Pigem on see imestus ootamatu olukorra üle~, kui reaalne küsimus. - Melilac (arutelu) 1. jaanuar 2021, kell 10:48 (EET)

Tegemist on minu meelest pigem olukorraga, kus semantiline olukord erineb keelelisest olukorrast, elik siis tekib rahulolematus keeleliste võimaluste piiratusega. Analoogiks oleks see, kui keelde võetaks üle uus vorm sõna meie tähistamiseks (mis mõningates keeltes ka esineb), eristamaks väljendit "Me läheme metsa (sina tuled ka meiega)" väljendist "me läheme metsa (ja kuhu sina siis nüüd tükid?)". - Melilac (arutelu) 1. jaanuar 2021, kell 11:13 (EET)

See on nüüd küll huvitav lähenemine, et väätajatel "tekib rahulolematus keeleliste võimaluste piiratusega". Samamoodi võivad oma keelelist lohakust põhjendada need, kelle parasiitsõnad on "onju" ja "nigu" ja "absaluutselt". Ma ei võtaks seda põhjendust liiga tõsimeelselt. Kuriuss (arutelu) 1. jaanuar 2021, kell 11:36 (EET)

Enda teada kirjutasin ma võist lause lõpus, et ma ei peaks seda parasiitsõnaks (sellelaadilist vormi ei kasutata ka nendes keeltes, kust me tavaliselt igasuguseid parasiite üle võtame), aga mitte sellest tuletatud vä-vormist. Pigem arvan seda, et vä on häälduslohakus, mis võimendub korrektse vormi keelelisest mittekorrektsusest (aga sellisena on ta kujunemas uueks käändeks, mille algvorm on nimetav). - Melilac (arutelu) 1. jaanuar 2021, kell 13:21 (EET)

Vaadake wikt:vä. Seal on viide kahele teadusartiklile.

Minu meelest ei ole tegu parasiitsõnaga, ja minu meelest need artiklid kinnitavad seda. Parasiitsõnad on täitesõnad, aga siin ei ole tegu täitesõnaga.

Mulle tundub, et keelekorraldajad hooldavad kirjakeelt. Kõnekeelt uuritakse eraldi. Piisab mainimisest, et tegu on kõnekeelsete keelenditega, keeleline lohakus puudutab minu meelest pigem kirjakeelt. Andres (arutelu) 1. jaanuar 2021, kell 18:06 (EET)

Reet Kasikul on keelelise lohakuse kohta järgmine lause: "Teine oht, mis eesti kirjakeelt kui rahvusliku identiteedi kandjat ohustab, on paljude meelest eesti oma kõnekeel, släng, keeleline lohakus ja hoolimatus." Mati Hindil on niisugune lause: "Samal ajal on ühiskonna vabadus määratult suurendanud ka keelekasutuse vabadust (kaasa arvatud keeleline lodevus, lohakus, eputamine, noorte allkeeled jne), mistõttu surve kirjakeelele on palju suurem kui totaalselt kontrollitud keelekasutusega ühiskonnas (see viimane, veel vähem täielik unifitseerimine, ei saa muidugi olla eesmärgiks)." Siit ei selgu, mis see keeleline lohakus on, samuti pole ilmne, et tegu oleks terminiga. Andres (arutelu) 1. jaanuar 2021, kell 18:12 (EET)

Nüüd ma vaatan, et kahes allikas on parasiitsõna defineeritud erinevalt. Võib-olla Kuriuss pidas silmas vales tähenduses kasutatavat sõna. Aga tundub, et ÕS-i autorid nii ei arva, sest seal on "või" sõna "kas" argikeelne sünonüüm. Andres (arutelu) 1. jaanuar 2021, kell 18:22 (EET)

Pakun niisuguse redaktsiooni:

• Kõnekeeles aga levib partikkel või/vä?.

Andres (arutelu) 1. jaanuar 2021, kell 18:25 (EET)

Aitäh, Andres, see variant on suurepärane!

Mina pidasin parasiitsõna definitsioonina silmas seda, et "parasiitsõna on (keeles) mehaaniliselt tarvitatav täitesõna. Inimeste kõnet risustavad tihti parasiitsõnad, nagu „kuule”, „no tead”, „eks ole”, „tähendab” vms." (nagu see on kirjas EKSS-is) ja õige veidi ümber öeldult seda: "parasiitsõna on sageli korratav sisutühi täitesõna" (nagu see on kirjas Sõnaveebis). Kuriuss (arutelu) 1. jaanuar 2021, kell 22:04 (EET)

"Vä" ju ongi sisutühi täitesõna. Selle asemel, et küsida "On sul külm?", küsitakse "On sul külm vä?". Toonitan, et küsimus on moodustatud juba esimeses näitelauses, sellele sõna "vä" lisamine ei tee senisest küsimusest rohkem ega suuremat küsimust, kui see oli ilma sõnata "vä". Kuriuss (arutelu) 1. jaanuar 2021, kell 22:16 (EET)

Ei saa nõus olla. Kas sa Andrese linki vikisõnastikule ja minu linki Metslangi artiklile lugesid? Need selgitavad, kuidas "vä" on küsipartikkel. "Vä" kasutatakse tavaliselt lausetes, mis ilma selle partiklita poleks küsimused ja seda annab edasi ka üldküsilause artikli näide "Sul on kiire vä?", kus "vä" seega ei saa kuidagi mehaaniliselt tarvitatav täitesõna olla. Aga ka sinu siintoodud näites on "vä"-l funktsioon - see rõhutab, et tegu on küsimusega, sest "On sul külm?" ise on suhteliselt vähemlevinud küsimuse moodustamise viis. Sisutühjaks täitesõnaks olemine tähendaks, et "vä" lisatakse suvaliselt iga teise lause lõppu, mitte vaid teatud küsilausetesse. --Minnekon (arutelu) 2. jaanuar 2021, kell 13:49 (EET)

Võib-olla tekitab ses küsimuses arusaamatusi see, et "vä" (nagu keeleteadlased ütlevad) on eesti keeles uuemal ajal kujunenud küsipartikkel, mis osadele inimestele on nö sünnist saati olnud loomulik keele osa nagu "kas"-partikkelgi ja selle sisutühjaks pidamine tundub sama veider kui "kas"-i sisutühjaks pidamine, aga osadele on see uus nähtus, mille kasutamist nad ise ei pea vajalikuks ja selle teiste poolt kasutamine tundub veider, ebavajalik või isegi sisutühi? --Minnekon (arutelu) 2. jaanuar 2021, kell 13:49 (EET)

Tahtsin sama asja öelda, mis Andres. Lisan, et vast on "keelelisest lohakusest" võimalik rääkida ka suhteliselt neutraalselt (nagu Helle Metslang siin: [5]; samas nt Hindi artiklis paistab see väljend - nagu ka "keeleline lodevus" - siiski ta isikliku väärtushinnanguna) ja võib-olla lauselõpu "või/vä" paigutada Eesti keele käsiraamatus toodud parasiitsõna mõiste alla ("vääras tähenduses kasutatav, teis(t)e sõna(de) tähendusalale tunginud sõna" - kuigi "kas" ja "või/vä" pole täpselt sama tähendusega). Aga sellest tuleks Vikipeedias kirjutada nii, et ei jääks mitteneutraalset või valet muljet ja lugeja saaks aru, mida "lohakuse" ja "parasiitsõna" all mõeldakse. Üldise sõnana on "lohakas" väärtushinnang ja "parasiitsõna" vikiartikkel räägib antud kontekstis kindlasti valest tähendusest. Kui "lohakus" tähendab olemasolevate keelendite lühendamist või uute leiutamist või midagi muud, siis nii võikski kirjutada - see oleks arusaadavam. Teisest küljest ei näe ma taolise kirjelduse väljatoomisel eriti mõtet, sest vast pea kõik keelendid on millalgi sündinud lohakast keelekasutusest ja väga paljud olnud millalgi parasiitsõnad, sh ka "kas"-küsisõna (ülaltoodud Metslangi artikkel kirjeldab nii "või/vä" kui "kas" kujunemist).--Minnekon (arutelu) 1. jaanuar 2021, kell 20:22 (EET)

Nagu ma juba peaaegu ööpäev tagasi ütlesin, tuleks selles asjas küsida nõu EKI-lt, aga täna on ju püha. Sellepärast ma pole kippunud vahepeal midagi rohkemat lisama. Kuriuss (arutelu) 1. jaanuar 2021, kell 22:04 (EET)

Tunnustused versus Austused

Kui ehk asendaks alapealkirja «Tunnustused» kõlksuga "Austused"? Ise kasutan loendit à la:

• "tunnustused "
• "zoloogia "
• "ei ei "
• "on on "
• "või või "
• "tallin "
• "ühendkuningriigid"

jne, milles tuleks jutumärkide vahel olev ({{search link|"tunnustused "||}}) osa asendada otsitava stringiga — Pietadè ^Kaastöö 22. veebruar 2021, kell 20:15 (EET)

Kõige austuse juures – austus on samuti ainsussõna. Aga sinu nali on muidugi jälle nii peen, et peaksin ütlema: "Huvitav ..." :P Kuriuss (arutelu) 22. veebruar 2021, kell 20:39 (EET)

Mõte oli pigem selles, et ülaltoodud malliga on lihtsam vigu otsida (enwikis on vist ka automaatsüsteem sagedamini esinevate vigade otsinguks); samas, käesolevas andmeruumis saaks ühe käsuga asendada kuju ==Tunnustused== (mistahes kujul) ainsuse vormi...; "austused" lipsas sisse vist seetõttu, et esineb ka esitusi kujul ==Tunnustused ja 'mis iganes'=="

Oh ma sain aru küll. :P Ma tegelikult tahtsin kuskil juhtida tähelepanu sellele, et keegi on jälle infokastis nähtava tekstina võtnud kasutusele sõna "Tunnustused", aga ei leidnud üles seda malli ja kohta, kus see õigeks parandada. Kuriuss (arutelu) 22. veebruar 2021, kell 22:01 (EET)

Näiteks persooni kastmallis võib see olla kujul "| a1 = Tunnustused // | a2 = xyz ", seal on a1 = järel olevat silti lihtne ainsustada.— Pietadè ^Kaastöö 22. veebruar 2021, kell 22:07 (EET)

Seal mallis oleks nende kahe rea asemel veel parem kirjutada "| tunnustus = xyz". Pikne 24. veebruar 2021, kell 17:12 (EET)

No mina seda torkima ei hakka. Tehku see, kes oskab ja tunneb süsteemi. :) Kuriuss (arutelu) 24. veebruar 2021, kell 17:14 (EET)

Küsitav artiklite muutmine

Tere! Ma avastan su juba mitmendat korda mu keeletoimetatud artiklit muutmast täiesti tarbetult. Praegusel juhul on murekohaks Géricault artikkel. Prantsuse keele häälduse kohaselt võib (!) käände märkimiseks omastavas kasutada ülakoma, see ei ole kohustus: seega korrektne on nii 'Géricault maal' kui ka 'Géricault' maal'. Sa oled külvanud teksti ülakomadega üle, mis esiteks on pandud ebajärjepidevalt (paaris kohas panemata) ning teiseks erineb ülakoma ülejäänud ülakomade stiilist artiklis. Samamoodi oled teinud ka paaris teises minu kohendatud artiklis, seejuures ühes tekitanud paar vigast vormi (pakuks, et võhiklikkuse tõttu prantsuse keele hääldusreeglite vallas). Palun ära tee seda enam. :) echoecho (arutelu)

Tere! Ei saa nõus olla väitega, et mainitud nime võib käänata nii ülakomaga kui ka ilma selleta. Tegemist on prantsuse nimega (Géricault, hääldus [ʒeʁiko]), mille kirjapilt lõpeb kaashäälikuga, aga tegelikult hääldub nime lõpus täishäälik. EKI keelenõuandest:

"Ülakoma on vaja,

1) kui nimi lõpeb kirjas kaashäälikuga, aga häälduses täishäälikuga, nt Dumas’d [loe dümaad], Andrew’le [ändrjuule], Champs Élysées’d [ša(n)z-elizeed], Bordeaux’sse [bordoosse]. Sellistes nimedes on tavaks märkida ülakomaga ka omastavat käänet: Versailles’ rahu [versai], Marat’ surm [maraa], isa Goriot’ tütred [gorjoo], Shaw’ näidend [šoo];

2) kui nimi lõpeb kirjas täishäälikuga, aga häälduses kaashäälikuga, nt Seattle’is [siätlis], Milne’iga [milniga], Wilde’ist [uaildist], Alsace’is [alzassis], Alice’it [älisit], Lancashire’i [länkäšöri], Cambridge’is [keimbridžis]."

"Ülakoma on vaja" tähendabki, et käänamisel on ülakoma on vaja, mitte et ülakoma ei ole vaja. Kuriuss (arutelu) 25. veebruar 2021, kell 10:13 (EET)

Paistab, et minu veaks peate parandust "Versailles' loss". Ei, see ei ole viga. ÕS: "Versailles [vers`ai] : Versailles’; kuhu Versailles’sse". Kuriuss (arutelu) 25. veebruar 2021, kell 10:27 (EET)

Kuriussile tuleks olla igati tänulik, et ta annab oma parandustega talgulistele väärt vihjeid järgmiste artiklite toimetamiseks ja eelmiste parandamiseks. Astromaailm (arutelu) 25. veebruar 2021, kell 22:30 (EET)

---

nn "ülakoma" kohta peaks küsima, millises vormis see wi-tarkvarale optimaalselt loetav on (ise pean (mujal) kasutama kujul ', mis siiski ei ole „grammatiline ülakoma“), komastusversioonid on nt:

Nimetus				Kood						Tulemus
left single quote	 	& lsquo; (tühikuta ampersandi (&) järel)	‘
right single quote	 	& rsquo; (tühikuta ampersandi (&) järel)	’
single low-9 quote	 	& sbquo; (tühikuta ampersandi (&) järel)	‚
left double quote	 	& ldquo; (tühikuta ampersandi (&) järel)	“
right double quote	 	& rdquo; (tühikuta ampersandi (&) järel)	”
double low-9 quote	 	& bdquo; (tühikuta ampersandi (&) järel)	„

Allikas: DeGraeve.com — Pietadè ^Kaastöö 25. veebruar 2021, kell 16:53 (EET)

Tarkvara jaoks on kõik need variandid loetavad, aga Vikipeedias on reeglina kasutatud sirgülakoma ' (U+0027), nii nagu ka sirgjutumärke ("), mida eeldatavasti on kõige lihtsam sisestada. Pikne 25. veebruar 2021, kell 17:05 (EET)

Muuseas, nn ₉₉/⁶⁶ versiooni lisamisvõimalus on kasutatav ka ülamenüü kaudu (Laiendatud/Sümbolid), oleks kooskõlas nt EKI, ELT soovituse jms-ga; „sirgjutumärgid“ pigem koodisiseseks kasutuseks (nt Galerii pealkiri "Romaani "Tõde ja õigus" väljaanded")...— Pietadè ^Kaastöö 25. veebruar 2021, kell 18:50 (EET)

Toetan Vikipeedias sirgeid jutumärke ja sirget ülakoma, sest lisaks sisestuslihtsusele on nende kasutamise korral lihtsam ka teatud tekstiotsinguid teha. Kuriuss (arutelu) 25. veebruar 2021, kell 21:29 (EET)

Viidete kuupäevad

A tsau, Kuriuss :) Viiteid lisades küsib viki mult nende kuupäevi kujul "nt 31. august 2007" ja olen sellest ka üha juhindunud, st kuu kirjutan sõnaga. Tänavamuusika artiklis parandasid kuud numbri kujule. Sõnaline vorm on siis vale?--Sillerkiil (arutelu) 27. veebruar 2021, kell 07:17 (EET)

Tsau-tsau! Üldiselt ei ole vale. Vale on see, kui kirjutada "07. detsember" või "01. jaanuar", st sellises variandis ei tohi kuupäev alata nulliga. Staažikamatel vikipedistidel on viimaste aastate jooksul välja kujunenud komme, et suuremalt väljapaistvates kuupäevades (artikli sisutekstis ja välisviidetes) kirjutame kuu sõnaga, vähem väljapaistvates kohtades nagu viidetes või tihedate andmetega tabelis kirjutame kuupäeva numbritega. Siiski pole esmapõhjus mitte väljapaistvus, vaid kunagi tuli meil siin arutluse alla see, et kui viites esineb kuupäeva sisaldav fraas kujul "Vaadatud 27. november", siis on see ju karjuv grammatikaviga, mistõttu oleks kõige lihtsam sellist viga vältida viidetes kõigi kuupäevade kirjutamisega numbritega.

Aha, loogika selge. Püüan silmas pidada. --Sillerkiil (arutelu) 13. märts 2021, kell 08:24 (EET)

Mis puutub mingitesse viidete vormistamise mallidesse ja makrodesse, siis seal toimuva anarhiaga pole mina mitte kuidagi seotud. Aga keegi on sealtkaudu hakanud viimastel aastatel viidete lõpupunkte ja veel mõningaid vahemärke välja rookima, aastaarv viiakse kirje lõpus paikneva kuupäeva ja kuu kirje juurest kuskile kirje ette hulpima jne. Ja ma ei tea, kust alustada sellega tekitatud kaose kordategemist. Kuriuss (arutelu) 27. veebruar 2021, kell 18:55 (EET)

Ma olen mõnedes viidetes robotiga võõrkeelseid ja muidu võõrapäraseid kuupäevi parandades just vaatamiskuupäevades kuu numbriga kirjutanud, avaldamiskuupäevades mitte, kuna seda pole tarvis käänata ja olulisema kuupäevana võib see ehk ka viites enam väljapaistev olla. Mitte et nii peaks olema ega et seda omakorda parandada ei võiks.

Kirjavahemärkide probleem puudutab rohkem ilma mallita vormistatud viiteid. Mallidest minu teada pole vahemärke välja püütud võtta. Kui kuupäev jääb aastaarvust lahku, siis see on küll imelik. Samas biblograafilises kirjes algusepoole paigutatud aasta või täpsem avaldamisaeg on eri viitamisstiilides üsna levinud. Pikne 27. veebruar 2021, kell 22:38 (EET)

"Vaadatud 27. november" on grammatiliselt vigane, õige on "vaadatud 27. novembril". Aga kuna kuu sõnaga väljakirjutamisel kirjutaksid ikkagi ühed nii ja teised naa, sellepärast ongi kõige pretensioonitum ja lihtsam variant kirjutada seal kuupäev numbritega.

