Tere tulemast Vikipeediasse, Kuriuss! Andres 13. juuni 2011, kell 19:28 (EEST)


Head uut aastat!Redigeeri

Usinust, uudishimu ja sõbralikku koostöömeelt meile kõigile! Kuriuss 4. jaanuar 2016, kell 10:27 (EET)

Aitäh! Ka sulle toredat uut aastat! Meie Vikipeedias pole tavaks uusaasta- ja jõulutervitusi vahetada, nagu mõnes teises Vikipeedias, kuid seda meeldivam on erandeid kohata. Cumbril 4. jaanuar 2016, kell 16:15 (EET)

KuupäevadestRedigeeri

"Eesti keele käsiraamat" (nagu teisedki allikad juba pikka aega) loetleb kuupäeva kirjutamise võimaluste seas "20.04.1994", "02.03.2005", "20.4.94" ja "2.3.2005", kuid mitte "2.03.2005" vms (1). EKK põhjendust ei anna, kuid traditsiooniliselt õpetatakse, et põhjuseks on ühtlus: kas olgu nullid nii kuu kui ka kuupäeva ees või siis ärgu olgu kummalgi, mitte mingi gemüüse. Seega on parandused à la "01.02.2010">"1.02.2010" otseselt valed. --193.40.13.163 18. jaanuar 2016, kell 15:35 (EET)

Kahtlen selles. Keele käsiraamatus toodud kirjutamisvõimaluste loetelu pole ammendav. Kui lühendatud kuupäevad on ühtlastelt (nt kas või ühe artikli piires) vormistatud nii, et nullid on ainult kuunumbritel, siis ma ei ütleks, et see on gemüüse. 2001:7D0:88C1:280:A18D:E99F:1CF9:4DEE 4. märts 2016, kell 22:19 (EET)

Thank you for being one of Wikipedia's top medical contributors!Redigeeri

please help translate this message into the local language
  The Cure Award
In 2015 you were one of the top 300 medical editors across any language of Wikipedia. Thank you from Wiki Project Med Foundation for helping bring free, complete, accurate, up-to-date health information to the public. We really appreciate you and the vital work you do! Wiki Project Med Foundation is a user group whose mission is to improve our health content. Consider joining here, there are no associated costs, and we would love to collaborate further.

Thanks again :) -- Doc James along with the rest of the team at Wiki Project Med Foundation 29. veebruar 2016, kell 05:59 (EET)

Plekkpurgi katedraalRedigeeri

Hello Kuriuss, Thank you for contributing to this article and its brief biographical companion Cyril Genik. Could you remove the tags on these articles? There's nothing wrong with the articles, and if I remove the tags, they'll just reappear. There's no reason the editors can't work on the articles and contribute to them after the tags have been removed. Thank you again for your help with them. Nicola Mitchell (arutelu) 8. märts 2016, kell 14:16 (EET)

RequestRedigeeri

Greetings.

Could you create the article en:Climate of Azerbaijan in Estonian?

Thank you.

NäpukasRedigeeri

Võimaluse korral parandada artiklites ära näpukas "aastel". Ma ei hakka neid ise ära parandama, sest tean, et sa leiad artiklitest rohkem vigu kui mina. :)--Raamaturott (arutelu) 8. mai 2017, kell 20:35 (EEST)

Tehtud! Kuriuss 8. mai 2017, kell 21:00 (EEST)
Ja "tagajärel" ka. :)--Raamaturott (arutelu) 8. mai 2017, kell 21:16 (EEST)

Mitte, et ma kontrollima hakkaks, kuid inglisviki ütleb William S. Burroughsi kohta 'eighteen novels and novellas', seega täiesti võimalik, et parandus ei teinud asja paremaks.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 4. juuni 2017, kell 02:34 (EEST)

Kontrollimine ei teeks paha, sest mina uurisin tema teoste pikkusi nii ESTERist (https://www.ester.ee/search~S1*est?/aBurroughs+William/aburroughs+william/1%2C6%2C37%2CB/exact&FF=aburroughs+william+s+++++1914+++++1997&1%2C29%2C) kui ka selle autori loomingu lehe kaudu lisainfot otsides (https://en.wikipedia.org/wiki/William_S._Burroughs_bibliography), lisaks veel guugeldasin. Ning kui tema eesti keeles ilmunud teos on 312 lk pikk romaan, siis oleks imelik maha vaikida, et ta on romaane kirjutanud. Kuriuss 4. juuni 2017, kell 17:18 (EEST)

Võtsin ära pool sõna kaasaskantava juurest. See aparaat, oli mis ta oli, aga ta oligi kantav - kinga sees nimelt.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 7. juuni 2017, kell 04:12 (EEST)

Väga hea teada, et kinga sees. :) Aitäh! Kuriuss 7. juuni 2017, kell 04:15 (EEST)
http://afflictor.com/wp-content/uploads/2014/03/eudaemonic-computer-in-shoe-1024x682.jpg  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 7. juuni 2017, kell 04:27 (EEST)

iOS 11?Redigeeri

Tere, jätsite "See artikkel vajab toimetamist" märkuse iOS 11 wikilehele. Küsimus on, et mis sellel täpsemalt viga on? Ettetänades, MacWikiEst

Tere, MacWikiEst!
Kõik nutitelefonikasutajad ei ole paraku nii targad kui selle artikli koostaja. Toon näiteid, millest võiks täpsemalt/põhjalikumalt kirjutada, et lugeja saaks sellest artiklist rohkem kasu.
  • Mina Androidi kasutajana näiteks ei tea, mis salapäraseid asju saab kasutaja tavaliselt iOS-i Control Centerisse valida, kas ma pean selleks eelmiste iOS-ide artikleid lugema? Võiks lause-paariga seda selgitada.
  • Kas iOS-i kasutajaliidest eesti keelde pole tõlgitud?
  • "On lisatud tume teema (Dark Mode)" – mida see tähendab? Miks "Dark Mode" pole tõlgitud halliks režiimiks, vaid tumedaks teemaks (teemad on ju mobiiltelefonides hoopis ingliskeelsed "theme'id", aga "mode" on üldiselt "režiim")? Mida kasutaja selle tumeda teemaga peale saaks hakata, milliseid uusi võimalusi see pakub?
  • "Saab lindistada iOS seadme ekraani natiivselt." – mille peale LINDISTATAKSE? Miks ekraani LINDISTATAKSE? Ma olen kuulnud, et heli lindistatakse, aga füüsiliste esemete lindistamisest pole justkui kuulnud. Mis on natiivne lindistamine? Mida see lause üldse tähendab?
  • "Saab üheneda Wi-Fi võrku ilma parooli sisestamata, kui muu iOS 11 seade on ühendatud." – misasi on "muu iOS 11 seade" ja kuhu ta ühendatud on?
  • "Uus operatsionisüsteemi disain." – võiks ju aimu anda, milles see "uus disain" seisneb? Kas see on disain kui OSi välimus ja kunstiline kujundus või disain kui OSi ülesehitus? Palun ka näiteid tuua, kirjeldada.
  • "Kasutajad saavad nüüd üksteisele raha maksta" – miks peavad kasutajad üksteisele raha maksma? Kas nad mängivad tasulisi mänge ja laenavad sõpradelt selleks raha? Teevad niisama üksteisele pangaülekandeid? Või tuleb raha kuskilt mujalt? See asi vajaks selgitust.
  • "Nüüdsest toetab rakendus Photos GIF-pildivormingut." – lisaks millele? Muidu võib jääda mulje, et ainult GIF-vormingut toetabki.
  • "iOS 11-lt eemaldati Facebooki ja Twitteri ning Vimeo natiivne toetus ja integratsioon." – mida see kasutaja jaoks tähendab? Ilmselt pole mainitud rakendused iOS-i eelinstallitud, aga mida tähendab, et isegi nende rakenduste integratsioon puudub? Kasutaja laadib Facebooki rakenduse telefoni, aga seda OSiga integreerida ei saagi? Kasutaja võib niimoodi arvata, et selle OSiga ei saagi enam Facebooki, Twitterit ja Vimeot kasutada.
Vabandust, kui tundub, et olin liiga karm. Artikkel peaks olema nii selge ja piisav, et ma ei saaks selliseid rumalaid küsimusi esitada. Kuriuss 10. juuni 2017, kell 01:06 (EEST)

Tere, Kuriuss! Tänud tagasiside eest ja üritan artiklit täiendada kui rohkem aega on. Üritan selleks ajaks kui iOS 11 on väljas, kuid siiski minuarust oleks mõttetu kõike seletada, sest ka inglise keelses Vikipeedias ei ole seletatud.

  • iOS 11 kasutajaliides ei ole tõlgitud eesti keelde
  • Kuidas seletada, mis asi on Control Center Androidi kasutajale? Apple'il on tavaliselt oma nimed (näiteks Airport on Wifi) ja imelik oleks seda kuidagi sulgudesse panna. Samuti on ka iOS Vikipeedia artikkel, mis vajab täiendamist. Ehk tuleks siis alustada selle täiendamisest. Nüüdsest saab kasutaja ise valida, mida Control Centerisse täpsemalt tahab ja ka selle välimus on muutunud. Pilt oleks palju parem seletamiseks, kuid eesti keelsesse Vikipeediasse ei tohi pilte üleslaadida.
  • Ekraani lindistamine (Screen recording) on minuarust tavaline väljendus. Kui sellel on mingi muu eestikeelne väljendus võiksite teada anda.
  • Kui kasutaja Mac või iPad on juba ühendatud näiteks kodu Wifi võrkku, siis kasutaja saab ühendada oma iPhone'i WiFi võrku ilma, et peaks sisestama parooli. ( https://9to5mac.com/2017/06/06/ios-11-share-your-wifi/ )
  • Uuest disainist saaks paremini kirjutada ja kirjutangi. Tänud selle vihje eest.
  • Otse telefonist on võimalik maksta raha teisele inimesele. (Apple Pay kaudu)
  • Muidugi Photos on toetanud PNG,JPEG…pildiformaate ja Gif pildiformaate ei toetanud. Ei hakka ju kirjutama: "Lisaks teistele pildi formaatidele toetab Photos nüüdsest ka GIF formaati", või et "Lisaks PNG,JPEG…pildiformaatidele toetab Photos nüüdsest ka GIF formaati."
  • Facebooki ja Twitteri rakendust ei pidanud installeerima iPhonesse, sest oli natiivselt toetatud ja Twitter ja Facebook oli seadete all, kuid nüüdsest on Facebook ja Twitter eemaldatud ja selleks Peab allalaadima eraldi rakendused.

Te ei olnud karm ja tänan tagasiside eest, kuid loodetavasti saate aru, et kõike ei saa seletada. (Näiteks miks peaksid kasutajad teineteisele raha andma. See on igaühe isiklik valik. Võid laenata ja hiljem maksab sulle tagasi või ostad midagi temalt jne) ja osadele väljendustele on raske leida eesti keelset vastet. Näiteks Screen recording. MacWikiEst 10. juuni 2017, kell 21:36 (EEST)

Tänan tagasiside põhjaliku läbitöötamise eest!
  • Mobiilmaksed ehk m-maksed on meil ju ammu panga- ja operaatoripõhiselt kasutusel, seda meie inimesed üldiselt vist teavad. Aga lause "Otse telefonist on võimalik maksta raha teisele inimesele. (Apple Pay kaudu)" oleks korrektsem kirjutada umbes nii: "Kui varem sai telefonist m-makseid teha ainult pankade kaudu, siis nüüd saab m-makseid eraisikutele teha ka Apple Pay kaudu." (Siin peaks kontrollima, kas Apple Pay kaudu saab tõesti teha makseid vaid eraisikutele.)
  • "Formaat" on eesti keeles "vorming". Aga just selles stiilis tulekski kirjutada: "Lisaks PNG-, JPEG- …pildivormingutele toetab Photos nüüdsest ka GIF-vormingut."
  • Minu teada on "screen recording" eesti keelde tõlgitud protsessi (tegevuse) tähenduses sõnaga "kuvasalvestus" ja protsessi tulemuse tähenduses sõnaga "kuvasalvestis". Ekraan on füüsiline seade, kuva on kujutis (pilt ja tekst), mis on ekraanil näha. Lindistamine tähendab salvestust lindile (nt lintmagnetofonid helisalvestuseks, filmilindiga töötavad filmikaamerad ja fotoaparaadid), digiajastul tuleb lindile salvestamist ette üsna harva.
Jõudu tööle! Kuriuss 10. juuni 2017, kell 22:11 (EEST)

Tänud tagaside eest! Asun tegutsema siis kui rohkem vaba aega on.

  • Apple Pay kaudu on juba aastaid maksta Walmartis ja McDonaldsis ja ka muudes kohtades. Kahjuks küll mitte Eestis. apple.com/apple-pay/
  • Tänud keeleliste paranduste eest ja tahtsin Teid veel õnnitleda Kuu Vikipedist võidu puhul!

MacWikiEst 10. juuni 2017, kell 22:36 (EEST)

Suur tänu! Kuriuss 10. juuni 2017, kell 22:39 (EEST)

Bosnia ja Hertsegoviina käänamineRedigeeri

Vastavalt Emakeele Seltsi otsusele http://www.emakeeleselts.ee/otsused/ES-keeletoimkond_rindliitsonad_17.03.2016.pdf on täiesti lubatav käänata riiginime Bosnia ja Hertsegoviinas. Ära paranda õiget õigeks.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 15. juuni 2017, kell 16:59 (EEST)

Hea küll, aitäh! Annan siis EKI-le teada, et nad on jätnud e-keelenõus oma keelejutu uuendamata. Seal nimelt on siiani kirjas: "Liitnimede käänamisel järgitakse seniseid reegleid. Kui nimi on kaheosaline ja ühendatud sidesõna abil, siis käänduvad mõlemad nimeosad: sõitis Bosniasse ja Hertsegoviinasse, Trinidadi ja Tobago valitsus, saabus Serbiast ja Montenegrost. (Kui liitnimi on sidekriipsuline, siis käändub vaid järelosis: Bosnia-Hertsegoviinasse, Kohtla-Järvele. Bosnia-Hertsegoviina on mitteametlik nimevorm.)" Kuriuss 15. juuni 2017, kell 17:05 (EEST)
EKI oli nõus, et kõnealune tekst on vananenud ja nüüdseks ebatäpne. Eksitav keelejuhis võeti EKI avalikust veebist maha. Kuriuss 26. juuni 2017, kell 14:34 (EEST)

KeeleküsimusRedigeeri

Kas fraas "oli 2001–2006 ilmuv ajaleht" on keeleliselt vigane? Nt fraas "oli 2001–2006 ilmunud ajaleht" pole küll otseselt vigane, ent seda taunitakse--Estopedist1 (arutelu) 25. juuni 2017, kell 13:46 (EEST)

Kes ja kus taunib? Palun näita reeglit. "Ilmuv" on v-kesksõna, mis on olevikku näitav kesksõna. "Ilmunud" on nud-kesksõna, mis on minevikku näitav kesksõna. Kuriuss 25. juuni 2017, kell 15:08 (EEST)
see teema tundub juba zombie-teemana olevat :). Jah, see pole keeleviga, aga nt kasutaja:Andres seda taunib, vt nt Kasutaja_arutelu:Estopedist1#Konstruktsioon_.22oli_..._-nud.22. Andrese ja ka EKI (Tuuli Rehemaa) näevad siin vist grammatilist kordust vms.--Estopedist1 (arutelu) 26. juuni 2017, kell 10:02 (EEST)
Ma ei ole pädev ütlema, kas see on keeleviga, aga minu meelest on see arusaamist raskendav ja seetõttu stiililiselt häiriv. Ma soovitaksin kasutada kõrvallauset.
Kesksõna kasutatakse tavaliselt nii, et ta ei näita aega praeguse hetke suhtes, vaid selle hetke suhtes, millest lause räägib. Näiteks "Ma olin väsinud (mees)", tähendab, et ma juba olin väsinud, mitte et ma parajasti väsisin. "Ma olin jooksev mees" tähendab, et ma jooksin sel ajal, millest juttu on, mitte et ma praegu jooksen. "Ma olin jooksnud (mees)" tähendab muud. Või võrdle "Mind hamustanud koer jooksis" ja "Mind hammustav koer jooksis". Andres (arutelu) 26. juuni 2017, kell 12:37 (EEST)
Muidugi on selguse mõttes parem kasutada kõrvallauset. Kuriuss 26. juuni 2017, kell 14:32 (EEST)
see teema kisub keelefilosoofiliseks ja seetõttu vajaks süvenemist. Küll jääb mulle mõistmatuks, miks raskendab arusaamist fraas "oli "2001–2006 ilmunud ajaleht" võrreldes fraasiga "oli ajaleht, mis ilmus 2001–2006"--Estopedist1 (arutelu) 27. juuni 2017, kell 09:47 (EEST)

kostumaRedigeeri

EKSS-i järgi on sõnal "kostuma" kaks tähendust. 2001:7D0:87C3:8680:E19C:F825:8F63:25B3 7. juuli 2017, kell 19:05 (EEST)

Eesti kirjakeele norm alus on ÕS, mitte EKSS. Kui Vikipeedia artiklis esineb see sõna täpses tsitaadis või konkreetse murdesõna näitena, siis jääb alles, aga muudes Vikipeedia tekstides tuleks lähtuda ÕS-ist ja tänapäevasest eesti keele grammatikast. Kuriuss 7. juuli 2017, kell 19:08 (EEST)

Usun, et sa pole tähele pannud, et trellid (#) rea alguses tekitavad nummerdatud loendi.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 11. juuli 2017, kell 02:12 (EEST)

Aitäh, ma tegelikult tean, aga miskipärast läks täna tõesti meelest ära. Kuriuss 11. juuli 2017, kell 02:15 (EEST)

Ma ei ei tea mida ette võtta, aga tänapäeval ei saa eriti juttu teha plaatide eksemplaridest. Seda eriti albumite puhul ning ka edetabelites ei pruugi arvestada mitte füüsilisel ja elektroonilisel kujul müüdud albumeid, vaid võidakse lisada ka striimitud üksikud laulud (vaata näiteks en:Album-equivalent unit)  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 26. juuli 2017, kell 22:26 (EEST)

Ehkki vorm on ajas muutunud, võiks plaate/albumeid käsitleda ikka vanaviisi ja rääkida edasi eksemplaridest (koopiatest rääkimine ei kõla kohe üldse intelligentselt, vaid mõjub saamatu toortõlkena). Mida teha siis, kui lisatud üksikuid lugusid, seda ma ei oska praegu öelda. Kui tuleb hea mõte, siis ütlen. Kuriuss 26. juuli 2017, kell 22:41 (EEST)

Küsimus: Kas laulu pealkirjas "Vajan Sind" see teine sõna mitte ei peakski olema suure tähega? Isiklikus pöördumises see ju tavaliselt sedasi kirjutatakse.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 24. august 2017, kell 21:41 (EEST)

Ega see mingi auaadress ole. Ei ole vaja, lihtsam ja loomulikum on ka seal väike algustäht. See inglise keelest ahvitud pealkirjade läbiva suure algustähe hullus on masendav. Kuriuss 24. august 2017, kell 21:47 (EEST)
Eks ta ole jah. Ja siis proovi pärast näiteks inglisvikis selgeks teha, et eesti keeles ei käi pealkirjad läbiva suurtähega. Aga seal saadakse sellest aru, kui öelda.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 24. august 2017, kell 22:17 (EEST)

Mainin, et avang oli juba 1924. aastast Orangutangi avang ja kui EKI tänapäeval õigekirja muudab, siis ega see äkki veel ei tähenda, et avangu nimi muutub või tähendab? Iseenesest peaks äkki artiklisse lisama seda, et Tartakower külastas päev enne seda kui ta seda avangut Géza Maróczyga asutas Bronxi loomaaeda ja sai idee käiguks orangutangilt?  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 30. august 2017, kell 01:01 (EEST)

Ma arvan, et kui selle avangu nimi võeti inimahvi järgi, siis peaks see ka praegu kajastama selle looma kirjakeelset nimetust. Eeldan, et avangu nimi tõlgiti, seda enam tuleks siis tõlget tänapäevase kirjakeele järgi muuta. Tõsi, veel 1976. aasta ÕS-is oli "orangutang", aga tean ka kindlalt, et juba 1970. aastal räägiti, et tegelikult tuleks kirjutada "orangutan" (mäletan seda hästi, kuna juhtumisi sattusin toona ühe ajalehe toimetajalt selle sõna õigekirja kohta täpsustust küsima ja ta saatis mulle selleteemalise kirja). Ka vene keeles on орангутан. Kuna see nimetus on tulnud malai keelest (malai orang utan metsinimene < orang inimene + utan mets), siis on arusaadav, et see muudeti eesti kirjakeeles ilma lõpu-g-ta sõnaks. Kuriuss 30. august 2017, kell 01:24 (EEST)

Kas kustutasid mu viimase sissekande Urmeti arutelulehel mingi põhjusega? --Vihelik (arutelu) 9. september 2017, kell 23:59 (EEST)

Oi ei, kindlasti mitte. Ma ei saanud oma kommentaari salvestada, sest keegi teine olevat samal ajal kommenteerinud. Tegin vist selle rumaluse, et läksin tagasinoolega uuesti oma kaotsiläinud kommentaari otsima. Ma tõesti ei teadnud, et see Sinu kommentaari ära kustutab. Palun kergemat karistust! Kuriuss 10. september 2017, kell 00:02 (EEST)
 :-) --Vihelik (arutelu) 10. september 2017, kell 00:04 (EEST)
See juhtub me k6igega, et Kuu vallutuseks ja Marsi kolooniast üheksandasse Universumisse elamaminekuks piisab ühest vajutusest, klahvi, vajutamisest, pidasin silmas.— Pietadè (arutelu) 10. september 2017, kell 02:41 (EEST)
Ei tea, kas nii romantiline ja lennukas see just oli. Pigem ehk lihtlabane ämber ja tsinkpleki kolin. :D Kuriuss 10. september 2017, kell 02:46 (EEST)

Tundub, et said keelelinkide parandamisega siiski ise hakkama, jah? Muidu, üldiselt lihtsaim viis nende parandamiseks on järgmine:
1) Lähed teisendatud artikli algse kuju (st eelneva pealkirja alla, mis nüüd peaks olema ümbersuunamine) lehele
2) Vajutad nuppu "Andmeüksus"
- Neptuunium ❯❯❯ arutelu 14. september 2017, kell 11:39 (EEST)

Suur tänu! Kuriuss 14. september 2017, kell 11:44 (EEST)

Film "Tantsib koos huntidega"Redigeeri

Tühistasin muudatuse, kuna see oli vist lihtsaim viis. Asi selles, et Dances With Wolves on indiaaninimi.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 29. oktoober 2017, kell 21:04 (EET)

Kui see filmi originaalkeelses tekstis on indiaaninimi, las ta siis olla (oli küll, aitäh, tuletasid meelde), aga teoste eestikeelseid pealkirju pannakse natuke teisel põhimõttel, enamasti ei tõlgita sõna-sõnalt. Ma kontrollisin enne parandamist uuesti üsna mitmest allikast, eesti keeles on see kindlasti "Tantsib koos huntidega". Vt nt http://www.imdb.com/find?ref_=nv_sr_fn&q=Dances+With+Wolves&s=all (kui su brauser näitab eestikeelset pealkirja, mul näitab), http://www.filmiveeb.ee/filmid/528/Tantsib-koos-huntidega/, või guugelda niisama – ükski keeleliselt usaldusväärne allikas ei kirjuta selle eestikeelse pealkirja iga sõna suure algustähega. Omal ajal konsulteerisime filmipealkirjade asjus vajadusel Lauri Kaarega, need telefonijutud pole muidugi Vikipeedia allika väärtusega. Ehk Sa siiski guugeldaksid veidi ja pööraksid tühistamise tagasi. Tänan tähelepanu eest! Kuriuss 29. oktoober 2017, kell 21:18 (EET)
Ma ei ole sinuga nõus. Kui nimi tõlgitakse, kirjutatakse see ikka läbivate suurtähtedega. Näiteks https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?23926 Aga ok, kui kunagi artikkel tehakse, eks siis tuleb ümbersuunamine teha. Kusjuures filmi pealkirja on tõlgitud ka teisiti. Ilmselt osaliselt pealkirjade möödatõlkimine tuleneb aega ajalt ette seetõttu, et pole filmi ennast vaadatud.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 29. oktoober 2017, kell 21:33 (EET)
Aga seda pole ju NIMENA tõlgitud. Seda ma räägingi, et pealkirjade tõlkimine on omaette loominguline tegevus, neid võib tõlkida nii, naa ja kolmandatki moodi. "Tantsib koos huntidega" on eesti keeles piisavalt romantiline ja sügavamõtteline pealkiri, mis võiks publiku kinno meelitada küll, sealhulgas ka "Nahksuka juttude" sõpru, ehkki filmi eestikeelne pealkiri pole mõeldud indiaaninimena.

