Tere tulemast Vikipeediasse, Kuriuss! Andres 13. juuni 2011, kell 19:28 (EEST)


Propaganda artikkelRedigeeri

Tere! Kas saaksite täpsustada, mida mõtlesite propaganda artikli toimetamismärkuse all? Likvideeriksin vead meeleldi. Aitäh.

Tere-tere! Jah, aitäh, vabandust, tahtsin sinna panna keeletoimetamise malli. Keelevigu hakkas silma, aga neid on lihtsam parandajatel vähehaaval parandada kui siin kõiki ükshaaval üles lugema hakata.
Mõni sisuline küsitavus hakkas ka silma.
  • Näiteks väide "Digitaalajastu on esile kutsunud palju uusi kanaleid propaganda levitamiseks." Kust täpsemalt neid kanaleid "esile kutsutakse" ja kuidas "esilekutsumine" käib? Kui tõesti on spetsiaalselt ja ainuüksi propaganda levitamiseks mingid uued kanalid kasutusele võetud, siis tahaks selle kohta ka väidet illustreerivaid näiteid. Muidu vist nimetatakse (teabe)kanaliteks laias plaanis raadiot, televisiooni ja trükiajakirjandust, koos internetiga tekkisid ka interneti- ehk veebikanalid – sotsiaalmeedia. Mis need veel uuemad (propaganda)kanalid on?
  • "Saksamaa rahvavalgustuse ja propaganda riigiminister Joseph Goebbels ..." – Goebbels on küll ajaloost tuntud nimi, aga mingigi ajamääratlus oleks seal omal kohal, sest küllap praegu on Saksamaa riigiministrina ametis keegi teine.
  • Kui artikli üldteema on "Propaganda", siis poliitpropaganda peaks olema vist üks propaganda liike, aga see asjaolu on lahti kirjutamata. Selle asemel jätab kõrgema taseme alapealkiri "Poliitpropaganda liigitus" hoopis mulje, et "poliitpropagandat" on poole artikli pealt hakatud kasutama mõiste "propaganda" sünonüümina. Kuid ka see on lahti kirjutamata.
  • Täiendamisettepanek. Oleks tore, kui lugeja saaks meie (Eesti) tänapäevasest propagandamaastikust selgema ülevaate koos täiesti konkreetsete näidetega (milline asutus/organisatsioon teeb millises meie kanalis/väljaandes mis teemalist propagandat). Ning kuidas peaks tädi Maali ära tundma, milline pealtnäha süütu väljaanne on tegelikult propagandaväljaanne, aga ta ei taha selle kindlakstegemiseks tervete numbrite kaupa ajalehti läbi lugeda? Kelle huvides teevad propagandat näiteks nn lameda Maa teooria propageerijad või keemiapilvedega rahvast hirmutavad vandenõuteoreetikud väljaandes Telegram?
  • Niisama repliigi korras: minul näiteks õnnestus õppida koolis, kus oktoobrilapsed ja pioneerid ja kommunistlikud noored (huvitav, miks viimased on artiklist välja jäetud?) õppisid igasuguseid kasulikke toimetulekuoskusi (nt telki üles panema, metsas ilmakaari määrama jne), aga nõukogude propagandat tõepoolest ei tehtud.
Aga muidu on see artikkel päris mitmetahuline ja suhteliselt hästi liigendatud. Aitäh! :) Kuriuss (arutelu) 2. jaanuar 2020, kell 06:17 (EET)

Aitäh vastuse eest! Proovisin nõuannete kohaselt teksti parandada ning leidsin ise ka mõningaid trüki- ja kirjavigu, muidugi ei saa kindel olla, et neid seal enam ei ole.

  • Täpsustasin sissejuhatuses digitaalajastu lõiku, aitäh märkamast! Sai ka täpsustatud, et Goebbels oli Natsi-Saksamaa minister ning ka kõne täpne aasta.
  • Tõsi, valge, musta ja halli propaganda lõigu nimetamine poliitpropagandaks oli võib-olla mu isiklik nägemus - tegelikult allikatest seda täpselt välja ei ole võimalik lugeda ning värvid võivad kehtida ka teiste propaganda liikide juurde, st ei ole piiritletud tegelikult poliitikaga. Segaduste vältimiseks sõnastasin praeguse seisuga peatükki hoopis teisiti.
  • Tore ettepanek! Kui on rohkem aega tegeleda, siis kindlasti üritan leida konkreetseid näiteid ka tänapäeva Eestist, kuid ilmselt on kirjandusteoseid märksa vähem leida.
  • Artiklist on jäetud välja kommunistlikud noored, sest konkreetses allikas ei olnud neid lihtsalt mainitud (vähemasti selles lõigus), mistõttu ei oleks olnud sobilik sellele viidata.

Aga suur aitäh tagasiside eest, ja kindlasti proovin jätkuvalt ka järgnevatel päevadel uue pilguga üle vaadata! Head uut! ArnoldVe (arutelu) 2. jaanuar 2020, kell 18:31 (EET)

Minu paha! Kommunistlikud noored olid allikas täiesti olemas ning lisasin nüüd juurde. Aitäh! ArnoldVe (arutelu) 2. jaanuar 2020, kell 18:51 (EET)


Aitäh tagasiside eest! Muutsin artiklis "Aafrika kultuur" mainitud vead ära. Kahjuks ei oska aga öelda, kust need kultuurivaldkonnad kustutatud said. EKaukonen (arutelu) 5. jaanuar 2020, kell 13:40 (EET)

Filmiinfo mallis inimeste nimetamise järjekordRedigeeri

Kirjutasin poolteist aastat tagasi ühe filmiinfo malli arutelulehele ettepaneku, kuidas tuleks filmiinfo mallis ametimeeste järjekorda muuta, kuid paistab, et mu jutt pole õiget sihtrühma üles leidnud. Ma ise ei tahaks malle näppida. Kellele ja kuhu peaksin sama jutu uuesti kirjutama, et mõni mallidega tegeleja saaks mallis järjekorra õigeks ajada?

Tekst oli selline:
"Üldiselt on olnud kombeks esitada filmitegijad sellises järjekorras, et kõigepealt tulevad loomingulised ja alles siis tehnilised töötajad. Nii et eespool peaksid olema režissöör (kui filmi loomingulise külje eest vastutaja), stsenarist, operaator, helilooja (ja teised loomingulised töötajad), alles tagapool toimetaja, monteerija, helimees, valgustaja, subtitreerija jne. Produtsent kui kogu filmiprojekti tehniline vastutaja peaks olema selles rivis kõige viimane.
Kui näitlejad pole välja toodud eraldi jaotises, peaksid nad asuma loomingulise poole lõpus.
Filmitegijate nimetamisel tuleks jälgida, et neid nimetataks ühtses süsteemis:

kui tegijanimede järgi, siis olgu kõik tegijanimed (režissöör, stsenarist, operaator, helilooja); kui filmitegemisprotsessi elementide järgi, siis olgu kõik nii (režii, stsenaarium, kaamera, muusika).

Nende läbisegi nimetamine (nt režissöör, stsenaarium, operaator, muusika) ei ole korrektne. Kuriuss 11. august 2018, kell 10:32 (EEST)"
Kuriuss (arutelu) 15. jaanuar 2020, kell 17
52 (EET)
Viisin mõned muudatused sisse (Mall:Infokast film), põhimõte selles, lihtsustatult, et | label2 = xxx | data2 = yyy label/data lõpunumbrid peavad ühe sildi piires ühtima ja jooksma malli piires kordumatult (1, 2, 3 jne); ehk suurema pöördusõigusega Pikne, vaatab üle, hetkel salvestan. —Pietadè (arutelu) 19. juuli 2020, kell 01:09 (EEST)

Toskaana order / Toscana orderRedigeeri

kas see on absoluutselt kindel ainuvõimalik variant? Tundub väga võõrastav, enamik paberile trükitud kunstiajalooraamatuid kasutab traditsioonilist mugandatud vormi. Millise reegli järgi see muutus sai tehtud? Evlper (arutelu) 19. jaanuar 2020, kell 13:10 (EET)

Aga Toscana romaanika on loogiline asendus, sest tegemist on piirkonnaga seotud stiiliga.Evlper (arutelu) 19. jaanuar 2020, kell 13:12 (EET)

Ma mõistan täiesti. Aga enamik neist trükistest on ilmunud eelmisel sajandil või selle sajandi esimestel aastatel, eks ole? Nüüdsete keelereeglite järgi on nii, et kui täiendiks on kohanimi, siis tuleb see kirjutada tänapäevasel eestikeelsel kujul ja suure algustähega. Ainult siis, kui täiend väljendab vastava koha elanikke (nt toscanalaste order) või keelt, käib kohanime tuletis seal väikse algustähega. (Kultuurile laiemalt see väiketäht ei laiene, näiteks peetakse õigeks suurt algustähte ka ühendeis "Egiptuse päikesejumal", "Kreeka mütoloogia", "Vana-Kreeka keelpill" jne – näited pärinevad Emakeelse Seltsi keeletoimkonna materjalidest.) Aga Itaalia kohanimi Toskaana on tänapäeval eesti keeles kindlasti Toscana.
  • ÕS: Toscana [toskaana] <16: kuhu -sse> Itaalia maakond;
  • EKI keelenõu: "Itaalia maakond on Toscana (mitte Toskaana). 2007 juuni";
  • EKI keelenõu: "Ühendis Toscana sammastik on esimene sõna suure tähega. 2001 november".
  • Toscana KNAB-is
  • erand on tehtud taime- ja loomaliikidele – teaduskeeles võib sealsed kohanimelised täiendid kirjutada väikse algustähega, üldkeeles suurega. Kuriuss (arutelu) 19. jaanuar 2020, kell 13:39 (EET)
Täpsustan veel meie keelereeglites kõnealuste ortograafiamuudatuste tegemise aja: "1998 loobuti kohanimelise täiendi väiketähest, vabastades kirjutaja kohustusest teha vahet kohta ja liiki näitavatel kohanimedel. 2018. aasta otsusega anti lõtkuruumi kujundlike nimede kirjutamiseks, arvestades, et seesugused nimetused on üleminekuala nimede ja mittenimede vahel." (Emakeele Seltsi keeletoimkonna tegevuse ülevaade ajakirja Oma Keel 2019. aasta septembrinumbris) Kuriuss (arutelu) 19. jaanuar 2020, kell 13:48 (EET)
See viimane oli väga vajalik muudatus, mina ei suutnuks kasutada vormi Rootsi kardinad.- Melilac (arutelu) 21. jaanuar 2020, kell 21:07 (EET)
No seda enam, et nüüd saab jälle vahet teha rootsi ja Rootsi kardinatel. :) Kuriuss (arutelu) 21. jaanuar 2020, kell 21:09 (EET)

Riiginimede kirjutusRedigeeri

Tere. Oskad sa juhatada mõnele asjakohasele veebilehele või ise selgitada, miks EKI soovitab mitmete riikide puhul kasutada ebatraditsioonilisi nimekujusid nagu nt Colombia ja Argentina? Selliseid minu meelest veidraid nimesid ei taha kohe kuidagi käsi tõusta kirjutama ega suu hääldama (on see 'kolombia' või 'tsolombia'?), aga kui nende eelistamisel tõesti hea põhjus on, siis käiks see ehk lihtsamalt :) --Minnekon (arutelu) 5. veebruar 2020, kell 17:15 (EET)

Tere-tere!

Tore, et küsisid, sest allikate küsimusele on mõnusalt lihtne vastata. Kaks peamist allikat ongi (esikohal on antud eestikeelne põhinimi, teisel kohal rööpnimi ehk eesti keeles mööndav nimekuju).

  1. KNAB – EKI kohanimeandmebaas, mille uuendamise eest kannab hoolt EKI ise; ametlik ja kõige tähtsam allikas;
  2. Maailma maade nimed – väidetavalt kõige operatiivsemalt uuendatav tähtsamate riigi- ja piirkonnanimede, pealinnanimede ja elanikunimetuste koondtabel. Tähelepanu tasub pöörata selle parempoolses ülanurgas asuvale lingile "Parandusi nimestikus", sealt võib leida mõningate tehtud muudatuste aja ja põhjuse.

Kelle jaoks tunduvad need liiga keerukad (KNAB ongi keerukas), siis levinumad kohanimed sisalduvad ka ÕS-is, nii põhiosa märksõnadena kui ka kokkuvõtlikult ÕS-i lisas

  • "Kohanimevalimik". Ainult et seda ei uuendata enne kui järgmise ÕSi tulekul. Samas ÕS-i nimestiku pluss on see, et antud on iga nime käänamine ning vajadusel näidatud, kas nime tuleks kasutada sise- või väliskohakäänetes.