Kui ma kohtan järgmise nappivate kirjavahemärkidega makro/malli kasutust, siis võin seda ka teistele näidata.

Mina soovitan endiselt võtta aastaarvu paigutamise eeskujuks Esteri bibliokirjed. Ning kus vähegi on tegu peamiselt eestikeelsete kirjetega, soovitan autorite eesnimed välja kirjutada. No miks peaks lugeja hakkama mõistatama, kas autor M. Meri on Mart või Meelis või Matti või Margot või Margarita Meri? Kuriuss (arutelu) 27. veebruar 2021, kell 23:35 (EET)

Jah, kui kuunimetuse ees on "vaadatud", siis muidugi käänata.

Eks aasta ja just perekonnanimi ole otstarbekas allikakirje alguses esile tõsta siis, kui kasutatakse viiteid kujul "Tamm 2013". Ka initsiaalide kasutamine pole viitamisjuhendites harv. Terved eesnimed võtavad rohkem ruumi ja pole tingimata vajalikud, kui õige allika leiab ennem viite muude elementide järgi.

Vaatasin veidike Esteris ringi, aga mulle ei hakanud seal preagu silma sellist terviklikku bibliokrijet, mida viitamisel kasutada. Pikne 28. veebruar 2021, kell 17:50 (EET)

No näiteks siin võib viidete imeliku vormistuse järgi arvata, et hiigelsuures lastekodus on olnud nii palju samanimelisi Katherine'eid, et üks neist peab kandma numbrit 1984, teine 2012, kolmas 2017 ja neljas 2019. Või on nad nummerdatud tulnukad? Kuriuss (arutelu) 7. märts 2021, kell 19:58 (EET)

Mingi kirjavahemärk nime ja aastaarvu vahel muidugi peaks olema. Panin praegu sinna komad. Aga ühtegi malli seal lehel ei ole. Pikne 7. märts 2021, kell 20:35 (EET)

Nüüd tõsteti aastaarvud kirje lõppu. Praegu pole eriti vahet kumba pidi teha. Aga kui kirjeid on rohkem ja kui neid tuleks järjestada nimede ja aastaarvude järgi, siis on lõppu tõstetud aastaarvuga kirjeid halvem lugeda. Pikne 7. märts 2021, kell 20:41 (EET)

Antud juhul on tegemist ühe autori teostega sama autorit käsitlevas artiklis.— Pietadè ^Kaastöö 7. märts 2021, kell 20:51 (EET)

Jah, sellega ma ei arvestanud, vaatasin enne vaid bibliokirje vormistust. Siis on bibliokirjed pigem üldse ebavajalikud ning võiks nende asemel piirduda pealkirja ja aastaarvuga (vajadusel lisaks tõlkija ja tõlke aasta). Pikne 7. märts 2021, kell 23:08 (EET)

Ma tahaksin ka sama autori teoste kohta teada, millal ja mis kirjastuses need on ilmunud. Sageli räägib palju ka lehekülgede arv. (Vahel näib mõne kirjutaja terve rodu brošüürikesi nimekirjana eksitavalt uhkem välja kui teise kirjaniku paar ainumast maailmaklassikasse jõudnud romaani.) Kuriuss (arutelu) 7. märts 2021, kell 23:15 (EET)

Ma lähtun sellest, et teoste loetlemisel isiku artiklis on eesmärk anda ülevaade tema loomingust. Selle juures pole tarvis kõrvalisi detaile ega ka mitte tingimata amm Kaendavat loetelu brošüüride ja muu taolisega. Konkreetseid väljaandeid (kõik trükid, tõlked, jm) tuleks minu meelest otsida Esterist ja mujal selleks ette nähtud kataloogidest. Pikne 8. märts 2021, kell 16:00 (EET)

Vahel on sidekriipsu vaja

Parandasin tagasi ranniku-miinitraaleri artiklis Sõjalaev. Kokkukirjutatult ei saa aru, kas traalib rannikumiine või traalib rannikul. Ssgreporter (arutelu) 23. märts 2021, kell 00:32 (EET)

Aitäh põhjenduse eest! Kuriuss (arutelu) 24. märts 2021, kell 09:11 (EET)

---

Tere, Kuriuss! Küsiksin Sult veel kord nõusolekut administraatoriks kandideerida. Kunagi kirjutasid, et "uute kohustuste võtmine oleks minust vastutustundetu," kuid tegelikult oled neid kohustusi märkamatult viimaste aastate jooksul üha juurde võtnud, puudu on vaid staatus. Kas oleksid nõus? --Vihelik (arutelu) 11. aprill 2021, kell 15:40 (EEST)

Tere-tere! Aitäh pakkumast, aga endiselt ei soovi. Mul on tõesti huvitavate, kuid keerukate põhitööde järg väga pikalt ees. Vikipeedias käin pigem siis lihtsaid asju läbi klõpsimas, kui pea enam hästi ei tööta. Nii et see kehtib endiselt, et "uute kohustuste võtmine oleks minust vastutustundetu". Kuriuss (arutelu) 11. aprill 2021, kell 16:55 (EEST)

Selge, vähemalt üritasin:) --Vihelik (arutelu) 11. aprill 2021, kell 17:22 (EEST)

See oli ilus üritus, suur tänu! Kuriuss (arutelu) 11. aprill 2021, kell 17:24 (EEST)

Keeleküsimus

Kuidas oleks korrektsem pealkirjastada kategooriat, kas "Uusgooti ehitised Eestis" või "Eesti uusgooti ehitised". Või on need võrdse kaaluga variandid? Evlper (arutelu) 11. aprill 2021, kell 19:38 (EEST)

Kas tähendus on: uusgooti stiilis ehitised Eestis? (vrd uusgooti)— Pietadè ^Kaastöö 11. aprill 2021, kell 19:44 (EEST)

Jah, see tähendus. Kategooria hõlmab 19. sajandil ehitatud maju, mis on uusgooti stiilis. Aga stiili-sõna ei pea tingimata kasutama. Evlper (arutelu) 11. aprill 2021, kell 19:58 (EEST)

Lp Evlper! Mulle tundub, et "Uusgooti ehitised Eestis" oleks parem, et ei tekiks tahtmatut seost "Eesti uusgooti" (umbes nagu on "Itaalia renessanss"). Aga Vikipeedia kategooriate süsteemi seisukohalt olen ma võhik. Mul on jäänud mulje, et näiteks Adeliine tunneb seda rida hästi. Kuriuss (arutelu) 12. aprill 2021, kell 15:30 (EEST)

Suur tänu vastamast! Ega vikipeediaski tohi kategooria pealkiri mitmetimõistetav olla. Jätan praeguse, esimesena nimetatud variandi. Evlper (arutelu) 12. aprill 2021, kell 18:11 (EEST)

Keeleliselt pole midagi vastu öelda, Kuriussiga nõus. Kategooriaga on see lugu, et stiiliti kategoriseerimisel ei leidu teisi taolisi kategoorianimesid (on küll arhitektuuristiilide kategooriad, milles ehitiste artiklid, aga kitsamat-täpsemat jaotust ja nimetamist ei ole), seepärast pole midagi eeskujuks võtta või millegagi võrrelda. Mulle tundub, et võib praegu nii jääda, eks vaatab, mis edasi saab. Adeliine 13. aprill 2021, kell 10:21 (EEST)

---

Artiklist Pimss: Pimsi vahtja tekstuuri põhjustajaks on rõhu vähenedes magmast vabanenud gaasid, mis viskoossest ränirikkast magmast väljapääsu pole leidnud. Asja mõte on selles, et rõhu vähenedes tekivad magmas lahustunud gaasidest mullid, gaas ei ole enam magma kosseisus, seega on vabanenud, ent kuna ränirikas laava on sitke, siis puudub gaasil surve, mis sitket kesta purustaks. Kui sul on mõtteid, kuidas seda ilusamini ja arusaadavamalt sõnastada, siis oled teretulnud asja muutma, minu meelest on praegune sõnastus veidi kohmakas ja mõte raskesti hoomatav. - Melilac (arutelu) 22. mai 2021, kell 08:08 (EEST)

Viidatud teksti lõikudesse jagamine

Tere. Te olete mitmel korral minu kirjutatud artiklites viidatud teksti mitmeks lõiguks jaganud. Kas seda on ikka vaja? Minult võidakse hakata viiteid nõudma eraldi tekstilõikudele. Velirand (arutelu) 20. aprill 2021, kell 19:25 (EEST)

Kui te mõtlete seda, et ma püüan artiklites liigendada teksti meie tavalise artiklite ülesehituse järgi (haridus omaette lõigus, töökohad omaette, poliitika omaette jne), siis jah, olen teksti liigendanud ja olen veendunud, et selline loogiline liigendus abistab lugejat. Me teeme ju Vikipeediat lugeja heaks, mitte ainult kirjutajate mugavust silmas pidades. Omaarust ma teksti liigendamise käigus olemasolevaid viiteid pole ära võtnud (kui nad pole just vananenud või katkise lingiga), vaid ikka alles jätnud ja vahel ise mõne lingi juurdegi leidnud. Kuriuss (arutelu) 20. aprill 2021, kell 19:34 (EEST)

Siin on vist jutt sellest, et sisu ja viide peavad selgelt seotud olema.

Kui kirjutad arutelulehel, siis ära kasuta pisimuudatuse märki. Andres (arutelu) 21. aprill 2021, kell 18:08 (EEST)

Jah, seda ma silmas pidasingi, et sisu ja viide peavad olema selgelt seotud. Velirand (arutelu) 21. aprill 2021, kell 18:45 (EEST)

Sama teema veelkord: kui viidatud lõik toimetamise käigus mitmeks lõiguks jagada, siis on vaja tähelepanelik olla, et kõigile uutele lõikudele see sama viide lisatud saaks. Muidu muutuvad algselt korrektselt viidatud väited hoobilt lugeja jaoks teadmata päritolu ja küsitava usaldusväärsusega väideteks. Märkuse ajendiks see muudatus: [6]. --Minnekon (arutelu) 11. oktoober 2021, kell 19:26 (EEST)

Järvamaa

Tere. Ehk saad pilgu peale visata artikli Järvamaa sellele muudatusele. Seal on lõike jupitades viited ära unustatud ja vähemalt üks sisuline muudatus, need võin ise korda teha, aga tahaks kuulda veel ühte arvamust sõnastuse muudatuste ja lühemate lõikude vajalikkuse kohta. Päris ühelauselisi lõike ei tohiks minu meelest nagunii tekitada (v.a. kui selle sisu ümbritsevaga ei haaku), aga ma ei näe, et ka paarilauselised lõigud loetavust parandaksid. --Minnekon (arutelu) 5. mai 2021, kell 15:18 (EEST)

Anne Türn

Loetlesin kunstniku töid erakogudes ja info on saadud otse kunstnikult ning viiteid lisada mul pole. Kuidas eemaldada viite vajadus? Tänud ka keeleliste paranduste eest! --Krisamaalia (arutelu) 13. mai 2021, kell 20:03 (EEST)

Vajadust eemaldada saab viidet lisades. Põhimõte on selline, et asjad peavad olema viidatavad, ehk siis keegi teine peaks kusagilt saama ka sama asja välja lugeda mis Sinagi. Siin on muidugi hulk tehnilisi nüansse, ehk siis keegi väga ka ei pahanda, kui sa materjali kasutades viidet taha ei pane, ehk siis kasutad oma mälu, selle asemel, et raamatu taga istuda (ent sellega võib probleeme tekkida, kui keegi teine sisus kahtleb). Ka on internetist leitud materjali kasutamisel lingikõdu oht, ehk siis informatsiooni lisades oli asi viidatav, aga hiljem enam ei ole. Sinu juhtumi puhul siis info allikas tasub märkida artikli arutellu, ja loota, et kunagi tekib ka midagi, millele viidata, millegi eemaldamine kaotaks paraku teiste jaoks signaali, et midagi on vaja teha. Eeldades, et Anne Türn elab, on niikuinii teoste loetelu poolik. - Melilac (arutelu) 22. mai 2021, kell 08:19 (EEST)

Leedu kummalised

Esitasid siin ühe küsimuse. siin on sellest probleemist rohkem juttu. Oled teretulnud esitama ettepanekuid, kuidas sellist olukorda kõige ratsionaalsem lahendada oleks. - Melilac (arutelu) 29. august 2021, kell 07:24 (EEST)

Tänan! Keeruline värk tõesti siis. Kuriuss (arutelu) 29. august 2021, kell 14:37 (EEST)

Kuupäeva kirjutamine

Miks sa muudad kuupäevi kujult "4. okt 2021" kujule "4.10.2021"? Esimene on lugejale selgem, sest pole vaja mõelda, mis see 10. kuu oligi või milline number seal ikka päeva ja milline kuud tähistab. --Minnekon (arutelu) 7. oktoober 2021, kell 10:17 (EEST)

Kuupäevas kuu kirjutamiseks on kaks HEAD võimalust: sõnaga või numbritega. Kui kirjutada sõnaga, siis täissõnaga, sest viisakates veebitekstides pole ilus sõnu sel moel lühendada, ja veebientsüklopeedia on palju viisakam/soliidsem/väärikam tekst kui kellegi koolikonspekt, kus igaüks võib oma ülima lühendusoskuse proovile panna. Kuupäevas kuu kirjutamine sõnaga, kuid lühendatult, ei ole Vikipeedias HEA ega stiililt sobiv võimalus. Kuriuss (arutelu) 7. oktoober 2021, kell 21:24 (EEST)

Kaheldav, et lühendamist iseenesest halvaks stiiliks saab lugeda. Näiteks paberentsüklopeediates seda tehakse. Aga jah, Vikipeedias üldiselt ei ole sõnade lühendamine tavaks, vähemasti tavalise teksti sees. Mõnes kohas on see võib-olla siiski ka Vikipeedias põhjendatud, näiteks teatud tabelilahtrites või joonistel, kus on vähe ruumi.

Numbriga kirjutad kuu kuupäeva ja aasta vahel on minu meelest üsna arusaadav, kuna eesti keeles teisi järjestusi reeglina ei kasutata. Pikne 7. oktoober 2021, kell 21:57 (EEST)

Paber- ja veebientsüklopeedial on mitu erinevust, nende hulgas ka lühendamise vajadus ja põhimõtted. Internetis ei saa ruum täna-homme otsa, paberraamatus on teose maht piiratud kokkulepitud poognate arvu ja trükikirja suurusega. Veebientsüklopeedia lugemisel saab igaüks ise kirja suuruse valida ja uurida pilte palju kordi suuremalt. Jne.

Veebientsüklopeedia ja koolikonspekt erinevad stiililt ja peavadki erinema. Igat liiki kirjavaral on stiil, mida peetakse sobivaks. Näiteks me ei kujutaks ju ette, et ilukirjanduses kirjutataks: "Ta suri 29. nov õhtul ja maeti 10. dets pärastlõunal." või "Käes oli 1. sept, ta oli seitse a vana ja läks kooli." Kuriuss (arutelu) 7. oktoober 2021, kell 22:10 (EEST)

Minu meelst poleks ilukirjanduses hea stiil ka "Käes oli 01.09, ta oli seitse a vana ja läks kooli." Kui lühend on probleem, siis pigem tuleks eelistada pikemalt välja kirjutamist. Aga minu küsimus oli ajendatud sellest muudatusest. Kuunimede lühendid polnud seal teksti sees, vaid viidetes, kus stiil on teistsugune, kokkusurutum - nt tüüpiline lühendus on "toimetaja" asemel "toim", viidetes pole kombeks ka pikalt kirjutada, et "autor on see", "pealkiri on too" ja "kirjutis avaldati x väljaande y. aasta z. numbris". Lisaks muutsid sa numbrilisele kujule ka täissõnaga välja kirjutatud kuunimed (võib-olla tulenes see ühtse stiili taotlemisest pärast seda, kui olid juba alustanud lühendite numbriteks teisendamist). Numbrite tähendus kuupäevas (päev, kuu ja aasta) on eestikeelses tekstis reeglina küll ühesugune, aga tasub arvestada, et tänapäeval loevad paljud inimesed inglisekeelseid materjale, kus järjestus võib olla teistsugune - seepärast on kuunime väljakirjutamine, täispikkuses või lühendina, selgem. Kokkuvõttes: ma ei arva, et numbriline kuupäev oleks sobimatu, aga sõnaline on parem ja kui juba parandada, siis esimest teiseks, mitte vastupidi. Kuna viidetes taotletakse lühidust, siis on seal sobiv kasutada kuude lühendeid. --Minnekon (arutelu) 8. oktoober 2021, kell 12:46 (EEST)

Olen nõus Piksega, et "numbriga kirjutatud kuu kuupäeva ja aasta vahel on minu meelest üsna arusaadav", sõnalühendustega kuupäevade märkimises ma nõus ei ole. Ilukirjanduse näite tõin juhtumisi selle kohta, et seal tavaliselt ei lühendata sõnu, sealhulgas ka mitte kuude nimetusi (kui tegu pole mitte tsitaadi või mõne muu erijuhuga). Viidete kokkusurutud stiiliga olen nõus, sellepärast ühtlustasingi seal kuupäevad numbriliseks. Kuriuss (arutelu) 8. oktoober 2021, kell 14:22 (EEST)

Jah, numbrid on üsna arusaadavad, aga kuu nimi või selle lühend on veel arusaadavam. Numbri kasuks räägib lühidus, aga ka kuu nime või selle lühendi kasutamine on konkreetne esitus, see ei too kaasa mingit ülemäärast jutuvada (nagu oleks nt "selle raamatu autor on..."). Viites kuu nime või selle lühendi väljakirjutamist on kasutatud nii akadeemilises kirjanduses kui ka siin Vikipeedias. Ma arvan, et enne kuupäevade muutma asumist tuleks leida tugevam argument ühe või teise variandi sobimatuse kohta. Minnekon (arutelu) 8. oktoober 2021, kell 16:41 (EEST)

┌────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────┘ Mu meelest igati asjalik ettepanek; järgmise sammuna võiks juurutada topelt a, e ja u tähed (nt jan, jun, jul ...), kui Pärnuuitsilda väisav hr/pr Tartuvaim enne jäätulekut vetevoogudesse ei kao...☆☆☆—Pietadè ^Kaastöö 8. oktoober 2021, kell 17:02 (EEST)

:D Kuriuss (arutelu) 8. oktoober 2021, kell 19:50 (EEST)

Veel kord teoste pealkirjadest

Ühe artikli arutelulehel tuli taas juttu teoste pealkirjade jutumärgistamisest, dubleerin enda arvamuse ka siia.