KiirustamineRedigeeri

Võistlustel osalevate tööde parandamisega ei tasuks vast nii kiirustada, žüriiliikmetel on nii kergem tehtud tööd hinnata. - Melilac (arutelu) 2. november 2017, kell 18:52 (EET)

Kirjutasin ju kohe vabanduskirja, kui märkasin, et olin teinud parandusi kellegi liivakastis. Kas arvad tõesti, et peaksin parandused tagasi võtma? Mina jälle loodan, et uuel kaastöölisel on neist parandustest midagi õppida. Kuriuss 3. november 2017, kell 08:35 (EET)
Ei, parandusi pole vaja tagasi võtta, mis tehtud, see tehtud... Lihtsalt tüütu on lugeda, kui pead paralleelselt muudatuste ajalugu jälgima. - Melilac (arutelu) 6. jaanuar 2018, kell 20:12 (EET)

electropop on konkreetne muusikastiil ehk siis ära jaga seda laial mõttetuseks.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 6. jaanuar 2018, kell 16:10 (EET)


Anna andeks, aga ma ei saa aru lausest "Eesti teatrist pärit mõjutasid Põldroosi noorpõlves ka..." Kas sõna 'pärit' on ülearune?  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 6. jaanuar 2018, kell 17:26 (EET)

Jah, aitäh, Sul on õigus, et see jäi ripakile. Sõnastasin nii: "Põldroosi mõjutasid noorpõlves ka ..." Kuriuss 8. jaanuar 2018, kell 02:12 (EET)

Tallinnasse ei ole ju vale...  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 12. jaanuar 2018, kell 14:12 (EET)

Otseselt mitte, aga see mõjub arhailiselt, sest tänapäeval soovitatakse seda nime käänata nagu sõna "linn", mille tavalisem sisseütlev on "linna". Vorm "linnasse" ei ole küll keelatud, kuid stiililiselt ei peeta seda tänapäeval kenaks. Kuriuss 12. jaanuar 2018, kell 14:18 (EET)

PalveRedigeeri

Ole hea ja vaata artiklit Temmoku. Kuidas oleks õige hiina-jaapani glasuuride nimetusi kirjutada? Kas kursiivis ja sidekriipsuga või nime käänates ja ilma sidekriipsuta? Paranda. 2001:7D0:87CA:9180:28AD:90B4:A11E:AE16 22. jaanuar 2018, kell 16:45 (EET)

Ma küll pole nendega varem kokku puutunud, aga püüan tasapisi muudest allikatest uurida ja vajadusel parandada. Kuriuss 22. jaanuar 2018, kell 16:55 (EET)

Seda, et tennisetulemuste kriipsuga kirjutamine ei ole iseenesest vale, vaid see vastab täiesti mängu reeglitele. Jah, ma tean EKI soovitust, kuid pehmelt öeldes tundub, et selle suurim probleem on tühikud. Aga kui sa need jätad, siis ära unusta, et põhimõtteliselt tuleb need teha murdmatuteks tühikuteks.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 27. jaanuar 2018, kell 13:55 (EET)

Kriips tenniseskooris on võõrapärane, eesti grammatika järgi peaks ikka koolonit kasutama. No see on muidugi pisiasi, ma ei kavatsegi seda läbivalt parandama hakata. Kas sa arvad, et ka tabelikirjetes peaks püsitühikut kasutama? Ma arvasin, et ainult seotud tekstis. Kuriuss 27. jaanuar 2018, kell 14:12 (EET)
Võib sõltuda ekraaniresolutsioonist. Arvutiekraani puhul ilmselt küsimusi ei teki.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 27. jaanuar 2018, kell 16:13 (EET)
Miks seal ei võiks koolon ilma tühikuteta olla? Mina olen kripsud ka koolonitega asendanud, aga tühikuid pole pannud. Minu meelest vanasti seal tühikuid ei kasutatud.
Minu meelest ka pole mõtet tabelisse püsitühikuid panna. Andres (arutelu) 27. jaanuar 2018, kell 14:35 (EET)
Tõsi, mulle ka skooride koolonit ümbritsevad tühikuid ei meeldi (ja ma ei kavatse nende pärast protsessima hakata), aga tegelikult on need meie grammatikareeglitega siiski ette nähtud.
  1. "Eesti keele käsiraamat" ütleb: "Koolon pannakse: ... 5. suhtemärgina (kirjutatakse mõlemalt poolt lahku nagu jagamismärk): ­Leedu võitis esimese mängu 6 : 2 ja teise 7 : 3.";
  2. tühikukasutuse kokkuvõtlik artikkel "See tühine tühik" ütleb: "Ajamärgina kirjutatakse koolon (nagu ka minuteid ja sekundeid eraldav punkt) mõlemalt poolt kokku, näiteks 16:19, 8:14.15, jagamis- ja suhtemärgina aga mõlemalt poolt lahku: 25 : 5 = 5, mängu seis oli 96 : 98, omadussõna käändub aldis : alti.";
  3. EKI keelenõu ütleb: "Meie võistkond võitis kohtumise 79 : 76. Kui koolonit kasutatakse suhtemärgina, on nii selle ees kui ka järel tühik. 2010 aprill". Kuriuss 27. jaanuar 2018, kell 14:53 (EET)
Kriipsu ja kooloni kasutamine sporditulemuste puhul kipub sõltuma maast – inglise, prantsuse, hispaania, hollandi, itaalia keele puhul kasutatakse kriipsu, vene ja saksa keele puhul koolonit.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 27. jaanuar 2018, kell 16:13 (EET)
Jah. Aga eesti keeles tuleks kirjutada ikka eesti keele reeglite järgi, mis seekord ei räägi kahjuks ka mitte sellest, et eesti keeles võiks kasutada näiteks 'rahvusvahelist' kooloniga esituskuju. Kuriuss 27. jaanuar 2018, kell 16:22 (EET)
Ilmselt oleks mõtet soovitada soovitajatele oma soovitust korrigeerida just selles osas, et neid tühikuid ei peaks kirjutama. Aga muide mainin, et mõne ala puhul on lausa standardisse kriips sisse kirjutatud ja koolonit nendel puhkudel ei peaks üldse kasutatama ehk siis soovitajatel oleks mõtet ka seda arvestada.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 27. jaanuar 2018, kell 16:44 (EET)
Kordan, kui mingi ala välismaised standardid lähevad eesti keele reeglite või meie kohalike standarditega vastuollu, siis need eesti keeles ei kehti. :) Näiteks vene keeles kirjutatakse ettevõtete või mudelite nimed enamasti jutumärkides, aga eesti keeles neid jutumärkidesse ei panda. "3-D" kirjutatakse inglise keeles sidekriipsuga, eesti keeles ilma (3D) jne. Kuriuss 27. jaanuar 2018, kell 16:51 (EET)
Rahvusvahelised standardid kehtivad igal juhul!  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 27. jaanuar 2018, kell 17:00 (EET)

Tänapäeval ei ole R&B üldjuhul mitte rhythm and blues, vaid see on hoopiski contemporary R&B (kaasaegne R&B või peavoolu R&B), ehk siis ma tahaks kangesti selle ümbersuunamise kuidagi ära muuta või kui ka jätta, siis tuleb sihtlehele täpsustus kirjutada. Kuid igaks juhuks kui sa juhtud neid muusikaartikleid parandama, äkki sul oleks võimalik siis juba eelnevalt vajadusel stiiliks 'kaasaegne R&B' linki sisse kirjutada.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 27. veebruar 2018, kell 01:02 (EET)

Tänan täpsustuse eest, püüan arvesse võtta. Kuriuss 27. veebruar 2018, kell 08:10 (EET)

Kumb lahendus on parem?Redigeeri

Kumb siis ikka paremini sobiks isikuartikli alajaotuse pealkirjaks: kas "Haridus ja töö" või "Haridustee ja töökäik"? --Hirvelaid (arutelu) 17. aprill 2018, kell 15:09 (EEST)

Mulle tundub, et kui need on koos/kõrvuti ("Haridustee ja töökäik"), siis on seda pisut palju. Lihtne "Haridus ja töö" on justkui kenam. Aga see on ainult minu arvamus. :) Kuriuss 17. aprill 2018, kell 15:45 (EEST)
Mulle meeldib "Haridus ja töökäik".--Morel (arutelu) 17. aprill 2018, kell 16:22 (EEST)
30. mõtlemisminuti järel nõustun, siis teeme malli ka, ja, kel seda ja seda on (st, tööd ja haridust v vastupidi), siis saab nulli pealt kõrgemale tõsta ja teised allpoole tõsta (kas "töökäik" ei ole mitte n+tähenduslik)
kool (õpe / töö-teod).—Pietadè 17. aprill 2018, kell 17:00 (EEST)

Thank you for being one of Wikipedia's top medical contributors!Redigeeri

please help translate this message into your local language via meta
  The 2017 Cure Award
In 2017 you were one of the top ~250 medical editors across any language of Wikipedia. Thank you from Wiki Project Med Foundation for helping bring free, complete, accurate, up-to-date health information to the public. We really appreciate you and the vital work you do! Wiki Project Med Foundation is a user group whose mission is to improve our health content. Consider joining here, there are no associated costs.

Thanks again :-) -- Doc James along with the rest of the team at Wiki Project Med Foundation 26. aprill 2018, kell 06:30 (EEST)

Oktav kui intervall ja oktav kui helikõrguspiirkondRedigeeri

Oktavi kui intervalli ja oktavi kui helikõrguspiirkonna tähise puhul on muusikas tegu erinevate mõistetega, mille kasutamine sõltub kontekstist.--Andrus Kallastu (arutelu) 30. aprill 2018, kell 00:34 (EEST)

Jah, aitäh. Miskipärast pakkus Vikipeedia mulle ainult helikõrguspiirkonnavarianti, nii et oktavi kui intervalli kohta tehtud eraldi artikli leidsin alles hiljem üles. Kuriuss 30. aprill 2018, kell 12:45 (EEST)

SerendiipsusRedigeeri

Ehk olete nõus arvamust avaldama selle teema kohta: [Arutelu:Juhuslik avastus]? Ssgreporter (arutelu) 5. mai 2018, kell 01:56 (EEST)

Embraer Phenom 300Redigeeri

Hea Kuriuss, muutsid tehniliste näitajate nimetuste kirja paksust. Tahtsin su tähelepanu juhtida sellele, et kõigis lennukiartiklites on need nimetused parema loetavuse huvides (et eraldada näitaja nimetus andmetest) paksu kirjaga esile tõstetud. 2001:7D0:87CA:9180:8C72:5B17:AD26:18BF 29. mai 2018, kell 12:42 (EEST)

Väga kahju, et selline süsteem on tekitatud. Võib-olla see põhimõte Vikipeedias ei kehti, et teksti esile tõstvat vormingut kasutatakse astmeliselt. Täpploend (täpp rea ees) on juba vormingu seisukohalt teksti esiletõst, paksu teksti kasutamine on seal juba liig. Ma ei ole küll hariduselt küljendaja, aga olen ülikoolis ja kirjastustes õppinud trükiste küljendamise põhimõtteid. Kuna siin on ilmselt teistsugune süsteem, kas siis oleks kõige parem, et ma pööraksin oma parandused tagasi? Kuriuss 29. mai 2018, kell 15:45 (EEST)

Ma ei tea, kas just süsteem, aga praktika paistab see küll olevat. Otsusta ise. Kui see veaks lugeda, siis tuleks põhimõtteliselt väga palju parandamist. 2001:7D0:87CA:9180:5DB3:47F1:B35D:4250 29. mai 2018, kell 16:57 (EEST)
Kahjuks ma ei saa oma parandust enam tagasi pöörata, sest pärast mind on veel mitu inimest seda artiklit täiendanud. Mina vorminguga liialdamist heaks ei kiida, aga see on jälle ainult minu arvamus. Võib-olla on meil mõni põhjalikuma kunstiharidusega administraator, kes saaks akadeemilisemat arvamust avaldada. Mina arvan, et läbivalt kõigis lennukiartiklites vormingut vähemaks võtma hakata pole vaja, aga uusi artikleid ei tasuks nii rikkaliku vorminguga kaunistada. Vähem on parem, neutraalsem ja tõsiseltvõetavam. Kuriuss 29. mai 2018, kell 18:00 (EEST)

Lingid arutelulehelRedigeeri

Asjakohased terminid on mõttekas arutelulehel linkida, sest siis leiab need "Lingid siia" alt üles. Seeläbi näeb, kas asjakohaste terminitega on juba kuskil arutelu olnud. Vt nt Kategooria arutelu:Häälnäitlejad--Estopedist1 (arutelu) 5. juuni 2018, kell 16:34 (EEST)

Aitäh, seda ma ei teadnudki. :) Kuriuss 5. juuni 2018, kell 18:18 (EEST)

Vene lennukite NATO koodnimedRedigeeri

Oled artiklis Hävituslennuk eemaldanud kursiivi Vene lennukite MiG-29 Fulcrum, MiG-31Foxhound, Su-27 Flanker jne NATO koodnimedelt. Need ei ole nime osad, vaid NATO antud koodnimed ja peaksid olema kursiiviga eristatud - nii on see ka nende lennukite artiklites. Ursus scribens (arutelu) 2. august 2018, kell 22:24 (EEST)

Nimesid ei tuleks üldiselt kursiivi panna, see võib ka järgmistele parandajatele jätta eksliku mulje, et keegi on kopeerinud need ingliskeelsest artiklist ja unustanud kursiivi maha võtta. Kui need on koodnimed, sobiks need ehk hoopis sulgudesse panna? Kuriuss 2. august 2018, kell 22:28 (EEST)
Lennukite artiklites ongi sulgudes, kuid kõikjal kursiivis. Vahest oleks õigem need jutumärkidega eristada? Või kuidas sa arvad? Ursus scribens (arutelu) 2. august 2018, kell 22:56 (EEST)
Ei, jutumärke küll mitte, need vastaksid seal teiste keelte, mitte eesti keele reeglitele. Arvan, et sulud on parim lahendus, kursiiv on aga juba liiast. Aitäh asjaliku mõttearenduse eest! Kuriuss 3. august 2018, kell 11:24 (EEST)
Artikli esimeses lauses sulgudes, nii nagu nende lennukite artiklites, kasutatakse kursiivi mainitava nime või muu keelendi esiletõstuks (vt Vikipeedia:Vormistusreeglid#Määratlus). Pikne 3. august 2018, kell 13:31 (EEST)
Selline palve, et olenemata sellest kas on kursiivis või mitte - jätkem nad praegusel kujul sulgudesse. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 3. august 2018, kell 13:45 (EEST)

Jutumärgid infokasti päisesRedigeeri

Kui teose pealkiri on infokasti kohal või kasti sees eraldi real või ehk ka lihtsalt eraldi lahtris, siis jutumärgid minu meelest hästi ei sobi. Näiteks siin: Tuhkatriinu (film 1950). Nii nagu pealkirja ei panda harilikult jutumärkidesse raamatu kaanel või muu pealkirjastatava teksti kohal, kui pealkirja pole tarvis muust tekstist eristada. Pikne 26. august 2018, kell 18:39 (EEST)

Ei ole nõus. Kui infokasti pealkiri oleks "Toomas Nipernaadi" (kui isik, tegelaskuju), siis ei panda muidugi infokasti pealkirjale jutumärke. Aga kui infokasti pealkirjaks on teose pealkiri "Toomas Nipernaadi", siis jutumärgid näitavad ju ära, et see on teose pealkiri, mitte isiku nimi. St infokasti pealkirjana on teose pealkiri nagu pealkiri pealkirjas (n-ö topeltpealkiri). Kuriuss 26. august 2018, kell 20:25 (EEST)
Siin ei sobi võtta malli ingliskeelse Wikipedia infokastide pealkirjadest, sest inglise keeles ju ei panda teoste pealkirju üldse jutumärkidesse. Meil on natuke teistsugused grammatikareeglid. Kuriuss 26. august 2018, kell 20:43 (EEST)
Mõnes mõttes kummaline erand on see, et avaldamata käsikirjade pealkirjad käivad inglise keeles jutumärkides.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 27. august 2018, kell 16:16 (EEST)
Jutumärkide eesmärk on ju eristada pealkiri muust tekstist, mitte lihtsalt osutada, et tegu on pealkirjaga. Kas tegu on tegelase, teose, sõiduki, tegeliku isiku või millegi muuga, eks selle näitab ära ikka kontekst. Mis tähtsust sel on, kas järgneb teos ise või andmed teose kohta? Pealkirja kasutatakse ju ühtviisi teose pealkirjana. Või sa arvad siis, et teose kohta käiva Vikipeedia artikli pealkirjast jutumärkide ärajätmine on ka vale?
Grammatikareeglid minu teada ei reguleeri seda, millal jutumärke on eristamiseks tarvis ja millal mitte. Lihtsalt teatud juhtudel, kui eristada vaja pole, siis ei ole tavaks neid pealkirja ümber kasutada. Pikne 26. august 2018, kell 21:08 (EEST)
Eesti keele käsiraamatus on täiesti selge grammatikareegel: "Jutumärkidesse pannakse: ... 5. teoste, dokumentide, sarjade, rubriikide pealkirjad (vt O 30).". Kuriuss 28. august 2018, kell 19:58 (EEST)
Ahjaa, ma olen selle kohta kunagi keelenõust küsinud, vt Arutelu:Parima filmi Oscar. Pikne 26. august 2018, kell 21:11 (EEST)
Lugesin viidatud arutelu. Aga just nimelt ongi eristada vaja, kas infokasti pealkiri käib isiku või (näiteks samanimelise) teose kohta. Igal ei ole teoste pealkirjastamine seal vale, sest infokasti pealkirjale ei järgne ju teos ise, vaid põhiandmed kõnealuse teose kohta. Kuriuss 26. august 2018, kell 21:30 (EEST)
Keelenõu vastuses on jutt eristamisest muust tekstist. Kes eristab või kus eristatakse sellisel eesmärgil nagu sa pakud? Pikne 26. august 2018, kell 21:37 (EEST)
No näiteks ENE-s on märksõnades 'Kalevipoeg' eristatud eepos "Kalevipoeg" jutumärkidega. Veel üks lihtne näide: kui ma kirjutaksin koolikirjandit sügisest, siis kirjutaksin pealkirja 'Sügis' ilma jutumärkideta. Aga kui ma kirjutaksin kirjandi Lutsu teosest "Sügis", siis paneksin selle ka kirjandi pealkirjana jutumärkidesse, et oleks selge, et ma mõtlen sellega teost, mitte lihtsalt aastaaega. Kuriuss 26. august 2018, kell 21:46 (EEST)
Või võtame artikli osade pealkirjad (artikli kui terviku seisukohalt vahepealkirjad). Kui meil on artikkel operetiheliloojast ja me teeme tema olulisemate teoste kohta eraldi artikliosad, mille pealkirjaks (artikli vahepealkirjaks) paneme ühe opereti pealkirja, siis me ju paneme teoste pealkirjad jutumärkidesse ka siis, kui vahepealkirjas pole muud teksti, millest pealkirja eristada. Mis siis pealkirjas võrreldes vahepealkirjaga teistmoodi on? Kuriuss 26. august 2018, kell 21:55 (EEST)
Oluline on see, kas pealkirja abil mainitakse teost või pealkirja kasutatakse teose pealkirja funktsioonis. Kui mainitakse, siis tavaliselt on see jutumärkides (erandina võib jutumärgid ära jätta (aga ei pea), kui pealkiri on muust tekstist teisiti eraldatud). Kui kasutatakse pealkirjana, siis jutumärke ei kasutata. Kui Sa kirjutad kirjandi pealkirjaga ""Sügis"", siis sa mainid kirjandi pealkirjas Lutsu teost, aga kirjandi pealkirja kasutad oma teose pealkirjana, sellepärast ühed jutumärgid. Kui mina Sinu kirjandit mainin, siis ma panen kahed jutumärgid. Kui kirjandite pealkirjad on tabelis, siis on kaks võimalust:
Sügis "Sügis"
"Sügis" ""Sügis""
Keelekorraldajad on selle vabaks andnud, ja meil ei ole lootust jõuda ühele meelele. Sellepärast võiks olla lihtsalt nii, et ühe tabeli raames oleks ühtemoodi. Andres (arutelu) 27. august 2018, kell 13:45 (EEST)
Viidatud arutelus mainiti ka selliste teoste nagu sõnaraamatute või käsiraamatute pealkirjade kirjutamist ilma jutumärkideta, aga see on natuke teine asi, siis kirjutatakse teksti sees ka nende esimene sõna väikse tähega (nt leidsin reegli eesti keele käsiraamatust, kontrollisin seda tehnikasõnaraamatust jne). Kuriuss 26. august 2018, kell 22:05 (EEST)
ENE-s on vahetult "Kalevipoja" järel samal real muu tekst. Jah, sõnaraamatu nimetus väikese tähega on teine asi (pole tegu pealkirjaga).
Ma ei mäleta, et ma selliseid topeltjutumärke oleks kohanud.
Kui selle kirjandi pealkirja juures nii selgitada, miks muust tekstist eraldi oleva pealkirja ümber on jutumärgid, siis see on arusaadav, aga ilma selgituseta minu meelest seda ei saa teada. Sellepärast ei tundu olevat sellisel jutumärkide kasutusel mõtet. Ma ei tea, kas siin on näiteks mõne opereti artiklis alaosa pealkiri jutumärkidesse pandud, kuna tegu on opereti osa pealkirjaga. Mina ei paneks.
Jah, jutumärgid pole otseselt valed, kuivõrd keelereegel nende kasutamist ei keela. Lihtsalt jutumärkide kasutus ebatavalises kohas riivab silma. Ja me niikuinii ei kasuta teose kohta käiva Vikipeedia artikli kohal pealkirja ümber jutumärke. Ses suhtes oleks jutumärkide kasutus ikkagi ebajärjekindel. Pikne 27. august 2018, kell 15:55 (EEST)
Ma olen nõus, et jutumärkide mittekasutamine artiklipealkirjades on ebajärjekindel, aga ma ei usu, et inimesed ei saa aru, miks alapealkirjades jutumärke kasutakse. Topeltjutumärke kasutatakse sellistel harvadel puhkudel kindlasti, ainult et enamasti ei ole kogu pealkiri jutumärkides. Andres (arutelu) 27. august 2018, kell 16:14 (EEST)
Kui ei ole kavas artiklite pealkirju muutma hakata (selleks puudub otsene vajadus), siis võiks sama joont järgida ka artiklite sees. Arusaadav pole eraldi selgituseta minu meelest see, miks ühel juhul kasutatakse jutumärke ja teisel mitte, kuigi muust tekstist pole kummalgi juhul pealkirja tarvis eristada.
Nojah, kui pealkirja sees (selle alguses või lõpus) on teine pealkiri ja pikem pealkiri ise on teksti sees, siis küll võivad jutumärgid kõrvuti olla. Pikne 27. august 2018, kell 16:58 (EEST)