Kuriuss (arutelu) 5. veebruar 2020, kell 19:09 (EET)

Lisan: kahjuks pole minul volitusi vastata EKI nimel, MIKS EKI eelistab just neid nimekujusid. Nimekirjutuse tippspetsialist EKI-s on Peeter Päll, seda tuleks temalt küsida. Talle saab küsimusi esitada näiteks e-keelenõu lehel (http://kn.eki.ee/), klõpsates paremas servas vormi "Keeleküsimus" linki. Kuriuss (arutelu) 5. veebruar 2020, kell 19:19 (EET)

Neist kahest nimest ja riiginimedest üldiselt on põgusalt juttu emakeele seltsi keeletoimkonna 2013. aasta otsuses[1]. Pikne 5. veebruar 2020, kell 20:51 (EET)
Võõrkohanimede õigekirja põhimõtetest ja eranditest on aga lühidalt juttu ka eesti keele käsiraamatus (mida küll enam ei uuendada). Kuriuss (arutelu) 5. veebruar 2020, kell 21:06 (EET)
Tänud nii paljude linkide eest! Vähemalt nimede häälduse (nimede kirjapilt ei ole reeglina häälduspärane) ja osaliselt teatud nimede eelistamise põhjenduste osas sain nüüd targemaks ja mõistan paremini, mis radu mööda keelekorraldajate mõte liigub, isegi kui kõik põhjendused mulle endale veenvad ei tundu. Muide, on see ikka tõesti nii nagu Kohanimevalimik ütleb, et "rahvuslikke nimekujusid ladina tähestikku kasutavatest keeltest ja reeglikohast ümberkirjutust (latinisatsiooni) võõrtähestikku kasutavatest keeltest ei tule lugeda eksimuseks eesti õigekeelsuse vastu". Ehk siis ma võin nüüdsest rahumeeli eestikeelses tekstis Prantsusmaa asemel hakata kirjutama France? --Minnekon (arutelu) 6. veebruar 2020, kell 12:16 (EET)
:) Võta heaks! Sõbrale võid Prantsusmaast kirjutada mis nimega tahes (oluline on vaid, et suhtluspooled saaksid teineteisest õigesti aru); avalikes tekstides võiks eelistada nimede põhikuju, aga ka rööpnime kasutada pole vale, nt Tōkyō diakriitikud ei ole meie keelele omased ja neid on keerukas välja otsida, mistõttu võime kirjutada Tokyo ja isegi vanaviisi Tokio; entsüklopeedias peaks esmajärjekorras kasutama eestikeelse nime ametlikku põhikuju (ja alles teises järjekorras rööpkuju, kui selle kasutamine on põhjendatud) – kui me tahame, et Vikipeediat saaks pidada autoriteetseks teatmeteoseks, mis on usaldusväärne eeskuju ka kirjakeele kasutuse ja sealhulgas nimede õigekirja poolest. Kuriuss (arutelu) 6. veebruar 2020, kell 12:53 (EET)
Kas peale vabatahtlike järgijate on muidu mingid valdkonnad, kus EKI soovituste järgimine on kohustuslik - riiklikud dokumendid, koolikirjandid? Ja mis staatuses need vähemsoovitatud, aga siiski lubatud nimekujud seal on – kui laps kirjutab koolis eestikeelses tekstis France, siis õpetaja ei tohi veaks lugeda, ja kui valitsuse määrusse on kirjutatud France, siis pole kellelgi õigust nõuda (ainult soovitada) selle muutmist? --Minnekon (arutelu) 10. veebruar 2020, kell 10:55 (EET)

Koolis õpetatakse minu teada kirjakeelt ja seega poleks "France" eestikeelses kirjandis muul põhjusel aktsepteeritav, kui ainult tsiteerituna. Eks meil ole hulk õigusakte, millega on sätestatud, kus tuleks kirjakeelt kasutada. Näiteks:

See ei olnud küll täpne vastus sinu küsimusele ("Muide, on see ikka tõesti nii nagu Kohanimevalimik ütleb, et "rahvuslikke nimekujusid ladina tähestikku kasutavatest keeltest ja reeglikohast ümberkirjutust (latinisatsiooni) võõrtähestikku kasutavatest keeltest ei tule lugeda eksimuseks eesti õigekeelsuse vastu". Ehk siis ma võin nüüdsest rahumeeli eestikeelses tekstis Prantsusmaa asemel hakata kirjutama France?"), aga saadan Sinu küsimuse nimekirjutuse tippasjatundja Peeter Pällile. Kuriuss (arutelu) 10. veebruar 2020, kell 19:09 (EET)

Tänud taaskord selgitamast. Seaduste osas olen jälle targem, aga huvitav jah, mis juhtudel neid vähemsoovitavaid nimesid siis tarvitada saab. --Minnekon (arutelu) 10. veebruar 2020, kell 21:23 (EET)
Võta heaks ja ikka kannatlikku meelt! :D Kuriuss (arutelu) 10. veebruar 2020, kell 21:26 (EET)
Kui sa selle küsimuse Peeter Pällile saatsid, kas said ka vastuse? Kui ei, siis ma saadan ise EKI-le päringu. --Minnekon (arutelu) 6. aprill 2020, kell 19:05 (EEST)
Oleme vahepeal temaga muid nimeküsimusi arutanud, aga selleni veel tõesti pole jõudnud. Saada vast tõesti ise, siis saad toonitada just seda aspekti, mis sind kõige rohkem huvitab. Ja soovitan ka mainida, et küsid seda eeskätt Vikipeedia kontekstis (mitte n-ö tavakasutajana). Kuriuss (arutelu) 6. aprill 2020, kell 19:15 (EEST)
Ok, selge. Uurin siis ise. --Minnekon (arutelu) 6. aprill 2020, kell 20:54 (EEST)
Vastus käes. Algupäraste nimekujude korrektseks lugemine olevat mõeldud siiski piiripealseteks juhtudeks, kus kirjutaja pole kindel, kumba varianti kasutada. Et sel juhul võib julgelt muganduse asemel algupärast nime kasutada. Prantsusmaa ja France puhul sellist kõhklusmomenti ilmselt ei teki. Küsisin ka rohkem ja vähem soovituslike nimekujude kasutamise kohta. Need olevatki ennekõike lihtsalt soovitused, mis iseenesest kirjutaja valikut ei piira, ehkki ametlikus tekstis on mõistlik jääda ühe kindla variandi juurde, mitte varieerida. Samas sobib mõni nimevariant nt ühte ajaloolisse konteksti rohkem kui teise (Cesis ja Võnnu). --Minnekon (arutelu) 7. aprill 2020, kell 19:45 (EEST)

Austraalia lahtised meistrivõistlused tennises .Redigeeri

Tere! Käisid minu tehtud artikleid muutmas. Muutmine muutmiseks, kuid kui muuta, siis peaks ikka nii olema et ei pea uuesti redigeerima. Naiste üksikmängu lehel Vaata ka osast suunamised on väga segamini. Ja naiste paarismängu lehe pealkiri on puudulik. Ei selgu pealkirjast mis paarismänguga on tegu. Mul ei ole küll mingid tahtmist oma tehtud minna parandama, kui keegi teine on vigaselt kohendanud.--Kalle 10. veebruar 2020, kell 21:51 (EET)

Nende asjade korrastamine võtab palju aega ja ärksat olekut. Eks ma korrastan need ajapikku. Aga ometi oleks toredam, kui nii laia profiiliga sporditeemade kirjutaja nagu teie püüaksite kvantiteedi asemel rohkem tähelepanu pöörata ka eesti keele kvaliteedile. Igaüks oskab ingliskeelsetest tekstidest maha kirjutada sõnapaari "Australian Open" ja "Grand Slam", aga kui varasemad eestikeelsed artiklid räägivad lahtistest meistrivõistlustest ja suure slämmi turniiridest, siis tuleks neid nimesid, nimetusi ja termineid kasutada järjepidevalt ka uutes artiklites. Kuriuss (arutelu) 10. veebruar 2020, kell 21:59 (EET)

Tänud soovituste eest!!!--Kalle 10. veebruar 2020, kell 22:23 (EET)

JäähokimängijadRedigeeri

Parandasid artiklites ära, et jäähokimängijad "löövad" väravaid, mitte ei "viska". Olen kõikidesse artiklitesse kirjutanud, et mängijad just "viskavad" väravaid, sest kõikides suuremates spordiportaalides on selliselt kirjutatud, sh ERR-i spordiportaalis.--Raamaturott (arutelu) 21. veebruar 2020, kell 20:50 (EET)

Vahelesegamise eest vabandades: aastaid olin enwi-s artiklites koos väljenditega à la visati n miinipildujat, suurtükki jne; väravad on kaalult märksa kergemad, ja, kui nt koppa saab ette visata, mix siis mitte väravaid ;-) + vt ka EKI näiteid (ehk siis, lähedasem nt korvirõnga, väravavõrgu vms tabamisele, mitte viskamisele (mängus visati palju väravaid, mõned väravatega pihtasaanud reanimeeriti, mõned teisaldati EMOsse, mõned krematooriumi jne)) ✅ Pietadè (arutelu) 21. veebruar 2020, kell 21:52 (EET)
Lp Raamaturott! Kui uskuda kõike, mida spordiajakirjanikud kirjutavad, siis jääksime palju rumalamaks, kui me muidu oleme. Soovitan nii arutleda: hokimängijatel on LÖÖGI sooritamiseks hokikepp. Kui tahta kepiga litrit VISATA, tuleks litter kõigepealt õrnalt kepi külge kinnitada ja siis mingil viisakal kõrgusel kepiga seda litrit visata. Aga nii ju ei tehta. Eesti keeles on meil n-ö viskealad näiteks palli- ja odavise, pallimängudest korv- ja käsipall, ka rahvastepallis visatakse palli. Ma ei tunne kõiki hoki reegleid, aga usutavasti on litri väravasse VISKAMINE lausa keelatud, sest litter tuleb hokikepiga väravasse LÜÜA. Füüsiliselt terved inimesed viskavad esemeid üldiselt käega. Hokis ja jalgpallis lüüakse väravaid. Muidugi kui väravat lüüa üritav mängija on täiesti värava all, võib ta ilmselt erandkorras litri või palli väravasse veeretada või nihutada või tõugata, aga mitte visata (sest visatakse käe/kätega). Kuriuss (arutelu) 21. veebruar 2020, kell 22:33 (EET)
Ja ennäe, reeglites ongi kirjas: "Värav tühistatakse, kui mängija viskab litri väravasse käega." ja "Värav loetakse lööduks, kui litter satub väravasse ründaja või kaitsja löögist või kaitsja uisu vastu põrkamise tagajärjel." Kuriuss (arutelu) 21. veebruar 2020, kell 22:58 (EET)
Kas sa võtsid reeglid siit? Mulle tundub pealiskaudsel vaatlemisel, et seal kasutatakse viskamist ja löömist sünonüümidena, aga alaosas "Terminid" räägitakse ainult viskest: VISE − litri läkitamine väravavõrgu suunas. Kui litter on teele saadetud, peetakse igasugust litri jätkuvat liikumist, ilma et ründav meeskond midagi teeks, ja enne seda, kui kaitsev meeskond litri oma valdusesse saab, viske jätkumiseks. Ja veel edasi, "Kuidas mängu mängitakse": Kaks võistkonda võistlevad omavahel, et mängus rohkem väravaid visata. Meeskond, kes viskab rohkem väravaid, kuulutatakse võitjaks. Ehk siis see reeglistik paistab ikkagi "viskamist" põhiterminiks pidavat. --Minnekon (arutelu) 28. veebruar 2020, kell 02:00 (EET)
Isikliku kommentaarina: hokikepiga saab litrit nii lüüa kui visata, mõlemad on lubatud. Kui tahetakse litri kiiret lendu, siis lüüakse, kui täpsust, siis visatakse. Näide viskest: [2]. --Minnekon (arutelu) 28. veebruar 2020, kell 02:04 (EET)
Aitäh, sul on neis aspektides õigus. Aga kuna küsimus oli, kas väravaid visatakse või lüüakse, siis ma võtsin reeglitest loomulikult väravate osa:
    • 8. OSA – MÄNGUREEGLID/VÄRAVAD 66
  • 94. REEGEL LÖÖDUD VÄRAVA ARVESTAMINE 66
  • 95. REEGEL KUIDAS VÄRAVAALA ON SEOTUD LÖÖDUD VÄRAVA EEST PUNKTI SAAMISEGA 67
  • 96. REEGEL LITRI UISUGA VÄRAVASSE LÖÖMINE 68
  • 97. REEGEL VÄRAVA MITTEARVESTAMINE/MÄNGUTEGEVUS 68
  • 98. REEGEL LÖÖDUD VÄRAVA ARVESTAMINE/RAAMIDEST VÄLJAS OLEV VÄRAV
Ma ei näinud selles reeglistiku osas ühtki "visatud väravat". Kui seal vahepeal midagi visatakse, las siis viskavad, aga väravate osas räägitakse ainult löödud väravatest. Sellest lähtusingi. Sul on ilmselt õigus, et ju nad kasutavad "viskamist" "löömise" sünonüümina, mis keeleliselt pole kahjuks õige. Kuriuss (arutelu) 28. veebruar 2020, kell 02:42 (EET)
Terminite kasutamise järjekindlust ei paista jah selles reeglistikus olevat. Ilmselt oleks hea allikaid veel juurde leida, et otsustada, kumb levinum on. Aga ma arvan, et niipalju saab öelda, et "viskamine" pole vähemalt ebakorrektne. --Minnekon (arutelu) 28. veebruar 2020, kell 02:51 (EET)
Sõnakasutuse segadus tuleb ilmselt sellest, et tavakeele mõistes saab litrit nii lüüa kui visata, aga puudub eraldi üldmõiste, mis hõlmaks neid mõlemaid tegevusi. --Minnekon (arutelu) 28. veebruar 2020, kell 03:00 (EET)
Väike märkus: Väravate löömine on parem kui väravate viskamine, sest see teine on mõneti mitmetähenduslik (väga tugev isik võib ju eemaldada väljakult objekti "värav" ja visata see objekti litter" peale). Aga muidu tahtsin paluda, et Kuriuss, kui sul võimalust ja mahti on, siis vaata üle artikkel Kritias. Minu organism sai sealsest sõna "ka" üliküllusets šoki." - Melilac (arutelu) 6. detsember 2020, kell 08:09 (EET)
Vähendasin seal ka'sid (väga hull seis ju polnudki). Samas kes tunneb ajalugu paremini, see võiks üle vaadata, kas Pireuse nimetamine Peiraieuseks sel perioodil on õigustatud või mitte. Ma peast ei tea. Kuriuss (arutelu) 6. detsember 2020, kell 15:27 (EET)
Lisamärkusena: objektide vise kätt mitte kasutades on täiesti olemas. Vanasti olid olemas viskepuud, millega visati odasid. Lendasid kaugemale, sest jõuõlg oli pikem, aga täpsus sealjuures kannatas. - Melilac (arutelu) 13. märts 2021, kell 09:04 (EET)