Kõik praegu kehtivad pealkirjade kirjutamise reeglid on kirjas siin. Kuriuss (arutelu) 8. oktoober 2021, kell 19:17 (EEST)

Lp Pikne, olen endiselt seisukohal, et te tõlgendate reegli osa "Kui pealkiri seisab eraldi real (nt raamatu kaanel või tiitellehel, artikli peal), jäetakse jutumärgid panemata." valesti. On ju öeldud, et teose pealkiri jääb ilma jutumärkideta siis, kui ta seisab "raamatu kaanel või tiitellehel, artikli peal". See tähendab, et teose pealkiri jääb jutumärkideta siis, kui ta on konkreetselt SELLE teose ees/peal, MILLE pealkiri ta on (nt kogu kirjutis ongi see teos, mille kohal asub selle teose pealkiri). Kui teose pealkiri on mingi MUU artikli vahepealkirjaks (st artiklis räägitakse teosest, mitte artikkel ise ei ole viidatud teos), siis tuleb viidatud teose pealkirja ümber panna jutumärgid. Vikipeedia artiklites ei esitata tavaliselt mainitavaid täielikke teoseid endid, vaid ainult viidatakse neile (nt vahepealkirjades või sisutekstis), ja sellised teoste pealkirjad tuleb jutumärgistada. Kuriuss (arutelu) 8. oktoober 2021, kell 19:31 (EEST)

Tegelikult ma viitasin ennist teisele keelekorraldajate materjalile, kus räägitakse sellest asjast veidike täpsemalt. Mis puutub sellesse õigekeelsuskäsiraamatu tsitaati, siis seal on sulgudes toodud mõned näited eraldi real olevatest pealkirjast. Need on nähtavasti levinumad näited. Sa moonutad selle tsitaadi mõtet. Esiteks on tegu näidete loeteluga, mitte ammendava loeteluga, ning teiseks pole seal tingimuse "pealkiri seisab eraldi real" kõrval lisatingimust.

Teine keelekorraldajate materjal[7] (lk 182) täpsustab, et jutumärgid pole vajalikud, kuna kasutatud on juba teist sorti esiletõstu (pealkiri eraldi real). Et vajadus jutumärkide järele sõltuks sellest, mille juures täpsemalt on see eraldi rida, ei räägita samas midagi.

Juhin veelkord ka tähelepanu, et eeltoodud tavast tulenevalt ei kasuta me niikuinii jutumärke ka pealkirjades, mis on teostest rääkivate artiklite kohal. Pikne 10. oktoober 2021, kell 16:22 (EEST)

Jään oma seisukoha juurde, kuna just seda tõlgendust on õigeks pidanud ka kaks EKI keelenõu töötajat, kellega olen seda teemat keelenõu telefoni teel arutanud. Tsiteerisin ka täiesti täpselt õigekeelsuskäsiraamatut, ei mingit moonutust. Ühtlasi juhtisin tähelepanu sellele, et viidatud õigekeelsuskäsiraamat on kõige uuemate eesti keele reeglitega allikas. Kui selle ja mingite vanemate keelenõuannete vahel on vastuolu, siis peaks lähtuma uusimatest reeglitest. Kuriuss (arutelu) 10. oktoober 2021, kell 16:36 (EEST)

Sa väitsid, et "teose pealkiri jääb ilma jutumärkideta siis, kui ta seisab "raamatu kaanel või tiitellehel, artikli peal"". See pole õigekeelsuskäsiraamatust võetud tsitaadi tõlgendus, vaid oled tsitaadis esitatud tingimusele juurde mõelnud lisatingimuse.

Ma ei näe nende EKI materjalide vahel vastuolu. Ühes materjalis on lihtsalt lisaselgitus, mida teises pole.

Eravestlustest lähtuda on raske, kui mitte võimatu, eriti kui pole teada, mida täpselt ja mille peale EKI töötajad neis vestlustes on öelnud. Pikne 10. oktoober 2021, kell 17:03 (EEST)

Need "eravestlused" on olnud ametialased vestlused toimetaja ja keelenõu töötaja vahel. Mina küsin kahtluse korral EKI keelenõust nõu tavaliselt selleks, et sellest lähtuda, ja enamasti lähtungi, nii et lähtumine pole võimatu. Jah, ma mõistan, et oleksin pidanud paluma keelenõu töötajal meie vestluse protokollida. Eks mõnel järgmisel korral siis palun vastust ka kirjalikult. Kuriuss (arutelu) 10. oktoober 2021, kell 17:31 (EEST)

---

Seoses viimaste parandustega, vastasin siin: Arutelu:Moderna COVID-19 vaktsiin. Pikne 23. jaanuar 2022, kell 15:32 (EET)

Elulugu või elukäik?

Olen juba mõnda aega tähele pannud, et asendad isikuartiklites alapealkirja "Elulugu" alapealkirjaga "Elukäik". Uudishimuga küsin nüüd: "Mis vahet sa neil teed?" Ette tänades, Ursus scribens (arutelu) 23. jaanuar 2022, kell 16:41 (EET)

Teen seda vahet, et minu arusaamist mööda peaks elulugu olema enam-vähem korralik süstematiseeritud kirjutis, mis hõlmab proportsionaalselt kõiki inimese elu olulisi etappe ja saavutusi. Kui elulooks nimetatav kirjutis koosneb vaid mõnest lausest või on muudmoodi vaid fragmentaarne, siis on isegi "elukäik" selle kohta suure avansina öeldud, aga olgu pealegi. Teine, ja enamasti olulisem põhjus, miks ma vahel selle muudatuse teen, on ebaloogiline artikli liigendus. Ma mõtlen seda, et isikuartikkel tervikuna peaks olema elulugu, mis hõlmab eluloo osi, aga kui sama tasandi pealkirjadega on liigendatud nii "Elulugu", "Haridus", "Töö" kui ka "Tunnustus", siis jääb ju mulje, et haridus, töö ja tunnustus on mingid eluloost väljaspool seisvad-kulgevad asjad, ja ma ei saa sellega nõus olla. Kuriuss (arutelu) 23. veebruar 2022, kell 18:35 (EET)

Teose pealkiri

Ma ei paneks keskaegseid objekte, mis midagi kujutavad, jutumärkidesse teose pealkirjadena, sest need pole nii mõeldud. Isegi veel 20. sajandi algul loodud kunstiteosed olid pealkirjadeta, pealkirjad tekkisid siis, kui teos võeti kunstikogusse v muuseumi ja kataloogiti. St pealkirjad on tinglikud. Aga sotii artiklis need kooritoolide nikerdused on küll teosed, aga pole kataloogitud ja seega pealkirjadeta. Allkirja tekst oli mõeldud selgitama, mida nad kujutavad. Võtan jutumärgid ära. Evlper (arutelu) 9. veebruar 2022, kell 16:08 (EET)

Tänan tähelepaneku eest, aga olen vaid osaliselt nõus. Minu seisukoht on, et tänapäeval me käsitleme neid (nagu ükskõik millise ajastu taieseid) teostena ning tänapäevase eesti grammatika järgi on jutumärgid õigustatud. Kui me juba mainime pildiallkirjas, kes on konkreetse teose autor, siis oleks viisakas austada jutumärkidega ka selle autori teost. Nõus olen sellega, et seal, kus autorit pole märgitud, võib käsitleda nimetust üldistusena, ja sinna pole jutumärke vaja. Kuriuss (arutelu) 9. veebruar 2022, kell 16:24 (EET)

Keskaja kunst on ju valdavalt anonüümne ja autorita teose juures mõjub pealkiri kaunis veidralt. Teen ettepaneku edaspidi pigem kontekstist lähtuda. Evlper (arutelu) 9. veebruar 2022, kell 16:30 (EET)

Teostel võib olla ka kirjeldav nimetus, aga selle artiklis on teoste nimetusi ka minu meelest raske mitte pealkirjadena mõista. Narr narrimütsiga tundub liiga ebatäpne, võiks olla siis pigem puunikerdis narrimütsiga narrist vmt. Kas teose autor on teada või kuidas teos pealkirja sai, sellel minu meelest pole tähtsust. Pikne 9. veebruar 2022, kell 16:35 (EET)

Tallinn(a)–Tartu maantee

Mul oleks küsimus selle kohta. Nimelt suulises kõnes pole ma kunagi kohanud (või tähele pannud), et keegi nimetaks seda Tallinna–Tartu maanteeks ning seepärast näib see vorm äärmiselt veider ja väär. Muidu olen ise ka Kose vallast pärit ja nimetatud maanteega igati tuttav. Ivo (arutelu) 19. veebruar 2022, kell 21:24 (EET)

Kirjakeeles on selle konstruktsiooniga laias laastus nii, et kui liigisõna asub vahemikku näitavate kohanimede taga, siis on kohanimed omastavas käändes (nt Tallinna–Tartu maantee), aga nimetavas üldiselt siis, kui liigisõna asub kohanimede ees (nt bussiliin Tallinn–Tartu). Lauses oleks muidugi ilusam ka bussiliini kohta kirjutada "Tallinna–Tartu bussiliin", st viia liigisõna kohanimede taha. Kõnekeeles räägitakse igatviisi, grammatikareeglid ei ole seal nii olulised kui kirjakeeles. Kuriuss (arutelu) 19. veebruar 2022, kell 21:32 (EET)

Ma arvan, et nimetava käände eelistamine kõnekeeles on tulnud bussiliinisiltidest eeskuju võttes: seal on ilma liigisõnata (ja sel juhul õigesti) kirjas "Tallinn–Tartu" vms.Kuriuss (arutelu) 19. veebruar 2022, kell 21:44 (EET)

Mul lihtsalt sees kriibib, kui ma vaatan seda kirjakeelset (värd)vormi, sest see on nii võõras. Seepärast ei tõuse käsi seda ka nii kirjutama. Ivo (arutelu) 19. veebruar 2022, kell 22:09 (EET)

Tõepoolest pole märganud sellise variandi kasutatamist (see tähendaks ühe lisasilbi hääldamist niigi pikas väljendis), aga EKI keelenõuanne ütleb ka, et Tallinna-Tartu maantee on korrektne. --Minnekon (arutelu) 19. veebruar 2022, kell 23:22 (EET)

Ma tean, et see on korrektne. Lihtsalt see korrektseks arvatav asi näib samal ajal olevat nii vale, et ma tahaks siin pigem näha kirjakeele vormi muutmist, sest mitte keegi ei kasuta mitte kunagi sellist nimetust. Häälduselt oleks see ikkagi "tallinntartu maantee". Kõnekeeles tavaliselt küll "Tartu maantee", aga kirjakeeles võiks see olla juba selgelt liiga lihtsustav ehk päris nö hüüdnime manu ei läheks (rääkimata siis täisnimest, mis on juba nagu kas Hispaania kuningaks on "Felipe VI" või "Felipe Juan Pablo Alfonso de Todos los Santos de Borbón y Grecia"). Ivo (arutelu) 19. veebruar 2022, kell 23:41 (EET)

Minule näiteks ei kõla vale (tõsi, kõnekeeles pigem vähe kuuldud), ja kui mõtlema hakata, on selles oma loogika olemas. Sama on ka mitme tegelase järgi nimetatud ajaloosündmuse või leiutisega, et kasutatakse omastavalist liitmist: Molotovi-Ribbentropi pakt, mitte Molotov-Ribbentropi pakt (viimane oleks õige, kui pakti autoriks oleks keegi tropp nimega Molotov-Ribbentrop). Pakt sõlmiti kahe inimese vahel, maantee on kahe linna vahel... kuidagi nii? --Morel (arutelu) 20. veebruar 2022, kell 01:24 (EET)

Tarzani köis

Minu arust on Tarzani köis spordivahend, tarsaniköis aga taim. Urmas Laansoo eelistab ka viimast. Kas sellel muutusel on mingi põhjus? --Vihelik (arutelu) 23. veebruar 2022, kell 11:18 (EET)

Vastan. Kõigepealt peaksime selgeks tegema, mis vahe on eesti keele kontekstis taimeliigi ametlikul ja rahvapärasel nimetusel.

• Levinumate taimeliikide ametlikud eestikeelsed nimetused leiame eestikeelsete taimenimede andmebaasist. Tavaliselt on igal liigil üks, harvem mitu ametlikku eestikeelset vastet. Rahvapäraseid nimetusi sinna andmebaasi ei panda, sest need pole ametlikud nimetused. Tunnustatud botaanik Laansoo kuulub küll neid eestikeelseid nimetusi loovasse terminikomisjoni, kuid ta ei saa ei botaaniku ega terminoloogina mitte mingil moel sätestada taimeliikide rahvapäraseid nimetusi, sest need ei ole ametlikud.
• Rahvapärased nimetused on mitteametlikud ega ole fikseeritud mitte ühegi ametliku nimekirjaga, need kujunevad nagu rahvalooming ikka – rahva suus ja vabas kasutuses, kuid võivad koos keele arenguga ka areneda ja aja jooksul vormilt muutuda. Rahvasuus kujunenud nimetus kuulub eeskätt suulise rahvaloomingu hulka ja levib peamiselt kuulmispõhiselt; kuidas seda kirjas fikseeritakse (üles kirjutatakse), see võib sõltuda nii kirjutaja haridustasemest kui ka parasjagu kehtivatest keelereeglitest.
• Kunagise tarsaniköie keeleline areng nähtub näiteks 2006. aasta entsüklopeediast, kus on sõnaselgelt kirjas rahvapärase nimetuse kuju "tarzaniköis". See lähtub tähendusest: muidugi on kujundina mõeldud köit, mida kasutas Tarzan. Asjaolu, et Tarzani köis on ka spordivahend, ei sega kuidagi, sest mitmetähenduslikke ja kujundlikke väljendeid võib eesti keelest leida küll ja küll. Praegu kehtivate keelereeglite järgi tuleks kujund "Tarzani köis" kirjutada lahku ja Tarzan kui isikunimi suure algustähega. Seda toetab ka ametlike taimenimetuste kirjutamise reegel: "Isikunimedest tulenevad liigiepiteedid kirjutatakse suure algustähega, näiteks Lippmaa hunditubakas, Sosnovski karuputk." (vt https://et.wikipedia.org/wiki/Botaanika_terminoloogia_komisjon). Reeglipärast nimetusekuju "Tarzani köis" on ka praktikas kasutatud ja veebis levitatud, näiteks üldiselt korrektse keelega portaali Sisustusveeb artiklis "Toataimedega värskendad interjööri ja oma meeli".
• Rahvaliku nimetusena on kõik mainitud variandid õiged. Nagu võisite märgata, et visanud ma ammust nimetusekuju "tarsaniköis" artiklist välja, sest mõistagi on see rahvaloominguna aktsepteeritav. Paigutasin vaid praegustele keelereeglitele vastava variandi ettepoole. Kuid muidugi võin sinna lisada ka entsüklopeedias esitatud vahevariandi "tarzaniköis". Aitäh küsimuse eest! Kuriuss (arutelu) 23. veebruar 2022, kell 17:55 (EET)

Tänan vastuse eest, see oli ammendav. Kogenud toimetaja põhjalikkus:) --Vihelik (arutelu) 25. veebruar 2022, kell 14:13 (EET)

Ukraina-eesti tähetabeli parandus

EKI teatab, et ukraina-eesti tähetabelisse tehti parandus (ukraina г = h) 2022. aasta veebruaris.

Ukraina-eesti tähetabel pärineb Harald Rajametsa 1975. a koostatud tabelist, mida on aja jooksul parandatud, lihtsustatud ja lähendatud ukraina hääldusele. Juba selle koostamise ajal arutati, milline on sobiv vaste ukraina г-tähele, mida hääldatakse helilise [h]-häälikuna ja mille lähim vaste on eesti h. Tookord otsustati g-tähe kasuks, sest seda peeti ühemõttelisemaks – ukraina tollases tähestikus puudus [g]-häälikut märkiv täht, see-eest oli tugevat [h]-häälikut märkiv х-täht, mille eesti vasteks on samuti h (vokaalide vahel ja sõna lõpus vokaali järel hh).

Alates Ukraina iseseisvumisest on ukraina keele tähestikus taastatud [g]-häälikut märkiv ґ-täht ja Ukraina oma ametlikus latinisatsioonis kasutab г vastena h-d. See on ka rahvusvaheliselt üha enam levinud, mistõttu eesti vaste g tekitab kasutajates sageli küsimusi.

Seda arvesse võttes otsustas Emakeele Seltsi keeletoimkond teha ukraina-eesti tähetabelisse paranduse, kinnistades г vasteks h, näiteks Гаско = Hasko, Багмут = Bahmut. Põhimõtteliselt on kasutaja soovil ja konteksti arvestavalt võimalik vaste ka g. Otsus on avaldatud Emakeele Seltsi keeletoimkonna veebilehel.

Mõned näited kohanimedest, mida parandus puudutab (sulgudes ukraina nimi kürillilises tähestikus ja ametlikus latinisatsioonis): Drogobõtš → Drohobõtš (Дрогобич/Drohobych), Gorlivka → Horlivka (Горлівка/Horlivka), Krõvõi Rig → Krõvõi Rih (Кривий Ріг / Kryvyi Rih), Lugansk → Luhansk (Луганськ/Luhansk), Tšernigiv → Tšernihiv (Чернігів/Chernihiv), Užgorod → Užhorod (Ужгород/Uzhhorod).

Isikunimede näiteid: Bogdan → Bohdan (Богдан/Bohdan), Gavrõl → Havrõl (Гаврил/Havryl), Georgi → Heorhi (Георгій/Heorhii), Grõgori → Hrõhori (Григорій/Hryhorii), Oleg → Oleh (Олег/Oleh).