Keskaegsed friisid ja muu arhitektuuriterminoloogiaRedigeeri

Tere! Mul on väga hea meel, et Sa vaatad üle artikleid keeletoimetaja pilguga. Ma olen Sinu tähelepanekutega ja parandustega nõus. Ainul üks muutus on, mille osas olen kahtlev ja tahaksin selgitada. Alapealkiri "Terminoloogiast" on muutunud alapealkirjaks "Termineid". Selle alapealkirja all oleva teksti mõte on tegelikult tutvustada erijuhtumeid, kus nimetused võivad olla vasturääkivad või ühest keelest teise tõlkimisel segadust tekitada. Mu suur eesmärk on ajada siin eestikeelse terminoloogia jälgi viimastest teadustöödest kuni kahekümnendatesse aastatesse tagasi, ja pigem umbusaldada tõlketeoseid, nagu näiteks saksa keelest tõlgitud "Kunstileksikon", mida vikikas kunstiajaloo artiklites päris palju viidatakse. Mõned näited. Koerahambafriis on eesti keeles üks kindel ornamenditüüp, mida tutvustab 1993. aastal välja antud, Villem Raami toimetatud "Eesti arhitektuur. Oskussõnastik", aga inglise keeles võib "dog-tooth" tähendada kolme-nelja erinevat arhitektuuriornamenti. Või siis mõnikord sama sõna on arhitektuuris ja heraldikas kasutuses, aga tähistavad erinevaid asju. 1927. aastal välja antud kunstiajaloo oskussõnastik siin on andnud olulise baasi kunstiajaloo terminoloogiale päris selle kujunemise algusaastatel ja seal antu edasielamist tahaks ka kuidagi meenutada, vähemalt selles antud paralleelnimetused vaid ära mainides. Näiteks sõna "Kerbschnitt" vaste 1927. aasta sõnastikus on "täkklõige, täkkimine", see on välimuselt väga sarnane saehammasornamendile, aga seda kasutatakse ainult kunstkäsitöö valdkonnas, nii et ehtekunsti "hundihammasornament" võiks siin "täkklõike" paralleelmõiste olla. Ja nii edasi. Tahaks need vasturääkivused, paralleelmõisted, mitmetimõistetavused ja oskussõnade ajaloo kõik ühe pealkirja alla koondada. Ses mõttes tundus mulle pealkiri "Terminoloogiast" kuidagi katvam. Mida võiks teha? kas oleks veel mingi kolmas võimalus? Evlper (arutelu) 8. oktoober 2018, kell 22:50 (EEST)

Artikli Friis all on terve rida neid keskaegseid ornamendivöösid, kus pealkiri "Terminoloogiast" ette tuleb. Mu jutu illustratsiooniks.Evlper (arutelu) 8. oktoober 2018, kell 22:58 (EEST)

Tere ja aitäh! ÕS-i järgi on sõnal "terminoloogia" kaks tähendust: "termino+l`oogia keel: oskussõnavara; oskuskeeleõpetus". Mulle kui toimetajale on teaduskeelegurud aga õpetanud, et parem oleks võimalusel teha sellist vahet, et jätta sõna "terminoloogia" tähistama eeskätt õpetust, aga sõnavara kohta öeldagi "sõnavara" või "terminid" või "mõisted". Mulle tegelikult meeldiks seal rohkem "Sõnavara" või kui jutt on üksiknäidetest, siis "Mõisteid". Mis puutub selle artikli terminite täpsusesse, siis nende kontrollimisega ma seekord ei tegelenud. Pigem uuriksin neid kunagi hiljem, kui mul tuleb põhitöös arhitektuuriteemadesse sukelduda (korraks juba vihjati, et järgmisel aastal võib üks selline teos minu kätte toimetamisele tulla). Olen nõus, et tõlkeraamatutesse tasubki suhtuda umbusuga – me ju ei tea, kas tõlkija on alati leidnud tõlkevastete valimiseks kõige paremad allikad ja kõige asjatundlikumad nõuandjad. Samas olen ma kursis nii mõnegi tõlkija tööstiili ja põhjalikkusega (nt "Väikese arhitektuurileksikoni" tõlkijaga oleme mitu aastat ühes tööruumis töötanud) ning loodan ikka, et võimalikud vead ei teki tõlkija lohakusest ega laiskusest, vaid kajastavad pigem omas ajas kasutada olnud andmebaaside ja muude allikmaterjalide seisu. Kuriuss 9. oktoober 2018, kell 13:56 (EEST)
Tere! Ma arvan, et "Sõnavara" on igati hea alapealkiri, sest seal on eelkõige juttu sellest, milliseid erinevaid sõnu artiklis käsitletud mõiste kohta on siin-seal kasutatud. Siis muudaksingi enda artiklites need alapealkirjad ära. Evlper (arutelu) 9. oktoober 2018, kell 14:24 (EEST)
Mõistel ja terminil tuleb kindlasti vahet teha. Andres (arutelu) 9. oktoober 2018, kell 17:47 (EEST)

Ehituskonstruktor ja peakonstruktorRedigeeri

Sa pelgad eesti keeles kasutamast sõnu "ehituskonstruktor" ja "peakonstruktor". Aga miks? Muidugi on tegemist ehitusinseneriga, kuid kui insener projekteerib kandetarindeid, sobib minu meelest "ehituskonstruktor" pruukida küll. Tegin lahti Tiit Masso "Ehitaja sõnastiku" (1999). Seal see täiesti olemas: ehituskonstruktor (structure designer; rakennesuunnittelija).

"Peakonstruktor" on minu meelest laialt levinud ametinimetus. Võimalik, et ehitussfääris mitte eriti. Kuid kui projekteerimis- või ehitusfirmas töötab chief designer, siis peainseneriks (chief engineer) seda tõlkida küll ei tahaks. Kas tänapäeval Eestis seda ametinimetust ehituses kasutatakse, ei tea. Omal ajal oli Karl Õiger EKE Projekti peakonstruktori ametikohal. --Hirvelaid (arutelu) 24. november 2018, kell 09:21 (EET)

Jah, aeg on vahepeal edasi läinud, ka 1999. aastast on juba palju vett merre voolanud ja sõnavara pisut muutunud. Olen siin parandanud ka selliseid tõlkeid, kus ingliskeelsest artiklist tuleb selgelt välja, et jutt käib ehitusvaldkonnast, aga eesti keelde on see jõudnud toortõlkena "konstruktsioonivaldkond". Jah, ma tean küll, et on olemas ehituskonstruktsioonid, aga see ei tähenda, et ehitusvaldkond ise on konstruktsioonivaldkond.
Neid (all)üksusi, mida nõukaajal nimetati konstrueerimisbürooks või konstrueerimisosakonnaks, on tänapäeval üsna väheks jäänud, võib-olla Venemaal on neid rohkem säilinud. Eesti keeles on tendents, et püütakse lahti saada nii mõnestki vene keelest tulnud või seal praegugi kasutusel olevast terminist. Pigem kiputakse nende asemel (teise äärmusena) eelistama inglise keele mõjulisi või inglise keele kaudu meile tulnud sõnatüvesid. Osalt ehk sellepärast tehakse tänapäeval varasema konstrueerimisbüroo tööd näiteks disainibüroodes või ka projekteerimisfirmades, konstruktoritest on saanud vahepeal disainerid vms.
Kui tõesti parandasin midagi valeks, parandage palun õigeks. Omaarust püüdsin ka guugeldades kontrollida, kas pigem on tegu ehituse ja inseneridega või tootekunsti ehk disaini ja disaineritega. Palun vabandust, kui miski siiski viltu läks.
Aitäh Karl Õigeri kui autoriteedi mainimise eest, olen temalt mitu korda erialast nõu küsinud ja tema tööst ühe ajaleheartikligi kirjutanud. Austan teda ja tema jagatud nõuandeid väga. Kuriuss 24. november 2018, kell 13:38 (EET)

"Zaļā vārna"Redigeeri

Kas kunstirühmituse nimi pannakse eesti keeles jutumärkidesse või mitte? Peaks nagu mitte, aga teksti sees kohtan mujal ka jutumärke. Kuidas on õige? Evlper (arutelu) 29. november 2018, kell 21:43 (EET)

Üldiselt ei panda. Need jutumärgid kipuvad teistest keeltest (nt vene, läti jms) kaasa tulema. Erandi võiks teha siis, kui nimetus on pikk ja ilma jutumärkideta poleks selgelt aru saada, kus nimetus lõpeb. Kuriuss 29. november 2018, kell 21:48 (EET)
Peaksin sisust maha võtma järelikult ja uue pealkirja alla suunama, kas sain õigesti aru? Läti keelega ongi palju tegemist olnud. Evlper (arutelu) 29. november 2018, kell 21:52 (EET)
Huupi ei tahaks jah öelda, enne vaataksin, millise artikliga üldse tegu. :) Kuriuss 29. november 2018, kell 21:54 (EET)
Vaatasin. Jah, seal pole jutumärke vaja. Võõrkeelsed nimed tuleb üle võtta nende suurtähestusega, aga mitte (väliste) kirjavahemärkidega. Aga näiteks sisekriipsud enamasti säiliksid. Kuriuss 29. november 2018, kell 21:58 (EET)
Aitäh Evlper (arutelu) 29. november 2018, kell 22:05 (EET)

hiina rohelineRedigeeri

lokao on puhas hiinakeelne tsitaatsõna, eks ole ta peab olema kursiivis: https://et.wikipedia.org/wiki/Lokao Evlper (arutelu) 17. detsember 2018, kell 20:57 (EET)

Pigem jah kursiivis, sest eesti keeles mingi levinud sõna see ei paista olevat. Sellised sõnad kirjutatakse tavaliselt seni kursiivis, kui on otsustatud, kas sõna võetakse keelde üle samal kujul, mugandatakse või tõlgitakse mingi omakeelse sõna/väljendiga. Annan teada, kui selgub, et ei pea kursiivi kasutama. Kuriuss 17. detsember 2018, kell 21:08 (EET)
Aga pealkiri jääb ikka püstkirja?Evlper (arutelu) 17. detsember 2018, kell 21:14 (EET)
Ei, siis ikka see ka kursiivi. Selleks tuleb artikli lähteteksti algusse kirjutada kahe paari loogeliste sulgude vahele tekst "Pealkiri kaldkirjas" (ilma jutumärkideta). Kuriuss 17. detsember 2018, kell 21:20 (EET)

tõlkeküsimusRedigeeri

Tere! tekkis küsimus. RAL on saksa standard ja kõik muud keeled on omakeelsed nimetused tõlkinud täpse vastena saksakeelsele nimetusele, kohandamata https://www.ralfarbpalette.de/ral-classic/ral-5022-nachtblau, https://www.ralfarbpalette.de/ral-classic/ral-6038-leuchtgrun. Eesti keelde praegu tõlkisin 'leucht-' 'ere-', aga järjest enam hakkan kahtlema - 'leuchten' on 'helendama', ingliskeelne tõlge on täpne 'luminous' ('Leuchtgelb' oleks siis 'kiirgavkollane'). Mu isiklik värvitaju kipub eelistama 'kiirgavat'. Kas see oleks korrektne asendus või oleks veel mingi parem sõna?

Täiendan. 'Leucht-' on romaani keeltesse tõlgitud 'brillant' mille vaste oleks umbes 'särav-'. ISCC-NBS-i nimistus 'brillant' vasteks ongi M. Tammert pakkunud 'särav-', aga mitte 'kiirgav-', tegeimist on põhitoonist heledama, aga sama kromaatilisusega tooniga ja mitte lausa luminestseeruvaga.

RAL toonid antakse enamasti numbriga eesti tootjate-teenusepakkujate poolt ja süsteemselt pole tõlgitud (või ma pole üles leidnud), aga võiks olla. Kui see on tähtis, võib 'eesti keeles' asemel panna tabelipäisesse 'eestikeelne tõlge'. Evlper (arutelu) 8. jaanuar 2019, kell 12:30 (EET)

Tere-tere! Ma ei oska jälle põhjalikumalt süvenemata kindlat vastust anda, aga mul ei ole midagi 'kiirgavkollase' vastu, see tundub olevat vägagi väljendusrikas (eriti võrreldes erk-/erekollasega). Muidugi peaks vaatama, kuidas see paigutub süsteemis neoontoonide suhtes, 'helendav' kisub vist juba neooniks? Kas neoonkollane on juba teine asi? Neoonkollane on ka ÕS-is olemas, nii et täiendosa 'neoon-' ei oleks vist põhjust vältida, kui tegu on sama tooniga.
'eesti keeles' > 'eestikeelne tõlge' – akuraatsuse seisukohalt pole see mõte üldse paha, ehkki näeb kohmakam välja. Kuriuss 8. jaanuar 2019, kell 12:52 (EET)
ei, 'leucht-' toonid pole päris neoontoonid - 'Neongelb' on teine, erilise koostisega fluorestseeruv värv. Ma siis muudaks tõesti ümber, et oleks täpsem.
Selge, aitäh! Kuriuss 8. jaanuar 2019, kell 13:18 (EET)

Terekest. Lihtsalt möödaminnes panin su tehtud muudatuse puhul tähele seda, et olid artikli sissejuhatuses jätnud definitsiooni üksikuks lauseks ja sellele järgneva jutu vahele reavahetuse tekitanud. Iseenesest ega sellel ju muidu midagi viga ei ole, kuid tegelikult oleks ilmselt parem, kui see avalõik oleks nati pikem. Asi selles, et kui on sisse lülitatud artiklite eelvaade, siis kui hiirega lingi peale liikuda näitab tarkvara lingi juures eelvaatena just seda esimest lõiku ehk siis ilmselt oleks hea kui sellest eelvaatest oleks võimalik ka miskit teada saada.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 9. jaanuar 2019, kell 10:39 (EET)

Mina jälle leian, et esimeses lõigus peaks olema ainult definitsioon (see võib olla ka mitmelauseline). Muidu pole selge, kus definitsioon lõpeb. Andres (arutelu) 9. jaanuar 2019, kell 11:44 (EET)
Need pikad avalõigud/-laused on ju nagu halba ajakirjandust esindavad Delfi lohepealkirjad, kuhu on püütud korraga terve lugu kirja panna. Minu meelest peaks esimene lause/lõik olema hästi selge ja lihtne ning defineerima inimest/nähtust kõige lihtsamas süsteemis, näiteks eeskätt tegevusvaldkonna kaudu ('see on see' – nt Mari Mets on kirjanik ja muusik). Alles järgmises lauses/lõigus tuleks öelda, mille vägevaga see tegelane/nähtus on hakkama saanud, et ta on Vikipeediasse pääsenud. Ning siis hakatakse lugu arendama – tasapisi laiendama ja tõestusi esitama.
Kummalise asjana olen märganud, et esimesse lausesse on püütud toppida inimese praegune töökoht! Sellest innustust saanuna on nii mõnigi selle või tolle asutuse spetsialist tekitanud artikli ise enda kohta (või lasknud sõbral-sugulase kirjutada), sest talle on jäänud mulje, et Vikipeedia ongi see tänapäevane kuulutusteleht, kuhu pääseb igaüks, kellel on töökoht, justkui tõestuseks, et see või teine ei ole töötu. Aga minu meelest peaks Vikipeedias jäädvustama ajaloo seisukohalt olulisi trende ja pöördepunkte või ühiskonna arengusse tõsiseltvõetava panuse andnud inimesi. Ühe kultuurikriitiku kohta oli sissejuhatavas lauses/lõigus kirjutatud, et ta töötab kaitseministeeriumis. Aga miks ma pean lugejana kõigepealt seda teada saama, et ta töötab kaitseministeeriumis, kui tema seni nähtav ja ühiskonnas hinnatum roll on hoopis tegutsemine kultuurikriitikuna? Vikipeedia artikli koostaja peaks ju olulisel ja vähem olulisel vahet tegema, muidu toodab ta lihtsalt infomüra, mis ei abista, vaid eksitab lugejat. Kuriuss 9. jaanuar 2019, kell 11:47 (EET)
See millega inimene tuntud on võiks siiski avalõigus kirjas olla ja siis on sellest eelvaatest ka mingit kasu. Eelvaatest jäävad niigi välja sulgudes olevad asjad ehk siis inimese puhul ei ole näha seal isegi ajastut, millal inimene elas või mõnel puhul on inimese täpsem tegevusalagi pandud sulgusesse, siis oleks mõttekam see sealt sulgudest välja tuua. Seda, et sellessse lõiku igasugust jura jätma ei peaks, olen ma küll kahe käega nõus, kuid näiteks sportlase puhul olulisemad saavutused või helilooja olulisemad teosed võiks seal avalõigus ja eelvaates siiski näha olla. Või kasvõi, mida ma hakkan peale eelvaates nätava ühe lausega: "Ungariit on vulkaaniline kivim", saaks ma siis sealt vähemalt teadagi, et tegu on andesiidiga – enne oli see näha ja äkki oleks eelvaatest kasugi, praegu on see lihtsalt sihutühi lausekõlks. Andresele: kui mitmelauseline definitsioon, siis oleks äkki mõtet ikka vaadata, et see ka eelvaatesse ära mahuks, sest reaalselt mahub sinna kuskil 30 sõna.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 9. jaanuar 2019, kell 13:33 (EET)
Mul on küll hea meel sellegi üle, kui saan alustuseks teada, et ungariit on kivim – mitte näiteks haigus nagu larüngiit või stomatiit või konjunktiviit. :) Jah, sellega olen nõus, et näiteks kivimi kohta võiks olla juba definitsioonis öeldud, et see on mingi tuntud kivimi erim vms, aga pikem geoloogiline selgitus jäägu siiski tahapoole. Kuriuss 9. jaanuar 2019, kell 14:29 (EET)
Kas sa siis nõustud, et näiteks selles artiklis ei peaks lõiguvahet sinna kohta tekitama?  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 9. jaanuar 2019, kell 14:34 (EET)
See artikkel vajab korralikumat toimetamist, aga paremaks sõnastamiseks oleks vaja mujalt seda teemat uurida. Näiteks "Ungariit on kohalik nimetus suure küünekivi sisaldusega andesiidile, mille võttis aastal 1877 kasutusele Heinrich Otto Lang." No mis mõttes "kohalik nimetus", kui pole öeldud, mis koha? Ja mille see Lang kasutusele võttis, kas andesiidi või hoopis äkki kohaliku nimetuse? Kui andesiidi, siis kus ta selle kasutusele võttis? Mis mõttes "võttis kasutusele", kas hakkas andesiiti kaevandama? Hea küll, edasises tekstis on mainitud nimetuse aluseks olnud Ungarit, aga kas siis ikkagi Ungaris seda kivimit ka kaevandati, jääb vastuseta. Ilmselt mõnel paremate geoloogiateadmistega lugejal ei tekiks kõiki neid küsimusi, aga kui tekst oleks täpsemalt ja ühemõtteliselt sõnastatud, siis ei tekiks ka võhikul neid küsimusi. Lisaks on konstruktsioon "nimetus andesiidile" grammatiliselt väga halb (umbes nagu 'hind kartulile' või 'müts poisile', nii et seda ei sobikski artikli reklaamina kasutada. Neil põhjustel ütlen, et mehaaniline reavahetus on artikli praeguses seisus õigustatud. Lihtsalt artikkel vajab toimetamist – täpsustavat täiendamist, olulise ja vähem olulise kaalumist ning ümbersõnastamist. Kuriuss 9. jaanuar 2019, kell 14:53 (EET)
Sõnastus ja definitsiooni eraldamine on eraldi küsimused. Andres (arutelu) 10. jaanuar 2019, kell 09:19 (EET)

Ungariidi artiklis on küll definitsioon hoopis teises lõigus, kuid osa lausest jälle ei kuulu definitsiooni juurde. Üldiselt aga, vankrit ei ole mõtet hobuse ette rakendada. Andres (arutelu) 9. jaanuar 2019, kell 14:40 (EET)

Antud termini juures on oluline a) ungari b) küünekivi ja andesiit c) kohalik (ja tegelikult ka vananenud) nimetus. See, et andesiit on vulkaaniline kivim, on kõige väiksem asi selle juures.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 9. jaanuar 2019, kell 23:58 (EET)
Nõus. Andres (arutelu) 10. jaanuar 2019, kell 09:19 (EET)