TänuRedigeeri

Aitäh, Kuriuss, vastuse eest lehel Vikipeedia arutelu:Keeletoimetamistalgud! Iga su selgitus on nagu väike keelenõuande tund. Kaniivel (arutelu) 28. veebruar 2020, kell 23:57 (EET)

Aitäh hea sõna eest! :) Kuriuss (arutelu) 29. veebruar 2020, kell 00:05 (EET)

MS SkypeRedigeeri

meie vahel on hetkel tuduilmas (st, nu ei 6nnestu ...seda asja elule ärgatada), seega, palun, paranda 2019.–2020. aasta Wuhani koroonaviiruse puhang alumise lahtri sõnastust!
Ikka Sinu ✅ Pietadè (arutelu) 29. veebruar 2020, kell 18:57 (EET)

Ma ei saa kahjuks aru, millist kohta sa täpsemalt "alumise lahtri" all silmas pead. Aga ma näen seal muidki vigu. Näiteks juba pealkirjas: eesti keeles on kombeks rääkida haiguste puhangust ehk haiguspuhangust, mitte viiruste puhangust ehk viiruspuhangust. Puhkevad haigused või haigushood, ka epideemiad või lausa pandeemiad. Viirused ei puhke. Sinna sobiks vist "koroonaviirushaiguse puhang". :)
Viirustega seoses soovitan meelde jätta põhitõed: viirus on vaid haigustekitaja; nakatutatakse viiruseGA ja viirushaiguSSE, mitte viiruseSSE ega viiruSSE. Eile rääkis kahjuks isegi AK saatejuht, kui palju inimesi on kuskil koroonaviirusse nakatunud/haigestunud (õige olnuks "koroonaviirusega nakatunud" või "koroonaviirushaigusse haigestunud"). Lisaks näen imestusega, kui suure osa maailmast on Hiina juba vallutanud (kui uskuda pildiallkirja, et punasega on tähistatud Hiina). Kuriuss (arutelu) 29. veebruar 2020, kell 19:09 (EET)
Parandan: alles nüüd märkasin, et Hiina on väidetavalt siiski TUMEpunane. Vabandust, et mu silm seda kohe ei eristanud. Suur rõõm, et Hiina püsib endistes piirides! Kuriuss (arutelu) 29. veebruar 2020, kell 19:19 (EET)
Nujah! "Rõõm" siingi, 18ndal "seseisvuse" eest Xarva lähistel mulda sundpandud "puna-gilidele" mõeldes, kui mõtlen, läheb tahes-tahtmata mõte nende emmedele-iisidele, sündimata lastele jne✅ Pietadè (arutelu) 29. veebruar 2020, kell 22:26 (EET)
Aitäh! See "märkuse" lahtri viide peaks viitama sellele, et u 7 (vist) laevukest, mille pardal N (palju) inimest, N riikidest, eri sadamates, karantiinis, jne..✅ Pietadè (arutelu) 29. veebruar 2020, kell 22:17 (EET)
Ah ja, ma ei ole meelega kasutanud "asja" kohta sõna "epideemia", olenevalt nakatunute/surnute hulgast on mõnes W-s juba e-ks nimetamise peale mindud...✅ Pietadè (arutelu) 29. veebruar 2020, kell 22:30 (EET)
Ei-ei, ma ei tahtnud väita, et koroonaviirushaiguse näol on tegu juba epideemiaga. See oli lihtsalt näide, et mingi HAIGUSE (sh koroonaviirushaiguse) puhang võib võtta epideemia mõõtmed, kuid epideemiast ei sobi rääkida siis, kui räägitakse, et VIIRUS on laialt levinud. Kuriuss (arutelu) 29. veebruar 2020, kell 22:41 (EET)
Need nations, kus "ebaelavaid" rohkem, kalduvad kasutama e-t, aga, nujah, kui MS Skype'i tagasi saan, siis kirjutan edasi.;-)✅ Pietadè (arutelu) 29. veebruar 2020, kell 22:54 (EET)
PS! Olin vahepeal mõtteis, kuis kontrollida teadlaste / minu / Vi väidet, et u poole miljardi valgusaasta kaugusel meist on geegi, kes meist targem jne, seega, taotleme stipendiumit, ja, lähme, mina olen paadis..., alati ✅ Pietadè (arutelu) 29. veebruar 2020, kell 23:24 (EET)
Ma ei tea, kas selle märkuse koht on siin, aga ehk on mõnele asja mõistmisel abiks. Viiruskandjad ei ole sageli haiged, haigus kujuneb mitme viiruse (rinoviirus ja nohu, läkaköhaviirus ja läkaköha) puhul alles siis, kui organism viiruse avastab ja sellele reageerib, vahel mõne rinoviiruse vormi puhul nohu põdejad enam isegi teisi ei nakata. Viirus on kahjustaja, haigus aga kahjustused. Epideemia ja pandeemia on haiguse kiire levik, mitte lai levik, seega nohu, mis on kogu aeg laialt levinud, ei saa kujuneda epideemiaks. (P.s Pietade: pUnahiinlaste haud on Elva lähistel Vapramäel, mitte Narva all) - Melilac (arutelu) 1. märts 2020, kell 09:19 (EET)

Tänan harimast, üldiste põhimõtetega olen kursis ja aiman, et need õpetussõnad polnudki mulle. Siiski üks märkus: arstid on mulle õpetanud, et epideemiast ja pandeemiast hakatakse rääkima teatud haigestunute/haigusjuhtude määrast (arvust) alates, täitugu see siis nädala või kuuga. (Ja isegi ÕS ütleb: epideemia – hulgaline haigestumine mingisse nakkushaigusse.) Kiiruse võib muidugi alati välja arvutada (mitu haigestumist ajaühikus), ometi ei defineeritud epideemiat kiiruse kaudu ka meie ülikooli meditsiiniloengutes mitte (tõsi, need olid jube ammu). Aga kui te olete hariduselt arst, kuulan ja loen tänapäevaseid meditsiinialaseid tõekspidamisi suure huviga. Ja hakkan suurest austusest kohe teietama. :) Kuriuss (arutelu) 1. märts 2020, kell 09:49 (EET) Oi, geenitehnoloogiat olete õppinud, minu lugupidamine! Oleks ma seda varem teadnud ... Mul oleks ühe tõlketeose fragmendi (puudutasid geenianalüüsi protseduuri ja termineid) õigsuse kontrollimisel väike nõuanne ära kulunud. Kuriuss (arutelu) 1. märts 2020, kell 09:56 (EET)

Ah et tariti siis PUnahiInlAsed Elva, tasuta sõit (hobujõul) ja puha, otsima ei lähe...
viiruste suhtes: mingil ajal sel ajal, tehakse vist praegugi, oli vahe nt STD (sexually transmitted desease) ja STI (sexually transmitted infection) vahel, vahe vahel, ehkki mitte vahedalt lõikav, mõte selles, et indiviid võib olla STI, ja ise mitte haigestuda, lihtsalt lahkelt jagada, mida on jagada; SarsI lapse kohta sattusin lugema, et see asi on korduvnakatamisvõimeline, st, korra läbipöõdenu võib uuesti nakatuda, kummaline..., ehk isegi „infodeemiline“...✅ Pietadè (arutelu) 1. märts 2020, kell 10:20 (EET)

Thank you for being one of Wikipedia's top medical contributors!Redigeeri

please help translate this message into your local language via meta
  The 2019 Cure Award
In 2019 you were one of the top ~300 medical editors across any language of Wikipedia. Thank you from Wiki Project Med for helping bring free, complete, accurate, up-to-date health information to the public. We really appreciate you and the vital work you do! Wiki Project Med Foundation is a thematic organization whose mission is to improve our health content. Consider joining here, there are no associated costs.

Thanks again :-) -- Doc James along with the rest of the team at Wiki Project Med Foundation 5. märts 2020, kell 20:49 (EET)

Thank you! Kuriuss (arutelu) 5. märts 2020, kell 20:51 (EET)

Translation requestRedigeeri

Hello.

Can you create and upload the articles en:Azerbaijan State Academic Opera and Ballet Theater and en:List of statues in Baku in Estonian Wikipedia? They certainly do not need to be long.

Yours sincerely, Karalainza (arutelu) 27. märts 2020, kell 09:46 (EET)


Repliik koroona positiivsuse kohtaRedigeeri

"Ööpäevaga lisandus 37 positiivset juhtu," teatab avalik-õiguslik telekanal koroona teemal.

No kuidas need koroonajuhud siis POSITIIVSED on? Minu meelest on need väga-väga NEGATIIVSED. Ehkki spetsialistid sedastavad analüüside tulemusi sõnadega "positiivne" ja "negatiivne", on väga rumal/harimatu jagada kogu riigi rahvale sõnumit, et rasket haigust põhjustava viiruse järjest suurem levik on kuidagigi POSITIIVNE. Tehkem ikka vahet erialakeelel ja üldkeelel, ärgem tootkem avalik-õiguslikku sõnaputru! Kuriuss (arutelu) 27. märts 2020, kell 12:54 (EET)

EKI keeleklipp "Rahvus ja riik"Redigeeri

Soovitan vaadata ("Rahvus ja riik") ning mitte liialdada "rahvuslikuga" seal, kus sisu poolest on tegu hoopis riiklikuga. Kuriuss (arutelu) 6. aprill 2020, kell 20:02 (EEST)

Ja vs. ningRedigeeri

Lugupeetud kasutaja Kuriuss! Miks Te asendasite artiklis Maiken Pius 'ja' 'ningiga'? Kas see on ikka põhjendatud? Velirand (arutelu) 17. aprill 2020, kell 20:38 (EEST)

Lugupeetud kasutaja Velirand!
Kõnealune lause on see:
"2006. aastal lõpetas ta Tallinna Ülikooli koreograafia osakonna ning 2012. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli."
Kui lause lihtsustatud skeem on "ta lõpetas ühe kooli ja teise kooli", siis sobib tõesti suurepäraselt sidesõnaks "ja". Aga kuna teise õppeasutuse nimetuses on "ja" juba olemas, sobib seal kaht õppeasutuse nimetust eraldama "ning". Kumbki variant ei ole grammatiliselt vale, aga stiililiselt peetakse minu varianti paremaks. (Kinnitan: ma ei ole patoloogiline ning-sõna austaja.) Kuriuss (arutelu) 17. aprill 2020, kell 20:59 (EEST)
Ma ei pööranud sellele tähelepanu, et õppeasutuse nimes juba sisaldub sõna 'ja'. Antud juhul on muudatus õigustatud küll. Velirand (arutelu) 17. aprill 2020, kell 21:08 (EEST)
Tore, et see asi selgeks sai! Aitäh küsimise eest, ehk on sellest teistelgi kasu! Kuriuss (arutelu) 17. aprill 2020, kell 21:12 (EEST)

Tere! Soovin viidet väitele, et sidesõna "ja" kasutamine on stilistiliselt parem kui sidesõna "ning" kasutamine. Allikaks olgu Eesti Keele Instituut, et tagada usaldusväärne seisukoht. Enne viite leidmist palun artiklites vastavaid muudatusi mitte ellu viia. Jyrijoul (arutelu) 23. september 2020, kell 11:44 (EEST)