Vahendas Kuriuss (arutelu) 6. märts 2022, kell 23:09 (EET)

Veel näiteid:

• Belaja Tserkov – Bila Tserkva (Bila Tserkva)
• Borispol – Borõspil (Boryspil)
• Dnipro, Dnepr – Dnipro (Dnipro, endine Dnipropetrovsk)
• Drogobõtš – Drohobõtš (Drohobych)
• Gorlovka – Horlivka (Horlivka)
• Harkov – Harkiv (Kharkiv)
• Hmelnitski – Hmelnõtskõi (Khmelnytskyi)
• Ivano-Frankovsk – Ivano-Frankivsk (Ivano-Frankivsk)
• Kirovograd vt Kropõvnõtskõi
• Krivoi Rog – Krõvõi Rih (Kryvyi Rih)
• Kropivnitski – Kropõvnõtskõi (Kropyvnytskyi, endine Kirovograd)
• Lugansk – Luhansk (Luhansk)
• Lvov – Lviv (Lviv)
• Nikolajev – Mõkolajiv (Mykolaiv)
• Rovno – Rivne (Rivne)
• Zaporožje – Zaporižžja (Zaporizhzhia)
• Žitomir – Žõtomõr (Zhytomyr)
• Ternopol – Ternopil (Ternopil)
• Tšernigov – Tšernihiv (Chernihiv)
• Tšernovtsõ – Tšernivtsi (Chernivtsi)
• Užgorod – Užhorod (Uzhhorod)
• Vinnitsa – Vinnõtsja (Vinnytsia)

Vahendas taas Kuriuss (arutelu) 6. märts 2022, kell 23:12 (EET)

Plju oenne

Palju õnne, Keeletigu 2021 :)Sillerkiil (arutelu) 16. märts 2022, kell 21:33 (EET)

Aitäh! Aga sina oled ka tubli olnud: olen märganud, et oled Vikipeediat rikastanud tohutu hulga enda tehtud fotodega. Palju õnne! Kuriuss (arutelu) 16. märts 2022, kell 21:50 (EET)

Bibliograafia

Artiklis Laiuse kirik ja veel mõnes artiklis oli "Bibliograafia" viidete alaosa all, kuna nii ehk on selgem, et loetletud on need väljaanded, millele parasjagu viidatakse. Alaosasse "Kirjandus" käivad ka muud lugemissoovitused, mida pole allikana kasutatud. Pikne 24. aprill 2022, kell 16:32 (EEST)

Siin kerkib see probleem, et kui alaosale Viited järgneb mingi loend ja selles juhtub olema mingi viide, siis läheb see päris alla... ☆☆☆—Pietadè ^Kaastöö 24. aprill 2022, kell 17:20 (EEST)

Ma arvan, et sellest ei teki probleemi, kui hoida selline liigendus võimalikult lihtne. Kardan, et probleemid võivad hoopis siis tekkima hakata, kui me näitame eeskuju, et nii ongi kõige õigem liigendada. Näiteks olen märganud, et "Välislinkide" hulgas kiputakse kasutama omakorda alapealkirja "Meedia" või "Meediakajastus" vms, mis on minu arvates tarbetu lisaliigendus, sest üldiselt saab ju lugeja välislingi allikale pilku heites niigi aru, kas tegemist on meedia või mittemeediaga. Kuriuss (arutelu) 24. aprill 2022, kell 19:16 (EEST)

"Välislinkide" all küll on lisaliigendus üsna tarbetu. See näitab enamvähem alati, et välislinke on korjatud liiga valimatult ja liiga palju. Aga kasutatud kirjandust muu kirjandusega kokku panna pole minu meelest siiski päris korrektne. Nii teeme viidete kasutamise ja õige allika leidmise keerulisemaks. Inglise vikis on see vahe selgem. Meie "Kirjandusele" vastab seal "Further reading" ning viidete juures on seal eraldi "Sources", "Bibliography" vmt. Pikne 25. aprill 2022, kell 17:22 (EEST)

"Further reading" on meil olnud "Lisalugemist" (vähemalt ma olen kümne aasta pikkuste vaatluste käigus selle korduvat esinemist täheldanud), miks see peaks "Bibliograafia" olema? Kuriuss (arutelu) 25. aprill 2022, kell 17:30 (EEST)

"Lisalugemist" esineb küll, nähtavasti otsetõlkena ingliskeelsetest artiklitest, aga see on siin harv (praegu 163 artiklis). Oluliselt levinum on vormistusreeglites fikseeritud "Kirjandus", mille all on samamoodi loetletud selliseid materjale, mida enamasti allikana pole kasutatud.

"Bibliograafiat" ma olen mõnes kohas kasutanud inglise viki eeskujul vastupidi kasutatud kirjanduse kohta. Ei pea olema tingimata "Bibliograafia", võib olla ka "Allikad" vmt, aga mingit eristavat pealkirja oleks tarvis. Pikne 25. aprill 2022, kell 17:47 (EEST)

Kui tegu on muude kasutatud allikatega, siis seni nähtutest on mulle meeldinud "Muud allikad". Teie siinkirjutatust jäi mulle aga mulje, et soovite teha vahet, kas teatud teoseid on kasutatud artikli allikatena või need on on pakutud välja lihtsalt lisalugemiseks, mitte kasutatud allikatena. Leian, et just selguse pärast ongi ju parimad "Muud allikad" ja "Lisalugemist", mitte liiga üldine "Bibliograafia". Kuriuss (arutelu) 25. aprill 2022, kell 17:54 (EEST)

No "Lisalugemise" asemel me kasutame juba enamvähem läbivalt pealkirja "Kirjandus". Seda oleks keeruline muuta. Ideaalseid pealkirju ei pruugi leiduda, inglise viki juhendis ka välja toodud, et levinumatel variantidel on puudusi (en:MOS:REFERENCES). Peamiselt eristab minu meelest lihtsalt see, kui üks kirjanduse loetelu on viidete all ja teine eraldi.

"Muud allikad" esineb praegu 40 artiklis, mille ühine joon paistab olevat, et lisaks reasisestele allikaviidetele on veel mingi allikas, mille puhul on jäetud täpsustamata, kus täpselt on seda allikat kasutatud. Selline puudulik viitamine tuleks parandada. Kui kõigile loetletud allikatele on ühtviisi korrektselt viidatud, siis on "Muud allikad" arusaamatu. Pikne 25. aprill 2022, kell 18:26 (EEST)

Mul on jäänud mulje, et sinna pannakse allikad, millele pole tekstis otseselt viidatud või millele ei saa mingil põhjusel nõuetekohaselt viidata, kuid mida on kasutatud näiteks teemast parema ülevaate saamiseks enne artikli koostamist. Pakun, et "Muude allikate" kampa tuleks võtta ka "Allikad". Aga "Allikad" ei ole "Viidete" jaotise olemasolul ju asjakohased, sest viited ja viidatud allikad on samuti allikad. Kuriuss (arutelu) 25. aprill 2022, kell 18:35 (EEST)

Kui materjali artikli koostamisel otseselt kasutatud pole, siis pole see ju ka päriselt allikas ja võiks olla ennem juba alaosas "Kirjandus". Allikad iseeneset võivad olla viidetest eraldi, kui lühiviide juhatab edasi allika bibliokirje juurde, nii nagu samas Laiuse kiriku artiklis. Iseasi küll, et eri viidete erinev vormistus jätab jällegi soovida. Vt ka vormistust mõnes ingliskeelses artiklis, nt en:Fyodor Dostoevsky ja en:Moses. Pikne 25. aprill 2022, kell 19:06 (EEST)

"Kui materjali artikli koostamisel otseselt kasutatud pole, siis pole see ju ka päriselt allikas" – sellega ma pole päris nõus, sest kui kirjutaja on saanud artikli kirjutamiseks teemast hea ülevaate allikast, mida pole näiteks artikli lühiduse tõttu otsese tekstiviitena kasutatud, siis see allikas võiks ju muu allikana/kirjandusena ikkagi kirjas olla. Või siis jaotises "Lisalugemist". Mul on üsna ükskõik, kui täpselt neid määratleda (ma ei kipu neid kuigi tihti määratlema), pean oluliseks vaid seda, et artikli teemast huvitujad ei jääks väärtusliku allika vihjest ilma, kui artikli koostaja seda kord juba märkimisväärseks allikaks on pidanud. Muide, sattusin ükskord sellise artikli otsa, kus oli kolm (!) jaotist "Bibliograafia" – see oli liig mis liig! Ärge nüüd küsige, mis artikkel see täpsemalt oli, ma tõesti ei mäleta. Aga see on üks põhjusi, miks ma olen hakanud kõiki "bibliograafiaid" vaatama palju kriitilisema pilguga. Teine põhjus on see, et bibliograafiad kuuluvad pigem teadusliku käsitluse juurde, aga Vikipeedia ei ole kindlasti teaduskirjandus. Kuriuss (arutelu) 25. aprill 2022, kell 19:26 (EEST)

Jah, ütlesingi, et võiks tõsta teise alaosasse, kui tegu pole või ei paista olevat allikaga. Ei pea kirjet ära kustutama.

Üks "Bibliograafia" artikli kohta ehk siiski pole liiga palju. Viitamisel Vikipeedia iseenesest võtab teaduskirjandusest snitti. Aga veelkord, ei pea tingimata kasutama sõna "Bibliograafia". Ma soovin lihtsalt, et seda ei asendataks parema sõna puudumisel mehaaniliselt ükskõik millega. Sattusin nüüd näiteks ühte artiklisse, kuhu sinu paranduse järel oli jäänud järjestikku kaks "Kirjandust" ja lisaks veel samasisuline "Lisalugemist" (Eri:Püsilink/5578098). Pikne 25. aprill 2022, kell 19:59 (EEST)

Kolm "bibliograafiat" on ju rohkem kui kaks "kirjandust", nii et minu saavutus pole mingi rekord, mida esile tõsta. :) Kuriuss (arutelu) 25. aprill 2022, kell 20:03 (EEST)

Veel viitamisest

Kuna Pikne jälle viitamise jutuks võttis, siis võtan veel kord kokku, mida ma selle kitsaskohtadeks pean.

Pikne: "Viitamisel Vikipeedia iseenesest võtab teaduskirjandusest snitti." – Minu arvates on see väga halb ja vale. Mina soovin, et see ei oleks nii. Veel seitse-kaheksa aastat tagasi ju polnud nii, Vikipeedia juhend lubas kasutada igasuguseid viitamissüsteeme, soovitas vaid, et ühe artikli piires kasutataks ühesugust süsteemi. Mis oli ju igati mõistlik põhimõte. Ma ei saa aru, miks ja kellel oli vaja viitamine "teaduskirjandusest snitti võtvaks" pöörata? Üldkeelne veebientsüklopeedia on eesti keeles, aga järsku oli sinna vaja teaduskirjanduses kasutatavat ja välismaist viitamist matkivat viitamissüsteemi. Miks? See ei ole ju areng, vaid taandareng.

1. Kuna tegu pole teaduskirjandusega, ei tohiks nõuda ka teaduslikule pretendeerivat viitamist.
2. Mitteteaduskirjanduse viidetes autorite eesnimede (kui tegelik eesnimi on teada) äratapmine on tänapäeval kuritegu. Kui keegi ei kannata inimeste eesnimede väljakirjutamist, siis mingu kuskile raamatukogukartoteeki ja nautigu initsiaale. On juhtumeid, kus näiteks "Sepp, K." võib tähistada paarikümmet autorit. Lisaks meenutab perekonnanime eespool esitamine nõukaaegset pöördumist. Meie imeline arvutiajastu aga annab meile uusi tehnilisi võimalusi, tänu millele pole enam vaja ja ei tohiks ka eelistada mitteteadusviidetes perekonnanime etteasetamist ja eesnime asemel initsiaaliga piirdumist.
3. Eriti jabur on see, kui "teaduskirjandusest snitti võttes" lõhutakse viidetes ajakirjandusväljaannete kuupäevi (aasta viite eesosas, aga kuupäev ja kuu viite tagaosas). Olen sellist viitamist kohanud Vikipeedias sadu kordi. Selline jaburus teeb sõnale "teaduslik" ikka väga häbi. Kuriuss (arutelu) 25. aprill 2022, kell 20:26 (EEST)

Midagi sellist: https://et.wikipedia.org/wiki/Osamu_Dazai ? Siin pole kuud ka mainitud. Astromaailm (arutelu) 25. aprill 2022, kell 20:47 (EEST)

Ei, sellist kuupäevade lõhkumist, mida ma silmas pidasin, see näide päriselt ei illustreeri. Kui leian järgmise sellise, siis panen siia näitena kirja. Kuriuss (arutelu) 25. aprill 2022, kell 21:09 (EEST)

Eespool mulle jäi mulje, et pealkiri "Bibliograafia" osutab sinu meelest sellele, et artiklis on justkui teadustekst. Võib-olla ma ei saanud õigesti aru. Kui on loetletud bibliokirjeid, siis bibliograafiaga bibliograafianimestiku tähenduses on minu meelest tegu iseenesest sõltumata sellest, mis eesmärgil on see nimestik parasjagu koostatud.

Kui ütlesin eespool, et snitti on võetud teaduskirjandusest, siis pidasin silmas, et viitamine ühes viidatud allikate loetlemisega iseenesest on omane eeskätt teaduskirjandusele. Muud tüüpi tekstides, sh muudes entsüklopeediates nii väga ei viidata. Vikipeedias on leitud, et viidata tuleks enamvähem kogu tekst. Kui kord juba viiteid kasutame, siis kuidas üldjoontes teisiti kui teaduskirjanduses me seda ikka teha saaks. Ma ei saa eriti aru, mille põhjal sa teed vahet teaduslikul ja mitteteaduslikul viitamisel. Kasutatakse lihtsalt eri vormistusi, ka teadustekstides. Kirjanduse loetelus pannakse küll sageli perekonnanimi ja aasta ettepoole ning võidakse ka eesnimed lühendada. Miks nii tehakse, on iseenesest üsna ilmne: kui bibliokirjed on tähestikuliselt järjestatud ja neile viidatakse parasjagu perekonnanime ja aastaarvu järgi, siis on nii õiget kirjet lihtsalt oluliselt kergem leida. Eesmärk on seejuures eristada allikaid, mitte autoreid. Pikne 26. aprill 2022, kell 19:27 (EEST)

Tänan, Kuriuss, Sa teed tõesti head tööd artiklite keeletoimetamisel. Mul on siiski mõned kommentaarid ja ettepanekud. Artiklis Vello Viirsalu oled vahepealkirja "Publikatsioone" asemel eelistanud "Artikleid". Viimane tundub ehk tõesti eestipärasem (ehkki on ju õigupoolest samuti laensõna), ent ei ole sisuliselt täpne, kuivõrd toodud kirjatööde loendis on nii 30-leheküljeline brošüür kui 456-leheküljeline raamat, ent mitte ühtegi otseselt artikli formaadis kirjutist. Õiguslikus tähenduses saaks ilmselt öelda "Teoseid". Samas minu keeletaju jaoks kõlab "teos" üpris pretensioonikalt, eeldades midagi kapitaalsemat kui õhuke brošüür. Sestap tundus mulle "publikatsioon" nii sobivalt neutraalne kui ka sisuliselt täpne. Ent ilmselt on ka konkureerivaid kaalutlusi. PS. Selliseid muudatusi ei peaks ehk pelgalt pisiparandusteks liigitama.--VillaK (arutelu) 13. juuni 2022, kell 14:11 (EEST)

Sekundeerin. --Andres (arutelu) 13. juuni 2022, kell 14:38 (EEST)

Mina olen allikate ja muu kirjanduse eristamise lahendanud nii. Kui on viidatud allikale, mis kirjandusnimestikku ei sobi, olen pannud täiskirje ainult viitesse. Allikate loendit ei olegi tarvis, sest need on viidetest näha. --Andres (arutelu) 13. juuni 2022, kell 14:38 (EEST)

Viidetest on näha siis, kui parasjagu on kogu bibliokirje viitesse kirjutatud. Viidatud allikate loetelu on vaja siis, kui kasutatakse näiteks lühiviiteid kujul "Tamm 2020". Pikne 13. juuni 2022, kell 21:50 (EEST)

Siis saabki kirjanduse nimekirjast näha, mis see on. --Andres (arutelu) 14. juuni 2022, kell 00:58 (EEST)

Nojah, aga siis on viidatud allikad loetletud läbisegi muu kirjandusega. See pole päris korrektne. Vt selle kohta eespoolt. Pikne 14. juuni 2022, kell 21:54 (EEST)

Meie eesmärk ei ole minu meelest mitte loetleda viidatud kirjanduse kõrval muud kirjandust, vaid anda teemakohase kirjanduse loetelu. See, et mõnele allikale viidatakse, ei anna põhjust seda loetelust välja jätta. --Andres (arutelu) 15. juuni 2022, kell 03:24 (EEST)

See iseasi. Mina kirjutasin eespool sellest, miks on viidatud allikate jaoks mõnikord eraldi loend tehtud. Pikne 17. juuni 2022, kell 20:13 (EEST)

Done

Lugesin märtsikuu palveid alles täna (käin Seal väga harva) ja viisin soovitud parandused sisse ;-) ☆☆☆—Pietadè ^Kaastöö 3. mai 2022, kell 13:48 (EEST)

Aitäh! Kuriuss (arutelu) 11. mai 2022, kell 15:46 (EEST)

"nad sattuvad" vs "nad satuvad"

Kuriuss, ole hea, vaata Arutelu:Hirvekütt vaiet artikli viimase redaktsiooni kohta. Ka Google'i otsing kahtleb "nad sattuvad" õigekirjas. Ette tänades, Ursus scribens (arutelu) 24. juuni 2022, kell 12:39 (EEST)

Siin ei ole ju asi mitte õigekirjas, vaid kirjutaja ja keeletoimetaja eelistustes. Probleem on pigem selles, kas parandada õige õigeks. --Andres (arutelu) 25. juuni 2022, kell 12:50 (EEST)

Kui "nad sattuvad" on õigekirja normile vastav, siis on iseasi. Minus tekitas see igatahes võõristust. Ursus scribens (arutelu) 25. juuni 2022, kell 13:43 (EEST)

Mõlemad on õiged jah. https://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=sattuma&F=M https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/sattuma/1 --Astromaailm (arutelu) 25. juuni 2022, kell 13:47 (EEST)

Värvuste võõrkeelsed nimed

Vaatasin, et oled Baklažaanililla artiklist variatsioonide osast kursiivi ära koristanud, siiski oleks vaja võõrkeelseid värvinimetusi muust tekstist eraldada. Miks see eraldaja ei võiks olla kursiiv? Tahaksin tagasi panna Evlper (arutelu) 19. september 2022, kell 20:37 (EEST)

Grammatikareegli järgi ei peaks võõrkeelseid nimesid ja pealkirju muust eestikeelsest tekstist kursiiviga eristama, vaid neid kirjutatakse ülejäänud tekstiga ühtemoodi (nt püstkirjas, kui põhitekst on püstkirjas). Vahet tuleb teha aga võõrkeelsetel põhivärvide nimetustel ja toonide pärisnimedel. Võõrkeelsed nimetused käivad eestikeelses tekstis tsitaatsõnadena kursiivis (nt red, green), kataloogides kasutatavad nimed aga mitte (nt Periwinkle, Bleu de France, Silver Lake Blue jne). Mu mõte oli säilitada kataloogides esitatud võõrkeelsed nimed nimena, kui ma aga eksisin ja võtsin ära kursiivi mõnelt tsitaatsõnalt (üldnimelt ehk nimetuselt), siis võib muidugi kursiivi tagasi panna.