────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────Viki Vikiks, aga just praegu (otsides Googl’i kaudu „afonogeelia“ vastet) tõdesin, et artiklist ei kuvata mitte sugugi esilause/lõik, vaid olulisem lõik..., mis see «kirik keset küla» olema peaks, ex aeg näitab—Pietadè 9. jaanuar 2019, kell 20:05 (EET)

Kas teatmeteoses peab olema halb keel?Redigeeri

Sellel täpsustusleheküljel https://et.wikipedia.org/wiki/Lihv muudeti teksti - kas vastavalt mingile tähtsale vikipeedia standardile? Vaata kuidas enne oli, mu meelest polnud midagi viga, muidugi äkki saab ka kuidagi täpsemaks toimetada. Eriti tobe tundub mulle see 'keemias lihvitud pinnaga ühenduslüli', aga ka teised pole palju paremad. Ühesõnaga tahaksin tagasi muuta, aga ei oska head argumenti esitada. Evlper (arutelu) 29. jaanuar 2019, kell 10:39 (EET)

Minu meelest võib valdkondade nimetused ära jätta. Andres (arutelu) 29. jaanuar 2019, kell 16:47 (EET)
Valdkonnad on just väga olulised, sest valdkond määrab, millist mõistet täpselt see sõna tähistab. Eesti Entsüklopeedia traditsioon on anda valdkond kursiivkirjas lühendiga kõige ees, sellest lähtusin ka, kui alustasin määratlust valdkonnaga.Evlper (arutelu) 29. jaanuar 2019, kell 19:21 (EET)
Katsu, kas Sa saad aru, kui loed ilma valdkonnanimetusteta. Mina küll ei tundnud neist puudust.
Kui on sisuline definitsioon antud, siis ei lisa valdkond midagi juurde. Andres (arutelu) 3. veebruar 2019, kell 02:46 (EET)

ToimetaRedigeeri

Mis on valesti, mida tähendab märkus toimeta? MoroccoCentral (arutelu) 1. veebruar 2019, kell 09:31 (EET)

Kui jutt käib artiklist "Tagasipöördumine Eestisse", siis seal oleks vaja rohkem konkreetsust ja täpsust. Näiteks kui seal on juba kord öeldud, et "Eestis on loodud tagasipöördujate aitamiseks programme", siis peaksid need "programmid" olema selgelt loetletud. Ja mida üldse mõeldakse seal sõna "programm" all? Kas toetus on programm? Kui jah, siis jääb täiesti arusaamatuks, miks nimetatakse toetust programmiks. Minu arusaamist mööda peaks tagasipöördujate programm olema ikka märksa suurem abinõude komplekt, milles toetustel on oma osa, kuid toetusi endid ei saa ju ometi programmiks nimetada.
Vahepealkirjaks on pandud "Tagasipöördumistoetused", aga selle sisuna on mainitud vaid üht toetust. Miks on vahepealkiri mitmuses, kui jutt on vaid ühest toetusest? Kas ülejäänud toetused on nimetamata või neid rohkem polegi?
Mis on siin väite "Lasteaia- ja koolikoha leidmisel toetab inimesi kohalik omavalitsus" sisu? Kas omavalitsus toetab lasteaia- ja koolikoha leidmisel siis ainult tagasipöördujaid, aga varasemaid Eesti püsielanikke ei toetagi? Või milles siis tagasipöördujate eelis / omavalitsuste suhtumise erinevus seisneb?
Miks on mainitud ainult auto registreerimist, kas muid registrikohustuslikke sõidukeid ei tulegi ümber registreerida? Kuriuss 1. veebruar 2019, kell 09:45 (EET)

IntalexRedigeeri

Mis seal valesti on? /Küsimuse esitas Kasutaja:Krr005/

  1. Arutelulehele kommentaari alla oma nime kirjutamiseks kasuta palun nelja tildet.
  2. Artikkel tervikuna pole üldse paha, lihtsalt vajab siit-sealt veidi kohendamist.
  3. Näiteks on Vikipeedias artikkel [[1]], aga Intalexi artiklis on tsitaatsõna techno. Ingliskeelse sõna kasutamine on õigustatud ainult lauses "Ingliskeelset nimetust "techno" hakati kasutama ...", mujal mitte.
  4. "Trummi ja bassi produtsent" sobib hästi muusikafännide veebilehele, aga Vikipeedias tuleks laiemat publikut silmas pidades kirjutada korrektsemalt ja informatiivsemalt, kasutades Vikipeedias käibel olevaid ehk juba defineeritud termineid (vt artiklit Drum and bass), näiteks "drum and bass'i muusika produtsent". Sama muusikastiili terminit tuleks kasutada läbivalt kogu artiklis või vähemalt kõige olulisemates kohtades (esimesel esinemiskorral sisutekstis ja infokastis).
  5. "esimeseks singliks oli 1994. aastal ilmunud singel "What Ya Gonna Do"" – sõnakorduse vältimiseks võiks kirjutada näiteks "esimeseks singliks sai 1994. aastal ilmunud "What Ya Gonna Do"" vms.
  6. "Kaye oli üks esimesi plaadifirma Hospital Records all tegutsenud produtsente." – Miks peab ütlema "plaadifirma ALL", kui ta töötas-tegutses "plaadifirmas" või oli plaadifirma lepingupartner vms? Ma saan aru küll, et inglise keeles kirjutatakse sageli "under", aga eesti keeles on ühe või teise firma või ettevõtte ALL töötamine-tegutsemine tõesti halb stiil. Seda leidub samas artiklis veelgi, palun ka need kohad parandada.
    (Sõna «under» under (Oxford)/ under (Cambridge) on märksa³ avarama tähendusega kui „all“.)°—° Pietadè 3. veebruar 2019, kell 09:20 (EET)
  7. "1999. aastal ilmus plaadifirma 31 Records alt koostöös ST Filesiga valminud lugu" – siin on toodud sisse uus nimi "ST Files". Selle kohta pole Vikipeedias veel artiklit, infokastist saab lugeja teada, et see on mingi esitaja, mis pole siiski kuigi informatiivne. Palun kirjuta selle lauses nime ST Files ette, kas see on ansambel või laulja vms. Kui oled nime esimesel esinemiskorral sellist selgitust juba kasutanud, siis tagapool pole seda enam vaja korrata.
  8. "... koostööprojekt Calibre'ga kandis nime Mist:i:cal (ka MISTiCAL / Mistical / MIST:ical)" – siin ei saa ka mina ilma mujalt uurimata kindlalt aru, kas kaks esinejat koos kasutasid mainitud esinejanime või mis "projektist" siin räägitakse. Igatahes tundub, et projektijutust kumab siin läbi inglise keel, eesti keeles pole see sellisel kujul korrektne. Koostööprojekt võiks olla mingi hulk ühiseid kontserte, aga koostööprojektiks ei sobi nimetada esinejanime. Kui Mist:i:cal oleks projekt kontserdisarja mõttes, tuleks see panna jutumärkidesse. Ka fraasis "pidudesarjale Soul:ution" paneksin nime "Soul:ution" jutumärkidesse. Kuid mis tähenduses on siin kasutatud sõna "pidu"? Kontserdid kui peod või kui tantsupeod või midagi kolmandat?
  9. "edasi arendaja" > "edasiarendaja".
  10. "Ta viis omavahel kokku mitmeid produtsente, kes teineteist varem ei tundnud" – kui sõna "teineteist" viitab sellele, et ta viis neid kokku alati kahekaupa, siis on see korrektne, kuid sõna "mitmeid" on selles lauses liigne (sõna "produtsente" juba näitab mitmust). Samuti on sageli liigne sõna "erinev", siinses artiklis: "erinevaid üritusi" > "üritusi".
  11. "uustulijal" – selle asemel peaks olema kas lahku kirjutatud "uuel tulijal" või veel paremana "uustulnukal".
  12. "mängis ta oma viimase seti" – kas ta läks vahepeal tennisemängule üle? "Seti" ei ole siin korrektne sõna.
  13. "alaleibel" – ma ei tea sisu, kas siin on mõeldud plaadifirma allhanget või plaadifirma haru või midagi muud, aga "alaleibel" pole kindlasti sobiv eestikeelne sõna.
  14. Mis puutub toimetamisse, siis selles artiklis võiks olla linkidena esitatud senisest märksa rohkem märksõnu ja nimesid.
  15. Soovin edu! Kuriuss 2. veebruar 2019, kell 14:10 (EET)


Aitäh põhjaliku vastuse eest. Need tilded jäid panemata, kuna ma ei kirjuta tihti arutelulehtedel, ja ei tulnud meelde neid kommentaari lõppu sisestada. Seda praegustki kommentaari on raske liigendada, väga vabalt võin mingite Vikipeedia etiketireeglite vastu eksida.
Olen täitsa teadlik Vikipeedia lehtedest drum and bass ja tekno ja sihilikult ei kasuta neid termineid. Sest ma kuulan trummi ja bassi ja tehnot, mitte drum and bassi ja teknot.
Trumm ja bass on minu jaoks täiesti etableerunud eestikeelne termin. Näiteid guuglist (Google'ist?):
Trummi ja bassi pidu Tjuun In avab küttehooaja Hollandi DJ Lenzmaniga (Kroonika)
Trummi ja bassi legend DJ Peshay paneb juba neljapäeval peo püsti (Postimees)
Anna hääl! Mis oli aasta 2015 parim trummi ja bassi lugu? Aga DJ? Või milline oli parim pidu? (Postimees)
Reedel selguvad aasta tegijad trummis ja bassis (Eesti Päevaleht)
Eesti trummi ja bassi duo Indivision üllitab uue plahvatusliku albumi (Õhtuleht)
"Tekno" võib olla levinud, aga minu teada ka mitmed Eestis technovaldkonnas tegutsevad inimesed kasutavad sõna "tehno" mitte "tekno". Ehk et mõlemad terminid on kasutusel, kuigi Vikipeedias on esikohal "tekno". Mulle isiklikult "tekno" terminina ei meeldi, eelistan "tehnot" või inglisekeelset "technot". (Parandasite minu algselt kirjutatud tehno teknoks)
Näiteid guuglist:
Sajad tuhanded kogunevad Berliinis iga-aastasele tehnopeole (Delfi)
Tehnopeo laiali peksmine vallandas Tšehhis skandaali (Eesti Päevaleht)
Kogu maailmas populaarsust kogunud tehnopidu Love Parade toimub tänavu Berliinis 21. juulil. (Õhtuleht)
Tehno-muusika suurkuju Scuba tantsutab täna õhtul Von Krahlis (Postimees)
Berliinis möllasid taas tehnomuusikasõbrad (Õhtuleht)
Minu poolest võiks öelda ka "hauss" ja "hausipidu" ja "hausi-DJ", mitte house, aga saan aru, et "hauss" terminina on tavainimesele (veel?) võõras. Hausiskeene siseselt, kujutan ette, öeldakse ja kirjutatakse juba ka hauss. Guugeldades leiab näiteid:
Rubiinis tuleb hausipidu (Sakala)
Prantsuse hausiskeene pioneer D'Julz esineb Tallinn Expressil! (Kroonika)
Reivibänd Caater ligi 20 aastat tagasi antud intervjuus: hausiinimesed tapke end ära! (Postimees)
Haussmuusika suurkujud Dennis Ferrer ja Seamus Haji esinevad F-Hoones! (Postimees)
"Mind on alati köitnud vana hausi ja hip-hop'i julgus ja siirus": intervjuu Matti Peuraga Popidiotist (Postimees)
Rulers of the Deep ehk Eesti klubimaastiku tõelised legendid Meelis Meri ja P Julm koos DJ Eisiga valivad ainult parimat haussi ja tehnot. (Raadio 2)
Saan aru, et elektroonilise tantsumuusika terminoloogia valdkonnas on eesti keeles suur segadus, aga eri stiilide austajad räägivad oma muusikaeelistustest täitsa eesti keeles ja eestindavad usinalt inglisekeelseid termineid. 20 aaastat tagasi võibolla ütlesin mõnikord, et kuulan drum and bassi, aga vähemalt viimased 10 aastat olen enda muusikaeelistuste kohta järjepidevalt öelnud, et kuulan trummi ja bassi. "Drum and bass" loodi Vikipeediasse aastal 2005. Keel ja skeene on sellest ajast edasi arenenud ja julgen väita, et vastava subkultuuri esindajate jaoks on termin trumm ja bass täna täiesti igapäevane. Ja kui Vikipeedias põhipealkirjana "Drum and bass" edasi hoida, siis sellele viitavates artiklites võiks "trumm ja bass" küll alles jätta.
Väljend "plaadifirma all/alt" ei kõla minu kõrvale üldse imelikult. Võib olla halb stiil ja anglitsism, aga täiesti tavakasutuses ja igapäevane väljend (kasutan ise ka kui räägin). Guuglist:
Stig Rästa värske tantsumuusikaprojekt avaldas loo maailmakuulsa Briti plaadifirma alt (Õhtuleht)
Eesti EDM artist centron andis Inglismaa plaadifirma alt välja oma debüüt EP (Õhtuleht)
Kristjan Randalu jõudis esimese Eesti jazzmuusikuna ECM plaadifirma alla (ERR)
DJ Critikal alias Bert On Beats andis Jaapani plaadifirma alt välja EP (Sky)
Saksamaa plaadifirma all debüütalbumi välja andnud ansambel Trad.Attack! annab täna keskööl ühe oma vähestest tänavustest kodukontsertidest (Sakala)
Guugeldamine näitab, et ajakirjanduses kasutatakse (ka mittetõlkeartiklites!) "plaadifirma alt/all/alla", miks peaks Vikipeedias teisiti?
Elektroonilise tantsumuusika puhul enamasti pidu=kontsert=tantsupidu=üritus. On DJ ja külalised, kes kuulavad ja tantsivad. Osad ainult kuulavad. Toimub ööklubis/baaris/mujal. Eestis on näiteks trummi ja bassi pidudesari "Tjuun In" (ja samanimeline trummi ja bassi mängiv raadiosaade). On (olnud) ka teisi pidudesarju (nt "Sin City", "Sublime" või "Grind"). Intalexi artiklis oli "Soul:ution" (mis vist on ka Eestis toimunud). Guuglist:
Maailma suurim trummi ja bassi pidudesari Hospitality tuleb novembris taas Eestisse
Tjuun In pidudesari tähistab laupäeval oma 15. sünnipäeva
Sõna "sett" teavad kõik elektroonilise tantsumuusika kuulajad. Kui DJ läheb publiku ette, siis ta mängib seti. Näiteid guuglist:
"Õhtu lõpetas Ellen Allien – nais-DJ / produtsent / laulja Berliinist, kes mängis superhea seti karmi tehnot ja tegi seda naiseliku võluvusega."
"Kohalikest artistidest aitab tema setti läbi viia kohalik pahapoiss MC Slin, kes on üks Eesti dubstepi pioneere ning viimastel aastatel tõestanud ennast suurepärase MC'na!"
"Ühtlasi on Clarke ka legendaarse Ben Klocki labeli Klockworks uusim liige ning tähistab seda kõike oma sünnipäeval 7-tunnise maratonsetiga."
"Belgiast pärit DJ ja produtsent Netsky, kes astus Pärnus toimunud Weekend Festivalil üles laupäeval, mängis oma setis ka eestlaste loomingut. "
"[...] Michael Johnsoni vokaaliga magus-nukker “Make It So” sobitub imehästi kuhugi hausisetti tüdrukuid tantsupõrandale tõmbama."
Heidy Purga: Minu esimene DJ-sett
Vaiko Eplik loeng/DJ-sett „Minu 10 lemmik etnomuusikaplaati“
Usun, et Intalexi artiklis on sõna "sett" omal kohal. Või on eesti keeles mõni parem sõna? Aga sel juhul... miks ei sobi sõna, mida kasutavad elektroonilise tantsumuusika austajad?
Sõna "alaleibel" on kahtlane küll jah. Guugeldades tuleb 163 tulemust, Vikipeedia Intalex nende hulgas (ja siis osad tulemused korduvad). Aga näiteid (kirjutan alaleibel suurte tähtedega, et paremini silma paistaks):
"„Muunduja” annab välja plaadifirma Fat Cat ALALEIBEL 130701, mis nimetab end eelkõige postklassikalise muusika koduks ning mille alt on ilmutanud oma helitöid ka näiteks Hauschka, Max Richter, varalahkunud Jóhann Jóhannsson jt." (Müürileht)
"Meie ei ole tema andekuses kunagi kahelnud, nüüd aga ilutseb Jaakko pildiga 12’’ kõigi Euroopa veebi- ja pärispoodide riiulitel seetõttu, et ikoonilise Domino plaadifirma ALALEIBEL Weird World (Washed Out, Peaking Lights jt) tema järgmise albumi väljaandmise enda kanda võttis." (ERR)
"Nic Tasker on Londoni maineka netiraadio NTS Radio saatejuht ja DJ ning Briti plaadifirma Young Turks ALALEIBELI Whities (annab välja sellised artiste nagu Avalon Emerson, Kowton, Terron, Reckonwrong, Minor Science) boss." (Postimees)
"Not Not Funi ALALEIBLI 100% Silk all välja antud kaheteisttolline “Noble Savage” on psühhedeelne, šamanistlik italo tantsupidu, mis viib mõttejalad uutele horisontidele uitama, jättes maha robotlikult tõmbleva ülakeha." (Eesti Ekspress)
"2007. aastal sündis Lejal Genesi juurde ALALEIBEL Lejal Globe." (KesKus)
Nagu ma aru saan, siis label või leibel on plaadifirma ja alaleibel plaadifirma tütarplaadifirma. Aga siin on jälle küsimus, et kui sõna on kasutusel nii subkultuuri esindajate seas kui ka ajakirjanduses, siis miks ei tohiks Vikipeedias seda kasutada? Label'iga seoses leidsin veel sellise illustreeriva lause:
"Spotify teatas, et nüüd saavad neile lugusid üles anda ka üksikud artistid, kes ei pea üldse kuuluma ühegi labeli (vanas tõlkes “plaadifirma”) alla ega omama agenti." (Rahageenius)
(Aga peab tunnistama, et tekkis küsimus, kas käänama peab leibel leibeli või leibel leibli).
Aitäh tagasiside eest, vaatan mõne aja pärast parandusettepanekutest lähtuvalt Marcus Intalexi artikli üle ja üritan seda siluda. Elektroonilisest tantsumuusikast rääkivaid artikleid on Vikipeediasse raske kirjutada, sest ÕS'i koostavad filoloogid vast trummi ja bassi ega haussi ei kuula ja subkultuurisiseselt kasutatav sõnavara nähtavasti ei sobi Vikipeedias kirjutamiseks. Et ongi küsimus, et millal mingi subkultuurisisene termin etableerub piisavalt, et seda saaks ka Vikipeedias kasutada. Või kuidas kirjutada, kui eesti keeles ei ole vastavat sõna/väljendit, aga sõna/väljend, mida kuulajad kasutavad, on tavainimesele võõras. Krr005 (arutelu) 2. veebruar 2019, kell 21:53 (EET)
Vikipeedia peaks olema kirjakeelne, neutraalses stiilis ja võimalikult laiale lugejaskonnale arusaadav. Mul ei ole mitte midagi selle vastu, et eesti keel oleks rikas, aga pigem tasuks sette mainida ja selgitada vastava muusikaliigi artiklis. Kui sõna "sett" oleks sel moel võhikust lugeja jaoks lahti kirjutatud, võiks seda tõenäoliselt ka muudes elektroonilist muusikat käsitlevates artiklites kasutada. Ma ei oska ilma pikemalt uurimata öelda, kui tõsiseltvõetav on muusikas sõna "sett", võib-olla saabki sellest kunagi kirjakeelne sõna, aga igatahes eesti põhisõnastikes on see siiani ainult tähenduses "mängu osa tennises ja lauatennises". Samas igast slängisõnast ei peaks omaette Vikipeedia artiklit tegema. Terminiallikate autoriteetsust peaks samuti kriitiliselt hindama, olen lugenud mõningaid Rahageeniuse artikleid ning olen kindel, et need ei sobi keelekasutuse eeskujuks ega ammugi autoriteetseks terminiallikaks. Rahageeniuse artikli väide, et varasema eestikeelse sõna "plaadifirma" asemel on nüüd õigem või lausa ainuõige ingliskeelne termin label, kõlab minu jaoks lapsikult ja kangesti Kniks‑Mariiheni keelesolkimise moodi. Mugandatud "haussi" pole seni eesti kirjakeelde võetud, seni peetakse seda slängisõnaks. Tsitaatsõna house on juba kaua eesti keeles muusikastiili tähistanud, ma ei välistaks sugugi, et mugandsõna "hauss" kunagi meie kirjakeelde ei arvata.
Ausõna, ma ei vihka noorte kuulatavaid muusikastiile, "trumm ja bass" on ka minu helirežissöörist poja üks lemmikuid, aga slängisõnad jäägu siiski esialgu ajakirjandusväljaannete muusikarubriikidesse. ÕS-i uute sõnade hulka saavad uusi sõnu pakkuda kõik ning küllap keeleinimesed peavad neid kaaludes nõu ka muusikute ja muusikaterminoloogidega. Kuriuss 3. veebruar 2019, kell 12:47 (EET)
Vaatasin artikli üle ja kohendasin siit-sealt. Muusikastiilide nimetused on trumm ja bass (lingitud on drum and bassile), tehno (lingitud teknole) ja house, samu nimetusi on artiklis kasutatud läbivalt. Setti enam ei ole. Plaadifirma alt/all on endiselt sees, kuna minu arust on see tavakasutus ja normaalne eesti keel, ei ole halb stiil (plaadifirma alt on minu jaoks loomulikum kui plaadifirma kaudu). Alaleibel on nüüd tütarplaadifirma. Kas tohib toimetamismärkuse ära võtta? Ei taha, et üks minu lemmikprodutsente on Vikipeedias toimetamismärkusega. Krr005 (arutelu) 4. veebruar 2019, kell 17:43 (EET)
Väga tubli, aitäh! Olgu peale, võta siis see häiriv mall maha. :) Kuriuss 4. veebruar 2019, kell 17:53 (EET)
Seti koha pealt - vastav sõna eesti keeles tõepoolest puudub. Analoog tennise ja lauatennisega on ka olemas, tegemist on kompleksiga , kus mängitakse varem ette valmistatud lugusid, mitte plaati või lugu. Just nagu tenniseski - viimane sett on viimane pallingute rühm, mis kestab kuni üks mängijatest võidab. Kuidas peaks aga sellisel juhul käituma, kui läheb vaja sõna, mida pole olemas? Asjast üldse juttu mitte teha võib ju ka, aga ehk oleks parem kasutada slängmuganduse asemel ingliskeelset tsitaatsõna (just nagu house), kes on vastava muusika huviline, peaks ju ka nii asjast aru saama? - Melilac (arutelu) 20. märts 2019, kell 09:33 (EET)
Kui tõesti ei ole korrektset eestikeelset vastet, siis jah pigem võiks kirjutada võõrkeelse sõna tsitaatsõnana, et ka need teaksid võõrkeelset originaali, kes hakkavad millalgi jälle sellele eestikeelset vastet otsima. Nagunii hakatakse. :) Kuriuss 20. märts 2019, kell 09:39 (EET)
Sett ei ole ainult elektroonilises muusikas. Kui bänd läheb peole esinema (nt tantsuks), siis räägitakse ka settidest. Näiteks lepib peo korraldaja bändiga kokku, et bänd teeb kolm 45-minutilist setti. Settide vahel on bändil puhkepausid. See võib olla slängisõna, aga siiski laialt kasutatav ja tuntud. Adeliine 20. märts 2019, kell 10:20 (EET)