[3] --Hirvelaid (arutelu) 23. september 2020, kell 16:01 (EEST)
Tere! Palun lugeda viidatud artiklit mõttega. "Ja" kasutamist eelistatakse vaid eri tasandi rindühendite korral madalama tasandi rindliikmete ühendamiseks. Ülejäänud juhtudel on mõlemad sidesõnad samatähenduslikud. Palun seega mitte enam taolisi parandusi teha. Jyrijoul (arutelu) 23. september 2020, kell 17:12 (EEST)
Ehk on abi artiklist "Ja ja ning". Seal on välja toodud esmane põhimõte: "Kui lauses on vaja ühte siduvat sidesõna, siis on kombeks valida ja." Sealt võib leida ka tarbetu ningi näiteid:
  • Meeseep piima ning jojoba õliga –> .. ja jojoba ..
  • Hetkel otsime oma tiimi uut liiget ning sõpra. –> .. ja sõpra.
  • Päästeamet soovitab: varuge joogivett ning püsige toas! –> .. ja püsige ..
Minule kui elukutselisele toimetajale on paljude aastakümnete jooksul õpetatud ja ja ningi kontekstis veel üht lihtsat põhimõtet: lähema seose korral kasutatakse sidesõna "ja", kaugema seose korral sidesõna "ning". Ma pole küll märganud, et keegi oleks vaidlustanud sidesõnade "ja" ja "ning" tähendust, mõlemad on sõnaliigilt ühtviisi konjunktsioonid, neil mõlemal on ühtviisi siduv, ühendav tähendus. Lihtsalt nende kasutamisel on eesti kirjakeeles välja kujunenud omad traditsioonid, näiteks liigset/tarbetut ningitamist peetakse halvaks stiiliks. Kuriuss (arutelu) 23. september 2020, kell 20:04 (EEST)
Mis puutub viidatud artikli seosele EKI-ga, siis artikli autor Helika Mäekivi on paljude EKI soovitatud keelenõuandeartiklite autor ja tänapäevase eesti keele lektor. Artikkel on tekstibüroo Päevakera ehk professionaalse keeletoimetusfirma veebilehelt. Olgu öeldud, et ka ma ise olen aastakümneid teinud EKI-ga tihedat koostööd. Kuriuss (arutelu) 23. september 2020, kell 20:16 (EEST)
Tänan väga põhjaliku vastuse ja nõuannete eest! See on tore, et kirjakeel areneb ja välja on kujunenud tavad, mille järgi otsuseid langetada. Soovin siiski artiklist välja tuua asjaolu, et näiteks üheülbalisuse vältimiseks on sobiv "ningi" kasutada. Seega tekib küsimus, kas tõesti on vajalik alati selliseid asendusi teostada. Keele mitmekesisuse ja arengu seisukohalt on ainult "ja" kasutamine samaväärne probleem nagu üleliigne "ningitamine". Eelnevast hoolimata kiidan Teie üldist panust siinsesse keeletoimetamisse! Jyrijoul (arutelu) 23. september 2020, kell 21:35 (EEST)

Mõni "erinev" on "eri", mõni hoopis tühisõnaRedigeeri

Panen siia Maire Raadiku asjakohase keeleartikli ("Mis vahe on sõnadel eri ja erinev?"), kuna sellega eksitakse sageli. Kuriuss (arutelu) 24. aprill 2020, kell 23:40 (EEST)

Ordeni andmine vs. annetamineRedigeeri

Kui keegi saab ordeni kavaleriks, võib selle kohta küll öelda, et autasu annetati (sellise kirjaviisi kohta on hulgaliselt näiteid). Ehk see on selline maitseküsimus.--The Prince of Tartu (arutelu) 9. mai 2020, kell 17:32 (EEST)

Ei, see ei ole maitseküsimus. Tänapäevases eesti kirjakeeles on sõna "annetama" tähendus "heategevaks otstarbeks v armuannina andma". Sõnade tähendusväli võib aja jooksul muutuda. On tõsi, et mõningatesse ametlikesse dokumentidesse on see sõna tänapäevalgi autasu andmise tähenduses sisse lipsanud, aga Vikipeedia ei peaks olema kinni vanasti kehtinud keeles, vaid lähtuma tänapäevasest kirjakeelest. Kuriuss (arutelu) 9. mai 2020, kell 17:39 (EEST)
Minule „meeldib“ andmine,... vt nt ...*Mahajaanas kuulub annetamine kuue või kümne *ületava toimingu hulka. Vt ka ületav annetamine... / ...millegi heaks, heategevaks otstarbeks (nt korjanduse puhul) andma...—Pietadè 9. mai 2020, kell 17:44 (EEST)
Mainin lihtsalt seda, et ajaloolises kontekstis on siis ju sõna "annetamine" koosakõlas tänapäevase tähendusega "armuannina andma". Ordeneid asutasid monarhid ja nad tõepoolest andsid neid nö armuannina välja (ka lääne doneeriti ehk annetati). Tõsi, tänapäeval väljastavad neid reeglina teised institutsioonid ja siis võib tõepoolest rääkida andmisest. Ma ei tahagi hirmsasti vaielda ja ei seisa ka väga vastu sõnakasutusele "andma", aga tahtsin lihtsalt viidata ajaloos ei ole selline kirjaviis vale.--The Prince of Tartu (arutelu) 9. mai 2020, kell 18:02 (EEST)
Keel elab, kasvab, areneb ja muutub, kandjate keelel ("juba" tänagi..., hetkel 693×;-))?
kui mälu ei peta, siis "kõigi rahvaste isa" Ioseb vist kinkis, ...
mälukontrolli raames, 1943. a valminud kõrvalhoone katusekivides senini mürsukildude jäljed olemas, "kingitused" siis ikkagi...—Pietadè 9. mai 2020, kell 18:06 (EEST)

Kristlik arhitektuur vs kirikuarhitektuurRedigeeri

Tere! Sooviksin teisaldada kategooria Kristlik arhitektuur pealkirja Kirikuarhitektuur alla, kuna pean esimest pealkirja veidraks moodustiseks ja teine on kunstiajaloolaste jt teemast huvitatute hulgas juba kasutusel olev väljend (on ka sakraalarhitektuur, aga see võib katta teisi usundeid). Kas teisaldus oleks ka keeleliselt põhjendatud? Evlper (arutelu) 8. juuni 2020, kell 19:04 (EEST)

Tere! Väga hea tähelepanek! "Kirikuarhitektuur" ongi tegelik ja ka keeleliselt igati korrektne termin. Selle ülemmõiste on "sakraalarhitektuur", eks ole? (Ehkki siit "Sakraalarhitektuur" ma päris sellist süsteemi ei leia.) Aga kirikuarhitektuuri õpetatakse ainena Tartu Ülikoolis. 2010. aastal on ilmunud tõlkeraamat "Kirikuarhitektuur". Üks asjalik magistritöö, millest mul on korduvalt abi olnud (Evelyn Zagorski. 4.-16. sjandi kirikuarhitektuuri eesti-inglise-eesti seletav illustreeritud sõnastik), pärineb 2005. aastast. Kuriuss (arutelu) 8. juuni 2020, kell 19:56 (EEST)
Siin muidugi küsimus: kristliku usundiga seotud arhitektuur hõlmab ka kabeleid (nii selliseid, kus ka jumalateenistusi peetakse, ehk siis abikirikuid, selliseid, mis on püstitatud NÖ mausoleumidena kui ka surnuaiakabeleid, kloostreid (viimaste puhul ei pruugi kõik sakraalne olla), kellatorne, kirikuaedasid, ossiaariume. Lihtsalt teisaldada ei tasu enne, kui on kindel, et uues süsteemis on sisu ja nimi ikka korralikult klappimas. - Melilac (arutelu) 27. juuli 2020, kell 18:07 (EEST)

Toorme "ümbertöötlemine" ei ole õigeRedigeeri

Ühes artiklis kirjutati porgandite ümbertöötlemisest, teises piima ümbertöötlemisest, kolmandas mee ümbertöötlemisest, neljandas nafta ümbertöötlemisest. Kõigis neis näidetes on vähemalt kaks viga:

  1. tooret (mida porgandid, piim, mesi ja nafta ju on) hakatakse kõigepealt töötlema, mitte "ümber töötlema"; ümber töötada saab varasemaid tooteid (st neid, mida on varem juba vähemalt korra töödeldud);
  2. ümbertöötlemise asemel loetakse keeleliselt õigeks "ümbertöötamist" ja ka "töötlemist". Kuriuss (arutelu) 8. juuni 2020, kell 22:49 (EEST)
Piim on kaheldav. See võib olla enne võiks või kooreks tegemist enne pastöriseeritud ehk siis töödeldud ja vaheprodukti pastöriseeritud piima nimetatakse enamasti lihtsalt piimaks. - Melilac (arutelu) 5. september 2020, kell 09:06 (EEST)

Vabandust tühistamiste pärast. Katsetasin üht brauseri lisa, mis viimaste muudatuste lehel toimis ootamatult. Pikne 27. juuni 2020, kell 10:07 (EEST)

:) Paistab olevat mingi hulgitühistamise tööriist. Aga miks ta neid tühistamisi hulgi tagasi ei pööra? Kuriuss (arutelu) 27. juuni 2020, kell 17:55 (EEST)
See lisa analüüsis lehel olevaid linke. Ma ei oodanud, et ta lingid ja muu hulgas tühistamislingid sedasi läbi käib.
Tühistamised peaks olema tagasi pööratud. Või kas mul jäi midagi kahe silma vahele? Pikne 27. juuni 2020, kell 20:46 (EEST)
Jah, aitäh, on tõesti tagasi pööratud. Lihtsalt mulle ei antud täna sellest automaatselt teada. Millalgi ennevanasti tuli ka tagasipööramise kohta teade. Ilmselt on nüüd uued ajad. Kuriuss (arutelu) 28. juuni 2020, kell 00:01 (EEST)

Laeval on tankidRedigeeri

Pöörasin mõnes artiklis teie viimased muudatused tagasi ja juhin tähelepanu artiklile Tank (laevandus). Ssgreporter (arutelu) 4. juuli 2020, kell 00:45 (EEST)

Tänan, leidsin selle artikli. Kuriuss (arutelu) 4. juuli 2020, kell 07:22 (EEST)

Minevik või olevikRedigeeri

Mis sa arvad, kas on õige öelda, kas: "Vello Väärtnõu oli Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) loomise idee autor" või "Vello Väärtnõu on Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) loomise idee autor"? --Minnekon (arutelu) 5. juuli 2020, kell 18:24 (EEST)

Ma arvan, et kuna Väärtnõu elab, siis ta kindlasti on selle või mõne muu idee autor edasi. Õigupoolest jääb autor autoriks ka siis, kui ta on surnud – näiteks Hitchcock on ikka paljude filmide režissöör edasi, kuni need filmid veel olemas on. Alles siis, kui mõni Hitchcocki film läheb viimse koopiani lootusetult kaduma, saab rääkida filmist (teosest), mis kunagi oli ja mille režissöör oli Hitchcock. Kuriuss (arutelu) 8. juuli 2020, kell 14:55 (EEST)

Tänud selgitamast. Muutsin vastavalt Vello Väärtnõu artiklit. Minnekon (arutelu) 9. juuli 2020, kell 13:27 (EEST)

Autor on autor ka pärast teose kadumist, minu arusaamist mööda on küsimus pigem selles, kas tegusõna käib autori või isiku juurde. Antud näite puhul Väärtnõu on alus ja sellisena määrab ajavormi just tema eksistents. - Melilac (arutelu) 27. juuli 2020, kell 18:13 (EEST)

Tsüaan vs tsüaniinRedigeeri

Kahtlen tsüaansinise asendamises tsüaniinsinisega. Tsüaansinine, trükkalite žargoonis lihtsalt tsüaan (inglise keelest laenatud sõna cyan), on üks rangelt standardne taevasinine värvitoon, tsüaniinsinise puhul sõnastikud ei täpsusta, mis tooniga on tegemist, tsüaniinsiniseks on nimetatud näiteks tumeda tooniga ftalotsüaniinsinist ja see pole see toon nagu cyan. Ftalotsüaniinidel baseeruvad mitmesugused värvitoonid, sinised, türkiissinised, rohelised, isegi punased olenevalt mis metalli ioon on tsüaniinühendis https://en.wikipedia.org/wiki/Cyanine. Sooviksin need muudatused kui desorienteerivad tühistada ja jääda tsüaansinise juurde, sest süna "tsüaan" ei saa värvinimena kasutada - esiteks sellepärast, et on olemas sama nimetusega gaas, teiseks sellepärast, et tsüaan kõlab värvust märkiva omadussõnana imelikult: tsüaani värviga tükitud tähed, tsüaan ületrükk kollasel.Evlper (arutelu) 26. juuli 2020, kell 13:08 (EEST)