Tänan Teid endiselt väga kõigi asjalike värvainete ja värvitoonide artiklite eest! Kuriuss (arutelu) 19. september 2022, kell 23:10 (EEST)

Need värvitoonide pärisnimed on väga sageli ühtlasi värvide nimetused selles keeles, nagu näiteks Periwinkle tähendab samal ajal nii igihalja kui igihalja õie värvi lillakassinist, nii et palun luba jätta kursiivid alles. Evlper (arutelu) 19. september 2022, kell 23:29 (EEST)

Ütlen siis lihtsamalt. Kui kirjutate need nimetusena (väikeste algustähtedega), siis on kursiiv/tsitaatsõnad õigustatud. Kui kasutate kataloogis kasutatud suurte algustähtedega nimesid, siis on õigustatud püstkiri. Kuriuss (arutelu) 19. september 2022, kell 23:37 (EEST)

Ehk siis tohiks jutumärkidesse panna? sest kui keset eestikeelset lauset tuleb samas kirjastiilis mingi võõrkeelne sõna, siis on see ikkagi mõnevõrra arusaamatu. Evlper (arutelu) 19. september 2022, kell 23:47 (EEST)

Või, mis siin ikka keerutada. Tahan rikkuda õigekirjareeglit tekstist parema arusaamise huvides ja teha seda värviartiklites läbivalt. Pantone lehel on ingliskeelsed kirjas läbiva suurtähega, millise kirjaviisi olen säilitanud. Jaapani nimedes väiketähed, saksakeelsetes esisuurtäht ilma artiklita. Mis sest, et need on pärisnimed, need on ka tähendusega sõnad ja eriti ingliskeelseid ma arvan, ei tajuta nimedena, vaid tõlgitakse oma peas ära. Seejuures eelistaksin kursiivi jutumärkidele, sest see on visuaalselt vähem mürarikas. Näiteks EKSS lehel on ka püstkirja ja kursiiviga eristatud sõna selgitus ja näiteväljendid ning -laused. Evlper (arutelu) 20. september 2022, kell 00:03 (EEST)

Miks toonide nimetusi pärisnimedeks pidada? Minu meelest ainult suure tähe põhjal ei saa selle üle otsustada ja värvuste ingliskeelseid nimetusi võiks pidada nimetusteks sõltumata sellest, kas mõni allikas neid parasjagu juhtumisi läbiva esisuurtähega kirjutab. Suur täht iseenesest on veel näiteks taksonite ladinkakeelsetes nimetustes ja näiteks saksa nimisõnu võib tsitaatsõnadena ka eesti keeles suure tähega kirjutada. Ingliskeelsetes katalooginimetustes või tootenimetustes võivad värvitoonid olla suure tähega, aga neid võib inglise keeles nähtavasti ka väikese tähega kirjutada. Paistab, et inglise vikis on püütud kasutada tavalise teksti sees pigem väikest tähte, v.a nimetuses sisalduva pärisnime puhul (nt Turkey red). Ma arvan, et siin võiks teha samamoodi ja võiks korrigeerida ühtlustamise eesmärgil ka nende katalooginimetuste kirjapildi. Pikne 20. september 2022, kell 21:04 (EEST)

M.I.A.

Hei, Kuriuss! Tahtsin küsida paar küsimust sinu muudatuse kohta artiklis M.I.A.. Tema päris eesnimi on Mathangi, ent igapäevaelus kasutab ta hüüdnime Maya, mis on ka teistes vikides jutumärkides ära märgitud. Siit ka küsimus: kas eesti keeles ei või hüüdnimesid jutumärkidesse panna? Kui mitte, kuidas saaks tema hüüdnime artikli sissejuhatuses mainida? Ning miks panid sa "MBE" sissejuhatava lõigu lõppu? Ellenlbbh (arutelu) 13. oktoober 2022, kell 22:57 (EEST)

Eestis keeles pole tõesti soovitatud kasutada inimese hüüdnime jutumärkides ametliku ees- ja perekonnanime vahel. Sellest on olnud EKI Keelenõuvaka nõuannetes juttu, aga nüüd on maksumaksja raha eest aastakümnete jooksul keelekasutajate jaoks koostatud Keelenõuvakk kahjuks ära peidetud, nii et ma ei saa sealset pikemat selgitust siia kopeerida (millest on kahju, kuna see oli väga arukalt ja selgelt sõnastatud). "Mathangi Arulpragasam[1] (sündinud 18. juulil 1975), tuntud kui M.I.A. ..." on minu arvates hea ja asjalik sõnastus.

MBE panin lõppu sellepärast, et Vikipeedia isikuartiklites ei peaks isikuartikli algust risustama isiku tiitlitega nime ees (eks paljudel leiduks neid tiitleid koguni mitu), vaid kõiki isikuid tuleks artikli alguses tutvustades käsitleda kui võrdseid – ainult nende ametliku kodanikunimega. Lisaks on nime külge kõikvõimalike tiitlite pookimine omane küll mitmele suurele keelele, aga mitte eesti keelele. Päritud, ameti- või tunnustustiitli mainimine on oluline, aga parem on see lisada põhimääratluse lõppu kui isikunime ette või taha. Kuriuss (arutelu) 15. oktoober 2022, kell 13:28 (EEST)

Seda MBE-d peaks üldse mumeelest täislausega välja kirjutama. Vikipeedias ei ole vaja väljenduda lühendites, mida nõudis paberteoste ruumipuudus. Pealegi on see lühend võõrkeelne. Adeliine (arutelu) 15. oktoober 2022, kell 18:00 (EEST)

Jah. 15. oktoober 2022, kell 19:26 (EEST)

Minu meelest ka on hüüdnime kasutamine jutumärkides ameerika komme, mis eesti kirjakeeles puudub. Pealegi ei ole see ühemõtteline. Leian, et Vikipeedias tuleb seda vältida.

Suurbritannias on teatud ordenite puhul komme nende lühendit nime ees kasutada. Meil seda kommet ei ole, sellepärast leian, et piisab märkimisest tunnustuste all. Küll aga on meil komme kasutada tiitleid "lord" ja "Sir" ("sir"). Vabadusristi puhul on selline komme olnud ja Vikipeedia seda järgib. Aga ma ei ole märganud, et mujal seda praegu kasutataks. Ma kahtlen, et Vikipeedia peaks seda tegema. --Andres (arutelu) 15. oktoober 2022, kell 18:46 (EEST)

Nõus, Vikipeedia ei peaks Vabadusristi kavaleri tähist esitama artikli alguses isiku nime kõrval. Kuriuss (arutelu) 15. oktoober 2022, kell 19:26 (EEST)

Toimetamismallidest

Mul on see palve, et kui sa artikli juba nagunii läbivalt keeleliselt ära toimetad, siis palun võta pärast vastav mall ka päisest välja, kui just mingeid ilmselgeid kysitavusi ei jää. Teisiti see niigi hiiglaslik hulk toimetamismärkustega artikleid ei vähenegi.

- Neptuunium ❯❯❯ arutelu 28. november 2022, kell 15:19 (EET)

Jah, ma teen seda, kui saan läbivalt toimetatud ja jään artikliga üldiselt rahule. Kuid kui jääb kahtlasi kohti, mida ma ei viitsi parasjagu põhjalikumalt uurima-kontrollima hakata, siis muidugi mitte. Tõsi, vahel ei tule meelde mallidega sehkendada. Kuriuss (arutelu) 28. november 2022, kell 15:22 (EET)

Linna ja osariigi järjestus

Lugupeetud kasutaja Kuriuss. Elulooartikli esimeses lauses kirjutatakse sünnikoha/surmakoha puhul esmalt linn, seejärel alles osariik ja riik. Velirand (arutelu) 13. detsember 2022, kell 09:52 (EET)

Paar aastat tagasi on sel teemal kuskil arutelus juttu olnud ja minu mäletamist mööda jäi nii, et elavatel isikutel käivad kohamäärused kohakäändes ja eesti keelele omaselt järjekorras suuremalt väiksemale: (riik,) osariik/maakond ees ja asula selle järel; surnud isiku puhul aga nimetavas käändes, liigisõnadeta ja järjekorras väiksemast suuremani. Minu mäletamist mööda Andres kinnitas ka seda. Või on kuskil fikseeritud, et kohamäärused ei või olla järjekorras suuremalt väiksemale? Kuriuss (arutelu) 13. detsember 2022, kell 09:59 (EET)

Aga seni on niimoodi tehtud, et linn on ikka esimesena. Selle mainitud arutelu võiks muidugi üles otsida. Kui ma nüüd õigesti mäletan, siis kunagi Te ühes arutelus kirjeldasite uute kasutajate tüüpvigu ja tõite esile selle, et nad kirjutavad osariigi enne linna. Velirand (arutelu) 13. detsember 2022, kell 10:05 (EET)

See arutelu, mida ma silmas pidasin, oli vist üldises arutelus ja selle algataja oli kindlasti keegi teine, kes imestas, et miks riik/osariik on asulast eespool. Ja Andres kinnitas kuskil selle arutelu käigus, et jah, nii ongi eesti keeles kombeks (vms). Aga ma ei viitsi seda vana arutelu praegu otsima hakata, see võib võtta kaua aega. Kuriuss (arutelu) 13. detsember 2022, kell 10:10 (EET)

Mingi selleteemaline arutelu oli siin. Ivo (arutelu) 13. detsember 2022, kell 14:06 (EET)

See arutelu oligi. Ainult et ma mäletasin arutelu algatajat valesti. Velirand (arutelu) 13. detsember 2022, kell 14:36 (EET)

Linn on osariigist eespool siis, kui nende vahel on koma ja ei kasutata kohakäändeid. Avalauses sulgudes on nii surnud inimeste puhul. Seal sulgudes võiks iseenesest piirduda ka ainult linna äratoomisega, nagu selles varasemas arutelus juttu oli. Pikne 13. detsember 2022, kell 18:48 (EET)

Aitäh, Ivo, otsimisvaeva eest! See on jah just see arutelu, mida ma silmas pidasin. Kuriuss (arutelu) 13. detsember 2022, kell 22:36 (EET)

Poeet ja ärimees

Sõna "poeet" pole ju eesti keeles ebasoovitatav, ega? Miks seda artiklitest välja roogid?

Sama küsimus sõna "ärimees" kohta. Juhin ka tähelepanu, et kõik äri alal tegutsevad inimesed ei ole ise ettevõtjad (vt Kategooria arutelu:Ettevõtjad). Näiteks ei näi olevat põhjust nimetada Dmitri Medvedevit ettevõtjaks (parandasid millegipärast nii lehel 14. september). Pikne 18. detsember 2022, kell 16:44 (EET)

Rookisin välja peamiselt määratlusest, sest põhitermin on eesti keeles "luuletaja" ja "poeet" on selle lüürilise nüansiga sünonüüm.

Ettevõtja kohta nii palju, et vähemalt Eesti äriseadustikus on põhitermin "ettevõtja", kaugeltki mitte täielikku sünonüümi "ärimees" kasutatakse Eestis mingi tunnustuskonkursi kategooriate nimetusena. Välismaalaste kohta see otseselt ei kehti, kuid me peaksime samade/sarnaste funktsioonide täitmist ikkagi vaatlema võrreldavana ja nimetama võrreldavalt. Kas on alust arvata, et Dmitri Medvedevil pole mitte kunagi olnud mõnes ettevõttes sellist osalust, et teda saaks käsitleda ettevõtjana? Kuriuss (arutelu) 18. detsember 2022, kell 16:56 (EET)

Ma arvan, et neid sõnu ongi kasutatud siin nii Eesti inimeste kui ka välismaalaste kohta samades üldkeele tähendustes (vt EKSS: ettevõtja, ärimees). Medvedevi artiklis on öeldud, et ta on olnud ühes ettevõttes õigusdirektor ja teises nõukogu liige, muud ma praegu ei leidnud. Veel näiteks lehel Surnud 2020 nimetatud David Sterni kohta ma ei leia esimese hooaga, mille põhjal teda otseselt ettevõtjaks nimetada. Sellised parandused tuleks üle kontrollida.

Võib-olla küll, et sõna "poeet" on veidike lüürilisem, aga ÕS-is seda luulekeelseks siiski märgitud ei ole. Mulle tundub see asjatuvõitu õige õigeks parandamisena. Pikne 18. detsember 2022, kell 17:26 (EET)

Sama küsimus ka sõna "kahanema" kohta. Mille poolest on näiteks siin rahvaarvu kohta "vähenema" parem? Vähemasti ÕS-i näidete järgi näikse, et hulga või aruvulise suuruse kohta sobivad ühtviisi mõlemad sõnad. Pikne 7. veebruar 2023, kell 20:39 (EET)

Jah, ka see on entsüklopeedia neutraalse ja üheselt mõistetava ehk entsüklopeediasse sobiva asjaliku keelekasutuse ja semantika küsimus. Tuleb arvesse võtta, et põhitasandi mõiste on "vähenemine", aga "kahanemine" on selle sünonüüm vaid piiratult (st iga kahanemine on vähenemine, aga kaugeltki mitte iga vähenemine pole kahanemine). Kahanevad, st tõmbuvad kokku, teatud materjalid (nt toores puit kuivades või villane kampsun liiga kuuma veega pesemisel või karmil tsentrifuugimisel), aga mitte arvud, mõõdud ega näitajad (nt puidu ruumala ei kahane, vaid väheneb; mõõtudel on etalonid ja kahanemine oleks nende põhimõtte vastane). Kui me kirjutame, et lindude arv kahaneb, siis semantiliselt tähendab see, et me ütleme, et lindude arv väheneb kahanemise teel, aga see väide pole ju õige.

Lisalugemiseks soovitan mullu eesti keeles ilmunud Hayakawa aimeraamatut "Keel mõttes ja teos", kus on muidu keerulisi semantikateemasid käsitletud väga lihtsalt ja üldarusaadavalt. Kuriuss (arutelu) 16. veebruar 2023, kell 18:11 (EET)

Ahjaa, seda ka veel, et ÕS on küll kirjakeele normi alus, aga kõik selles leiduvad märksõnad ja näited pole mõeldudki igasse konteksti ja stiili sobima. No näiteks on ÕS-is ka argikeelne väljend "lõhki laenama", aga entsüklopeedilises teatmetekstis kasutamiseks pole see piisavalt neutraalne keelend. Või ÕS-is leiduv näide "kolakas kummut" – "kolakas" on nüansiga sõna, mis entsüklopeediasse tavaliselt ei sobi. Kuriuss (arutelu) 16. veebruar 2023, kell 18:29 (EET)

Mulle tundub, et tegu on siiski sinu isikliku stiilieelistusega. Vähemasti ÕS-i ja EKSS-i järgi "kahanema" tegelikult ei tähenda ainult füüsilist kahanemist. Teatud sõnad ei sobi küll asjalikku teksti, kuna on näiteks liialt hinnangulised või siis tõesti argikeelsed (ÕS-is väljendi "lõhki laenama" vastav märge), aga siin ei näi asi olevat selles. Pikne 16. veebruar 2023, kell 18:55 (EET)

Vahetus läheduses

"Vahetus läheduses" on osadel juhtudel täiesti sobiv väljend. Seda ei pea igal pool asendama sõnaga "lähedal". Velirand (arutelu) 31. detsember 2022, kell 12:33 (EET)

Muutsin seal, kus see on kantseliit. Kuriuss (arutelu) 31. detsember 2022, kell 14:02 (EET)

Lisaks oleks huvitav teada, kustmaalt läheb "läheduse" ja "vahetu läheduse" piir? "Enamuse" ja "valdava enamuse" piir? "Kohe" ja "koheselt" piir? "Varem" ja "varasemalt" piir? Kuriuss (arutelu) 31. detsember 2022, kell 14:08 (EET)

Minu meelest tähendab "vahetus läheduses" midagi sellist nagu "kohe kõrval" või "juures". "Lähedal" võib aga olla kilomeetreid eemal. Velirand (arutelu) 31. detsember 2022, kell 14:48 (EET)

Kui mingitel linnadel või riikidel on ühine piir, siis oleks asjalik öelda, et üks linn (või riik) külgneb teisega. Kui nii suurt täpsust pole vaja taga ajada, siis on alati parem öelda "lähedal". Muide, sattusin just hiljuti mingi artikli otsa, kus oli öeldud, et üliku maja asus linnamüüri vahetus läheduses. Kui ta maja oli linnamüüri külge ehitatud, siis öeldagugi nii, aga ilmselt siiski ei olnud. Nii et miks siis "linnamüüri vahetus läheduses", kui see oli "linnamüüri lähedal"? Mulle on õpetatud, et "vahetu lähedus" on enamasti siiski umbluu, peenutsev kantseliit, ning kindlasti mitte hea ja asjalik stiil. Kuriuss (arutelu) 31. detsember 2022, kell 15:15 (EET)

"Kohe" ja "koheselt" ning "varem" ja "varasemalt" on samatähenduslikud. Nagu Velirand ütles, siis "vahetus läheduses" aga pole lihtsalt "lähedal", vaid "väga lähedal, (peaaegu) kõrval". "Enamus" on 50+ %, "valdav enamus" on sellest märksa ülekaalukam enamus. Need tähendused on erinevad ka siis, kui neil konkreetset piiri pole. Lõppude lõpuks pole ju selget piiri ka "suure" ja "väikese" või "kauge" ja "lähedase" vahel, aga see ei tähenda, et neid võiks vabalt teineteise vastu vahetada. Selliste suuruse, kauguse jm hinnangute juures tuleks muidugi võimalusel järgida kasutatud allika sõnakasutust. --Minnekon (arutelu) 31. detsember 2022, kell 15:22 (EET)

Kui "varem" ja "varasemalt" on samatähenduslikud, siis miks kasutada just topelttuletusega pikemat varianti? See ei ole entsüklopeediasse sobiv asjalik stiil. Kuriuss (arutelu) 31. detsember 2022, kell 15:30 (EET)

"Kohe" ja "varem" muutmise vastu ma ei vaidlegi. --Minnekon (arutelu) 31. detsember 2022, kell 17:59 (EET)

Kantseliiti iseloomustab hästi järgmine keelekoolitustel kasutatav kirjatükk, mille autor on mulle kahjuks teadmata, kuid tekst on guugeldades kergesti leitav.