Laulusõnad ja libreto on siiski kaks ise asja. Muide "Chess" oli algselt ehk 1984. aastal siiski üksnes kontseptalbum ja lavale jõudis see hiljem (West Endile 1986 ja Broadwayle 1988) ning Broadway versiooni kirjutas üleüldse Richard Nelson. Samuti oli algselt kontseptalbumid "Jesus Christ Superstar" ja "Evita". Aga "Aidaga" on asi nati ikka keerulisem - selle libreto ei ole kohe kindlasti Tim Rice'i oma, vaid selle autor on Antonio Ghislanzoni. Seega, selle asemel, et artikleid paremaks teha, muutsid sa need kohati äkki hoopis veidi vigasemateks.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 5. veebruar 2019, kell 22:44 (EET)

Tänan hea sõna eest! Kuriuss 5. veebruar 2019, kell 22:57 (EET)

Pildiallkirjade lõpumärgistRedigeeri

Panin tähele, et mõni keeletoimetamistalguline oli hoolega pildiallkirjade lõppu punkte ladunud. EKI keelenõuannete järgi pildiallkirja lõpus punkti ei käi – isegi mitte siis, kui pildiallkirjaks on lause. Kui pealkiri koosneb mitmest lausest, jääb punktita üksnes viimane. Vt http://keeleabi.eki.ee/pdf/ks5_079.pdf See ei ole mingi uus reegel. Kuriuss 6. märts 2019, kell 13:10 (EET)

Aitäh! Mulgi on see valesti meelde jäänud, siiani panin kõige lõppu punkti siis, kui allkirjaks oli mitu lauset. Adeliine 6. märts 2019, kell 17:17 (EET)

Miks te seda «punktiasja» salamisi ajate? („Lehekülje jälgijate arv | Alla 30 jälgija“, ütleb kirje)} °—° Pietadè 6. märts 2019, kell 19:35 (EET)

Ma ei taha dikteerida, ütlen lihtsalt, kuidas minu teada õige(m) on. Viidatud artikkel ei ole kuskilt otsast salastatud, vaid täitsa avalik. :) Kuriuss 7. märts 2019, kell 02:55 (EET)
Igatahes, suur tänu viite eest! Omalgi julgem toimetada. Evlper (arutelu) 7. märts 2019, kell 10:40 (EET)

Kas selline teave, st pildiallkirjade kohta käiv, ei sobiks mitte lisada nt lõiku Pealkirjad, või kusagile mujale, juhendisse°—° Pietadè 7. märts 2019, kell 16:13 (EET)

Sellel lehel peaks olema reeglid, mis käivad konkreetselt Vikipeedia vormistuse kohta. Keelereeglitest, mis on üldkehtivad, siin vist eraldi kokkuvõtet pole, kahtlen selle vajalikkuses. Kui teha umbes selline leht nagu en:WP:CAPTION, siis võib-olla seal võiks seda punkti asja mainida. Pikne 7. märts 2019, kell 17:33 (EET)
Samas ei ole tegu üldkasutatava ja üldtuntud keelereegliga, mida igaüks koolist kaasa saaks, ent vikipeedia jaoks on see reegel ülivajalik. - Melilac (arutelu) 20. märts 2019, kell 09:35 (EET)

Sise- ja väliskohakäänded kohanimede puhulRedigeeri

Hakkas silma veel üks asi, mille puhul on keeletoimetamistalgulised grammatiliselt õigeid asju valeks parandanud. Nimelt kui EKI keelenõu ütleb: "Kas „elab Kilingi-Nõmmes“ või „elab Kilingi-Nõmmel“? – Elab Kilingi-Nõmmes. 2012 jaanuar", siis see kokkulepe ja nõuanne põhineb kohalike endi keelekasutusel, nii on sealsed põlisasukad rääkinud juba palju aastakümneid. Sealsete põlisasukate valitud sise- ja väliskohakäänete eelistus lihtsalt ei käi sama rada nagu näiteks Tallinna Nõmme põlisasukate oma. Kuriuss 10. märts 2019, kell 15:46 (EET)

Võtan teadmiseks. Kas "õigeid asju valeks parandama" oli kirjanduslik liialdus või on neid õigeid asju veel kusagil valeks parandatud? Kui mitte, siis tulnuks vist kasutada ainsuse vormi:) --Astromaailm (arutelu) 10. märts 2019, kell 18:02 (EET)
See oli mõeldud üldistusena, sest näiteks sama asja oli mujalgi valeks parandatud. Küll ma siis teada annan, kui veel midagi silma hakkab. :) Kuriuss 10. märts 2019, kell 18:09 (EET)
See on tõtt-öelda selline kohanimi, et isegi ei tule pähe kontrollida, kuidas käänatakse. Eks siis nüüd jälle targem.--Astromaailm (arutelu) 10. märts 2019, kell 18:15 (EET)
Arusaadav, see käändekasutus on tõesti kaunis erandlik. Mul on selle kohaga juhtumisi isiklikke kokkupuuteid (üks vanaema on sealt pärit), küllap tänu sellele tean lapsest saati, kuidas sealkandis räägitakse. Kuriuss 10. märts 2019, kell 18:21 (EET)

Hädaldavatest loosungitestRedigeeri

Austet Kuri Uss! Ei maksa riputada artiklite juurde hädaldavaid loosungeid keele ja vormi kohta. Kui on midagi konkreetselt ette heita, siis teeb üks korralik ja asjatundlik moderaator selle kribinal-krabinal ära. Eesti vikipedistide kollektiivis, olen tähele pannud, on selliseid tublisid inimesi mitmeid. Üldiselt soovitan lähtuda aksioomist, et viki artiklite puhul on oluliselt tähtsam nende sisu. Vormistamine on absoluutselt teisejärguline küsimus. Paarirealine artikkel võib küll olla suurepäraselt vormistatud omavahel kokkulepitud reeglite kohaselt, kuid sisutühi. Muidugi võib ajada taga vargamäed ja eestlaslikku põikpäisust. Kuid see ei vii mitte kuskile ega tõsta viki autoriteeti kui artiklite sisu silmas pidada.

[Kommentaari kirjutas, kuid unustas allkirjastada kasutaja AK720.]
Tere ka minu poolt! Siiski tahaksin anonüümsele kommenteerijale meelde tuletada, et keeletoimetamise eesmärk on alati tekst loetavamaks, st selle sisu kergemini tarbitavaks muuta, nii et kindlasti pole vormistus ja keel teisejärguline küsimus. Evlper (arutelu) 11. märts 2019, kell 16:46 (EET)
Aitäh, Evlper! Kuriuss 12. märts 2019, kell 01:09 (EET)
Lp AK720! Ma ei pea end moderaatoriks. Kui Te peate mind hädaldajaks, siis jäägu Teile see arvamus. Mina omakorda tänan Teid, et olete muusikateatri teemasid nii kenasti ja põhjalikult käsitlenud! Pean neist kirjutistest väga lugu, lisaks oli see Vikipeedias kaua täitmata nišš – rõõmustan, et keegi on seda asjatundlikult täitma asunud.
"Loosungeid" panen artiklitele, mis vajavad paremaks kohendamist, vaid sellepärast, et ainult nii jõuavad need artiklid vastavatesse parandamisnimekirjadesse. Vikipeedias on kord juba selline süsteem loodud, sest vikipedistide suures peres on peale hea sisu kirjutajate ka neid, kes võtavad artiklite kohendamise ette just nende nimekirjade järgi. Mõned vikipedistid on osavamad linke korrastama, mõned fakte kontrollima, teised jälle keeleasju parandama, mõni on universaal, kes saab kõigega ühtviisi hästi hakkama. Meie töö siin on tavaliselt viljakam siis, kui igaüks teeb seda, mida ta oskab ja tahab omast vabast ajast vabatahtliku tööna teha. Kuriuss 12. märts 2019, kell 01:06 (EET)

Auväärne! Ma saan suurepäraselt aru, et igal kollektiivil on oma reeglid ja kombed. Ehkki ma ei pea vormistamist nii oluliseks, et sellest maailma naba teha, aktsepteerin Teie järjekindlust ja visadust. Selge see, et keeleküsimused on alati olnud kokkuleppelised ning antud juhul on jäme ots vikipedistide käes. Ka toimetamine on vikipedistide asi. Artiklite sisuga ju ei tegeleta, sest see käib sageli üle jõu nii laia temaatika puhul ja on arusaadav. Kuid mind häirivad artikli päisesse riputatavad loosungid-üleskutsed, et see ja teine vajab toimetamist, keelelist korrastamist ja kokkuleppelist vormistamist. Tähendab keegi teist on artikli avanud. Keegi, kellel on õigus ja võimalused toimetada ja vormistada. Siis palun, tehke see ära ilma loosungeid üles riputamata ja hädaldamata. Mida maksab see üleskutse, et keegi teine teeks? Kui viki artikleid lehitseda, siis leiab sealt sadade kaupa aastaid tagasi üles riputatud "ülekutseid" ning keegi pole reageerinud ega midagi teinud. (Nüüd muidugi toote näiteid, et on tehtud!!!) Need loosungid aga diskrediteerivad artiklit lugejate silmis. Seda on mulle korduvalt öeldud. Mida ma soovitan. Avate uue artikli, tehke vajalikud parandused, toimetamised ja vormistamised algusest lõpuni. Kui aega ei ole seda teha, siis mõni teine kord. Loobuge nendest üleskutsetest, sest need ei tööta. P.S. Ma ei unustanud allkirjastada, sest tean, et teate ja näete kes kirjutas ja arvas, mida ka antud juhus kinnitab. Ajame siis nüüd juuksekarva lõhki ja ma soovin Teile kõike head ja paremat. Teie AK720.

Juba ju seletati, loosungite mõte on saata artikkel õigesse alajaotusse, et nt keeletoimetamistalgulised selle sealt üles leiaksid ja ärr toimetaksid. Ja need loosungid töötavad väga hästi, kui vaadata praeguste talgute ajal keeletoimetatud artiklite hulka. Lisan veel, et Vikipeediasse kirjutades tuleb ära unustada, et artikkel on kirjutaja "oma", selle kallal võivad nokitseda kõik, kes oskavad.--Astromaailm (arutelu) 12. märts 2019, kell 09:56 (EET)
Lisaks on märkuse lisamine kiirem kui toimetamine ja läbivaatamine. Vajadust näeb kiiremini kui viga parandada jõuab, märkuse lisajal ei pruugi lihtsalt (hetkel või üldse) asjaga tegelemiseks aega olla, ka ei pruugi ta olla kindel omaenda oskustes ja teadmistes, et tagada korrektne tekst. Antud kasutaja puhul on tõenäoliselt tegemist just variandiga 1. Ma leian samuti, et vigu märgates on parem neid parandada, aga vahel tõesti on kiire ja ma pole kindel, et hiljem mäletan, mis nimelt toimetamist vajas, seega olen paaril-kolmel korral ka ise "sildistanud".- Melilac (arutelu) 20. märts 2019, kell 09:44 (EET)

Koondisesse > koondisseRedigeeri

Milleks sellised parandused? Koondisesse on täiesti korrektne vorm ja minu kõrvale kõlab see ka paremini. --Metsavend 30. aprill 2019, kell 16:44 (EEST)

Üldiselt peetakse selliste s-lõpuliste sõnade lühikest sisseütlevat keeleliselt paremaks stiiliks. Vabandust, kui see Teie maitsega ei klapi. Aga see vist polnud ka artikli ainuke parandus. Kuriuss 30. aprill 2019, kell 17:17 (EEST)
Mulle tundub ka, et "koondisesse" on parem. Andres (arutelu) 1. mai 2019, kell 13:59 (EEST)
Ma ei jaga seda tunnet. EKSS pole küll kirjakeele normi alus, aga seal on koondise kohta sellised näited:
"Koondisse püüdlejal tuleb läbi mitme filtri käia. Noormees arvati vabariigi koondisse."
Kuna sõnal "koondis" on kaks tüüpsõna, siis on mõlemad käänamisviisid grammatiliselt õiged. Lihtsalt minu kui toimetaja keeleõpetajad on pidanud s- ja line-lõpuliste sõnade puhul paremaks stiiliks lühikest sisseütlevat.
Ka eesti keele käsiraamatus on tõdetud: "Pika sse-sisseütleva asemel kasutatakse 11. tüübis enamasti lühikest sisseütlevat, nt avaldus : avaldusse. tus- ja matus-sõnade lühike sisseütlev on homonüümne vastava tu- või matu-sõna käändega, nt halvatusse < (sisseütlev sõnadest) halvatus või halvatu, `ootamatusse < (sisseütlev sõnadest) `ootamatus või `ootamatu." Kuriuss 1. mai 2019, kell 14:16 (EEST)

Kaldkriipsust ja tühikutestRedigeeri

Aastaid tagasi selgitas mulle üks Vikipeedia administraator, et olen eksinud, kui olen uue ja vana kalendri järgi kirjutatud kuupäevade kaldkriipsu ette ja taha pannud tühiku. Kord ei meeldinud kellelegi ka see, et olin topeltaadressi kaldkriipsu ette ja taha pannud tühiku. Kes ei tea kaldkriipsuga seotud reegleid ja mind ka ei usu, sellel soovitan endal uurida reegleid ja selgitusi

Väljavõte käsiraamatust:
Kui kummalgi pool kaldkriipsu on üks number (numbrirühm), täht (täherühm) või sõna, siis kriipsu ette ega taha tühikut ei jäeta. Kui kummalgi pool kaldkriipsu on teksti rohkem, siis jäetakse kriipsu ette ja taha üks tähekoht vahet.
Kaldkriipsu ei ole soovitatav kasutada lühendeis, nt mitte a/s, vaid AS; mitte p/k, vaid pk; mitte a/ü, vaid aü; mitte õ/a, vaid õa; mitte v/ins, vaid v-ins.
Väljavõte artiklist "See tühine tühik":
Topeltaadressi puhul (kus samuti tegu sõnaühenditega) käib kaldkriipsu ette ja järele tühik: Pärnu mnt 17 / Roheline 5.
Kui kaldkriips eraldab ainult majanumbreid, siis loomulikult tühikuid ei panda: Narva mnt 36/38.
Kokku kirjutatakse ka järjestikuste aastaarvude vahel olev kaldkriips: 2005/2006. õppeaasta või 2005/2006. õa.
Tervitustega Kuriuss 10. mai 2019, kell 00:24 (EEST)

Märkasin, et parandad topeltkaldkriipse ühekordsete vastu. Varem võis olla teisiti, aga Eestis kirjutatakse paralleelaadressid tänapäeval topeltkaldkriipsuga, vt [2][3][4]. Pikne 12. juuni 2019, kell 22:53 (EEST)

Jah, aitäh, varem oligi teisiti, parandasin eesti keele käsiraamatus olevate juhiste järgi. Ametkondlikud keelekasutusjuhised (maa-ameti jne omad) ei ole muidugi mingi eesti kirjakeele norm ega keelereegel, aga õnneks on Maire Raadik EKI-st oma artiklis "Kaldkriips. Lugeja vastutusel" sellest muudatusest kirjutanud. Soovitan ka teistel lähtuda keeleküsimustes ikka just keelekorraldajate juhendmaterjalidest ja keelesoovitustest. :) Kuriuss 13. juuni 2019, kell 07:13 (EEST)
Mina saan Raadiku kommentaari järgi aru, et keelekorraldajad tunnistavad küll sellist topeltkaldkriipsu kasutust. Kui samas soovituse kohta kasutada ühekordset kaldkriipsu öeldakse "siiani", siis sellest võib minu meelest aru saada nii, et enam sellist kasutust ei soovitata. Sama kommentaar on kopeeritud ka uue õigekeelsussõnaraamatu mustandisse (viide eespool). Senine keele käsiraamat, millele viitad, ei too kaldkriipsu kasutamise juures aadresse eraldi välja. Kusjuures paistab, et ka varasema Oma Keeles toodud paralleelaadressi näite juures (sama ka siin) ei pöörata otseselt tähelepanu kaldkriipsu funktsioonile aadressides, vaid eelkõige tühikute kasutusele.
Selle n-ö ametkondliku juhise järgi on ju määratud, millisel kujul on aadressid tegelikult kehtestatud. Ma ei näe põhjust Vikipeedias teisiti kirjutada. Paistab, et keelekorraldajad ka ei näe põhjust teisiti kirjutamiseks. Pikne 13. juuni 2019, kell 16:52 (EEST)
Paistab, et Te saite minust kahjuks valesti aru: ma nimelt ei ole ametkondliku keelekasutuse tunnustamise vastu, JUHUL KUI EKI on selle heaks kiitnud. Ma hoopis kiitsin Maire Raadiku artiklit ja seda, et ta on seal kahe kaldkriipsu kasutamist selgitanud! Küll aga püüavad mõned ametkonnad avalikus keeleruumis meile peale suruda vigast keelekasutust, mida EKI pole meie kirjakeeles heaks kiitnud. Näiteks Riigi Ilmateenistus sunnib meid arvama, et temperatuurivahemiku vahele võib panna ainult kaks punkti, mitte kolm punkti. Või et arvuvahemiku vahele tuleks panna tühikutega sidekriips, mitte ilma tühikuteta kuni-kriips. Või nagu eurotõlgete jutustavates tekstides sunnitakse eesti keelde tõlkijaid kasutama neljakohalistes arvudes tühikut, ehkki see käib eesti keele reeglite vastu. Küllap ma panen äravõetud topeltkaldkriipsud tagasi, mul lihtsalt ei tulnud juba mainitud Maire Raadiku artikkel kohe meelde. :) Kuriuss 14. juuni 2019, kell 17:29 (EEST)

DramaturgRedigeeri

Dramaturg on eri maades erineva töövaldkonnaga ja isegi ingliskeelses kultuuriruumis teevad on töö sisu erinev. Aga Oiva Lohtander on olnud siiski ka nii lavastaja kui ka dramaturg (vaata näiteks http://vintti.yle.fi/yle.fi/raid/oiva_lohtander.html )  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 10. mai 2019, kell 09:43 (EEST)

Jah, aga eesti keeles tuleb sõna "dramaturg" kasutada ainult eestikeelses tähenduses. Venekeelne sõna "dramaturg" ei ole eesti keeles "dramaturg", see on samasugune tõlkeviga kui tõlkida soome "hallitus" hallituseks.
Mis puutub Lohtanderi artiklisse, siis see ootas ju aastaid viiteid, mis tõendaksid, et ta peale näitlemise ka neid muid asju tegi. Sinu antud viide tulnuks sinna artiklisse lisada. Ehkki Sinu antud loetelus pole need lisategevused näitlejatööde osakaaluga võrreldavad, neid võib loomulikult artikli tekstiosas mainida, aga mitte panna neid töövaldkondi esimesse, definitsioonilõiku. Kuriuss 10. mai 2019, kell 14:12 (EEST)

Filmirežissöör versus FilmilavastajaRedigeeri

Tere. Vaatan, et Te olete teinud parandusi filmilavastaja -> filmirežissöör. Mina olen nagu aru saanud, et siin vikipeedias on filmilavastaja eelistatum sõna. Velirand (arutelu) 11. mai 2019, kell 16:46 (EEST)

Mäletatavasti parandasin täna "filmirežissööriks" siiski eeskätt neid kinematograafe, kes on inimesed, mitte aparaadid, ja kelle kohta leidsin ka mujalt tõendust, et nad ikka on filmirežissöörid. Ühtlustamise käigus võisin siis tõesti ka paar filmilavastajat filmirežissööriks teha. Kuriuss 11. mai 2019, kell 17:37 (EEST)
Mina lähtusin sellest, et Vikipeedias on olemas täiesti mõistlik artikkel "Filmirežissöör". Mis mõttes siis Vikipeedias teistmoodi eelistatakse? Keeletoimetajana tean ma suurepäraselt, et "režissööri" asemel soovitatakse eesti keeles KA "lavastajat", aga erialaselt ja akadeemiliselt tehakse siiski vahet teatriLAVASTAJATEL ja filmiREŽISSÖÖRIDEL, teatrilavastajatele õpetatakse lavastamist, tele- ja filmirežissööridele režiid jne. Ka helirežissöörid on režissöörid, mitte helilavastajad. Nii et ma pigem soovitaksin (nii keeletoimetajana kui ka pisut televisiooni- ja filmikunsti õppinu ja praktiseerinuna) Vikipeedias sõna "režissöör" väljasuretamise katsest loobuda. Kuriuss 11. mai 2019, kell 17:27 (EEST)

Seda, et Mouth & MacNeal oli siiski duo, nimelt Big Mouth mängis ka viiulit.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 16. mai 2019, kell 18:59 (EEST)

Siis ei ole ju sugugi puhas duo, kui ainult üks mängis pilli. Kui teine ei mänginud pilli, aga mõlemad laulsid, siis on neil ju rohkem dueti tunnuseid. Pigem siis eesti keeles öelda nende kohta "ansambel". Kuriuss 16. mai 2019, kell 19:09 (EEST)
Ja ka Al Bano ja Romina Power on duo (Al Bano mängib kitarri).  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 16. mai 2019, kell 19:14 (EEST)
Eesti keeles see siiski nii ei ole. ÕS: "duo [du-o] <16> muus: kahemäng; kahemängupala; kaks instrumentalisti." Kuriuss 16. mai 2019, kell 19:18 (EEST)
Muide, mitte päris. Näiteks kui kaks pianisti mängivad ühel klaveril, siis see on duett, aga mitte duo jne. Võimalik küll jah, et antud artiklite puhul oleks vaidluste vältimiseks mõttekas tõesti kirjutada ansambel.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 17. mai 2019, kell 00:09 (EEST)
Võiks ikka vikisse ka piiluda. Duett on kahest lauljast koosnev vokaalansambel. Duo on kahest instrumentalistist koosnev instrumentaalansambel.--Tiia (arutelu) 17. mai 2019, kell 03:55 (EEST)