Vrd tsüaniinvärvid (Sünteetilised värvained üldvalemiga R2N[CH=CH]nCH=N+R2 ↔ R2N+=CH[CH=CH]nNR2) tsüaan (keemia süsiniku ja lämmastiku ühend, mürgine terava lõhnaga värvuseta gaas) —Pietadè (arutelu) 26. juuli 2020, kell 13:49 (EEST)
...kuid kumbki neist ei hõlma trükinduse cyan'i, mis on hoopis midagi kolmandat - neljavärvitrüki üks neljast osavärvist ehk protsessvärvist.Evlper (arutelu) 26. juuli 2020, kell 13:54 (EEST)
Näib, et EKI keelenõu ei ole selle mõistega tegelnud.Evlper (arutelu) 26. juuli 2020, kell 14:00 (EEST)
Siin ei oskagi kohe tänada ega vabandust paluda. Olen EKI keelenõuga sel teemal rohkem kui ühe korra rääkinud. Nad väidavad endiselt, et tsüaani kui värvusetut gaasi on väga eksitav nimetada siniseks. Oleks siis veel mürksinine (nagu on mürkroheline), aga "tsüaansinine" = "värvitu sinine" on tavalise inimese jaoks üsna hoomamatu värvitoon. Kuriuss (arutelu) 26. juuli 2020, kell 22:04 (EEST)
Häda hoopis selles, et mingit alternatiivi sõnale cyan pole keegi kunagi pakkunud. Protsess-sinine? Neljavärvitrüki-sinine? Helesinine? Rohekassinine (kuigi trüki-cyan pole kuidagimoodi rohekas)? Eesti keeles pole selle värviõpetuses ja trükinduses olulise mõiste kohta sõna leiutatud. Või pole osatud keelenõust õigesti küsida. Nimetagu siis kõik protsessvärvid näiteks korrektselt ära. Evlper (arutelu) 27. juuli 2020, kell 00:06 (EEST)
Inglise keeles paistab cyan tähistavat tervet helesiniste kuni sinakasroheliste värvuste perekonda. Saksa keeles käsitletakse omaette trüki- ja veebitsüaani kui mõõdetavaid värve, aga seda sinist värvi, mida inglise keeles tähistatakse sõnaga cyan, ka laiemas tähenduses nagu see on värviõpetuses või moes vm. Muide, Harald Küppersi ja Hermann Helmholtzi saksakeelsetes värviõpetustes on värv nimega Cyanblau olemas violettsinise ja rohelise või indigo ja rohelise vahel, seal ei lasta end häirida sellest, et gaas tsüaan on värvitu. Juba Newton kasutas spektri helesinise kohta sõna cyaneus, sealt küllap liikus sõna teistesse värviteooriatesse.Evlper (arutelu) 27. juuli 2020, kell 00:12 (EEST)
Wilhelm Ostwaldil asub ultramariinsinise ja rohelise vahel Eisblau 'jääsinine'.
Venekeelne vikipeedia annab täpsustusleheküljed gaasile tsüaanile ja tsüaanile kui värvusele, seal on muide olemas ka nimetus mürksinine: "ядовито-синий". Enamikus vikipeediates kasutatakse ingliskeelset kirjakuju cyan, võib-olla oleks lahendus ka eesikeelses vikipeedias jätta hoopis nii, tsitaatsõnaks?Evlper (arutelu) 27. juuli 2020, kell 14:50 (EEST)
Keemia poole pealt on tsüaan kui gaas värvist noorem mõiste. Tsüaanid või tsüaniinid on kasutusel ka taimsete pigmentide antotsüaniinid kohta, nime päritolu: kreeka keeles ἄνθος (anthos) on õis ja κυάνεος/κυανοῦς kyaneos/kyanous tumesinine. Tsüaani nimi tuleneb aga sinisest pigmendist berliini sinine, millest see esmakordselt eraldati, mitte gaasi enda omadustest. - Melilac (arutelu) 27. juuli 2020, kell 18:20 (EEST)
Täiendan - Berliini sinine ehk raudheksatsüanoferraat.Evlper (arutelu) 27. juuli 2020, kell 19:24 (EEST)
Oi kui tore mõttevahetus siin on tekkinud, suur-suur tänu kõigile! Annan teie mõtted EKI-le edasi. Kole kahju on sellest, et üks endisi EKI direktoreid on nooremas põlves uurinud teadustöös just värvuste nimetamist, ainult kahjuks pole teadaolevalt sellest sündinud ühtki praktilist väljundit eestikeelsete nimetuste süsteemi näol.

Kooli ja kooli allüksuse lõpetamineRedigeeri

Keeleliselt ei ole õige, et keegi "lõpetas ülikooli arstiteaduskonna" – õige on "lõpetas ülikooli"; õppis küll ülikooli arstiteaduskonnas, aga lõpetas ülikooli.

Samuti lõpetatakse muusikakool või kunstikool või konservatoorium, mitte ei lõpetata näiteks konservatooriumi professor Kapi klassi. Õpitakse küll kellegi klassis, kuid kui stuudium saab läbi, siis lõpetatakse ikka konservatoorium, mitte professor Kapi klass. Kuriuss (arutelu) 29. august 2020, kell 18:15 (EEST)

Kool lõpetatakse mingil erialal, mitte ei lõpetata mingi kooli mingit eriala.

Ka ei lõpetata õppeasutuse lende (nt "lõpetas massaažikooli 3. lennu"), vaid lõpetatakse õppeasutus mingis lennus (nt "lõpetas massaažikooli 3. lennus"). Muide, sageli tundub, et lendude märkimine on täiesti liigne. Kellel on spetsiaalselt lendude arvestust vaja, läheb ja loeb lendude kohta vastava õppeasutuse artiklist.

Teaduskraade ei kaitsta, küll aga kaitstakse väitekirja, magistritööd, doktoritööd jne. Kuriuss (arutelu) 29. august 2020, kell 18:29 (EEST)

... et kaitstakse, siis, nt, mahakirjutamissüüdistuste eest...:-) (nt 2 ühikut, hetkel, stringile "kaitses kraadi")— Pietadè 29. august 2020, kell 18:37 (EEST)

Ametlik kodulehtRedigeeri

Minu meelest on Vikipeedias väga levinud väljend "ametlik koduleht" enamikus esinemiskohtades tarbetu ja isegi vale. Soovitan mõelda järgmistele aspektidele.

  • Esiteks on see tautoloogia: ainult inimese või asutuse või organisatsiooni enda veebileht/-sait saabki olla koduleht, fännide või võltsijate tehtut aga ei saa kuidagi koduleheks nimetada.
  • Teiseks saaks ametlik koduleht olla eeskätt riigiasutustel, kohalikel omavalitsustel ning neil asutustel, ettevõtetel ja organisatsioonidel, kes on seadusega kohustatud (st ametlikku) veebilehte pidama. Kõikidel muudel juhtudel on tegu mitteametlike ehk omaalgatuslike veebilehtedega. Kuriuss (arutelu) 2. september 2020, kell 15:28 (EEST)
Kui ma EKI seletavat sõnastikku vaatan ([4]), siis jah "ametlik" osutab riiklikele võimuorganitele, aga tegelikult kasutatakse seda sõna ka laiemas tähenduses, üldse organisatsioonide ja inimestegi puhul. Nt räägitakse spordivõistluste ametlikest tulemustest, mille kinnitab mistahes ühing või isik, kes seda võistlust korraldab. --Minnekon (arutelu) 2. september 2020, kell 19:03 (EEST)
Koduleht pole ometi spordivõistluste tulemustega võrreldav. Võib-olla Hiinas tuleb kodulehti kinnitada ja tsensori juures arvele võtta, meil ju mitte. Kuriuss (arutelu) 3. september 2020, kell 02:35 (EEST)
Ta oli nutnud päris ametliku peatäie“, esitab Sõnaveeb omadussõna „ametlik“ (ametivõimu poolt, riiklikult kehtestatud või korraldatud // sünonüümid ofitsiaalne) lehel ühe näitena.— Pietadè 3. september 2020, kell 08:13 (EEST)
Mu mõte oli, et ka riiklike võimuorganitega mitteseotud ühingute ja inimeste puhul räägitakse "ametlikkusest" ja ka neil, keda seadus selleks ei kohusta, võib olla laiemas tähenduses "ametlik" koduleht. Kui küsida inimestelt, kas X erafirma konkreetne koduleht on nende arvates ametlik või mitteametlik, siis kui paljud lähtuks vastamisel sellest, kas seadus kohustab taolise lehe pidamist, ja kui paljud sellest, kas lehe sisu on firma enda poolt loodud või heaks kiidetud? --Minnekon (arutelu) 3. september 2020, kell 12:35 (EEST)
Rääkides väljendist "ametlik koduleht", siis võib olla see ongi tarbetu tautoloogia, aga võib olla selle väljendi kasutajad siiski tahavad sel viisil mingit mõtet väljendada - nt anda "kodulehega" selgelt mõista, et tegu on veebileheküljega, kuna lihtsalt "leht" on mitmetähenduslik. Või siis defineeritakse "kodulehte" mitte X-le kuuluva lehena, vaid X-i kohta käiva lehena. --Minnekon (arutelu) 3. september 2020, kell 12:35 (EEST)
No kindlasti on inimesi, kes peavad vajalikuks toonitada, et neil on ametlik abikaasa ja ametlikud lapsed ja ametlikku tõugu koer, aga räägitagu ametlikust kodulehest siiski kuskil mujal. Vikipeedias on see ilmselge liiasus. Kuriuss (arutelu) 3. september 2020, kell 13:23 (EEST)
Ehk siis kokkuvõttes on su ettepanek kasutada "ametliku kodulehe" asemel lihtsalt "kodulehte"? --Minnekon (arutelu) 3. september 2020, kell 13:47 (EEST)
Jah. Kuriuss (arutelu) 3. september 2020, kell 13:50 (EEST)
Ok, sellega olen üldjoontes sama meelt. Kuna sa alguses kirjutasid ametliku/riikliku vs mitteametliku erisusest, siis tundus, et võib olla pakud alternatiivideks ka "ametlik leht" ja "mitteametlik leht", mis on küll mõeldavad, aga vähemselged variandid. --Minnekon (arutelu) 3. september 2020, kell 13:58 (EEST)
Sõnad "tautoloogia" ja "liiasus" viitavad üldiselt sellele, et liiane osa oleks parem ära jätta. Kuriuss (arutelu) 3. september 2020, kell 14:07 (EEST)
Oletame, et mingi küla (millel ei ole ametlikku kohustust kodulehte pidada) elanikud võtavad kätte ja teevad küla kodulehekülje. Mitteametlik kodulehekülg. Sama kehtib ka Minnekoni näite kohta. Ma ei peaks seda väljendit päris tautoloogiaks. Ka võib mõnel asulal olla ametlik linnavõimude poolt koostatud veebileht ja mitteametlik kohalike elanike-entusiastide loodud koduleht. Samas ei näe ma ka ühtegi head põhjust, miks (kui viimane variant välja arvata) peaks ametliku ja mitteametliku kodulehe eristamine oluline olema. - Melilac (arutelu) 3. september 2020, kell 17:48 (EEST)
Kohalike elanike-entusiastide loodu ei ole enam koduleht, see on pigem mingi muu veebileht, näiteks fännileht, külaleht, huvileht, kampaanialeht, kohalik kobruleht jms. Ja seda ma ju algusest peale räägingi, et ametlikust (ja samamoodi ka mitteametlikust) kodulehest kirjutamine on jabur ning kõige vähem peaks selle jaburusega tegelema Vikipeedia. Kuriuss (arutelu) 3. september 2020, kell 18:04 (EEST)
No räägi siis nii, et veenaks. Praegu ei veena. Kui mina loon omale kodulehekülje, siis on see kodulehekülg. Kui küla elanikud loovad, siis miskipärast ei ole, nagu oleks küla kuidagi elanikest lahus. Ja linna puhul jällegi tekib kodulehekülg. Kui seda teevad linnavõimud. Linna elanikud seda teha ei saa, isegi kui nad on linnavõimud??? - Melilac (arutelu) 3. september 2020, kell 19:00 (EEST)
Ütlen selgelt: ükskõik kes veebilehe loob, sõna "ametlik" on sõna "kodulehe" ees liigne. Nagu ütlesin alguseski. Kuriuss (arutelu) 3. september 2020, kell 19:13 (EEST)
Eelviidatud Sõnaveebis on sünonüümiks märgitud „ofitsiaalne“, ja tõsi ta on, «Ofitsiaalne koduleht» on ikka märksa [lugeja mõtleb siia ise mõne omadussõna, või kaks, või mitu..., demokraatlikult], kas pole? — Pietadè 3. september 2020, kell 21:42 (EEST)
:D Kuriuss (arutelu) 3. september 2020, kell 21:56 (EEST)
Just nimelt. Ofitsiaalne. Väga hea. Sellest me ju räägimegi. Niisiis: ofitsiaalne. Pidage seda meeles. Ametipostist tulenev. Võtame nüüd oletatava tulevase eesti presidendi Joonatan Märja. Tal on ametipostist tulenevalt (ofitsiaalselt) ette nähtud koduleht. Samas on tal alles veel lapsepõlves isa töökoha serveris tehtud kodulehekülg, kus on hulk infot, mida teises ei ole. Kasutaja Kuriussis loogikast tulenevalt peaks tulevane artikli koostaja koduleheks nimetama ametipostist tulenevat, varasemat kodulehte pidama aga fännileheks ja vaat selle juures minu aru hakkab suitsema???????????? - Melilac (arutelu) 5. september 2020, kell 08:31 (EEST)
P.S See, et ma ei nõustu väljendit ametlik kodulehekülg teatavates eriolukordades tautoloogiliseks pidama, ei tähenda seda, et ma ei nõustuks väljendit liigtarvitatuks pidama. - Melilac (arutelu) 5. september 2020, kell 08:33 (EEST)
P.P.S Joonatan Märja kaksikvend Aabraham Märja isa töö juures ja ema töö juures loodud kahest koduleheküljest ühe teisest ametlikumaks pidamine on samuti äärmiselt absurdne. - Melilac (arutelu) 5. september 2020, kell 08:39 (EEST)
Elik nagu mina aru saan, ei kuulu väljend "ametlik kodulehekülg" absurdsete hulka põhjusel "ta raseeris omal habeme ära". Pigem on see enamasti kategooriast "maja ehitasid ehitajad" (no kes siis veel?), ehk siis ebatarvilik, sellal kui vahel harva juhtub nii, et "maja ehitasid karjakud" ja siis tekib ehitaja äramärkimiseks vajadus.- Melilac (arutelu) 5. september 2020, kell 08:57 (EEST)
Ütlen siis lihtsamalt: Vikipeedia ei peaks varustama täiendiga "ametlik" asju ja objekte, mille nimetusse see täiend ametlikult (!) ei kuulu. Kuriuss (arutelu) 5. september 2020, kell 15:21 (EEST)
Vaat see on juba hea ja selge määratlus, millega saab üksnes nõustuda! - Melilac (arutelu) 5. september 2020, kell 18:57 (EEST)