„Punamütsike” kantseliidis

Käesolevaga edastame teile informatsiooni juhtumist seoses eelkooliealise alaealisega, keda vastavalt kohalikule tavale nimetatakse tema ebatüüpilise peakatte tõttu Punamütsikeseks.

Eelnimetatud Punamütsikese emale toimetati kätte lihtkiri tema emalt, millega viimane teatas enda haigestumisest ja hooldusvajadusest, mille põhjal Punamütsikese ema otsustas vanaemale kätte toimetada saadetise, mis sisaldas toiduaineid ja ravimeid.

Enne saadetise kättetoimetamise alustamist keelati Punamütsikesel tema ema poolt vanema õigustele toetudes kõrvale kaldumine saadetise kättetoimetamiseks kasutatavalt jalgteelt.

Jalgteel astus Punamütsikesega kontakti looduses vabalt elav metsloom, kes kallutas teda ema poolt rakendatud keeldu otseselt rikkuma, mahitades teda metsasaaduste korjamisele. Uluk nõudis Punamütsikeselt õigusvastaselt selgitusi temal kaasas oleva toidu veoks kohandatud kandevahendi sisu kohta ja tegi Punamütsikest küsitledes kindlaks tema vanaema alalise elukoha.

Toidunappuse tõttu sisenes uluk seepeale identiteedipettust kasutades vanaema eluruumidesse ja neelas eelnimetatud haiguse tõttu liikumisvõimetu isiku alla tahtlusega ta ära seedida.

Punamütsikese jõudmisel eluruumi sooritas uluk taas identiteedipettuse esinedes seekord vanaemana ning pani seejärel toime teistkordse allaneelamise luues niiviisi teoobjekti paljususe.

Elamu vahetus läheduses viibinud jahipidamisõigust omav isik sisenes ehitisest kuuldud heli peale, tehes kindlaks selle pärinemise ulukist. Seejärel tulistas jahipidamisõigust omav isik ulukit registreeritud tulirelvast tiheasustusalale tunginud uluki surmamiseks sätestatud korras.

Surmatud uluki ebatavaline välimus andis alust arvata, et selle sees võib leiduda inimmaterjali. Selle kindlakstegemise eesmärgil avas jahipidamisõigust omav isik torke-lõikerelva abil surmatud uluki kõhuõõne, misjärel pääses sealt välja veel elusolev Punamütsikene, samuti eelnimetatu vanaema.

Kui asjassepuutuvate isikute kohta ei ole välja antud arstlikku surmatõendit ega koostatud surmaakti perekonnaseisuameti poolt, tuleb eeldada nende elusolekut.

(Koolitusotstarbel vahendanud Kuriuss (arutelu) 20. jaanuar 2023, kell 15:53 (EET))

Vikipeedia allikana

Oled märkinud artiklis Kate Summerscale ühe allikana inglisekeelset Vikipeediat. Võõrkeelset Vikipeedia artiklit eestikeelses artiklis otseselt allikate või viidete alaosas pigem ei märgiks, küll aga võib viidata nii nagu selles artiklis on tehtud (Bouvet' saar).--Raamaturott (arutelu) 20. jaanuar 2023, kell 09:48 (EET)

Tänan soovituse eest! Siiski polnud teadmatus see põhjus, miks lisasin poolikule artiklile kohe sildi "Pooleli". Kuriuss (arutelu) 20. jaanuar 2023, kell 15:06 (EET)

Vikiartikli allikaks märkimine on muidugi parem kui üldse allika puudumine, aga iseenesest pole see sobiv lahendus. Usaldusväärne allikas saab olla vikiartiklis viidatud vikiväline allikas, mitte vikiartikkel ise (jumal teab, milline võhik selle koostas, mis jama see võib sisalda ja mis kujul see hilisemal kontrollimise hetkel on). Seega inglisekeelsest vikiartiklist info siia toomisel tuleb märkida see konkreetne usaldusväärne allikas, mida inglise viki kasutas. Mis viitamise süsteemil viga on? Kui ükskõik mis kujul kirja panna teose autor, pealkiri, avaldamisaasta ja lehekülg, siis on lugejale juba arusaadav, millele väited tuginevad, ja kui formaat polegi selline, milles siin kokku lepitud, siis on tegemist vaid kosmeetilise ja lihtsalt parandatava puudujäägiga. --Minnekon (arutelu) 20. jaanuar 2023, kell 15:56 (EET)

Mainin selguse huvides, et osa mu ülal öeldust võib nüüd arusaamatu olla, sest kommentaari, millele vastasin, on muudetud. --Minnekon (arutelu) 7. veebruar 2023, kell 20:55 (EET)

Sporditulemused

Kas kauguse ja kõrguse tulemuste märkimisel ei ole mitte nii, et punktiga võib kirjutada nt "1.96", aga kui järgneb mõõtühik "m", siis tuleks kasutada koma (1,96 m)? Pelmeen10 (arutelu) 16. veebruar 2023, kell 17:42 (EET)

Nii sobiks küll. Kuriuss (arutelu) 16. veebruar 2023, kell 17:45 (EET)

Laboritest ja laboratooriumitest

Uudishimust: Miks yks teisest parem on? - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 24. märts 2023, kell 10:26 (EET)

Labor on tänapäevane moodsa ja tegusa aja sõna, laboratooriumil on juba kopitanud mekk man. :) Labor on keeleökonoomne sõna, sellega on mõistlikum ka liitsõnu (nt labori+hiir, labori+insener, labori+juhataja, labori+meditsiin, labori+seadmed, labori+velsker jne) moodustada. Ning kui meil on juba "laborimeditsiin" ja "laboriseadmed", milleks siis veel pikka "laboratooriumi" kaasa vedada?

Võrdluseks: me ju ei räägi, et peame mobiiltelefoni "akumulaatorit" laadima, täiesti ametlikult on telefonil "aku". "Keevitustransformaatori" asemel on meil juba ammu "keevitustrafo", "informatsioonitunni" asemel "infotund" jne. Sellist vanade pikkade sõnade lühendamist peeti soovitatavaks juba ammu enne 1990. aastaid, aga seoses Eesti taasiseseisvumisega hoogustus see tendents eriti – keeleuuendusega kaasas käijad näitavad, et nad pole vanasse aega kinni jäänud. Kuriuss (arutelu) 24. märts 2023, kell 13:03 (EET)

Jalgpallurite statistika

"Mängud ja väravad klubis, liigas ja muudel võistlustel" ei kõla just palju korrektsemalt kui "Mängud ja väravad klubi eest liigas ja muudel võistlustel". Pelmeen10 (arutelu) 30. märts 2023, kell 08:01 (EEST)

Kahjuks on kogu see pealkiri lohisev ja asjaliku mõtteta. Mis oleks parem? Kas ehk "Mängud ja väravad klubis"? Aga venepärane tarind (kellegi "eest" mängima/sportima) ei sobi eestikeelsesse teksti kohe kindlasti mitte. Kuriuss (arutelu) 30. märts 2023, kell 19:00 (EEST)

@LeeMarx see on toortõlge inglise vikist? [8] "Appearances and goals by club, season and competition" - Küllap leiaks midagi keeleliselt korrektsemat. Pelmeen10 (arutelu) 31. märts 2023, kell 10:09 (EEST)

Ilmselt küll. Mitmed aastat tagasi sai endale alus tehtud ja seda usinalt kasutatud. --LeeMarx (arutelu) 31. märts 2023, kell 12:57 (EEST)

Kasutatud kirjandus

Selline pealkirjade mehaaniline asendamine minu meelest pole hea. Ennem võiks proovida selle pealkirja all loetletud allikad reasisesteks viideteks ümber vormistada. Leksikone ja muiu allikaid, mis käsitlevad artikli teemat põgusalt, ei tarvitse "Kirjanduse" alla lisada. Osas artiklites nagu Ökooptimism, kus juba on viide sama allikaga, võiks "Kasutatud kirjanduse" alaosa (nüüd "Kirjandus") lihtsalt eemaldada. Mõnes artiklis nagu Guity Novin võinuks "Kasutatud kirjandusest" saada pigem "Välislingid". Pikne 30. märts 2023, kell 19:24 (EEST)

Mõnest kohast eemaldasingi, mõnes kohas oli tegu sisuliselt hoopis viidete jaotisega, mõnes kohas muutsin järjekorra õigeks, parandasin asju, milles olin kindel. Minu eesmärk ei olnud ühe ööga tervet seda valdkonda korda teha, kui teised pole seda tosina aasta jooksul suutnud ... Aga positiivseid muudatusi te ju ei märka ... Kuriuss (arutelu) 30. märts 2023, kell 19:34 (EEST)

Nojah, ei saanud korda ja nüüd on teistel raskem märgata, et asi pole korras.

Märkan küll, et lisaks sellistele muudatustele teed ka palju kasulikke muudatusi. Aitäh selle eest! :) Pikne 30. märts 2023, kell 20:37 (EEST)

Pea

Nüüd vist korjad sõna pea 'peaaegu' igalt poolt ära? Sellest on kirjutatud siin. Mina saan aru, et seda sõna on peetud teatud väljendites imelikuks, mitte seda ei peeta selles tähenduses kõikjal ebasoovitavaks (ÕS ka iseenesest jätkuvalt tunnistab seda tähendust). Pikne 2. aprill 2023, kell 21:16 (EEST)

Seisuga 22.03.2023/13.01.2023/14.03.2023 kirjeldab Sõnaveeb pea kolmeti... ☆☆☆— Pietadè ^Kaastöö 2. aprill 2023, kell 21:37 (EEST)

Esiteks ei muuda ma selle muudatusega (pea > peaaegu) ühtki seni õiget asja valeks, vaid semantiliselt täpsemaks.

Teiseks olen kümnetes artiklites märganud, et seal ongi "peadega" paras segadus (st ühes tekstis on "päid" läbisegi nende eri tähendustes).

Kolmandaks on viidatud Hommikulehe artikkel üsna vana ja pärast seda on seisukohti mitu korda muudetud; seisukoht, et argikeeles kasutatagu kõnealust sõna vabalt, aga asjalikus tarbetekstis mõjub see nagu inglastel kokni, pole ülejäänutest mitte kriipsugi halvem. Igal juhul peaks Vikipeedia olema neutraalne ja objektiivne ka semantikalt ja stiililt, mitte ainult sisult.

Neljandaks: kas Vikipeedia adminnidele on antud nüüd hiljuti mingi eriülesanne käia tänitamas veel tegemata stiiliparanduste pärast? Ma olen täitsa palju võimalikke "pea > peaaegu" asju juba teadlikult (st läbikaalutletult) vahele jätnud, aga Teie mittefiloloogina võtate ikka vaevaks igaks juhuks maha teha semantika- ja stiilivalikuid, mida te ilmselt ei mõista? Kuriuss (arutelu) 2. aprill 2023, kell 22:15 (EEST)

Ma ei taha niisama norida. Kui muude lihtsamini mõistetavate paranduste kõrvalt tehakse ka selliseid parandusi, mis paistavad lihtsalt õige õigeks parandamisena, siis ma vaatan sellest mööda. Aga kui massiliselt mingit sõna ilma selge vajaduseta ära kaotada, siis tundub, et teistele surutakse ülemäära peale isiklikke stiilieelistusi. Jääb ka mulje, et Vikipeedia keel jääb sedasi vaesemaks. Ma arvan, et sedasorti asjaga ei pea teised tingimata leppima ja vähemasti peaks saama selle üle arutada (hea oleks, kui seda saaks teha laiemas ringis).

Selle viimase hoogtöö parandustes (nt see ja see) mulle ei hakanud praegu silma kasutusi, mis võiksid segadust tekitada nii nagu see "pea põlvini" võib-olla mõnes kohas tekitaks. Semantiliselt jäi neis parandustes sisu minu meelest sama täpseks nagu enne, kuna sõna pea oligi kasutatud samas tähenduses 'peaaegu'. See oli konteksti põhjal selge. Vahe on ainult selles, et sõnal pea on rohkem teisi tähendusi, aga homonüümide kasutamist iseenesest ju peeta halvaks stiiliks.

Vikipeedias pole päris heaks tooniks tugineda ainult või eeskätt enda autoriteedile (sellest lähemalt inglise keeles siin). Ka n-ö ekspertkasutajad peaks viitama ja arutama, kui nende parandused tekitavad küsimusi. Vabandust, aga lihtsalt sõna argikeelseks tembeldamine ei ole veenev.

Ma viitasin eespool viimasele ÕS-ile ja Erelti varasemale artiklile. ÕS muuseas sisaldab stiilimärgendeid. Erelt enda artiklis heidab ette sõna pea liigset tarvitamist, aga ta ei laida siiski maha selle sõna ühtegi konkreetset tähendust. Ta ütleb vaid, et see sõna on tema meelest teatud väljendites imelik. Argikeelsusest ta ei räägi. Mis siis on vahepeal muutunud või miks arvad, et sõna pea stiilivarjundid on viimasel ajal muutunud? Millistest allikatest või millest muust selles küsimuses veel lähtuda? Pikne 3. aprill 2023, kell 20:34 (EEST)

Ma ei näe, et Pikne oleks kusagil tänitanud. Ta lihtsalt ütles, et ei pea teatud muudatusi vajalikuks ja selgitas miks. Mida ta oleks pidanud teistmoodi tegema? Nii hullusti eesti keelega vast pole, et selle nö õiget stiili on võimelised mõistma vaid eriharidusega inimesed ja ülejäänute (koos põhjendusega) esitatud arusaam ei vääri isegi välja ütlemist. Kuidas selle stiiliga ikkagi on, peaks selguma argumenteeritud ja võimalusel autoriteetsetele allikatele toetuvas arutelus (ja see on siin ka õnneks olemas). Iga su enda toimetamisotsus tähendab sisuliselt, et sa polnud nõus eelneva toimetaja otsusega. Samamoodi pole teised mõnikord nõus sinu otsusega. Nii Vikipeedia töötabki ja ühelgi osapoolel pole põhjust teise peale pahaseks saada. Kusjuures ülekaalukas osa su toimetamisotsustest on valjult või vaikimisi heaks kiidetud, seega kokkuvõttes on su tehtud tööga küllaga põhjust rahul olla nii sul endal kui lugejatel :) --Minnekon (arutelu) 4. aprill 2023, kell 19:53 (EEST)

Hetkel

Kordan siin enda mujale kirjutatud kommentaari: "Vikipeedia ei ole reportaažide esitamise koht, seega ei ole asjakohane siin teatada, mis ja kuidas hetkel on. Kui teatmeteoses on fikseeritud mingi kiiresti muutuda võiv andmete seis, siis tuleb sellele lisada ka faktiline ajamäärus, mis seisuga need andmed on fikseeritud. "Hetkel", "hiljuti", "viimasel ajal", "täna" jne ei ole selleks sobivad ajamäärused." Kuriuss (arutelu) 20. aprill 2023, kell 21:28 (EEST)

Lisan siia otsitabeli: ☆☆☆— Pietadè ^Kaastöö 20. aprill 2023, kell 22:18 (EEST)

• "Hetkel"
• "hiljuti"
• "viimasel ajal"
• "täna"
• "täna on"
• "tänaseks on"
• "tunnustusi"

Juhin tähelepanu sellele, et kui kasutatakse automaatloendurit vms automaati, siis võivad ka "hetkel" või "täna" olla õigustatud. --Andres (arutelu) 21. aprill 2023, kell 04:08 (EEST)

U17 vs U-17

Tere! Kõigepealt tänan artiklite üle käimise eest ning üritan jälgida muudatusi mida viid sisse, et neid edaspidi vältida. Küsimus tekkis nt U17 vs U-17. Osades kohtades oled ära parandanud U-17 -> U17, samas teistes kohtades (ka samas artikliklis) mitte. Ma olen kirjutanud seni sidekriipsuga, kuna üldiselt on algartiklites kirjutatud sidekriipsuga. Angmar Brekker (arutelu) 29. aprill 2023, kell 11:19 (EEST)

Aitäh! Olen küll veendunud, et seal ei peaks eesti keeles tähe ja arvu vahel sidekriipsu käima (samamoodi nagu nagu ingliskeelses tekstis on 3-D ja eestikeelses 3D), aga kavatsen kunagi nende U-ga vanusetähiste teemat terviklikult käsitleda (uurida ja analüüsida senist kasutust, küsida ka spordifunktsionäride ametlikke seisukohti, spordiajakirjanike praktilisi kogemusi jne), et siis hiljem juba mingid läbivad parandused/ühtlustused teha. Nimelt olen märganud, et keegi on Vikipeedia artiklites püüdnud võõrapärastest vanuse-U-tähistest lahtisaamiseks hakata nende asemel kirjutama pikemat heietust ("kuni 17-aastaste vanuseklass", "kuni 17-aastaste võistlused", "17-aastaste ja nooremate võistlused" vms). Selliste paranduste eesmärk on arusaadav (nt tädi Maali tõesti ei pea välismaiseid lühendeid tundma, aga tahab ka aru saada), aga sageli mitte just igast aspektist kõige ratsionaalsem. Pean veel kaaluma, kuidas kogu seda süsteemi kujundada, sellepärast pole ma U17 (ja muude selliste U-lühendite) muutmist/ühtlustamist lihtsalt veel süsteemselt ette võtnud. Kuriuss (arutelu) 29. aprill 2023, kell 15:31 (EEST)

-sesse

Sõnade -sesse lõpuga paralleelvorme minu meelest pole tarvis süstemaatiliselt ära kaotada nii nagu siin või siin. Need paralleelvormid on korrektsed. Pikne 30. aprill 2023, kell 19:56 (EEST)

Gooti tähestik

Märkus minu poolt: gooti tähestik ei võrdu gooti kirjaga. Gooti tähestik loodi gooti keele jaoks 4. sajandil ja on see https://en.wikipedia.org/wiki/Gothic_alphabet, gooti kiri on keskajal tekkinud kirjatüüp, mille alla käivad tekstuur, rotund, fraktuur, švaabi kiri jne kuni kolmekümnendate aastate uusgooti fontideni välja. Evlper (arutelu) 17. mai 2023, kell 16:02 (EEST)

Tänan selgituse eest ja olen nõus, et kuna gooti tähestiku kohta on nüüd asjalik artikkel olemas, on "gooti tähestik" mainitud kohas täiesti omal kohal. Samas eelistan ma lähtuda esmaallikana võõrsõnade leksikonist, mis ütleb sõnaselgelt järgmist:

gooti kiri (< goodid)

1. täpsemalt fraktuur (2), pms Põhja-Euroopas kasutusel olnud kirjalaad

2. gooti keele kirjapanemiseks kasutatav tähestik

3. gootikale omased kirjalaadid

Küll ei saa ma aga nõustuda Vikipeedia artiklis "Gooti kiri" esitatud värske väitega, et nimetus "gooti kiri" on pelgalt kõnekeelne. Eelmine eesti keele käsiraamat ütleb: "Trükikiri oli meil varem gooti kiri (fraktuur), mis 1940. aastaks taandus lõplikult antiikva eest." Ma ei ole veel leidnud ühtki autoriteetset eestikeelset allikat, mis väidaks, et "gooti kiri" on kõnekeelne nimetus, seda üllatavam on lugeda, et alates 18. maist 2023 on Vikipeedial alust seda väita. Aga millisel allikal see väide põhineb?