Kokku- ja lahkukirjutamineRedigeeri

"Oreliregister" või "oreli register"?Redigeeri

Palun, kas võiksid anda hinnangu artikli Oreli registrid pealkirjale: kas Sinu meelest on see grammatiliselt õige või peaks olema oreliregister? --Andrus Kallastu (arutelu) 4. juuni 2019, kell 10:33 (EEST)

Olen nõus praeguse lahkukirjutusega, sest artiklis tuleb juttu sellest, millised registrid orelil on (võivad olla) – see tähendab kuuluvust (registrid, mis kuuluvad orelile) ja sõnad tuleb lahku kirjutada. Kui oleks tegemist registriliikidega (nt oreliregistrit võrreldaks/kõrvutataks täheregistri, aineregistri või rahvastikuregistriga), siis tuleks kokku kirjutada. Kuriuss 4. juuni 2019, kell 18:03 (EEST)
Arusaadav, aitäh kommentaari eest!--Andrus Kallastu (arutelu) 5. juuni 2019, kell 17:35 (EEST)

Kas gravüpealürija selles muutuses siin on tõesti parem kui gravüürija ;) --Vihelik (arutelu) 6. juuni 2019, kell 19:19 (EEST)

Oh ei, aitäh märkamast! See näpukas kuulub kategooriasse "kass hüppas klaviatuurile". Kuriuss 6. juuni 2019, kell 19:22 (EEST)

Värviartiklite kategoriseerimineRedigeeri

Selline küsimus. Praegu värviartiklid kategoriseeritud nii, et kategooria Värvused all on artikkel Punane ja alamkategooria Punase varjundid (tõlgitud muust keelest shades of red) eraldi - mis tekitab justkui olukorra, nagu need punase varjundid poleks enam värvused, kuigi mõned neist 'varjunditest' on vägagi tugevad ja omanäolised ja pikalt keeles olnud oma nimega värvitoonid. Probleem on selles, et niisugune põhivärviks ja varjunditeks kategoriseerimine tekitab kunstliku hierarhia, mis pole põhjendatud ei füüsikaliselt ega igapäevakogemuse seisukohalt (minu meelest küll - vabalt võib kirjeldada kollast värvi kleiti sidrunkollaste kantidega). Prantsuse keeles on hästi, seal on olemas mõiste champ chromatique, kuhu kuulub nii nn põhivärv/spektrivärv kui ka selle mitmesugused lähemad ja kaugemad sugulased. Kas kategooria Punase varjundite asemel võiks olla võiks olla kategooria Punased värvitoonid, kuhu kuuluks nii artikkel Punane kui ka Purpurpunane, Türgipunane, Korallpunane, Beebiroosa jne, st ma mõtlen, kas väljend Punased värvitoonid, Punased värvid v värvused vm oleks keeleliselt korrektne? Evlper (arutelu) 11. juuni 2019, kell 18:27 (EEST)

Ma tänan usalduse eest, aga kahjuks ei ole ma kategoriseerimise teemadel pädev. Küsimuse püstitus tundub olevat igati õige ja asjakohane, kuid soovitan sellega pöörduda Adeliine või Andrese poole. Kuriuss 11. juuni 2019, kell 19:14 (EEST)
Ma küsisin, kas eesti keeles võib öelda mitme näiteks punase värvitooni kohta üldistavalt 'punased värvitoonid'. Tavakeeles vist võib? 'Ruum oli kujundatud punastes värvitoonides'. Kui võib, siis julgen teha ettepaneku sellenimelise kategooria loomiseks praeguse süsteemi asemele. Evlper (arutelu) 11. juuni 2019, kell 19:18 (EEST)
Ega see süsteem teisteski vikides loogiline pole. Aga pole ju vist otsest kohustust kopeerida? Evlper (arutelu) 11. juuni 2019, kell 19:20 (EEST)
Keeleliselt ei näe ma põhjust midagi ette heita, tähtis on jah vaadata üldisemasse süsteemi sobimist. Ei usu, et meie süsteem peaks sõltuma ingliskeelse Wikipedia omast. Kuriuss 11. juuni 2019, kell 19:23 (EEST)
Aitäh, kui keeleliselt võib nii olla, siis pöördun edasi selle ettepanekuga. Pidasin vajalikuks enne pikalt selgitada, seepärast keeleküsimus jäi varju. Evlper (arutelu) 11. juuni 2019, kell 19:25 (EEST)

Codex ArgenteusRedigeeri

Selline küsimus. Kuidas tuleb kirjutada käsikirjade, kunstiteoste vms kohta käibel olevaid nimesid, kui need pole otseselt pealkirjad? Näide: Codex Argenteus on käsikiri, mis on kirjutatud 6. sajandil ja tegelikult on osa Uuest Testamendist. Sel juhul Codex Argenteus pole otseselt pealkiri ja ei peaks olema jutumärkides? See nimetus pole ka kaasaegne, vaid pandud tagantjärele raamatu välimuse järgi, ilmudes alates 16. sajandist. Mis ta siis on, hüüdnimi? Ja kui pole jutumärkides, kas kursiivis või mitte? Evlper (arutelu) 19. juuni 2019, kell 15:26 (EEST)

Muusikakäsikirjade puhul on nagu seni loogiline, "Cantigas de Santa Maria" ja "Micrologus" on kindlasti pealkirjad ja Llibre Vermell ei ole pealkiri, vaid see nn hüüdnimi. Evlper (arutelu) 19. juuni 2019, kell 15:38 (EEST)

Võõrsõnade leksikon: "codex argenteus ld [koodeks arg·ente˛us] (ld hõbedane koodeks) • relig, aj VI s-st pärinev purpurpunasele pärgamendile hõbeda ja kullaga kirjutatud gootikeelne piibli käsikiri".
Sellest lähtuvalt tuleks kirjutada üldnimena (ja kindlasti kursiivis tsitaatväljendina ja väikeste algustähtedega). Aga usukirjanduse kirjutamise kohta Vikipeedias ei saa mina anda mingit lõplikku tõde, sest olen kogenud, et nii mõnigi Vikipeedia administraator keeldub selles osa tunnistamast eesti kirjakeele reegleid: näiteks tuleb sõna "piibel" kirjakeelsena kirjutada väikse algustähega (või teise variandina teose pealkirjana suure algustähega ja jutumärkides), aga nii mõnigi siinne adminn parandab selle kohemaid kirjakeele seisukohalt vigaseks – ilma jutumärkideta, kuid suure algustähega variandiks. Sama probleem on ka näiteks uue testamendiga, mis tuleks eesti kirjakeeles kirjutada samuti väikeste algustähtedega, kuid siin tormatakse selle algustähti kohe suureks muutma. Ime veel, et jõule suure algustähega algama ei parandata. Kui olen EKI-lt selle kohta üle küsinud, on sealt korduvalt kinnitatud, et kui kiriku siseringkondades eelistatakse kasutada suuri algustähti, siis see ei tähenda mingil juhul seda, et neid suuri algustähti peaks õigeks pidama kirjakeeles. Kuriuss 19. juuni 2019, kell 21:12 (EEST)
Aitäh põhjaliku seletuse eest! see praegune juhtum on vist pigem paleograafia- kui usuteema. Aga kui keegi neid adminne ohjeldada ei suuda, ei lähe ma ka torkima, vaid jätan nii, nagu ümber tehtud on. Või võtan siiski jutumärgid ära ja panen kommentaarina selgituse. Evlper (arutelu) 19. juuni 2019, kell 22:37 (EEST)
Tegelikult olen väga tüütu ja küsin, kas eesti keele õigekiri ei tee tõesti vahet, sest tänapäeval on läinud moodi nimetada põhjalikke käsiraamatuid piibliteks, aga kuidas neid siis eristada pühakirjast. Kujutlesin enne, et just suurtähe abil see käibki. Niisamuti testamendid. Mis puudutab kuld-, purpur- ja hõberaamatuid ladina keeles, nende puhul see üldmõiste asi tõesti kehtib, sest nii kuld- kui purpurkoodekseid on üle kümne mõlemaid (codex argenteust on küll ainult üks) ja mõne konkreetse nimetamisel ladina keeles lisatakse alati täpsustav sõna, kas kohanimeline või midagi muud. Nii et ses osas parandan oma tekstid jõudumööda ära. Eks igaühel ole omad kiiksud, suurtähed mind ei häiri, aga selle eest ei meeldi jutumärgid. Evlper (arutelu) 20. juuni 2019, kell 10:50 (EEST)
Ega pühakiri piibel ole süüdi, et massikultuur on hakanud piibli nimetust lörtsima. Samamoodi on ju lörtsitud näiteks ka sõna "maailm" kõiksugu poodide nimedes (Vaibamaailm, Ehitusmaailm, Kaubamaailm, Kingamaailm, Laste Maailm jne), ega siis sellepärast hakata tavatähenduses maailma suure tähega kirjutama. Kuriuss 21. juuni 2019, kell 15:15 (EEST)
Aga ikkagi... mida arvata sellisest tekstist (kohendatud lõik artiklist Jaan Kross? Ta on tuntud eelkõige Eesti ajalool põhinevate teoste poolest nagu näiteks kolme katku vahel, keisri hull ja professor Martensi ärasõit. - Melilac (arutelu) 14. juuli 2019, kell 20:50 (EEST)

Vandenõuteooria kui "seletus"Redigeeri

Tere! Kas sa oskad kommenteerida lehel Arutelu:Vandenõuteooria tekkinud küsimust, kas vandenõuteooria kirjeldamiseks sobib sõna "seletus"? --Minnekon (arutelu) 25. juuni 2019, kell 17:58 (EEST)

Ma veel ei soovi kommenteerida. Sattusin aastaid tagasi päris hea vandenõuteooriaid kriitiliselt käsitleva artikli otsa, tahaksin selle üles otsida ja vaadata, kas sellest on abi. Kuriuss 25. juuni 2019, kell 21:36 (EEST)

Keeleline parandustööRedigeeri

Tänan grammatika parandamise eest. Ma tean, et õigekiri on väga tähtis eestikeelse Vikipeedia jaoks. Siiski ma ei oska hästi kirjutada eesti keeles. Kui ma räägiksin eesti keelt, elaksin ma Eestis.

  Keelelise parandustöö eest
Keeletoimetamise eest. --Janggun Dungan (arutelu) 14. juuli 2019, kell 17:17 (EEST)
Aitäh! :) Kuriuss 15. juuli 2019, kell 12:46 (EEST)

Enamlased vs bolševikudRedigeeri

Tere. Miks sa enamlased bolševikeks oled parandanud? --Minnekon (arutelu) 22. juuli 2019, kell 01:53 (EEST)

Tere-tere!
Kui "enamlased" oleks parem ja täpsem kui "bolševikud", siis meil oleks vast Vikipeedias artikkel "Enamlased", aga ometi on meil siin hoopis artikkel "Bolševikud". Minu käsi selles mängus pole, seega võtan seda kui kellegi targema kindlat teadmist, et nii on õige.
Toetudes EKI soovitustele ja keeletrendidele olen aru saanud, et on mingeid Venemaal sündinud ja vene keeles meie oludesse jõudnud ühiskondlik-poliitilisi termineid, mille puhul ei peeta eesti keelde tõlgitud omasõnu vene omadest paremaks. Võtame näiteks "perestroika", mille omasõnalise vastena prooviti meil algul üsna jõuliselt juurutada sõna "uutmine", aga siis tõmmati vähehaaval tagasi, sest "uutma – uuendama, ümber kujundama, reformima" on liiga üldine ja laialivalguv, et väljendada täpselt ja äratuntavalt just seda perioodi ja nähtusi, mis leidsid aset Gorbatšovi ajal 1980. aastatel ja eriti alates 1987. aastast. Kui veel 2009. aasta eesti keele käsiraamatus (2009. a) on sõna "perestroika" juures märge, et see on kõnekeelne sõna, siis uuemates sõnaraamatutes ja veebiversioonides seda märget enam pole (nt võõrsõnade leksikonis, 2012, ja Sõnaveebis, 2019). Sama saatus (tõsi, pikema vinnaga) on tabanud ka sõnu "enamlased" ja "vähemlased" – tasapisi on hakatud eelistama "bolševikke" ja "menševikke". Võib-olla teie sellele perioodile spetsialiseerunud ajaloolasena või semiootikuna saate põhjendada, miks me ei tohiks enamlaste ja vähemlaste juurest mitte mingil juhul bolševike ja menševike juurde tagasi pöörduda? Kuriuss 22. juuli 2019, kell 05:27 (EEST)
Ma ei ole sellele perioodile spetsialiseerunud ajaloolane ega semiootik :) Isiklikult ma nõustun, et laensõna kasutamine teatud spetsiifilise nähtuse kirjeldamiseks on tihti parem variant ja kindlasti ma ei arva, et "mitte mingil juhul" ei tohiks sõna "bolševik" kasutada. Aga esiteks, ma pole kindel, et "bolševik" on tänapäeval eelistatum või levinum variant. Sellest, et keegi on otsustanud vikiartikli nimetada "bolševikeks", palju välja lugeda ei saa – see ei tähenda, et otsus oli põhjendatud ja pealegi ainult üks sünonüümidest saab pealkirjaks olla isegi juhul kui nad tegelikult võrdses staatuses on. Miks sa arvad, et tänapäeval eelistatakse rohkem "bolševikke"? Teiseks, kui ka mingi sõna on eelistatum või levinum, siis see ei tähenda, et sünonüümid tuleks Vikipeediast likvideerida – see vaesustab siinset keelekasutust ja raiskab toimetaja aega. --Minnekon (arutelu) 22. juuli 2019, kell 17:01 (EEST)
1. Jah, olen tõesti märganud tendentsi, et järjest rohkem eelistatakse eesti keeles enamlastele bolševikke. Kui ma õigesti aru sain, oli ka Vikipeedia artikli pealkiri olnud algul "Enamlased", ning ma oletan, et enne selle ümbernimetamist "Bolševikeks" kaaluti otsust piisavalt mitmekülgselt.
2. Ei, sõna "enamlased" täiesti välja rookida poleks kuidagi võimalik – paljud meie ajaloolased on varem seda sõna kasutanud nii oma teadustööde kui ka populaarteaduslike artiklite pealkirjades, neid tsiteeritakse ja neile viidatakse paratamatult. :) Aga ma tänan tõesti väga, et võtsid eesti keele pärast südant valutades selle teema üles! Kui EKI keelenõu puhkuselt naaseb, püüan nendega sel teemal uuesti rääkida. Kuriuss 22. juuli 2019, kell 17:22 (EEST)
Pean tunnistama, et minu algse küsimuse motivatsiooniks polnud siiski südamevalu eesti keele pärast :), vaid ma lihtsalt ei saanud aru, mis põhjusel üks minu teada täiesti tavaline ja levinud sünonüüm sobimatu võiks olla. Arutelu esimese punkti üle ma siinkohal katkestan, sest küsimus, kas levinum on "enamlane" või "bolševik", muutub praeguses kontekstis oluliseks alles siis, kui me jõuame järeldusele, et vähemlevinud sünonüümide Vikipeediast eemaldamine on ok. Lisaks ülaltoodud põhjendustele, miks ma nende asendamist enimlevinud sõnaga mõtekaks ei pea, on olemas ka mitteneutraalsuse tekkimise oht. Nagu Andres välja tõi, võivad sõnad kanda spetsiifilisi konnotatsioone ja nii nt "bolševikest" rääkimine võib kõnealuseid tegelasi näidata positiivsemas valguses kui "enamlastest" rääkimine. Seda muljet aitaks neutraliseerida nende sõnade võrdsel alusel ja ühe artikli raames läbisegi kasutamine. --Minnekon (arutelu) 22. juuli 2019, kell 21:48 (EEST)

Mitte et mul oleks siin mingit kindlat seisukohta või et ma oleksin asjatundja, aga siin on veel nüansse. "Uutmine" pakuti minu arvates välja selleks, et vältida toorlaenu vene keelest. Sõnal "enamlased" tundub olevat teistsugune konnotatsioon kui sõnal "bolševikud". Nõukogude ajal seda sõna ei kasutatud. Andres (arutelu) 22. juuli 2019, kell 12:48 (EEST)

Milline konnotatsioon kummalgi on? "Bolševik" positiivne ja "enamlane" negatiivne? --Minnekon (arutelu) 22. juuli 2019, kell 17:08 (EEST)
Jah, umbes nii, kehtib ainult praegu. Andres (arutelu) 22. juuli 2019, kell 21:17 (EEST)
Huvitav, mina tajun seda sootuks teisiti. "Bolševik" on nagu "kuri hunt", "enamlane" nagu ilustavalt ja hellitavalt ümber öeldud "susi". Aga ei peaks ilustama ja hellitama. Kuriuss 22. juuli 2019, kell 23:07 (EEST)
"Bolševik" oli okupatsioonivõimude poolt eelistatud termin, "enamlased" sai uue hinguse alles peale Eesti iseseisvuse taastamist. Tõenäoliselt olid mõlemad terminid eesti keeles juba enne sõda olemas. Kasutada võib mõlemat selleks, et ei tekiks ühe sõna liigkasutust, kui sõna kasutatakse korduvalt. -Mardus /arutelu 26. oktoober 2019, kell 00:39 (EEST)

TunnustusRedigeeri

Olen juba mõnda aega märganud, et parandad alajaotuse "Tunnustused" ainsuse vormi "Tunnustus". Millega sa seda põhjendad? "Viited" ja "Välislingid" on meil ju mitmuses. Ette tänades, Ursus scribens (arutelu) 2. september 2019, kell 19:50 (EEST)

Sellepärast, et tunnustus ei ole tükikaup ning on eesti keeles grammatiliselt ainsussõna. See on nagu õnn ja armastus, mille kohta ei sobi öelda õnned ja armastused. Kui on vaja tükkideks jagada, siis on tunnustusavaldused. Ühisnimetus on aga tunnustus.
Eesti keele käsiraamat:
"Olulisemad ainsussõnade tähendusrühmad on järgmised:
  • abstraktmõisted, nt pimedus, hirm, õnn;
  • ained, nt suhkur, jahu, kuld;
  • kogumõisted, nt mööbel, inimkond, kraam;
  • haigused, nt gripp, köha, vähk;
  • ainumõisted, nt ida, lääs, minevik."
Kuriuss 2. september 2019, kell 19:56 (EEST)
Haiguste koha pealt tundub see vaieldav olevat. Ma saan aru, et kui keegi kirjutab, et erinevad vähid vajavad erinevat ravi, peab ta silmas erinevaid vähivorme, kui keegi kirjutab, et sel ja sel perioodil laastasid maad katkud, siis peab ta silmas katkuepideemiaid... Samas tundub olevat loogiline kirjutada, et põetud kopsupõletikud on kellegi kopse jäädavalt kahjustanud, kui ta on seda haigust mitu korda põdenud ja ei ole täpselt teada, mis jälje milline haigus jätnud on. P.S Viidatavad ja artiklis ära toodavad on ikka konkreetsed tunnustusavaldused, mitte abstrakne tunnustus, ehk siis tasuks pigem pikemale kujule viia. - Melilac (arutelu) 8. september 2019, kell 09:37 (EEST)
No me ei kirjuta ju "lapsed põdesid grippisid ja täiskasvanud nohusid". Ja Vikipeedias on artikkel "Gripp", mitte "Gripid". Kuriuss 8. september 2019, kell 19:02 (EEST)
"Põetud kopsupõletikud" asemel oleks sobivam "korduvalt põetud kopsupõletik". "Grippide" asemel peaks tõenäoliselt rääkima eritüveliste gripiviiruste põhjustatud gripist. "... sel ja sel perioodil laastasid maad katkud, siis peab ta silmas katkuepideemiaid." – jah, just nimelt! Kui keegi räägib kõnekeeles "katkudest", las ta siis räägib, aga kirjakeelde see ei sobi. Kuriuss 8. september 2019, kell 19:14 (EEST)
Pealkirjad on tavaliselt ikka kokkuvõtvad ja üldistavad. Meil on siin ju ka näiteks vahepealkiri "Elulugu", mitte "Elulooseigad" vms. Kuriuss 8. september 2019, kell 13:10 (EEST)
Nii on, ent vahel on mul tunne, et mõnda artiklisse sobikski just nimelt elulooseigad - Melilac (arutelu) 8. september 2019, kell 18:57 (EEST)
Oo jaa, ja siis "hariduskäigu seigad" ja "töökäigu seigad"? ;) Kuriuss 8. september 2019, kell 19:02 (EEST)
Kui ikka asi väga lünklikult esitatud on, siis miks mitte. ;) - Melilac (arutelu) 12. oktoober 2019, kell 12:38 (EEST)

Aga "tunnustamised"? Evlper (arutelu) 2. september 2019, kell 20:07 (EEST)

Mine-vormide vormide mitmus on tarbetekstides hoopis hull stiil. Luuleliselt võib ju kirjutada, kuidas "lindude laulmised ja päikese paistmised kosutavalt mõjusid", tarbetekstidesse see enamasti ei sobi. Sellist mitmust võib hädavajadusel kasutada näiteks teadustekstides, kui selle abil saab näiteks vältida ebatäpsusi. Kuriuss 2. september 2019, kell 20:15 (EEST)

Poliitik ja riigimeesRedigeeri

Kas tegemist on sünonüümidega või on neil mingi semantiline vahe? - Melilac (arutelu) 30. september 2019, kell 13:48 (EEST)