Süsinikuheitme mõõdik ja Süsiniku jalajälg liitmineRedigeeri

Kas oleks võimalik ühendada lehed: Süsinikuheitme mõõdik ja Süsiniku jalajälg. Tänudega --Pault (arutelu) 9. september 2020, kell 23:36 (EEST)

Ma püüan selle palve suunata edasi neile, kes seda trikki paremini valdavad. Kuriuss (arutelu) 9. september 2020, kell 23:48 (EEST)
Kahe artikli liitmiseks võiks põhjenduse lisada vähemalt ühe liidetava arutellu ja seejärel mõlema liidetava päisesse lisada liitmismall
mall on siin: Mall:Liita
suwa 10. september 2020, kell 00:07 (EEST)

Valimistel osalemineRedigeeri

  1. Valimistel osalevad kõik inimesed, kes käivad hääletamas (valimiste osalusprotsent hõlmab neid kõiki). Nende kohta, kes valimistel kandideerivad, tuleks kirjutada täpsemalt: kandideerivad valimistel (mitte "osalevad valimistel").
  2. "Kandideeris valimistel, saades xxx häält" asemel tuleks kirjutada "Kandideeris valimistel ja sai xxx häält", sest kõigepealt tuleb kandideerida ja alles pärast hääletamist saab hääli lugeda (des-vorm näitab tegevuste samaaegsust). Kuriuss (arutelu) 22. detsember 2020, kell 14:48 (EET)
See viimane on "pigem nii" tüüpi, sest kuigi praeguse valimissüsteemi puhul ei ole need asjad samaaegsed, oli antiikajal analoogne süsteem ostrakism siiski vaid üks vormidest ja agoraal sai asju ajada ka nii, et kandideerimine andis kohe hääled, samuti kuulub samaaegsete asjade hulka valimine eksklamatsiooni teel. - Melilac (arutelu) 1. jaanuar 2021, kell 11:22 (EET)

Redigeeri

Head uut aastat :) Miks sa sellise (https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=%C3%9Cldk%C3%BCsilause&type=revision&diff=5786897&oldid=5606067) muudatuse tegid? Minu arust ei mahu "vä" ei Vikipeedias toodud parasiitsõna definitsiooni ega Eesti keele käsiraamatus (http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=6&p1=5&id=543) toodud mõistekirjelduse alla. Samuti tundub "lohakusest" rääkimine rohkem väärtushinnanguna, mitte sisulise selgitusena, miks inimesed kohati seda vormi teistele variantidele eelistavad. --Minnekon (arutelu) 1. jaanuar 2021, kell 01:00 (EET)

Aitäh, head uut sullegi! "Vä" on just selline uuema aja parasiitsõna, mille teket on selgitatud keelelise lohakusega (tegelikult on see ka muude parasiitsõnade kasutamise üks põhjusi). Võimalik, et suhtelise uudsuse tõttu pole seda iseloomustust sellisel kujul veel kirjalikult leida, ju siis tuleb ükskord EKI-lt kirjalikult küsida.
Aga väljend "keeleline lohakus" pole üldse mitte minu suvaline hinnang, vaid täiesti kasutatav termin. Seda on mulle õpetanud ja mujalgi kasutanud näiteks minu kunagine tänapäeva eesti keele õppejõud Reet Kasik (vt nt "Eesti kirjakeele kasutusalad ja nende seisund"), keeleteadlane Mati Hint (nt artiklis "Emakeeleharidus eile, täna ja homme") jne. Kuriuss (arutelu) 1. jaanuar 2021, kell 01:29 (EET)
Hea uut aastat! Olen samal arvamusel, et 'vä' pole küsisõna ega vormista kindlas kõneviisis lausest küsimust, vaid on parasiitsõna. Täpsemini, parasiitsõna oleks 'või' lause lõpus ja 'vä' selle asemel ongi häälduslohakus. Kirjutatuna võib seda kujutleda vaid rõhutatult kõnekeelse dialoogi edasiandmisel. Ssgreporter (arutelu) 1. jaanuar 2021, kell 01:55 (EET)
Aitäh, Ssgreporter! Kaunist uut aastat! Jah, just nii see on. Tänan arvamuse eest! Kuriuss (arutelu) 1. jaanuar 2021, kell 02:02 (EET)
Ma poleks selles nii kindel. Vähemalt või lause lõpus tundub olevat nii laialt levinud just nimelt mitmekesisuse tõttu, esindades tihti imestavat vormi, mitte küsimust. Näiteks kui inimene hommikul välja minnes avastab, et sajab ja ütleb siis: "Sajab või?", siis ei esinda see mitte küsimust: "Kas sajab või?", sest tõepoolest ju sajab. Pigem on see imestus ootamatu olukorra üle~, kui reaalne küsimus. - Melilac (arutelu) 1. jaanuar 2021, kell 10:48 (EET)
Tegemist on minu meelest pigem olukorraga, kus semantiline olukord erineb keelelisest olukorrast, elik siis tekib rahulolematus keeleliste võimaluste piiratusega. Analoogiks oleks see, kui keelde võetaks üle uus vorm sõna meie tähistamiseks (mis mõningates keeltes ka esineb), eristamaks väljendit "Me läheme metsa (sina tuled ka meiega)" väljendist "me läheme metsa (ja kuhu sina siis nüüd tükid?)". - Melilac (arutelu) 1. jaanuar 2021, kell 11:13 (EET)
See on nüüd küll huvitav lähenemine, et väätajatel "tekib rahulolematus keeleliste võimaluste piiratusega". Samamoodi võivad oma keelelist lohakust põhjendada need, kelle parasiitsõnad on "onju" ja "nigu" ja "absaluutselt". Ma ei võtaks seda põhjendust liiga tõsimeelselt. Kuriuss (arutelu) 1. jaanuar 2021, kell 11:36 (EET)
Enda teada kirjutasin ma võist lause lõpus, et ma ei peaks seda parasiitsõnaks (sellelaadilist vormi ei kasutata ka nendes keeltes, kust me tavaliselt igasuguseid parasiite üle võtame), aga mitte sellest tuletatud vä-vormist. Pigem arvan seda, et vä on häälduslohakus, mis võimendub korrektse vormi keelelisest mittekorrektsusest (aga sellisena on ta kujunemas uueks käändeks, mille algvorm on nimetav). - Melilac (arutelu) 1. jaanuar 2021, kell 13:21 (EET)

Vaadake wikt:vä. Seal on viide kahele teadusartiklile.

Minu meelest ei ole tegu parasiitsõnaga, ja minu meelest need artiklid kinnitavad seda. Parasiitsõnad on täitesõnad, aga siin ei ole tegu täitesõnaga.

Mulle tundub, et keelekorraldajad hooldavad kirjakeelt. Kõnekeelt uuritakse eraldi. Piisab mainimisest, et tegu on kõnekeelsete keelenditega, keeleline lohakus puudutab minu meelest pigem kirjakeelt. Andres (arutelu) 1. jaanuar 2021, kell 18:06 (EET)

Reet Kasikul on keelelise lohakuse kohta järgmine lause: "Teine oht, mis eesti kirjakeelt kui rahvusliku identiteedi kandjat ohustab, on paljude meelest eesti oma kõnekeel, släng, keeleline lohakus ja hoolimatus." Mati Hindil on niisugune lause: "Samal ajal on ühiskonna vabadus määratult suurendanud ka keelekasutuse vabadust (kaasa arvatud keeleline lodevus, lohakus, eputamine, noorte allkeeled jne), mistõttu surve kirjakeelele on palju suurem kui totaalselt kontrollitud keelekasutusega ühiskonnas (see viimane, veel vähem täielik unifitseerimine, ei saa muidugi olla eesmärgiks)." Siit ei selgu, mis see keeleline lohakus on, samuti pole ilmne, et tegu oleks terminiga. Andres (arutelu) 1. jaanuar 2021, kell 18:12 (EET)

Nüüd ma vaatan, et kahes allikas on parasiitsõna defineeritud erinevalt. Võib-olla Kuriuss pidas silmas vales tähenduses kasutatavat sõna. Aga tundub, et ÕS-i autorid nii ei arva, sest seal on "või" sõna "kas" argikeelne sünonüüm. Andres (arutelu) 1. jaanuar 2021, kell 18:22 (EET)

Pakun niisuguse redaktsiooni:

  • Kõnekeeles aga levib partikkel või/?.

Andres (arutelu) 1. jaanuar 2021, kell 18:25 (EET)

Aitäh, Andres, see variant on suurepärane!
Mina pidasin parasiitsõna definitsioonina silmas seda, et "parasiitsõna on (keeles) mehaaniliselt tarvitatav täitesõna. Inimeste kõnet risustavad tihti parasiitsõnad, nagu „kuule”, „no tead”, „eks ole”, „tähendab” vms." (nagu see on kirjas EKSS-is) ja õige veidi ümber öeldult seda: "parasiitsõna on sageli korratav sisutühi täitesõna" (nagu see on kirjas Sõnaveebis). Kuriuss (arutelu) 1. jaanuar 2021, kell 22:04 (EET)
"Vä" ju ongi sisutühi täitesõna. Selle asemel, et küsida "On sul külm?", küsitakse "On sul külm vä?". Toonitan, et küsimus on moodustatud juba esimeses näitelauses, sellele sõna "vä" lisamine ei tee senisest küsimusest rohkem ega suuremat küsimust, kui see oli ilma sõnata "vä". Kuriuss (arutelu) 1. jaanuar 2021, kell 22:16 (EET)
Ei saa nõus olla. Kas sa Andrese linki vikisõnastikule ja minu linki Metslangi artiklile lugesid? Need selgitavad, kuidas "vä" on küsipartikkel. "Vä" kasutatakse tavaliselt lausetes, mis ilma selle partiklita poleks küsimused ja seda annab edasi ka üldküsilause artikli näide "Sul on kiire vä?", kus "vä" seega ei saa kuidagi mehaaniliselt tarvitatav täitesõna olla. Aga ka sinu siintoodud näites on "vä"-l funktsioon - see rõhutab, et tegu on küsimusega, sest "On sul külm?" ise on suhteliselt vähemlevinud küsimuse moodustamise viis. Sisutühjaks täitesõnaks olemine tähendaks, et "vä" lisatakse suvaliselt iga teise lause lõppu, mitte vaid teatud küsilausetesse. --Minnekon (arutelu) 2. jaanuar 2021, kell 13:49 (EET)
Võib-olla tekitab ses küsimuses arusaamatusi see, et "vä" (nagu keeleteadlased ütlevad) on eesti keeles uuemal ajal kujunenud küsipartikkel, mis osadele inimestele on nö sünnist saati olnud loomulik keele osa nagu "kas"-partikkelgi ja selle sisutühjaks pidamine tundub sama veider kui "kas"-i sisutühjaks pidamine, aga osadele on see uus nähtus, mille kasutamist nad ise ei pea vajalikuks ja selle teiste poolt kasutamine tundub veider, ebavajalik või isegi sisutühi? --Minnekon (arutelu) 2. jaanuar 2021, kell 13:49 (EET)
Tahtsin sama asja öelda, mis Andres. Lisan, et vast on "keelelisest lohakusest" võimalik rääkida ka suhteliselt neutraalselt (nagu Helle Metslang siin: [5]; samas nt Hindi artiklis paistab see väljend - nagu ka "keeleline lodevus" - siiski ta isikliku väärtushinnanguna) ja võib-olla lauselõpu "või/vä" paigutada Eesti keele käsiraamatus toodud parasiitsõna mõiste alla ("vääras tähenduses kasutatav, teis(t)e sõna(de) tähendusalale tunginud sõna" - kuigi "kas" ja "või/vä" pole täpselt sama tähendusega). Aga sellest tuleks Vikipeedias kirjutada nii, et ei jääks mitteneutraalset või valet muljet ja lugeja saaks aru, mida "lohakuse" ja "parasiitsõna" all mõeldakse. Üldise sõnana on "lohakas" väärtushinnang ja "parasiitsõna" vikiartikkel räägib antud kontekstis kindlasti valest tähendusest. Kui "lohakus" tähendab olemasolevate keelendite lühendamist või uute leiutamist või midagi muud, siis nii võikski kirjutada - see oleks arusaadavam. Teisest küljest ei näe ma taolise kirjelduse väljatoomisel eriti mõtet, sest vast pea kõik keelendid on millalgi sündinud lohakast keelekasutusest ja väga paljud olnud millalgi parasiitsõnad, sh ka "kas"-küsisõna (ülaltoodud Metslangi artikkel kirjeldab nii "või/vä" kui "kas" kujunemist).--Minnekon (arutelu) 1. jaanuar 2021, kell 20:22 (EET)
Nagu ma juba peaaegu ööpäev tagasi ütlesin, tuleks selles asjas küsida nõu EKI-lt, aga täna on ju püha. Sellepärast ma pole kippunud vahepeal midagi rohkemat lisama. Kuriuss (arutelu) 1. jaanuar 2021, kell 22:04 (EET)