Gooti kirja olemust on minu arvates kenasti selgitanud Peeter Päll artiklis "Gooti kirja reegleid": "Meil räägitakse gooti kirjast, aga see on õieti suur kirjatüüpide pere, millele on omane tumedus ja kokkusurutus. Selle kirja liigid on nt tekstuur, ümargooti ja švaabahher, ent meil levinuim kuju oli fraktuur. Vastanduses gooti kirjale kasutatakse terminit antiikva, need on meie tänapäeva tähekujud, mis lähevad otsesemalt tagasi roomlaste klassikalistele tähekujudele (kust küll puudusid väiketähed)." Kui Päll on kasutanud sõnastuses väljendust "meil räägitakse gooti kirjast", ei tule seda tõlgendada nii, nagu oleks oleks nimetus "gooti kiri" degradeeritud täpsema termini olemasolu tõttu kõnekeelseks. Kindlasti mitte! Kui näiteks ehituse oskuskeeles öeldakse "akna" kohta "ava", ei tähenda see, et kirjakeeles seni kasutatud ja kasutatav "aken" on järsku "kõnekeelne".

Gooti tähestiku artikli eest aga suur ja siiras tänu, seda oli väga vaja! Kuriuss (arutelu) 18. mai 2023, kell 15:46 (EEST)

Võib-olla ma siis tean kõnekeelse tähendust erinevalt ja sellepärast eksisin. Igal juhul on see lai ja ebamäärane, samas väga levinud üldnimetus, mis ei kirjelda ühtegi neist väga erinevatest kirjastiilidest lähemalt. Näiteks rotund on gooti kiri, aga sellele ei ole iseloomulik tumedus ja kokkusurutus. Tegelikult schwabacher pole ka kuigi kokkusurutud oma pigem mandlikujuliste aga elegantsete vormidega. Isegi fraktuur on võrreldes tekstuuriga küllaltki kerge üldpildiga. Murtud kaared on neil kõigil, nii et hoopis see on ühine tunnus (saksa keeles Gebrochene Schrift). Õigupoolest pean spekulatiivseks ja anakronistlikuks ka väidet kirja n-ö kujundamise kohta gooti kunsti printsiipide järgi (esineb nt Ivar Sakki raamatus), sest gootika oli paljuski mitte dekoor, vaid inseneriteadus; gooti kiri, vähemalt selle varasem vorm tekstuur võis olla laisule kasutuse ja kirjaruumi kokkuhoiu tulem. Ma ei tea, mis materjali järgi P Päll ütleb. et fraktuur on kõige levinum, eelkõige oli fraktuur gooti kirjade perekonnas kõige hilisem vorm, nn piiblikiri, mis levis laialt fraktuuris trükiste pärast, varasemad laisulekirjad aga olid käsikirjades samuti igal pool levinud ja mitte vähem kui fraktuur 17.-19. sajandil. Jah, tegelikult kas mitte Gutenbergi piibel jt polnud ka tekstuuris, nii et juba see paljunes trükis. Kirjatüüpide taaselustamine 20. sajandil tõi midagi neist vanematest vormidest ka uuemasse konteksti (nt 1930. aastate nö natsikirjad, Schaftstiefelgrotesk, 1960.-1970. aastate mängud ajalooliste kirjadega meilgi), nii et fraktuur enam polnud ainuvalitsevana pildil.Evlper (arutelu) 18. mai 2023, kell 18:14 (EEST)

Võõrsõnade leksikonist võid lähtuda, aga need seal on hõlmavuse ambitsiooniga, siiski väga ebamäärased selgitused. Mida näiteks tähendab "gootikale omased kirjalaadid"? Miks on fraktuur ainuke, mille kohta tohib "gooti kiri" öelda? Ja see, et gooti kirja peetakse vSL-s gooti tähestiku sünonüümiks, tuli mulle õigupoolest täieliku uudisena.Evlper (arutelu) 18. mai 2023, kell 18:20 (EEST)

Tänan jälle huvitavate arutluste eest! Selgitan omakorda: ei, võõrsõnade leksikon ei ütle, et gooti kiri ja gooti tähestik on sünonüümid, vaid seda, et gooti kirja tähenduses võidakse mõelda/käsitleda seal loetletud asju. Kuriuss (arutelu) 18. mai 2023, kell 18:27 (EEST)

Kõnekeelsusele viidatakse siin: "g´ooti kiri et kõnek" https://www.eki.ee/knab/lgv/xxx.htm#98002014 Evlper (arutelu) 19. mai 2023, kell 00:39 (EEST)

Oo, suur tänu! Paistab, et seda on mainitud erandina vaid teaduslikus allikas, aga mitte üldkeelesõnastikes. Vikipeedia pole teaduslik allikas, seega võiks jätta esimeses põhilauses rõhutamata, et gooti kiri on kõnekeelne (nagu te juba muutsite, suur tänu!), küll aga võib toonitada oskuskeelespetsiifilisust nende terminite juures, mis ei kuulu otseselt üldkeelde. Mis puutub Pälli väga põgusasse lühikäsitlusse, siis minu arvates on ta maininud vaid kõige olulisemat, mis on seotud eesti keele ajaloolises arengus olulist rolli mänginud kirjasüsteemide/-kujude/-mõjutustega, kuid jätnud vähem tähtsana välja paljud muud huvitavad aspektid (sh ka polügraafia- ja tüpograafianüansid). Tänapäevased keelekorraldajad on korduvalt maininud, et nad annavad küll õigekirjanõu, kuid hoiduvad teadlikult kommenteerimast visuaalist tulenevaid erijuhtumeid, pidades nende erijuhtumite all silmas muidugi eeskätt tänapäevaseid turundusotstarbel kasutatavaid fondikasutusvigureid. Aga küllap aitab see mõista ka Pälli üldistusastme ja näidete valikuid minu viidatud gooti kirja reeglite artiklis. Kuriuss (arutelu) 19. mai 2023, kell 20:00 (EEST)

Punane raamat

Artiklid nagu Aasia aksüüris viitavad allikale, kus on just nimetus "punane nimestik", mitte "punane raamat". Tundub, et mujal allikates kasutatakse ka tänapäevase Eesti punase raamatu kohta pigem nimetust "punane nimestik". Pikne 24. mai 2023, kell 17:14 (EEST)

Olen pidanud nõu ühe kauaaegse Keskkonnaministeeriumi materjalide tõlkijaga, kes soovitas eesti keeles seal, kus vähegi võimalik, siiski nimetust "Eesti punane raamat" edasi kasutada, sest

1. teos on ilmunud raamatuna ainult pealkirjaga "Eesti punane raamat";
2. uuemates dokumentides selle nimetamine "ohustatud liikide nimestikuks" või "punaseks nimestikuks" olevat tingitud samasugusest eurokantseliidi eripärast, mille tõttu nimetatakse juba paljudes eurotekstides silmatilku meditsiiniseadmeks ja porgandit puuviljaks. Aga kas sellist eesti keelt me tahtsimegi? Kuriuss (arutelu) 24. mai 2023, kell 17:29 (EEST)

   Aga sisuliselt on ju tegemist nimestikuga ja raamatu väljend pärineb ajast, mil nimestikke esitati peamiselt raamatu kujul. Punane nimestik on samapalju punane raamat kui porgand on puuvili - ainult teatud spetsiifilises kontekstis. Minnekon (arutelu) 24. mai 2023, kell 19:09 (EEST)

   Selle teose eesti keeles punaseks raamatuks nimetamine lepiti kokku juba millalgi enne 1975. aastat, ehkki oli teada, et ülemaailmse looduskaitseliidu analoogse teose üldkasutatav pealkiri on "IUCN Red List" (mitte Red Book). See oli algselt looduskaitseinimeste (Jaan Eilart jt) toonane kokkulepe, millest on saanud eesti keelekultuuris poole sajandi pikkune keeletraditsioon. Selliseid aastakümneid vastu pidanud keeletraditsioone (sh selliseid, mis austavad põhimõtet, et me ei tõlgi võõrkeeltest nimesid (kui üldse!), nimetusi ja mõisteid nii robustselt, et välja tuleks "jaitsekamennaja doroga'ga" võrreldav monstrum või et Bluetooth oleks kirjakeeles "sinihammas" ja Microsoft "pisipehme") on meil päris palju. Üks üliusin tõlkiv vikipedist hakkas mõni aasta tagasi Vikipeedias kõiki eestikeelseid (inimese anatoomia valdkonna) "elundkondi" kohati "organisüsteemideks", kohati "elundisüsteemideks" ümber tegema, sest ingliskeelne mõiste on ju ometi organ system (sic!). Aga tõlkimine polegi nii imelihtne töö, kui mõni julge pealehakkaja kipub arvama; peale üksiksõnade põhitähenduse ja tõlkevaste tuleb tunda ja arvestada veel palju muudki, isegi keeleuuenduse ja keeletraditsioonide seoseid ja tasakaalustamist ... Kuriuss (arutelu) 24. mai 2023, kell 19:58 (EEST)

Raamat pealkirjaga "Eesti punane raamat" ilmus viimati 1998. aastal ja praegu vist ei ole kavas uuemat nimestikku raamatu kujul välja anda. Nimestikku uuendatakse pidevalt. Näiteks samust Aasia aksüürist 1998. aastal ilmunud raamatus polnud.

Ingliskeelse raamatu algsete trükkide pealkirjas oli "Red Data Book". Eestikeelsele raamatule küllap pandi pealkiri selle järgi.

"Nimestik" või "ohustatud liikide nimestik" on siin lihtsalt sisu kirjeldused. Traditsioon iseenesest võib muutuda. Teise nimetuse eelistamise põhjused võivad olla muu hulgas ka need, mille pärast "Red Data Bookist" sai "Red List". Siin ei näi olevat põhjust rääkida lihtsalt oskamatust tõlkimisest või kantseliidist. Võib-olla varem eelistatati keskkonnaministeeriumi materjalide tõlkimisel nimetust "punane raamat", aga nende uuemates materjalides ei näi sellist eelistust olevat. Pikne 25. mai 2023, kell 16:39 (EEST)

Kommenteerisin artiklit "Telelavastus"

Kopeerin ka siia iseenda kirjutatud kommentaari, mille kirjutasin artikli "Telelavastus" arutelulehele eksitava ametinimetuse "telelavastaja" asjus.

---

Siin on kahjuks puder ja kapsad kokku pandud. Sellist koondnähtust nagu "telelavastaja" pole tegelikult olemas. Vähemalt ETV-s (kus ma olen üliõpilasena televisioonipraktikal olnud ja hiljem kolm aastat toimetajana töötanud) on telerežissööri, mitte telelavastaja ametikohad.

1. Telelavastuse korral on tegu kahe lavastusaspektiga: kõigepealt tehakse draamalavastus ja sellega paralleelselt või veidi hiljem telesaate režii.
2. Telelavastuse lavastab dramaturgiliselt draamalavastaja (tavaliselt teatrilavastaja oskustega inimene, kes ei pruugi olla telekanali koosseisuline töötaja).
3. Telerežissööri põhiülesanne on teha televisiooni spetsiifikat tundes ja arvestades telesaateid. Tema teeb telelavastuse kui telesaate režii.
4. On täiesti võimalik, et üks inimene on omandanud mõlemad erialad ning võtnud enda peale mõlema mainitud töötaja ülesannete täitmise, aga sellegipoolest ei moondu tema ametinimetus siis telerežissöörist telelavastajaks. Saate tiitrites võivad siis olla märgitud ta mõlemad rollid (nt eraldi "näidendi lavastaja" ja "telerežissöör"), aga vähemalt seni pole olnud kombeks teda tiitrites nimetada "telelavastajaks". (Erandeid võib ju leiduda, näiteks kui mõni saate monteerija on kellegagi kihla vedanud, et ta kirjutab tiitritesse nimme "telelavastaja".) Kuriuss (arutelu) 24. mai 2023, kell 18:58 (EEST)

Näitlejanna

Minu meelest sõna "näitlejanna" on igati aktsepteeritav ja seda ei peaks ära muutma. Velirand (arutelu) 31. mai 2023, kell 15:53 (EEST)

Sellest on Vikipeedia aruteludes aastate jooksul korduvalt juttu olnud, et ilma mõjuva põhjuseta ei sobi teatmeteoses inimeste sugu rõhutada. Amet ja elukutse on "näitleja", mitte "näitlejanna". Me ju ei kirjuta isikumääratlusse, et keegi on majandusteadlanna või arstinna või raamatupidajanna. Näitlejannaks nimetame ehk sugu väljendame sõnaliselt peamiselt vaid siis, kui naisnäitleja eesnime järgi võiks ekslikult arvata, et tegu on hoopis meesnäitlejaga. (Näiteks leidub eesnimesid, mis mõnes kultuuris on meeste-, aga mõnes kultuuris naistenimed, ja vastupidi.) Kuriuss (arutelu) 31. mai 2023, kell 16:11 (EEST)

Kes teeb Vikipeedias SALAJA automaatseid keeleparandusi ja on sellega juurde tekitanud tuhandeid keelevigu?

Olen juba korduvalt märganud, et keegi hea tehnilise taibuga inimene on harrastanud Vikipeedias salaja (mingite tehniliste võtetega ja artikli ajalukku sellest kõigile nähtavat jälge jätmata) massiliste automatiseeritud keeleparanduste tegemist. Kusjuures on näha, et keeletoimetajatega pole selliseid parandusi kooskõlastatud. Tahan teada, kes teeb ja kust ta võtab õiguse paljude keeletoimetajate aastate jooksul nähtud töövaeva jalge alla tallata.

Näiteks nüüd avastasin (pärast juba paljude muude juhtumite leidmist), et Vikipeedia on sel moel jõuga täis puistatud suurte algustähtedega nimetiitleid "Vabariigi President". Millega on tekitatud näiteks sellised keeleliselt vigased laused nagu "Läti saadik XXX kohtus Vabariigi President Arnold Rüütliga".

Toon selle näite varal välja, millised vead juurde tekitati.

1. Loogikaviga. Kui lauses on mainitud Läti saadikut, siis tuleks tema kõrval mainida Eesti presidenti, mitte "Vabariigi Presidenti". Sest võrrelda tuleks ju võrreldavat ja kõrvutada kõrvutatavat, teisisõnu: samasse kategooriasse kuuluvaid või vähemalt samal üldistustasandil olevaid asju/nähtusi.
2. Kui varasemas lauses on olnud õigesti ühildunud tekst "kohtus president Arnold Rüütliga", siis sõna "president" asemele sõnaühendi "Vabariigi President" surumise tagajärjeks on grammatiline ühildumisviga.
3. Selle lükkega kõige massilisemalt tekitatud viga on isikunime ees tiitli "Vabariigi President" suurte algustähtedega kirjutamine. No millal ükskord saab sellistele "keeleparandajatele" selgeks, et inimese ametinimetus on "president" ja see kirjutatakse väikse algustähega ning sõnaühend "Vabariigi President" kirjutatakse suurte algustähtedega ainult siis, kui mõeldud on riiklikku institutsiooni (mitte ametinimetust koos konkreetse isiku nimega)?

Kleebin siia uuesti EKI keelekorraldaja Maire Raadiku artikli, kus ta on neid ametinimetuse- ja institutsiooniteemasid käsitlenud.

Kes on meie riigipea?

Oleme ära õppinud, et kui mõtleme presidendi institutsiooni, võime kirjutada asutusenimetuste reegli järgi ehk suurte tähtedega: Vabariigi President. Nii on kirjas ka seadustes: Vabariigi President on Eesti riigipea; Vabariigi Presidendi valimise korra sätestab Vabariigi Presidendi valimise seadus; Vabariigi President kuulutab välja Riigikogu korralised valimised jne.

Tavaliselt on meil siiski sagedamini vaja rääkida ja kirjutada konkreetsest inimesest, kes on parasjagu sellesse ametisse valitud. Sel juhul järgime reeglit, mille kohaselt käivad mis tahes ametimehed väiketähega: president (nagu peaminister). Kui Toomas Hendrik Ilves peab nt Tartu ülikooli juubeliaktusel kõne, ei tule kavva kirjutada mitte Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, vaid president Toomas Hendrik Ilves, ning kui kellelgi meist on vaja Toomas Hendrik Ilvese poole pöörduda, sobib kirjutada või öelda austatud president või austatud härra president, austatud president Ilves või austatud president Toomas Hendrik Ilves, samuti härra president või härra president Ilves.

Seega, vaikimisi on president meie riigipea (nagu peaminister on meie valitsusjuht). Kui räägime muudest, alles siis peame hakkama täpsustama: kohtusid Eesti ja Soome president (väga ametlikult: Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi president); Eesti Panga presidendiks valiti Andres Lipstok.

Kui kõrvutame oma riigipead ja muude institutsioonide juhte, võiks esimene neist jääda ikkagi lihtsalt presidendiks: president Toomas Hendrik Ilves kohtus Eesti Teaduste Akadeemia (vähem ametlikult: Eesti teaduste akadeemia) presidendi Richard Villemsiga. Kui siiski soovitakse lisada täiendit, sobib Eesti-siseses kontekstis kasutada riigi, nt riigi president ja teaduste akadeemia president.

Ametist lahkunud president säilitab oma tiitli. Kui pöördume Arnold Rüütli poole, saame jätkuvalt öelda president, temast rääkides või kirjutades võime vajaduse korral täpsustada, et ta on endine president, ekspresident.

Maire Raadik

Vahendanud Kuriuss (arutelu) 3. juuni 2023, kell 17:39 (EEST)

Et keegi sedasi salaja parandas, on väga ebatõenäoline. Artiklisse 1938 lisati "Vabariigi President" näiteks neis 2006. aasta muudatustes: Eri:Erin/287079, Eri:Erin/287059. Ajaloost on näha, et enne sinu viimast parandust pole neid "Vabariigi Presidente" muudetud. Pikne 4. juuni 2023, kell 20:09 (EEST)

Subjektiivne muudatus

Tervist!