Tere! Minu arvates on neil üsna suur vahe. Poliitik on neutraalne ja kõikehõlmav, tähendades iga inimest, kes on poliitikaga tegelema sattunud. Riigimees on aga läbinisti positiivse konnotatsiooniga, tunnustav sõna, mis väljendab seda, et inimene on hinge ja südamega riigi eest väljas, tema töö muudab riiki ja elu riigis paremaks. (Muidugi on ka erandeid, kui riigimeesteks nimetatud on hakkama saanud väga halbade asjadega.) Kuriuss 30. september 2019, kell 14:41 (EEST)
Seda ma ka kahtlustasin, et vikis on neutraalsusprintsiibi põhjal parem eelistada riigimehe kasutamisele poliitikut. Tänud. - Melilac (arutelu) 5. oktoober 2019, kell 09:18 (EEST)
Kahtlen selle vahe objektiivsuses. Cicero kohta ma ütleks pigem riigimees. Aga las see jääb keeleinimese südametunnistusele.--Morel (arutelu) 6. oktoober 2019, kell 02:34 (EEST)
Cicero ajal polnud vist meie mõttes parteisid ega erakondi, siis sobis muidugi riigijuhtide kohta "riigimees". Arvasin, et Melilac pidas silmas tänapäeva. Ma pean ütlema, et olen Vikipeedias märganud ka määratlust "ärimees" "ettevõtja" asemel, eks nendega ole samamoodi, et vanasti oli ka iga kaupmees ärimees, aga tänapäeval on siiski neutraalne määratlus "ettevõtja". Kuriuss 6. oktoober 2019, kell 02:46 (EEST)
Ennekõike pidasin silmas tänapäeva, Cicero puhul jäin mõttesse. Võiks öelda pigem riigimees, aga milline peaks olema see artikkel, millele suunavad kandilised sulud sõnale ümber läheks? Ja kui artiklit ei ole, siis kas pigem riigimees värvimata kujul või vorm riigimees? - Melilac (arutelu) 6. oktoober 2019, kell 10:14 (EEST)
Arvatavasti peab seda vaatama ja otsustama igal juhul eraldi. Selliste hinnanguliste määratlustega on vist parem, kui hinnangud viitaksid autoriteetsetele allikatele. See on vaid minu kui ühe keeleinimese arvamus, et mitte iga riigiaparaadi ladvikusse tööle sattunud isik ei vääri riigimeheks nimetamist, selle nimetuse peab ikka eriliste teenetega välja teenima. Muidugi võib iga sõna tähendusvälja kohta arvamust küsida ka EKI-lt. Nimelt oleme kogenud, et mõne eestikeelse sõna tähendusväli võib isegi mõne teise mandri poliitikaga seotult äkitselt kardinaalselt muutuda. Näiteks oli EKI-l üks direktor, kes ühel aastal tõlgendas avalikes artiklites sõna "neeger" tähendust ühtmoodi, aga paar aastat hiljem juba risti vastupidi. Kuriuss 6. oktoober 2019, kell 13:21 (EEST)

Tamm või pais?Redigeeri

Veel üks küsimus vormi eelistamise vallast: tamm või pais? - Melilac (arutelu) 29. detsember 2019, kell 08:04 (EET)

Seda peaks uurima ilmselt vesiehituse spetsialistidelt ja hüdroloogidelt, millal on õigem tamm ja millal pais. Mul pole tulnud nende vahel valida, aga kõhutunne ütleb, et tamm on kapitaalsem rajatis toekama nähtava veepealse osaga (kaldakindlustusega) ning pais silma eest rohkem varjatud, st peamiselt veealuse osaga rajatis, mis on ehitatud pigem mingi tehnoloogilise (tootmis)protsessi (nt väikese hüdroelektrijaama või kalakasvanduse) osaks. Kuriuss (arutelu) 29. detsember 2019, kell 11:24 (EET)
Pais on vett paisutav ehitis, tammi tähendus võib olla laiem (teetamm, raudteetamm). Niipalju kui erialaseid tekste olen näinud, siis kitsalt vee paisutamisest rääkides kasutatakse reeglina 'paisu'. --Minnekon (arutelu) 29. detsember 2019, kell 11:26 (EET)
Eeldasin, et küsija mõtleb võrdluses selles siiski vesirajatisi. Sest üldiselt on kombeks võrrelda võrreldavaid asju. :) Kuriuss (arutelu) 29. detsember 2019, kell 11:30 (EET)
Teetammid võivad ka olla vette rajatud, nt Väikese väina tamm. Vees olev tamm võib, aga ei pruugi olla pais. Tamm on ka jõe kaldale ehitatud vall, mis eraldab jõge poldrist. --Minnekon (arutelu) 29. detsember 2019, kell 11:54 (EET)
Nähtavasti on see küsimus ajendatud minu parandusest (Eri:Erin/5512522).
Vt pais ja tamm (ehitis). Kõnekeeles nimetatakse küll paise tammideks, aga terminitena on neil sõnadel erinev tähendus. Pikne 29. detsember 2019, kell 12:13 (EET)
Tõsi, sisu poolest paistab sinna konkreetsesse kohta pais sobivat. Samas poleks paha kontrollida, mis nimetusega see rajatis riiklikes registrites arvel on. Kuriuss (arutelu) 29. detsember 2019, kell 12:23 (EET)
Selle paranduse koha pealt Läti keskkonnaameti registrist: 1956.gadā uzbūvējot dambi un slūžas uz Vesetas iztekas ehk siis 1956. aastal ehitati Veseta jõe väljavoolule tammid (Google mapsi järgi tundub olevat neli tammi) ja lüüs (mis asub ilmselt mitte mainitud paisul). Aga just selliste kapitaalsemate projektide koha pealt küsimus tekibki, ehk kustmaalt lõpeb väljavoolu tõkestav pais ja kustmaalt peaks rajatist lugema kaldaid kaitsvaks tammiks? – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas Melilac (arutelukaastöö) .
Kui artiklis räägitakse järve veetaseme tõstmisest ehk järve üles paisutamisest, siis ma saan aru, et selles seoses mõeldakse paisu. Kui rääkida tammist, siis tuleks teada, kas vesirajatisel või selle osadel on tegelikult tammi funktsioon. Pikne 29. detsember 2019, kell 17:55 (EET)

Karl August Hermanni keeleuuendusRedigeeri

Vt näiteks https://et.wikipedia.org/wiki/Keelpillid#Eestikeelne_nimetus. Võib-olla oleks

1. otstarbekam lisada see üldülevaade pigem artiklisse Karl August Hermann?
2. teha mall {{Mall:Karl August Hermanni uudissõna}} ning lisada see vastavatele artiklitele?--Andrus Kallastu (arutelu) 29. oktoober 2019, kell 17:49 (EET)
Palun tehke julgesti täpselt nii, kuidas soovite ja mõistlikuks peate, muusikaartiklid on loomulikult rohkem Teie pärusmaa. Mallide kasutamisega on nii ja naa, vahel tehakse neid sügavamalt läbi mõtlemata, vahel aga täidavad oma otstarvet hästi ning on vägagi asjalikud ja esteetiliselt nauditavad. Aga ma ei ole mallide asjatundja ja parem sinna oma nina ei topi, kuni ma seal just mõnd keeleviga ei märka. Võib-olla ma eksin, kui arvan, et malli on mõtet teha siis, kui selliseid malle kasutatakse paljudes artiklites. Mina endale seda kohustust ei tahaks võtta, et hakkan neid malle edaspidi täitma või hooldama. Lisan ise tavaliselt neid andmeid, mis on mu enda seisukohalt parasjagu huvitavad ja aktuaalsed (nt mille otsa olen sattunud oma põhitöö või enesetäienduse tõttu ning mida olen juba niigi pidanud põhjalikumalt uurima). Mis puutub Hermanni artiklisse põhjalikuma keeleuuendusosa tegemisse, siis olen ka sellele mõelnud, kuid selleks tuleks rohkem materjali koguda, Kasiku artiklist ei piisa. Sellepärast valisin Hermanni loodud muusikaterminite omavahelise seose näitamiseks praegu sellise vormi ja viisi. Jah, ma nägin, et muusikajuttu jäi keelejutu kõrvale proportsioonilt liiga vähe – selle vastu aitaks kõige paremini see, kui keegi kirjutaks muusikajutu põhjalikumaks. :) Aga palun tehke lahkesti nii, kuidas on õigem ja parem. Ma nagunii ei viitsiks viha pidada. :P Kuriuss 29. oktoober 2019, kell 21:59 (EET)

Pastelltehnika vs pastellitehnikaRedigeeri

Kas ÕS siin ei eksi? Vrd "akvarellitehnika". Ursus scribens (arutelu) 30. oktoober 2019, kell 03:43 (EET)

Ei usu, et eksib. Ka mu mälu ütleb, et enamasti on läbi aegade kasutatud sõna "pastelltehnika". Need asjad käivad paljuski traditsiooni pidi, lisaks on tegu erineva silpide arvuga täiendosaga. Viirandi "Kunstiraamatu noortele" (Kunst 1984) sõnastikus on näiteks "pastellmaal". EE artiklis "pastell" on tehnika kohta kasutatud ümberütlevat vormi. Kui mul tuleb meelde, kus mu muud kunstisõnavaraga teatmeteosed asuvad, võin veel näiteid tuua. Kuriuss 16. november 2019, kell 19:37 (EET)
Kartna "Prantsuse maalikunstil" (Kunst 1991) pole kahjuks registrit. Ma ei tea, kuivõrd usaldusväärne on "Kunstiajaloo" (II) veebis olev tekst, kuid ka seal on "pastelltehnika" (Edgar Degas). Kuriuss 16. november 2019, kell 20:14 (EET)
Parise ja Endi "Kunstileksikonis" on ka kõik pastell-sõnad nimetavalise liitumisega (pastelljoonistus, pastellkriit, kastellmaal, pastelltoon). Tehnika kohta on taas ainult ümber öeldud: pastell = pastellkriidiga maalitud teos; vastav tehnika. Kuriuss 16. november 2019, kell 20:44 (EET)
Aitäh, et võtsid vaevaks kontrollida. Sõnade pastelljoonistus, pastellkriit, pastellmaal, pastelltoon puhul pole kahtlust, pastelltehnika puhul küll. Ursus scribens (arutelu) 16. november 2019, kell 21:32 (EET)
Võta heaks! Kuriuss 16. november 2019, kell 21:35 (EET)

Request for translation helpRedigeeri

Hello Kuriuss,
This week is a Holodomor (Golodomor) commemoration week. I noticed that in the past you edited articles related to events of that period, and this is why I writing you this message. If you are no longer interested in the topic, please ignore my message.
I am currently looking for people who could be willing to translate into Estonian articles about people who spread information about the famine in 1933, e.g. en:Alexander Wienerberger or Ewald Ammende? The latter article already exists in Estonian, but it is extremely short, which is a bit surprising for me (he was born and lived in Estonia, and his family villa is still part of architectural heritage of Pärnu).
P.S. I am not active on the Estonian Wikipedia, but I created quite a lot of articles in the Russian, Ukrainian, English and German versions.
Thank you. --Dmitri Lytov (arutelu) 29. november 2019, kell 19:28 (EET)

Sisu kustutamineRedigeeri

Vaatasin, et oled artiklist Biograafiad (So) kustutanud hulga nimesid. Kõigi puhul pole kustutamine kindlasti põhjendatud, loendis võivad olla ka inimeste nimed, kellest on plaanis artikkel kirjutada. --Metsavend 14. detsember 2019, kell 10:29 (EET)

Propaganda artikkelRedigeeri

Tere! Kas saaksite täpsustada, mida mõtlesite propaganda artikli toimetamismärkuse all? Likvideeriksin vead meeleldi. Aitäh.

Tere-tere! Jah, aitäh, vabandust, tahtsin sinna panna keeletoimetamise malli. Keelevigu hakkas silma, aga neid on lihtsam parandajatel vähehaaval parandada kui siin kõiki ükshaaval üles lugema hakata.
Mõni sisuline küsitavus hakkas ka silma.
  • Näiteks väide "Digitaalajastu on esile kutsunud palju uusi kanaleid propaganda levitamiseks." Kust täpsemalt neid kanaleid "esile kutsutakse" ja kuidas "esilekutsumine" käib? Kui tõesti on spetsiaalselt ja ainuüksi propaganda levitamiseks mingid uued kanalid kasutusele võetud, siis tahaks selle kohta ka väidet illustreerivaid näiteid. Muidu vist nimetatakse (teabe)kanaliteks laias plaanis raadiot, televisiooni ja trükiajakirjandust, koos internetiga tekkisid ka interneti- ehk veebikanalid – sotsiaalmeedia. Mis need veel uuemad (propaganda)kanalid on?
  • "Saksamaa rahvavalgustuse ja propaganda riigiminister Joseph Goebbels ..." – Goebbels on küll ajaloost tuntud nimi, aga mingigi ajamääratlus oleks seal omal kohal, sest küllap praegu on Saksamaa riigiministrina ametis keegi teine.
  • Kui artikli üldteema on "Propaganda", siis poliitpropaganda peaks olema vist üks propaganda liike, aga see asjaolu on lahti kirjutamata. Selle asemel jätab kõrgema taseme alapealkiri "Poliitpropaganda liigitus" hoopis mulje, et "poliitpropagandat" on poole artikli pealt hakatud kasutama mõiste "propaganda" sünonüümina. Kuid ka see on lahti kirjutamata.
  • Täiendamisettepanek. Oleks tore, kui lugeja saaks meie (Eesti) tänapäevasest propagandamaastikust selgema ülevaate koos täiesti konkreetsete näidetega (milline asutus/organisatsioon teeb millises meie kanalis/väljaandes mis teemalist propagandat). Ning kuidas peaks tädi Maali ära tundma, milline pealtnäha süütu väljaanne on tegelikult propagandaväljaanne, aga ta ei taha selle kindlakstegemiseks tervete numbrite kaupa ajalehti läbi lugeda? Kelle huvides teevad propagandat näiteks nn lameda Maa teooria propageerijad või keemiapilvedega rahvast hirmutavad vandenõuteoreetikud väljaandes Telegram?
  • Niisama repliigi korras: minul näiteks õnnestus õppida koolis, kus oktoobrilapsed ja pioneerid ja kommunistlikud noored (huvitav, miks viimased on artiklist välja jäetud?) õppisid igasuguseid kasulikke toimetulekuoskusi (nt telki üles panema, metsas ilmakaari määrama jne), aga nõukogude propagandat tõepoolest ei tehtud.
Aga muidu on see artikkel päris mitmetahuline ja suhteliselt hästi liigendatud. Aitäh! :) Kuriuss (arutelu) 2. jaanuar 2020, kell 06:17 (EET)

Aitäh vastuse eest! Proovisin nõuannete kohaselt teksti parandada ning leidsin ise ka mõningaid trüki- ja kirjavigu, muidugi ei saa kindel olla, et neid seal enam ei ole.

  • Täpsustasin sissejuhatuses digitaalajastu lõiku, aitäh märkamast! Sai ka täpsustatud, et Goebbels oli Natsi-Saksamaa minister ning ka kõne täpne aasta.
  • Tõsi, valge, musta ja halli propaganda lõigu nimetamine poliitpropagandaks oli võib-olla mu isiklik nägemus - tegelikult allikatest seda täpselt välja ei ole võimalik lugeda ning värvid võivad kehtida ka teiste propaganda liikide juurde, st ei ole piiritletud tegelikult poliitikaga. Segaduste vältimiseks sõnastasin praeguse seisuga peatükki hoopis teisiti.
  • Tore ettepanek! Kui on rohkem aega tegeleda, siis kindlasti üritan leida konkreetseid näiteid ka tänapäeva Eestist, kuid ilmselt on kirjandusteoseid märksa vähem leida.
  • Artiklist on jäetud välja kommunistlikud noored, sest konkreetses allikas ei olnud neid lihtsalt mainitud (vähemasti selles lõigus), mistõttu ei oleks olnud sobilik sellele viidata.

Aga suur aitäh tagasiside eest, ja kindlasti proovin jätkuvalt ka järgnevatel päevadel uue pilguga üle vaadata! Head uut! ArnoldVe (arutelu) 2. jaanuar 2020, kell 18:31 (EET)

Minu paha! Kommunistlikud noored olid allikas täiesti olemas ning lisasin nüüd juurde. Aitäh! ArnoldVe (arutelu) 2. jaanuar 2020, kell 18:51 (EET)


Aitäh tagasiside eest! Muutsin artiklis "Aafrika kultuur" mainitud vead ära. Kahjuks ei oska aga öelda, kust need kultuurivaldkonnad kustutatud said. EKaukonen (arutelu) 5. jaanuar 2020, kell 13:40 (EET)

Filmiinfo mallis inimeste nimetamise järjekordRedigeeri

Kirjutasin poolteist aastat tagasi ühe filmiinfo malli arutelulehele ettepaneku, kuidas tuleks filmiinfo mallis ametimeeste järjekorda muuta, kuid paistab, et mu jutt pole õiget sihtrühma üles leidnud. Ma ise ei tahaks malle näppida. Kellele ja kuhu peaksin sama jutu uuesti kirjutama, et mõni mallidega tegeleja saaks mallis järjekorra õigeks ajada?

Tekst oli selline:
"Üldiselt on olnud kombeks esitada filmitegijad sellises järjekorras, et kõigepealt tulevad loomingulised ja alles siis tehnilised töötajad. Nii et eespool peaksid olema režissöör (kui filmi loomingulise külje eest vastutaja), stsenarist, operaator, helilooja (ja teised loomingulised töötajad), alles tagapool toimetaja, monteerija, helimees, valgustaja, subtitreerija jne. Produtsent kui kogu filmiprojekti tehniline vastutaja peaks olema selles rivis kõige viimane.
Kui näitlejad pole välja toodud eraldi jaotises, peaksid nad asuma loomingulise poole lõpus.
Filmitegijate nimetamisel tuleks jälgida, et neid nimetataks ühtses süsteemis:

kui tegijanimede järgi, siis olgu kõik tegijanimed (režissöör, stsenarist, operaator, helilooja); kui filmitegemisprotsessi elementide järgi, siis olgu kõik nii (režii, stsenaarium, kaamera, muusika).

Nende läbisegi nimetamine (nt režissöör, stsenaarium, operaator, muusika) ei ole korrektne. Kuriuss 11. august 2018, kell 10:32 (EEST)"
Kuriuss (arutelu) 15. jaanuar 2020, kell 17
52 (EET)

Toskaana order / Toscana orderRedigeeri

kas see on absoluutselt kindel ainuvõimalik variant? Tundub väga võõrastav, enamik paberile trükitud kunstiajalooraamatuid kasutab traditsioonilist mugandatud vormi. Millise reegli järgi see muutus sai tehtud? Evlper (arutelu) 19. jaanuar 2020, kell 13:10 (EET)

Aga Toscana romaanika on loogiline asendus, sest tegemist on piirkonnaga seotud stiiliga.Evlper (arutelu) 19. jaanuar 2020, kell 13:12 (EET)

Ma mõistan täiesti. Aga enamik neist trükistest on ilmunud eelmisel sajandil või selle sajandi esimestel aastatel, eks ole? Nüüdsete keelereeglite järgi on nii, et kui täiendiks on kohanimi, siis tuleb see kirjutada tänapäevasel eestikeelsel kujul ja suure algustähega. Ainult siis, kui täiend väljendab vastava koha elanikke (nt toscanalaste order) või keelt, käib kohanime tuletis seal väikse algustähega. (Kultuurile laiemalt see väiketäht ei laiene, näiteks peetakse õigeks suurt algustähte ka ühendeis "Egiptuse päikesejumal", "Kreeka mütoloogia", "Vana-Kreeka keelpill" jne – näited pärinevad Emakeelse Seltsi keeletoimkonna materjalidest.) Aga Itaalia kohanimi Toskaana on tänapäeval eesti keeles kindlasti Toscana.
  • ÕS: Toscana [toskaana] <16: kuhu -sse> Itaalia maakond;
  • EKI keelenõu: "Itaalia maakond on Toscana (mitte Toskaana). 2007 juuni";
  • EKI keelenõu: "Ühendis Toscana sammastik on esimene sõna suure tähega. 2001 november".
  • Toscana KNAB-is
  • erand on tehtud taime- ja loomaliikidele – teaduskeeles võib sealsed kohanimelised täiendid kirjutada väikse algustähega, üldkeeles suurega. Kuriuss (arutelu) 19. jaanuar 2020, kell 13:39 (EET)
Täpsustan veel meie keelereeglites kõnealuste ortograafiamuudatuste tegemise aja: "1998 loobuti kohanimelise täiendi väiketähest, vabastades kirjutaja kohustusest teha vahet kohta ja liiki näitavatel kohanimedel. 2018. aasta otsusega anti lõtkuruumi kujundlike nimede kirjutamiseks, arvestades, et seesugused nimetused on üleminekuala nimede ja mittenimede vahel." (Emakeele Seltsi keeletoimkonna tegevuse ülevaade ajakirja Oma Keel 2019. aasta septembrinumbris) Kuriuss (arutelu) 19. jaanuar 2020, kell 13:48 (EET)
See viimane oli väga vajalik muudatus, mina ei suutnuks kasutada vormi Rootsi kardinad.- Melilac (arutelu) 21. jaanuar 2020, kell 21:07 (EET)
No seda enam, et nüüd saab jälle vahet teha rootsi ja Rootsi kardinatel. :) Kuriuss (arutelu) 21. jaanuar 2020, kell 21:09 (EET)

Riiginimede kirjutusRedigeeri

Tere. Oskad sa juhatada mõnele asjakohasele veebilehele või ise selgitada, miks EKI soovitab mitmete riikide puhul kasutada ebatraditsioonilisi nimekujusid nagu nt Colombia ja Argentina? Selliseid minu meelest veidraid nimesid ei taha kohe kuidagi käsi tõusta kirjutama ega suu hääldama (on see 'kolombia' või 'tsolombia'?), aga kui nende eelistamisel tõesti hea põhjus on, siis käiks see ehk lihtsamalt :) --Minnekon (arutelu) 5. veebruar 2020, kell 17:15 (EET)

Tere-tere!

Tore, et küsisid, sest allikate küsimusele on mõnusalt lihtne vastata. Kaks peamist allikat ongi (esikohal on antud eestikeelne põhinimi, teisel kohal rööpnimi ehk eesti keeles mööndav nimekuju).

  1. KNAB – EKI kohanimeandmebaas, mille uuendamise eest kannab hoolt EKI ise; ametlik ja kõige tähtsam allikas;
  2. Maailma maade nimed – väidetavalt kõige operatiivsemalt uuendatav tähtsamate riigi- ja piirkonnanimede, pealinnanimede ja elanikunimetuste koondtabel. Tähelepanu tasub pöörata selle parempoolses ülanurgas asuvale lingile "Parandusi nimestikus", sealt võib leida mõningate tehtud muudatuste aja ja põhjuse.

Kelle jaoks tunduvad need liiga keerukad (KNAB ongi keerukas), siis levinumad kohanimed sisalduvad ka ÕS-is, nii põhiosa märksõnadena kui ka kokkuvõtlikult ÕS-i lisas

  • "Kohanimevalimik". Ainult et seda ei uuendata enne kui järgmise ÕSi tulekul. Samas ÕS-i nimestiku pluss on see, et antud on iga nime käänamine ning vajadusel näidatud, kas nime tuleks kasutada sise- või väliskohakäänetes.