Tunnustused versus AustusedRedigeeri

Kui ehk asendaks alapealkirja «Tunnustused» kõlksuga "Austused"? Ise kasutan loendit à la:

jne, milles tuleks jutumärkide vahel olev ({{search link|"tunnustused "||}}) osa asendada otsitava stringiga — Pietadè Kaastöö 22. veebruar 2021, kell 20:15 (EET)

Kõige austuse juures – austus on samuti ainsussõna. Aga sinu nali on muidugi jälle nii peen, et peaksin ütlema: "Huvitav ..." :P Kuriuss (arutelu) 22. veebruar 2021, kell 20:39 (EET)
Mõte oli pigem selles, et ülaltoodud malliga on lihtsam vigu otsida (enwikis on vist ka automaatsüsteem sagedamini esinevate vigade otsinguks); samas, käesolevas andmeruumis saaks ühe käsuga asendada kuju ==Tunnustused== (mistahes kujul) ainsuse vormi...; "austused" lipsas sisse vist seetõttu, et esineb ka esitusi kujul ==Tunnustused ja 'mis iganes'=="
Oh ma sain aru küll. :P Ma tegelikult tahtsin kuskil juhtida tähelepanu sellele, et keegi on jälle infokastis nähtava tekstina võtnud kasutusele sõna "Tunnustused", aga ei leidnud üles seda malli ja kohta, kus see õigeks parandada. Kuriuss (arutelu) 22. veebruar 2021, kell 22:01 (EET)
Näiteks persooni kastmallis võib see olla kujul "| a1 = Tunnustused // | a2 = xyz ", seal on a1 = järel olevat silti lihtne ainsustada.— Pietadè Kaastöö 22. veebruar 2021, kell 22:07 (EET)
Seal mallis oleks nende kahe rea asemel veel parem kirjutada "| tunnustus = xyz". Pikne 24. veebruar 2021, kell 17:12 (EET)
No mina seda torkima ei hakka. Tehku see, kes oskab ja tunneb süsteemi. :) Kuriuss (arutelu) 24. veebruar 2021, kell 17:14 (EET)

Küsitav artiklite muutmineRedigeeri

Tere! Ma avastan su juba mitmendat korda mu keeletoimetatud artiklit muutmast täiesti tarbetult. Praegusel juhul on murekohaks Géricault artikkel. Prantsuse keele häälduse kohaselt võib (!) käände märkimiseks omastavas kasutada ülakoma, see ei ole kohustus: seega korrektne on nii 'Géricault maal' kui ka 'Géricault' maal'. Sa oled külvanud teksti ülakomadega üle, mis esiteks on pandud ebajärjepidevalt (paaris kohas panemata) ning teiseks erineb ülakoma ülejäänud ülakomade stiilist artiklis. Samamoodi oled teinud ka paaris teises minu kohendatud artiklis, seejuures ühes tekitanud paar vigast vormi (pakuks, et võhiklikkuse tõttu prantsuse keele hääldusreeglite vallas). Palun ära tee seda enam. :) echoecho (arutelu)

Tere! Ei saa nõus olla väitega, et mainitud nime võib käänata nii ülakomaga kui ka ilma selleta. Tegemist on prantsuse nimega (Géricault, hääldus [ʒeʁiko]), mille kirjapilt lõpeb kaashäälikuga, aga tegelikult hääldub nime lõpus täishäälik. EKI keelenõuandest:
"Ülakoma on vaja,
1) kui nimi lõpeb kirjas kaashäälikuga, aga häälduses täishäälikuga, nt Dumas’d [loe dümaad], Andrew’le [ändrjuule], Champs Élysées’d [ša(n)z-elizeed], Bordeaux’sse [bordoosse]. Sellistes nimedes on tavaks märkida ülakomaga ka omastavat käänet: Versailles’ rahu [versai], Marat’ surm [maraa], isa Goriot’ tütred [gorjoo], Shaw’ näidend [šoo];
2) kui nimi lõpeb kirjas täishäälikuga, aga häälduses kaashäälikuga, nt Seattle’is [siätlis], Milne’iga [milniga], Wilde’ist [uaildist], Alsace’is [alzassis], Alice’it [älisit], Lancashire’i [länkäšöri], Cambridge’is [keimbridžis]."
"Ülakoma on vaja" tähendabki, et käänamisel on ülakoma on vaja, mitte et ülakoma ei ole vaja. Kuriuss (arutelu) 25. veebruar 2021, kell 10:13 (EET)
Paistab, et minu veaks peate parandust "Versailles' loss". Ei, see ei ole viga. ÕS: "Versailles [vers`ai] : Versailles’; kuhu Versailles’sse". Kuriuss (arutelu) 25. veebruar 2021, kell 10:27 (EET)
Kuriussile tuleks olla igati tänulik, et ta annab oma parandustega talgulistele väärt vihjeid järgmiste artiklite toimetamiseks ja eelmiste parandamiseks. Astromaailm (arutelu) 25. veebruar 2021, kell 22:30 (EET)

nn "ülakoma" kohta peaks küsima, millises vormis see wi-tarkvarale optimaalselt loetav on (ise pean (mujal) kasutama kujul ', mis siiski ei ole „grammatiline ülakoma“), komastusversioonid on nt:

Nimetus				Kood						Tulemus
left single quote	 	& lsquo; (tühikuta ampersandi (&) järel)	‘
right single quote	 	& rsquo; (tühikuta ampersandi (&) järel)	’
single low-9 quote	 	& sbquo; (tühikuta ampersandi (&) järel)	‚
left double quote	 	& ldquo; (tühikuta ampersandi (&) järel)	“
right double quote	 	& rdquo; (tühikuta ampersandi (&) järel)	”
double low-9 quote	 	& bdquo; (tühikuta ampersandi (&) järel)	„

Allikas: DeGraeve.com — Pietadè Kaastöö 25. veebruar 2021, kell 16:53 (EET)

Tarkvara jaoks on kõik need variandid loetavad, aga Vikipeedias on reeglina kasutatud sirgülakoma ' (U+0027), nii nagu ka sirgjutumärke ("), mida eeldatavasti on kõige lihtsam sisestada. Pikne 25. veebruar 2021, kell 17:05 (EET)
Muuseas, nn 99/66 versiooni lisamisvõimalus on kasutatav ka ülamenüü kaudu (Laiendatud/Sümbolid), oleks kooskõlas nt EKI, ELT soovituse jms-ga; „sirgjutumärgid“ pigem koodisiseseks kasutuseks (nt Galerii pealkiri "Romaani "Tõde ja õigus" väljaanded")...— Pietadè Kaastöö 25. veebruar 2021, kell 18:50 (EET)
Toetan Vikipeedias sirgeid jutumärke ja sirget ülakoma, sest lisaks sisestuslihtsusele on nende kasutamise korral lihtsam ka teatud tekstiotsinguid teha. Kuriuss (arutelu) 25. veebruar 2021, kell 21:29 (EET)

Viidete kuupäevadRedigeeri

A tsau, Kuriuss :) Viiteid lisades küsib viki mult nende kuupäevi kujul "nt 31. august 2007" ja olen sellest ka üha juhindunud, st kuu kirjutan sõnaga. Tänavamuusika artiklis parandasid kuud numbri kujule. Sõnaline vorm on siis vale?--Sillerkiil (arutelu) 27. veebruar 2021, kell 07:17 (EET)

Tsau-tsau! Üldiselt ei ole vale. Vale on see, kui kirjutada "07. detsember" või "01. jaanuar", st sellises variandis ei tohi kuupäev alata nulliga. Staažikamatel vikipedistidel on viimaste aastate jooksul välja kujunenud komme, et suuremalt väljapaistvates kuupäevades (artikli sisutekstis ja välisviidetes) kirjutame kuu sõnaga, vähem väljapaistvates kohtades nagu viidetes või tihedate andmetega tabelis kirjutame kuupäeva numbritega. Siiski pole esmapõhjus mitte väljapaistvus, vaid kunagi tuli meil siin arutluse alla see, et kui viites esineb kuupäeva sisaldav fraas kujul "Vaadatud 27. november", siis on see ju karjuv grammatikaviga, mistõttu oleks kõige lihtsam sellist viga vältida viidetes kõigi kuupäevade kirjutamisega numbritega.
Aha, loogika selge. Püüan silmas pidada. --Sillerkiil (arutelu) 13. märts 2021, kell 08:24 (EET)

Mis puutub mingitesse viidete vormistamise mallidesse ja makrodesse, siis seal toimuva anarhiaga pole mina mitte kuidagi seotud. Aga keegi on sealtkaudu hakanud viimastel aastatel viidete lõpupunkte ja veel mõningaid vahemärke välja rookima, aastaarv viiakse kirje lõpus paikneva kuupäeva ja kuu kirje juurest kuskile kirje ette hulpima jne. Ja ma ei tea, kust alustada sellega tekitatud kaose kordategemist. Kuriuss (arutelu) 27. veebruar 2021, kell 18:55 (EET)

Ma olen mõnedes viidetes robotiga võõrkeelseid ja muidu võõrapäraseid kuupäevi parandades just vaatamiskuupäevades kuu numbriga kirjutanud, avaldamiskuupäevades mitte, kuna seda pole tarvis käänata ja olulisema kuupäevana võib see ehk ka viites enam väljapaistev olla. Mitte et nii peaks olema ega et seda omakorda parandada ei võiks.
Kirjavahemärkide probleem puudutab rohkem ilma mallita vormistatud viiteid. Mallidest minu teada pole vahemärke välja püütud võtta. Kui kuupäev jääb aastaarvust lahku, siis see on küll imelik. Samas biblograafilises kirjes algusepoole paigutatud aasta või täpsem avaldamisaeg on eri viitamisstiilides üsna levinud. Pikne 27. veebruar 2021, kell 22:38 (EET)
"Vaadatud 27. november" on grammatiliselt vigane, õige on "vaadatud 27. novembril". Aga kuna kuu sõnaga väljakirjutamisel kirjutaksid ikkagi ühed nii ja teised naa, sellepärast ongi kõige pretensioonitum ja lihtsam variant kirjutada seal kuupäev numbritega.
Kui ma kohtan järgmise nappivate kirjavahemärkidega makro/malli kasutust, siis võin seda ka teistele näidata.
Mina soovitan endiselt võtta aastaarvu paigutamise eeskujuks Esteri bibliokirjed. Ning kus vähegi on tegu peamiselt eestikeelsete kirjetega, soovitan autorite eesnimed välja kirjutada. No miks peaks lugeja hakkama mõistatama, kas autor M. Meri on Mart või Meelis või Matti või Margot või Margarita Meri? Kuriuss (arutelu) 27. veebruar 2021, kell 23:35 (EET)
Jah, kui kuunimetuse ees on "vaadatud", siis muidugi käänata.
Eks aasta ja just perekonnanimi ole otstarbekas allikakirje alguses esile tõsta siis, kui kasutatakse viiteid kujul "Tamm 2013". Ka initsiaalide kasutamine pole viitamisjuhendites harv. Terved eesnimed võtavad rohkem ruumi ja pole tingimata vajalikud, kui õige allika leiab ennem viite muude elementide järgi.
Vaatasin veidike Esteris ringi, aga mulle ei hakanud seal preagu silma sellist terviklikku bibliokrijet, mida viitamisel kasutada. Pikne 28. veebruar 2021, kell 17:50 (EET)
No näiteks siin võib viidete imeliku vormistuse järgi arvata, et hiigelsuures lastekodus on olnud nii palju samanimelisi Katherine'eid, et üks neist peab kandma numbrit 1984, teine 2012, kolmas 2017 ja neljas 2019. Või on nad nummerdatud tulnukad? Kuriuss (arutelu) 7. märts 2021, kell 19:58 (EET)
Mingi kirjavahemärk nime ja aastaarvu vahel muidugi peaks olema. Panin praegu sinna komad. Aga ühtegi malli seal lehel ei ole. Pikne 7. märts 2021, kell 20:35 (EET)
Nüüd tõsteti aastaarvud kirje lõppu. Praegu pole eriti vahet kumba pidi teha. Aga kui kirjeid on rohkem ja kui neid tuleks järjestada nimede ja aastaarvude järgi, siis on lõppu tõstetud aastaarvuga kirjeid halvem lugeda. Pikne 7. märts 2021, kell 20:41 (EET)
Antud juhul on tegemist ühe autori teostega sama autorit käsitlevas artiklis.— Pietadè Kaastöö 7. märts 2021, kell 20:51 (EET)
Jah, sellega ma ei arvestanud, vaatasin enne vaid bibliokirje vormistust. Siis on bibliokirjed pigem üldse ebavajalikud ning võiks nende asemel piirduda pealkirja ja aastaarvuga (vajadusel lisaks tõlkija ja tõlke aasta). Pikne 7. märts 2021, kell 23:08 (EET)
Ma tahaksin ka sama autori teoste kohta teada, millal ja mis kirjastuses need on ilmunud. Sageli räägib palju ka lehekülgede arv. (Vahel näib mõne kirjutaja terve rodu brošüürikesi nimekirjana eksitavalt uhkem välja kui teise kirjaniku paar ainumast maailmaklassikasse jõudnud romaani.) Kuriuss (arutelu) 7. märts 2021, kell 23:15 (EET)
Ma lähtun sellest, et teoste loetlemisel isiku artiklis on eesmärk anda ülevaade tema loomingust. Selle juures pole tarvis kõrvalisi detaile ega ka mitte tingimata amm Kaendavat loetelu brošüüride ja muu taolisega. Konkreetseid väljaandeid (kõik trükid, tõlked, jm) tuleks minu meelest otsida Esterist ja mujal selleks ette nähtud kataloogidest. Pikne 8. märts 2021, kell 16:00 (EET)