Silmasin teie muudatust oma loodud lehel jooksjast 'Olavi Allase' ning lükkasin selle tagasi. Nõustun, et mõni segment kisub informatiivse teksti puhul liiga ilukirjanduslikuks. Olen tänulik, et olite valmis oma aega korrastamise peale panustama, kuid mõni teie poolt tehtud tekstisisene muudatus oli äärmiselt subjektiivne. Aasta on selle loomisest möödunud, olen nüüd muutunud mees. Vaatan lehe esimesel võimalusel ise uuesti üle.

Lugupidamisega

MightiestCat MightiestCat (arutelu) 5. juuni 2023, kell 18:58 (EEST)

Tänan, et märkasite, et artiklit on toimetatud. Aga mille täpselt ma seal teie arvates subjektiivseks muutsin? Olen üle 40 aasta töötanud kutselise toimetajana ja minu hinnang on, et teie artikkel võinuks sobida hästi näiteks teie blogisse või teie isiklikule veebilehele, aga entsüklopeedias tuleb esitada vaid entsüklopeedilise tähtsusega fakte ning teha seda asjalikus ja neutraalses stiilis. Toon mõned näited, mis ja miks minu kui toimetaja arvates entsüklopeediasse ei sobinud.

• Teie isikuartiklis pole vaja uuesti üle korrata, millistel distantsidel on Enn Sellik rekordeid püstitanud – need on faktidena juba tema isikuartiklis kirjas.
• Entsüklopeedia isikuartiklis pole vaja pikalt heietada, et "suundus edasi õppima Türi Majandusgümnaasiumisse, mille lõpetas ...", entsüklopeedias on oluline selge fakt, mis koolis, millal ja mis erialal te olete õppinud. Kooli suundumise ja selle läbimise protsessi pole vaja informatiivses lühiartiklis pikemalt kirjeldada. Lisaks mõjub eksitavalt ka fraas "edasi õppima", mida sagedamini kasutatakse siis, kui õpinguid jätkatakse kõrgkoolis või ametikoolis (st mitte keskkooli-/gümnaasiumiastme kontekstis).
• "Türi Majandusgümnaasiumisse, mille lõpetas 2011. aastal (vt. Türi Ühisgümnaasium)" – siin tuleks kinni pidada vikindamisreeglitest, mitte hakata jutustavas lauses kordama üle tõsiasju, mis on Vikipeedias kirjas vastava kooli artiklis.
• "Spordipisiku leidmine" ei sobi kindlasti entsüklopeediasse, see ei ole informatiivne ega asjalik stiil.
• "Peale gümnaasiumi soovis Allase õppida Sisekaitseakadeemias politseiametnikuks, kuid avaldus piirdus sisseastumiskatsetega, mis terviseprobleemide tõttu lõpetamata jäid." – entsüklopeedia seisukohalt pole oluline, millised unistused teil elus täitumata on jäänud, vaid olulised on kaalukat ühiskondlikku tunnust pälvinud faktilised saavutused, millega te olete töös või spordis hakkama saanud.
• "Hetkel on staieri koduklubiks Tartu Spordiselts Kalev." – ajamääratlus "hetkel" ei sobi entsüklopeedia isikuartiklisse, kuna entsüklopeedia pole reportaaž. Saav kääne ("koduklubiks on...") toonitab olukorra ajutisust, entsüklopeediasse sobib paremini asjalikku stiili kuuluv kindlust kinnitav nimetav kääne ("koduklubi on ...").
• "... Pärna järsu lahkumise tõttu" – entsüklopeedias ei sobi kunstilist mõistujuttu ajada; kui inimene suri, siis tulebki seda väljendada kõigile üheselt mõistetava faktina lihtsalt ja selgelt – suri.
• "Olavi Allase hoiab Järvamaa rekordeid nii 800 meetri, 1000 meetri, 1500 meetri kui ka 2000 meetri jooksus." – distantse pole vaja paksu kirja panna, samuti pole vaja korrata iga arvu järel sõna "meetri".
• "... kust pääses tagasi Eestisse lähedaste ning teiste toetajate abiga" – Vikipeedia pole tänuraamat ega reklaamiplatvorm, mille kaudu neid inimesi nüüd igavesti tänada, reklaam on Vikipeedias otsesõnu keelatud.
• "... kus distantsilt suhtlus Soomiga jäi ajapikku napiks" – hoolimata sellest ainukesest subjektiivsest asjaolust, milles mind saaks ehk selle toimetamistööga seoses kaudselt süüdistada, et just nimelt härra Soom on juhtumisi olnud ka minu kergejõustikutreener, jään ma endale kindlaks, et mainitud tekstilõigus ei sisaldu entsüklopeedilise väärtusega fakte.

Lõpetuseks: see on teist väga vapper, et te eduka sportlasena kirjutasite endast ise Vikipeediasse artikli (sest kes siis teie saavutusi veel paremini teaks kui te ise), aga palun olge veel ka nii vapper, et lepite sellega, et Vikipeedia on entsüklopeediline teatmeteos, kuhu kuuluvad vaid kõige tähtsamad faktid, mis on kirja pandud neutraalses, informatiivses ja asjalikus stiilis. Memuaaride ja ilujutu koht on kuskil mujal.

Soovin teile spordis palju edu! Kuriuss (arutelu) 5. juuni 2023, kell 22:02 (EEST)

Tervist, jätan öeldu meelde. Väga huvitav, et ka teil on ajalugu legendaarsete Eesti treeneritega.

Hahah, lisapunktina mainin ära, et mul ei ole kahjuks au olla Olavi Allase. Olen ise jooksja ning Eesti jooksu suur fänn ning eelmisel aastal oli plaan jäädvustada ajalukku Eesti jooksu suuremalt mõjutanud staierid, kuid ajaga on/oli nii nagu on. Tahaks ka teiste jooksjate kohta informatsiooni EMV medalitest ning VEM-ide, EM-ide jne. kohta, kuid kui tulemused on enne aastat +-2010, läheb selle kogumisega üsna keerukaks.

Ja kuidas ma nii palju tean? Ütleme nii, et nii kitsas ringkonnas, siseringis, ei ole raske informatsiooni saada. Ega ma siis, ma ei tea, mõni Kristina Pärtelpoeg pole, kes endast artikli kirjutaks. MightiestCat (arutelu) 6. juuni 2023, kell 16:18 (EEST)

Tore. Kuid edaspidi ärge palun tühistage Vikipeedias toimetusparandusi, mis teile lihtsalt ei meeldi, ega sildistage mittemeeldinud parandusi "subjektiivseteks". Kuriuss (arutelu) 13. juuni 2023, kell 18:16 (EEST)

Tehnilise abi küsimine

Tervist, nägin, et olete ka teinud muudatusi Jaak Madisoni eestikeelsel Vikipeedia lehel. Lisasin täna uuendatud pildi (kopeerisin pildi lingi saksakeelselt Madisoni lehelt, seega autoriõigustega peaks korras olema, kui juba Vikipeedias kasutatakse), kuid ei suuda leida viisi eemaldada pildi ümber tekst "[[Fail:Ukraine- MEPs calls for stronger measures and solidarity - 51927170587|200px|Jaak Madison]]". Kirjutan kuna näen, et olete Vikipeediat pikemalt kasutanud ja ehk oskate aidata teksti eemaldamisega nii et pilt alles jääks? EestiViki (arutelu) 27. juuni 2023, kell 16:45 (EEST)

Kahjuks ma pole nii hea tehniliste asjade tundja, seega jätaksin selles vallas nõuandmise teiste hooleks. Võib-olla keegi administraatoritest, näiteks @kasutaja Velirand või @Sillerkiil saaks aidata? Olen märganud, et nemad sehkendavad siin sageli fotodega. Jõudu! Kuriuss (arutelu) 27. juuni 2023, kell 17:00 (EEST)

Raamaturott esitas keeleküsimuse, mina vastasin

Kuriuss, mis siin keeletoimetamist vajab?--Raamaturott (arutelu) 2. august 2023, kell 16:01 (EEST)

Tänan märkamise eest! Ma ei mõelnud seekord kindlasti seda, et seal on mingeid koledaid keelevigu, vaid mulle jäi diagonaalis vaadates mulje, et üht-teist tasuks artiklis veel keeleliselt lihvida. No näiteks

• samaaegset tegevust tähistavad des-vormid ei ole mõnes kohas kõige sobivam valik (nt "... reisis Dadust Euroopasse, külastades Roomat, Pariisi ja Bordeaux'd, kohtudes ...");
• "mitte-hiinlased" > mittehiinlased;
• tollest ajastust rääkivas artiklis kõlab võõristava sõnavalikuga teade, et "tüli eskaleerus";
• "... jätkas ta pealetungi Wuchangi piirkonda" – vajab kaalumist, kas tavatu rektsioon "pealetung kuhu?" on mingi imeerandiga õigustatud või oleks parem siiski tavaline rektsioon "pealetung millele?" (või sobiks sinna sisu poolest hoopis "sissetung kuhu?");
• "plaanis teda kukutada" > plaanis ta kukutada (õige on täissihitis, sest kukutamine on ühekordne ja enamasti lõplik; osasihitis sobiks näiteks siis, kui keegi plaaniks teist piinata, sest piinamine on enamasti pikk ja kestev protsess);
• "Puu valmistas Guillaume Boucher, Pariisi kullassepp." – teatmeteose jutustavas lauses oleks nime järellisandi kasutamise asemel sobivam paigutada täpsustus nime ette täiendiks ("Puu valmistas Pariisi kullassepp Guillaume Boucher.");
• "saadikud välisriikidest – vasallriikide juhid, Rooma ja teiste riikide esindajad ... > saadikud välisriikidest: vasallriikide juhid, Rooma ja teiste riikide esindajad ... (kui kokkuvõttev sõna asub loetelu ees, on õige koolon, aga kui loetelu järel, siis mõttekriips) jne.

Mul oleks muidugi lihtsam neid asju kohe otse artiklis parandada kui siin selgitades loetleda, aga ütlen ausalt, et mul pole praegu soovi/värskust/viitsimist sellesse artiklisse/teemasse süveneda. Jõudu ja edu! Kuriuss (arutelu) 2. august 2023, kell 18:27 (EEST)

Liigikaitses kehtivad 2016. aastast uued eestikeelsed ohustatuse kategooriate nimetused

Keskkonnaministeeriumist saadud andmete põhjal on punase nimestiku juhtrühma poolt heaks kiidetud ja kehtivad juba 2016. aastast uued ohustatuse kategooriate nimetused:

• Lühend - Nimetus 2008 - Nimetus 2016
• RE - Regionaalselt välja surnud - Piirkonnas väljasurnud
• CR - Äärmiselt ohustatud - Kriitilises seisundis
• EN - Eriti ohustatud - Väljasuremisohus
• VU - Ohualdis - Ohualdis
• NT - Ohulähedane - Ohulähedane
• LC - Ohuväline - Soodsas seisundis
• DD - Puuduliku andmestikuga - Puuduliku andmestikuga
• NA - Mittehinnatav - Mittehinnatav
• NE - Hindamata - Hindamata

---

Märkus. Need sisalduvad järgmistes eesti keelde tõlgitud materjalides:

IUCN, 2012. IUCN-i punase nimestiku kategooriad ja kriteeriumid: versioon 3.1. Teine väljaanne. Gland, Šveits, ja Cambridge, Ühendkuningriik: IUCN. iv + 32lk. Tõlge eesti keelde. Kättesaadav: https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/liigikaitse/iucn_2012_iucn-i_punase_nimestiku_kategooriad_ja_kriteeriumid_-_versioon_3.1.pdf

IUCN, 2012. IUCN-i punase nimestiku kategooriate piirkonna ja riigi tasandil rakendamise juhised: versioon 4.0. Tõlge eesti keelde. Kättesaadav: https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/liigikaitse/iucn_2012_iucn-i_punase_nimestiku_kriteeriumide_piirkonna_tasandil_rakendamise_juhised_-_versioon_4.0.pdf

Küsimus: kuidas oleks võimalik korraldada nende kategooriate automaatset muutmist kogu Vikipeedias?

Vahendas Kuriuss (arutelu) 28. august 2023, kell 23:37 (EEST)

Vt ka Kategooria arutelu:Looduskaitse (need on vist seal alamkategooriateks). Automaatselt saab admin või usaldatud kasutaja muuta tööriistaga CategoryMaster (pärast eelistustes tööriistade lehel linnukese tegemist ilmub tööriistakastis "Kategooria teisaldamine"). Adeliine (arutelu) 30. august 2023, kell 09:01 (EEST)

Muutsin mallis "Taksonitabel" "äärmiselt ohustatud" "kriitiliselt ohustatuks". Kategooriatega probleemi ei ole, sest ohustatuse kategooriad tulevad taksonitabeli malliga automaatselt.

Mis pealkirja saab Eriti ohustatud liigid?--Raamaturott (arutelu) 30. august 2023, kell 09:26 (EEST)

Raamaturott,, "kriitiliselt ohustatud" on ju veel vanem kategoorianimetus kui 2008. aasta "äärmiselt ohustatud". Nagu ülalt lugeda võib, oleks kõige viimane variant "kriitilises seisundis". Nii et pidanuks hoopis selleks muutma. Evlper (arutelu) 30. august 2023, kell 16:56 (EEST)

Ja nagu ülalt lugeda võib, on eriti ohustatud liikide asemel nüüd "väljasuremisohus liigid" Evlper (arutelu) 30. august 2023, kell 16:57 (EEST)

Tänan, Adeliine! Ma arvasin seni, et selliseid asju tohivad muuta ainult adminnid. Kuriuss (arutelu) 8. september 2023, kell 17:30 (EEST)

--- Väljasuremisohus liikidel läks minu teisaldus kuidagi poolikult, kas ma pean nüüd tõesti käsitsi hakkama liigartiklites kategooriaid muutma?30. august 2023, kell 17:45 (EEST)

teema lõpetuseks -- ilmnes, et taksonitabeli malli saab kohandada ka mitteadmin ja nüüd on kaitsekategooriate nimetused nii kategooriates kui ka taksonitabelites muutunud nii nagu vaja.Evlper (arutelu) 8. september 2023, kell 17:39 (EEST)

Tänan toreda koostöö eest! Hea, et need seitse aastat parandamata vead said nüüd lõpuks õigeks klatitud. Kuriuss (arutelu) 8. september 2023, kell 17:44 (EEST)

NCS

Tere! Mind väga huvitab, mis tagamõttega on parandatud NCS ehk loomulik värvisüsteem loomulike värvide süsteemiks. Det naturliga färgsystemet on just selles tähenduses, et süsteem on loomulik, mitte värvid. Selles mõttes et psühholoogilisi põhivärvuseid on neli nagu meie tajule tundub loomulik, erinevalt RGB või RYB või CMY kolme värvi süsteemist, mis on rohkem tehnilised. Ootan põhjendust. Kui põhjendust pole, muudan tagasi. Evlper (arutelu) 29. august 2023, kell 20:45 (EEST)

Sel juhul palun vabandust, sest ma eeldasin, et loomulikud on ikka värvid, mitte süsteem. Kuriuss (arutelu) 29. august 2023, kell 20:47 (EEST)

Rootsi keeles - rootslaste loodud süsteem - on jah sedapidi, las ta olla. Evlper (arutelu) 29. august 2023, kell 21:08 (EEST)

Mu kõhutunne lähtus loogikast, et loomulik saab olla eeskätt looduse loodu, aga kui inimene on püüdnud midagi süstematiseerida (raamidesse seada), siis tähendab see juba loomulikust kaugenemist. Aitäh arusaamise eest! Kuriuss (arutelu) 29. august 2023, kell 21:42 (EEST)

Inimeste praegust töökohta ei peaks toonitama ei Vikipeedia artikli avalõigus ega infokastis

Kopeerin siia oma kommentaari, mille kirjutasin ühe artikli arutelulehele, ja lisan mõned täiendused.

"Arvan endiselt (olen sellele juba aastaid tagasi tähelepanu juhtinud), et kui tegu ei ole just riigijuhtide või eriti mõjukate asutuste-organisatsioonide kõige kõrgemate tippjuhtidega, siis ei peaks inimeste praegust töökohta toonitama ei Vikipeedia artikli avalõigus ega infokastis. Näiteks artiklis "Tiit Hunt" väidetakse infokastis, et artikli kangelane on Eesti Loodusmuuseumi zooloogia osakonna juhataja. Aga Loodusmuuseumi avalike andmete järgi ta seal enam ei tööta; RMK veebilehe kinnitusel olevat ta nüüd hoopis RMK looduskaamerate hooldaja ja RMK blogisse artiklite kirjutaja."

Ja mis siis saab, kui toredat erialast karjääri teinud haritud inimene ükskord pensionile jääb ning hakkab näiteks poole kohaga öövalvuriks? Kas infokasti kirjutatakse siis praeguseks töökohaks "pensionär" või "öövalvur"?

Repliik 1. Olen kohanud Vikipeedias isikuartiklit, kus isiku tähelepanuväärsus seisnes selles, et ta oli (tol ajal kehtinud "praeguselt ametilt") "telesaatejuhi assistendi asetäitja" ... Kui varem piirduti tähtsate isikute infokastides tegevusvaldkondade või erialadega, siis oli see piisav. Miks nüüd tõsta infokastis esile iga ametniku või ametimehe/-naise praegust konkreetset töökohta? Ja siis on eespool mainitud infokastis veel väli "Suunitlus". Mis selle telesaatejuhi assistendi asetäitja suunitlus siis oleks?

Repliik 2. Sama problemaatilised on eestikeelses Vikipeedias mu meelest väited, et selle või tolle valla või linna või küla vanem/ülem/juht on praegu nimeliselt see-ja-see, eriti veel siis, kui need vallad või külad asuvad kuskil Lätis või Tambovis vms. Olen vahel selliseid väiteid pisteliselt kontrollinud ja leidnud palju valeväiteid, mis pole desinformeerinud lugejaid pelgalt kuude, vaid juba aastate jooksul, sest inimesed ju ikka surevad, lähevad pensionile, vahetavad parteid, saavad lapsi või lahkuvad konkreetsest töökohast mingil muul põhjusel. Minu ettepanek on, et kirjutataks neutraalselt, mis ajast see konkreetne inimene siis valda või küla juhib. Aga ilma mingi daatumita ei peaks Vikipeedia väitma, et keegi on praegu (veel hullem – hetkel!) sellel või tollel ametikohal. Kuriuss (arutelu) 12. september 2023, kell 20:37 (EEST)