Kuriuss (arutelu) 5. veebruar 2020, kell 19:09 (EET)

Lisan: kahjuks pole minul volitusi vastata EKI nimel, MIKS EKI eelistab just neid nimekujusid. Nimekirjutuse tippspetsialist EKI-s on Peeter Päll, seda tuleks temalt küsida. Talle saab küsimusi esitada näiteks e-keelenõu lehel (http://kn.eki.ee/), klõpsates paremas servas vormi "Keeleküsimus" linki. Kuriuss (arutelu) 5. veebruar 2020, kell 19:19 (EET)

Neist kahest nimest ja riiginimedest üldiselt on põgusalt juttu emakeele seltsi keeletoimkonna 2013. aasta otsuses[5]. Pikne 5. veebruar 2020, kell 20:51 (EET)
Võõrkohanimede õigekirja põhimõtetest ja eranditest on aga lühidalt juttu ka eesti keele käsiraamatus (mida küll enam ei uuendada). Kuriuss (arutelu) 5. veebruar 2020, kell 21:06 (EET)
Tänud nii paljude linkide eest! Vähemalt nimede häälduse (nimede kirjapilt ei ole reeglina häälduspärane) ja osaliselt teatud nimede eelistamise põhjenduste osas sain nüüd targemaks ja mõistan paremini, mis radu mööda keelekorraldajate mõte liigub, isegi kui kõik põhjendused mulle endale veenvad ei tundu. Muide, on see ikka tõesti nii nagu Kohanimevalimik ütleb, et "rahvuslikke nimekujusid ladina tähestikku kasutavatest keeltest ja reeglikohast ümberkirjutust (latinisatsiooni) võõrtähestikku kasutavatest keeltest ei tule lugeda eksimuseks eesti õigekeelsuse vastu". Ehk siis ma võin nüüdsest rahumeeli eestikeelses tekstis Prantsusmaa asemel hakata kirjutama France? --Minnekon (arutelu) 6. veebruar 2020, kell 12:16 (EET)
 :) Võta heaks! Sõbrale võid Prantsusmaast kirjutada mis nimega tahes (oluline on vaid, et suhtluspooled saaksid teineteisest õigesti aru); avalikes tekstides võiks eelistada nimede põhikuju, aga ka rööpnime kasutada pole vale, nt Tōkyō diakriitikud ei ole meie keelele omased ja neid on keerukas välja otsida, mistõttu võime kirjutada Tokyo ja isegi vanaviisi Tokio; entsüklopeedias peaks esmajärjekorras kasutama eestikeelse nime ametlikku põhikuju (ja alles teises järjekorras rööpkuju, kui selle kasutamine on põhjendatud) – kui me tahame, et Vikipeediat saaks pidada autoriteetseks teatmeteoseks, mis on usaldusväärne eeskuju ka kirjakeele kasutuse ja sealhulgas nimede õigekirja poolest. Kuriuss (arutelu) 6. veebruar 2020, kell 12:53 (EET)
Kas peale vabatahtlike järgijate on muidu mingid valdkonnad, kus EKI soovituste järgimine on kohustuslik - riiklikud dokumendid, koolikirjandid? Ja mis staatuses need vähemsoovitatud, aga siiski lubatud nimekujud seal on – kui laps kirjutab koolis eestikeelses tekstis France, siis õpetaja ei tohi veaks lugeda, ja kui valitsuse määrusse on kirjutatud France, siis pole kellelgi õigust nõuda (ainult soovitada) selle muutmist? --Minnekon (arutelu) 10. veebruar 2020, kell 10:55 (EET)

Koolis õpetatakse minu teada kirjakeelt ja seega poleks "France" eestikeelses kirjandis muul põhjusel aktsepteeritav, kui ainult tsiteerituna. Eks meil ole hulk õigusakte, millega on sätestatud, kus tuleks kirjakeelt kasutada. Näiteks:

See ei olnud küll täpne vastus sinu küsimusele ("Muide, on see ikka tõesti nii nagu Kohanimevalimik ütleb, et "rahvuslikke nimekujusid ladina tähestikku kasutavatest keeltest ja reeglikohast ümberkirjutust (latinisatsiooni) võõrtähestikku kasutavatest keeltest ei tule lugeda eksimuseks eesti õigekeelsuse vastu". Ehk siis ma võin nüüdsest rahumeeli eestikeelses tekstis Prantsusmaa asemel hakata kirjutama France?"), aga saadan Sinu küsimuse nimekirjutuse tippasjatundja Peeter Pällile. Kuriuss (arutelu) 10. veebruar 2020, kell 19:09 (EET)

Tänud taaskord selgitamast. Seaduste osas olen jälle targem, aga huvitav jah, mis juhtudel neid vähemsoovitavaid nimesid siis tarvitada saab. --Minnekon (arutelu) 10. veebruar 2020, kell 21:23 (EET)
Võta heaks ja ikka kannatlikku meelt! :D Kuriuss (arutelu) 10. veebruar 2020, kell 21:26 (EET)
Kui sa selle küsimuse Peeter Pällile saatsid, kas said ka vastuse? Kui ei, siis ma saadan ise EKI-le päringu. --Minnekon (arutelu) 6. aprill 2020, kell 19:05 (EEST)
Oleme vahepeal temaga muid nimeküsimusi arutanud, aga selleni veel tõesti pole jõudnud. Saada vast tõesti ise, siis saad toonitada just seda aspekti, mis sind kõige rohkem huvitab. Ja soovitan ka mainida, et küsid seda eeskätt Vikipeedia kontekstis (mitte n-ö tavakasutajana). Kuriuss (arutelu) 6. aprill 2020, kell 19:15 (EEST)
Ok, selge. Uurin siis ise. --Minnekon (arutelu) 6. aprill 2020, kell 20:54 (EEST)
Vastus käes. Algupäraste nimekujude korrektseks lugemine olevat mõeldud siiski piiripealseteks juhtudeks, kus kirjutaja pole kindel, kumba varianti kasutada. Et sel juhul võib julgelt muganduse asemel algupärast nime kasutada. Prantsusmaa ja France puhul sellist kõhklusmomenti ilmselt ei teki. Küsisin ka rohkem ja vähem soovituslike nimekujude kasutamise kohta. Need olevatki ennekõike lihtsalt soovitused, mis iseenesest kirjutaja valikut ei piira, ehkki ametlikus tekstis on mõistlik jääda ühe kindla variandi juurde, mitte varieerida. Samas sobib mõni nimevariant nt ühte ajaloolisse konteksti rohkem kui teise (Cesis ja Võnnu). --Minnekon (arutelu) 7. aprill 2020, kell 19:45 (EEST)

Austraalia lahtised meistrivõistlused tennises .Redigeeri

Tere! Käisid minu tehtud artikleid muutmas. Muutmine muutmiseks, kuid kui muuta, siis peaks ikka nii olema et ei pea uuesti redigeerima. Naiste üksikmängu lehel Vaata ka osast suunamised on väga segamini. Ja naiste paarismängu lehe pealkiri on puudulik. Ei selgu pealkirjast mis paarismänguga on tegu. Mul ei ole küll mingid tahtmist oma tehtud minna parandama, kui keegi teine on vigaselt kohendanud.--Kalle 10. veebruar 2020, kell 21:51 (EET)

Nende asjade korrastamine võtab palju aega ja ärksat olekut. Eks ma korrastan need ajapikku. Aga ometi oleks toredam, kui nii laia profiiliga sporditeemade kirjutaja nagu teie püüaksite kvantiteedi asemel rohkem tähelepanu pöörata ka eesti keele kvaliteedile. Igaüks oskab ingliskeelsetest tekstidest maha kirjutada sõnapaari "Australian Open" ja "Grand Slam", aga kui varasemad eestikeelsed artiklid räägivad lahtistest meistrivõistlustest ja suure slämmi turniiridest, siis tuleks neid nimesid, nimetusi ja termineid kasutada järjepidevalt ka uutes artiklites. Kuriuss (arutelu) 10. veebruar 2020, kell 21:59 (EET)

Tänud soovituste eest!!!--Kalle 10. veebruar 2020, kell 22:23 (EET)

JäähokimängijadRedigeeri

Parandasid artiklites ära, et jäähokimängijad "löövad" väravaid, mitte ei "viska". Olen kõikidesse artiklitesse kirjutanud, et mängijad just "viskavad" väravaid, sest kõikides suuremates spordiportaalides on selliselt kirjutatud, sh ERR-i spordiportaalis.--Raamaturott (arutelu) 21. veebruar 2020, kell 20:50 (EET)

Vahelesegamise eest vabandades: aastaid olin enwi-s artiklites koos väljenditega à la visati n miinipildujat, suurtükki jne; väravad on kaalult märksa kergemad, ja, kui nt koppa saab ette visata, mix siis mitte väravaid ;-) + vt ka EKI näiteid (ehk siis, lähedasem nt korvirõnga, väravavõrgu vms tabamisele, mitte viskamisele (mängus visati palju väravaid, mõned väravatega pihtasaanud reanimeeriti, mõned teisaldati EMOsse, mõned krematooriumi jne)) ✅ Pietadè (arutelu) 21. veebruar 2020, kell 21:52 (EET)
Lp Raamaturott! Kui uskuda kõike, mida spordiajakirjanikud kirjutavad, siis jääksime palju rumalamaks, kui me muidu oleme. Soovitan nii arutleda: hokimängijatel on LÖÖGI sooritamiseks hokikepp. Kui tahta kepiga litrit VISATA, tuleks litter kõigepealt õrnalt kepi külge kinnitada ja siis mingil viisakal kõrgusel kepiga seda litrit visata. Aga nii ju ei tehta. Eesti keeles on meil n-ö viskealad näiteks palli- ja odavise, pallimängudest korv- ja käsipall, ka rahvastepallis visatakse palli. Ma ei tunne kõiki hoki reegleid, aga usutavasti on litri väravasse VISKAMINE lausa keelatud, sest litter tuleb hokikepiga väravasse LÜÜA. Füüsiliselt terved inimesed viskavad esemeid üldiselt käega. Hokis ja jalgpallis lüüakse väravaid. Muidugi kui väravat lüüa üritav mängija on täiesti värava all, võib ta ilmselt erandkorras litri või palli väravasse veeretada või nihutada või tõugata, aga mitte visata (sest visatakse käe/kätega). Kuriuss (arutelu) 21. veebruar 2020, kell 22:33 (EET)
Ja ennäe, reeglites ongi kirjas: "Värav tühistatakse, kui mängija viskab litri väravasse käega." ja "Värav loetakse lööduks, kui litter satub väravasse ründaja või kaitsja löögist või kaitsja uisu vastu põrkamise tagajärjel." Kuriuss (arutelu) 21. veebruar 2020, kell 22:58 (EET)
Kas sa võtsid reeglid siit? Mulle tundub pealiskaudsel vaatlemisel, et seal kasutatakse viskamist ja löömist sünonüümidena, aga alaosas "Terminid" räägitakse ainult viskest: VISE − litri läkitamine väravavõrgu suunas. Kui litter on teele saadetud, peetakse igasugust litri jätkuvat liikumist, ilma et ründav meeskond midagi teeks, ja enne seda, kui kaitsev meeskond litri oma valdusesse saab, viske jätkumiseks. Ja veel edasi, "Kuidas mängu mängitakse": Kaks võistkonda võistlevad omavahel, et mängus rohkem väravaid visata. Meeskond, kes viskab rohkem väravaid, kuulutatakse võitjaks. Ehk siis see reeglistik paistab ikkagi "viskamist" põhiterminiks pidavat. --Minnekon (arutelu) 28. veebruar 2020, kell 02:00 (EET)
Isikliku kommentaarina: hokikepiga saab litrit nii lüüa kui visata, mõlemad on lubatud. Kui tahetakse litri kiiret lendu, siis lüüakse, kui täpsust, siis visatakse. Näide viskest: [6]. --Minnekon (arutelu) 28. veebruar 2020, kell 02:04 (EET)
Aitäh, sul on neis aspektides õigus. Aga kuna küsimus oli, kas väravaid visatakse või lüüakse, siis ma võtsin reeglitest loomulikult väravate osa:
    • 8. OSA – MÄNGUREEGLID/VÄRAVAD 66
  • 94. REEGEL LÖÖDUD VÄRAVA ARVESTAMINE 66
  • 95. REEGEL KUIDAS VÄRAVAALA ON SEOTUD LÖÖDUD VÄRAVA EEST PUNKTI SAAMISEGA 67
  • 96. REEGEL LITRI UISUGA VÄRAVASSE LÖÖMINE 68
  • 97. REEGEL VÄRAVA MITTEARVESTAMINE/MÄNGUTEGEVUS 68
  • 98. REEGEL LÖÖDUD VÄRAVA ARVESTAMINE/RAAMIDEST VÄLJAS OLEV VÄRAV
Ma ei näinud selles reeglistiku osas ühtki "visatud väravat". Kui seal vahepeal midagi visatakse, las siis viskavad, aga väravate osas räägitakse ainult löödud väravatest. Sellest lähtusingi. Sul on ilmselt õigus, et ju nad kasutavad "viskamist" "löömise" sünonüümina, mis keeleliselt pole kahjuks õige. Kuriuss (arutelu) 28. veebruar 2020, kell 02:42 (EET)
Terminite kasutamise järjekindlust ei paista jah selles reeglistikus olevat. Ilmselt oleks hea allikaid veel juurde leida, et otsustada, kumb levinum on. Aga ma arvan, et niipalju saab öelda, et "viskamine" pole vähemalt ebakorrektne. --Minnekon (arutelu) 28. veebruar 2020, kell 02:51 (EET)
Sõnakasutuse segadus tuleb ilmselt sellest, et tavakeele mõistes saab litrit nii lüüa kui visata, aga puudub eraldi üldmõiste, mis hõlmaks neid mõlemaid tegevusi. --Minnekon (arutelu) 28. veebruar 2020, kell 03:00 (EET)

TänuRedigeeri

Aitäh, Kuriuss, vastuse eest lehel Vikipeedia arutelu:Keeletoimetamistalgud! Iga su selgitus on nagu väike keelenõuande tund. Kaniivel (arutelu) 28. veebruar 2020, kell 23:57 (EET)

Aitäh hea sõna eest! :) Kuriuss (arutelu) 29. veebruar 2020, kell 00:05 (EET)

MS SkypeRedigeeri

meie vahel on hetkel tuduilmas (st, nu ei 6nnestu ...seda asja elule ärgatada), seega, palun, paranda 2019.–2020. aasta Wuhani koroonaviiruse puhang alumise lahtri sõnastust!
Ikka Sinu ✅ Pietadè (arutelu) 29. veebruar 2020, kell 18:57 (EET)

Ma ei saa kahjuks aru, millist kohta sa täpsemalt "alumise lahtri" all silmas pead. Aga ma näen seal muidki vigu. Näiteks juba pealkirjas: eesti keeles on kombeks rääkida haiguste puhangust ehk haiguspuhangust, mitte viiruste puhangust ehk viiruspuhangust. Puhkevad haigused või haigushood, ka epideemiad või lausa pandeemiad. Viirused ei puhke. Sinna sobiks vist "koroonaviirushaiguse puhang". :)
Viirustega seoses soovitan meelde jätta põhitõed: viirus on vaid haigustekitaja; nakatutatakse viiruseGA ja viirushaiguSSE, mitte viiruseSSE ega viiruSSE. Eile rääkis kahjuks isegi AK saatejuht, kui palju inimesi on kuskil koroonaviirusse nakatunud/haigestunud (õige olnuks "koroonaviirusega nakatunud" või "koroonaviirushaigusse haigestunud"). Lisaks näen imestusega, kui suure osa maailmast on Hiina juba vallutanud (kui uskuda pildiallkirja, et punasega on tähistatud Hiina). Kuriuss (arutelu) 29. veebruar 2020, kell 19:09 (EET)
Parandan: alles nüüd märkasin, et Hiina on väidetavalt siiski TUMEpunane. Vabandust, et mu silm seda kohe ei eristanud. Suur rõõm, et Hiina püsib endistes piirides! Kuriuss (arutelu) 29. veebruar 2020, kell 19:19 (EET)
Nujah! "Rõõm" siingi, 18ndal "seseisvuse" eest Xarva lähistel mulda sundpandud "puna-gilidele" mõeldes, kui mõtlen, läheb tahes-tahtmata mõte nende emmedele-iisidele, sündimata lastele jne✅ Pietadè (arutelu) 29. veebruar 2020, kell 22:26 (EET)
Aitäh! See "märkuse" lahtri viide peaks viitama sellele, et u 7 (vist) laevukest, mille pardal N (palju) inimest, N riikidest, eri sadamates, karantiinis, jne..✅ Pietadè (arutelu) 29. veebruar 2020, kell 22:17 (EET)
Ah ja, ma ei ole meelega kasutanud "asja" kohta sõna "epideemia", olenevalt nakatunute/surnute hulgast on mõnes W-s juba e-ks nimetamise peale mindud...✅ Pietadè (arutelu) 29. veebruar 2020, kell 22:30 (EET)
Ei-ei, ma ei tahtnud väita, et koroonaviirushaiguse näol on tegu juba epideemiaga. See oli lihtsalt näide, et mingi HAIGUSE (sh koroonaviirushaiguse) puhang võib võtta epideemia mõõtmed, kuid epideemiast ei sobi rääkida siis, kui räägitakse, et VIIRUS on laialt levinud. Kuriuss (arutelu) 29. veebruar 2020, kell 22:41 (EET)
Need nations, kus "ebaelavaid" rohkem, kalduvad kasutama e-t, aga, nujah, kui MS Skype'i tagasi saan, siis kirjutan edasi.;-)✅ Pietadè (arutelu) 29. veebruar 2020, kell 22:54 (EET)
PS! Olin vahepeal mõtteis, kuis kontrollida teadlaste / minu / Vi väidet, et u poole miljardi valgusaasta kaugusel meist on geegi, kes meist targem jne, seega, taotleme stipendiumit, ja, lähme, mina olen paadis..., alati ✅ Pietadè (arutelu) 29. veebruar 2020, kell 23:24 (EET)
Ma ei tea, kas selle märkuse koht on siin, aga ehk on mõnele asja mõistmisel abiks. Viiruskandjad ei ole sageli haiged, haigus kujuneb mitme viiruse (rinoviirus ja nohu, läkaköhaviirus ja läkaköha) puhul alles siis, kui organism viiruse avastab ja sellele reageerib, vahel mõne rinoviiruse vormi puhul nohu põdejad enam isegi teisi ei nakata. Viirus on kahjustaja, haigus aga kahjustused. Epideemia ja pandeemia on haiguse kiire levik, mitte lai levik, seega nohu, mis on kogu aeg laialt levinud, ei saa kujuneda epideemiaks. (P.s Pietade: pUnahiinlaste haud on Elva lähistel Vapramäel, mitte Narva all) - Melilac (arutelu) 1. märts 2020, kell 09:19 (EET)

Tänan harimast, üldiste põhimõtetega olen kursis ja aiman, et need õpetussõnad polnudki mulle. Siiski üks märkus: arstid on mulle õpetanud, et epideemiast ja pandeemiast hakatakse rääkima teatud haigestunute/haigusjuhtude määrast (arvust) alates, täitugu see siis nädala või kuuga. (Ja isegi ÕS ütleb: epideemia – hulgaline haigestumine mingisse nakkushaigusse.) Kiiruse võib muidugi alati välja arvutada (mitu haigestumist ajaühikus), ometi ei defineeritud epideemiat kiiruse kaudu ka meie ülikooli meditsiiniloengutes mitte (tõsi, need olid jube ammu). Aga kui te olete hariduselt arst, kuulan ja loen tänapäevaseid meditsiinialaseid tõekspidamisi suure huviga. Ja hakkan suurest austusest kohe teietama. :) Kuriuss (arutelu) 1. märts 2020, kell 09:49 (EET) Oi, geenitehnoloogiat olete õppinud, minu lugupidamine! Oleks ma seda varem teadnud ... Mul oleks ühe tõlketeose fragmendi (puudutasid geenianalüüsi protseduuri ja termineid) õigsuse kontrollimisel väike nõuanne ära kulunud. Kuriuss (arutelu) 1. märts 2020, kell 09:56 (EET)

Ah et tariti siis PUnahiInlAsed Elva, tasuta sõit (hobujõul) ja puha, otsima ei lähe...
viiruste suhtes: mingil ajal sel ajal, tehakse vist praegugi, oli vahe nt STD (sexually transmitted desease) ja STI (sexually transmitted infection) vahel, vahe vahel, ehkki mitte vahedalt lõikav, mõte selles, et indiviid võib olla STI, ja ise mitte haigestuda, lihtsalt lahkelt jagada, mida on jagada; SarsI lapse kohta sattusin lugema, et see asi on korduvnakatamisvõimeline, st, korra läbipöõdenu võib uuesti nakatuda, kummaline..., ehk isegi „infodeemiline“...✅ Pietadè (arutelu) 1. märts 2020, kell 10:20 (EET)

Thank you for being one of Wikipedia's top medical contributors!Redigeeri

please help translate this message into your local language via meta
  The 2019 Cure Award
In 2019 you were one of the top ~300 medical editors across any language of Wikipedia. Thank you from Wiki Project Med for helping bring free, complete, accurate, up-to-date health information to the public. We really appreciate you and the vital work you do! Wiki Project Med Foundation is a thematic organization whose mission is to improve our health content. Consider joining here, there are no associated costs.

Thanks again :-) -- Doc James along with the rest of the team at Wiki Project Med Foundation 5. märts 2020, kell 20:49 (EET)

Thank you! Kuriuss (arutelu) 5. märts 2020, kell 20:51 (EET)

Translation requestRedigeeri

Hello.

Can you create and upload the articles en:Azerbaijan State Academic Opera and Ballet Theater and en:List of statues in Baku in Estonian Wikipedia? They certainly do not need to be long.

Yours sincerely, Karalainza (arutelu) 27. märts 2020, kell 09:46 (EET)


Repliik koroona positiivsuse kohtaRedigeeri

"Ööpäevaga lisandus 37 positiivset juhtu," teatab avalik-õiguslik telekanal koroona teemal.

No kuidas need koroonajuhud siis POSITIIVSED on? Minu meelest on need väga-väga NEGATIIVSED. Ehkki spetsialistid sedastavad analüüside tulemusi sõnadega "positiivne" ja "negatiivne", on väga rumal/harimatu jagada kogu riigi rahvale sõnumit, et rasket haigust põhjustava viiruse järjest suurem levik on kuidagigi POSITIIVNE. Tehkem ikka vahet erialakeelel ja üldkeelel, ärgem tootkem avalik-õiguslikku sõnaputru! Kuriuss (arutelu) 27. märts 2020, kell 12:54 (EET)

EKI keeleklipp "Rahvus ja riik"Redigeeri

Soovitan vaadata ("Rahvus ja riik") ning mitte liialdada "rahvuslikuga" seal, kus sisu poolest on tegu hoopis riiklikuga. Kuriuss (arutelu) 6. aprill 2020, kell 20:02 (EEST)