Vahel on sidekriipsu vajaRedigeeri

Parandasin tagasi ranniku-miinitraaleri artiklis Sõjalaev. Kokkukirjutatult ei saa aru, kas traalib rannikumiine või traalib rannikul. Ssgreporter (arutelu) 23. märts 2021, kell 00:32 (EET)

Aitäh põhjenduse eest! Kuriuss (arutelu) 24. märts 2021, kell 09:11 (EET)

Tere, Kuriuss! Küsiksin Sult veel kord nõusolekut administraatoriks kandideerida. Kunagi kirjutasid, et "uute kohustuste võtmine oleks minust vastutustundetu," kuid tegelikult oled neid kohustusi märkamatult viimaste aastate jooksul üha juurde võtnud, puudu on vaid staatus. Kas oleksid nõus? --Vihelik (arutelu) 11. aprill 2021, kell 15:40 (EEST)

Tere-tere! Aitäh pakkumast, aga endiselt ei soovi. Mul on tõesti huvitavate, kuid keerukate põhitööde järg väga pikalt ees. Vikipeedias käin pigem siis lihtsaid asju läbi klõpsimas, kui pea enam hästi ei tööta. Nii et see kehtib endiselt, et "uute kohustuste võtmine oleks minust vastutustundetu". Kuriuss (arutelu) 11. aprill 2021, kell 16:55 (EEST)
Selge, vähemalt üritasin:) --Vihelik (arutelu) 11. aprill 2021, kell 17:22 (EEST)
See oli ilus üritus, suur tänu! Kuriuss (arutelu) 11. aprill 2021, kell 17:24 (EEST)

KeeleküsimusRedigeeri

Kuidas oleks korrektsem pealkirjastada kategooriat, kas "Uusgooti ehitised Eestis" või "Eesti uusgooti ehitised". Või on need võrdse kaaluga variandid? Evlper (arutelu) 11. aprill 2021, kell 19:38 (EEST)

Kas tähendus on: uusgooti stiilis ehitised Eestis? (vrd uusgooti)— Pietadè Kaastöö 11. aprill 2021, kell 19:44 (EEST)
Jah, see tähendus. Kategooria hõlmab 19. sajandil ehitatud maju, mis on uusgooti stiilis. Aga stiili-sõna ei pea tingimata kasutama. Evlper (arutelu) 11. aprill 2021, kell 19:58 (EEST)
Lp Evlper! Mulle tundub, et "Uusgooti ehitised Eestis" oleks parem, et ei tekiks tahtmatut seost "Eesti uusgooti" (umbes nagu on "Itaalia renessanss"). Aga Vikipeedia kategooriate süsteemi seisukohalt olen ma võhik. Mul on jäänud mulje, et näiteks Adeliine tunneb seda rida hästi. Kuriuss (arutelu) 12. aprill 2021, kell 15:30 (EEST)
Suur tänu vastamast! Ega vikipeediaski tohi kategooria pealkiri mitmetimõistetav olla. Jätan praeguse, esimesena nimetatud variandi. Evlper (arutelu) 12. aprill 2021, kell 18:11 (EEST)
Keeleliselt pole midagi vastu öelda, Kuriussiga nõus. Kategooriaga on see lugu, et stiiliti kategoriseerimisel ei leidu teisi taolisi kategoorianimesid (on küll arhitektuuristiilide kategooriad, milles ehitiste artiklid, aga kitsamat-täpsemat jaotust ja nimetamist ei ole), seepärast pole midagi eeskujuks võtta või millegagi võrrelda. Mulle tundub, et võib praegu nii jääda, eks vaatab, mis edasi saab. Adeliine 13. aprill 2021, kell 10:21 (EEST)

Artiklist Pimss: Pimsi vahtja tekstuuri põhjustajaks on rõhu vähenedes magmast vabanenud gaasid, mis viskoossest ränirikkast magmast väljapääsu pole leidnud. Asja mõte on selles, et rõhu vähenedes tekivad magmas lahustunud gaasidest mullid, gaas ei ole enam magma kosseisus, seega on vabanenud, ent kuna ränirikas laava on sitke, siis puudub gaasil surve, mis sitket kesta purustaks. Kui sul on mõtteid, kuidas seda ilusamini ja arusaadavamalt sõnastada, siis oled teretulnud asja muutma, minu meelest on praegune sõnastus veidi kohmakas ja mõte raskesti hoomatav. - Melilac (arutelu) 22. mai 2021, kell 08:08 (EEST)

Viidatud teksti lõikudesse jagamineRedigeeri

Tere. Te olete mitmel korral minu kirjutatud artiklites viidatud teksti mitmeks lõiguks jaganud. Kas seda on ikka vaja? Minult võidakse hakata viiteid nõudma eraldi tekstilõikudele. Velirand (arutelu) 20. aprill 2021, kell 19:25 (EEST)

Kui te mõtlete seda, et ma püüan artiklites liigendada teksti meie tavalise artiklite ülesehituse järgi (haridus omaette lõigus, töökohad omaette, poliitika omaette jne), siis jah, olen teksti liigendanud ja olen veendunud, et selline loogiline liigendus abistab lugejat. Me teeme ju Vikipeediat lugeja heaks, mitte ainult kirjutajate mugavust silmas pidades. Omaarust ma teksti liigendamise käigus olemasolevaid viiteid pole ära võtnud (kui nad pole just vananenud või katkise lingiga), vaid ikka alles jätnud ja vahel ise mõne lingi juurdegi leidnud. Kuriuss (arutelu) 20. aprill 2021, kell 19:34 (EEST)
Siin on vist jutt sellest, et sisu ja viide peavad selgelt seotud olema.
Kui kirjutad arutelulehel, siis ära kasuta pisimuudatuse märki. Andres (arutelu) 21. aprill 2021, kell 18:08 (EEST)
Jah, seda ma silmas pidasingi, et sisu ja viide peavad olema selgelt seotud. Velirand (arutelu) 21. aprill 2021, kell 18:45 (EEST)
Sama teema veelkord: kui viidatud lõik toimetamise käigus mitmeks lõiguks jagada, siis on vaja tähelepanelik olla, et kõigile uutele lõikudele see sama viide lisatud saaks. Muidu muutuvad algselt korrektselt viidatud väited hoobilt lugeja jaoks teadmata päritolu ja küsitava usaldusväärsusega väideteks. Märkuse ajendiks see muudatus: [6]. --Minnekon (arutelu) 11. oktoober 2021, kell 19:26 (EEST)

JärvamaaRedigeeri

Tere. Ehk saad pilgu peale visata artikli Järvamaa sellele muudatusele. Seal on lõike jupitades viited ära unustatud ja vähemalt üks sisuline muudatus, need võin ise korda teha, aga tahaks kuulda veel ühte arvamust sõnastuse muudatuste ja lühemate lõikude vajalikkuse kohta. Päris ühelauselisi lõike ei tohiks minu meelest nagunii tekitada (v.a. kui selle sisu ümbritsevaga ei haaku), aga ma ei näe, et ka paarilauselised lõigud loetavust parandaksid. --Minnekon (arutelu) 5. mai 2021, kell 15:18 (EEST)

Anne TürnRedigeeri

Loetlesin kunstniku töid erakogudes ja info on saadud otse kunstnikult ning viiteid lisada mul pole. Kuidas eemaldada viite vajadus? Tänud ka keeleliste paranduste eest! --Krisamaalia (arutelu) 13. mai 2021, kell 20:03 (EEST)

Vajadust eemaldada saab viidet lisades. Põhimõte on selline, et asjad peavad olema viidatavad, ehk siis keegi teine peaks kusagilt saama ka sama asja välja lugeda mis Sinagi. Siin on muidugi hulk tehnilisi nüansse, ehk siis keegi väga ka ei pahanda, kui sa materjali kasutades viidet taha ei pane, ehk siis kasutad oma mälu, selle asemel, et raamatu taga istuda (ent sellega võib probleeme tekkida, kui keegi teine sisus kahtleb). Ka on internetist leitud materjali kasutamisel lingikõdu oht, ehk siis informatsiooni lisades oli asi viidatav, aga hiljem enam ei ole. Sinu juhtumi puhul siis info allikas tasub märkida artikli arutellu, ja loota, et kunagi tekib ka midagi, millele viidata, millegi eemaldamine kaotaks paraku teiste jaoks signaali, et midagi on vaja teha. Eeldades, et Anne Türn elab, on niikuinii teoste loetelu poolik. - Melilac (arutelu) 22. mai 2021, kell 08:19 (EEST)

Leedu kummalisedRedigeeri

Esitasid siin ühe küsimuse. Malli arutelu:Vilniussiin on sellest probleemist rohkem juttu. Oled teretulnud esitama ettepanekuid, kuidas sellist olukorda kõige ratsionaalsem lahendada oleks. - Melilac (arutelu) 29. august 2021, kell 07:24 (EEST)

Tänan! Keeruline värk tõesti siis. Kuriuss (arutelu) 29. august 2021, kell 14:37 (EEST)

Kuupäeva kirjutamineRedigeeri

Miks sa muudad kuupäevi kujult "4. okt 2021" kujule "4.10.2021"? Esimene on lugejale selgem, sest pole vaja mõelda, mis see 10. kuu oligi või milline number seal ikka päeva ja milline kuud tähistab. --Minnekon (arutelu) 7. oktoober 2021, kell 10:17 (EEST)

Kuupäevas kuu kirjutamiseks on kaks HEAD võimalust: sõnaga või numbritega. Kui kirjutada sõnaga, siis täissõnaga, sest viisakates veebitekstides pole ilus sõnu sel moel lühendada, ja veebientsüklopeedia on palju viisakam/soliidsem/väärikam tekst kui kellegi koolikonspekt, kus igaüks võib oma ülima lühendusoskuse proovile panna. Kuupäevas kuu kirjutamine sõnaga, kuid lühendatult, ei ole Vikipeedias HEA ega stiililt sobiv võimalus. Kuriuss (arutelu) 7. oktoober 2021, kell 21:24 (EEST)
Kaheldav, et lühendamist iseenesest halvaks stiiliks saab lugeda. Näiteks paberentsüklopeediates seda tehakse. Aga jah, Vikipeedias üldiselt ei ole sõnade lühendamine tavaks, vähemasti tavalise teksti sees. Mõnes kohas on see võib-olla siiski ka Vikipeedias põhjendatud, näiteks teatud tabelilahtrites või joonistel, kus on vähe ruumi.
Numbriga kirjutad kuu kuupäeva ja aasta vahel on minu meelest üsna arusaadav, kuna eesti keeles teisi järjestusi reeglina ei kasutata. Pikne 7. oktoober 2021, kell 21:57 (EEST)
Paber- ja veebientsüklopeedial on mitu erinevust, nende hulgas ka lühendamise vajadus ja põhimõtted. Internetis ei saa ruum täna-homme otsa, paberraamatus on teose maht piiratud kokkulepitud poognate arvu ja trükikirja suurusega. Veebientsüklopeedia lugemisel saab igaüks ise kirja suuruse valida ja uurida pilte palju kordi suuremalt. Jne.
Veebientsüklopeedia ja koolikonspekt erinevad stiililt ja peavadki erinema. Igat liiki kirjavaral on stiil, mida peetakse sobivaks. Näiteks me ei kujutaks ju ette, et ilukirjanduses kirjutataks: "Ta suri 29. nov õhtul ja maeti 10. dets pärastlõunal." või "Käes oli 1. sept, ta oli seitse a vana ja läks kooli." Kuriuss (arutelu) 7. oktoober 2021, kell 22:10 (EEST)
Minu meelst poleks ilukirjanduses hea stiil ka "Käes oli 01.09, ta oli seitse a vana ja läks kooli." Kui lühend on probleem, siis pigem tuleks eelistada pikemalt välja kirjutamist. Aga minu küsimus oli ajendatud sellest muudatusest. Kuunimede lühendid polnud seal teksti sees, vaid viidetes, kus stiil on teistsugune, kokkusurutum - nt tüüpiline lühendus on "toimetaja" asemel "toim", viidetes pole kombeks ka pikalt kirjutada, et "autor on see", "pealkiri on too" ja "kirjutis avaldati x väljaande y. aasta z. numbris". Lisaks muutsid sa numbrilisele kujule ka täissõnaga välja kirjutatud kuunimed (võib-olla tulenes see ühtse stiili taotlemisest pärast seda, kui olid juba alustanud lühendite numbriteks teisendamist). Numbrite tähendus kuupäevas (päev, kuu ja aasta) on eestikeelses tekstis reeglina küll ühesugune, aga tasub arvestada, et tänapäeval loevad paljud inimesed inglisekeelseid materjale, kus järjestus võib olla teistsugune - seepärast on kuunime väljakirjutamine, täispikkuses või lühendina, selgem. Kokkuvõttes: ma ei arva, et numbriline kuupäev oleks sobimatu, aga sõnaline on parem ja kui juba parandada, siis esimest teiseks, mitte vastupidi. Kuna viidetes taotletakse lühidust, siis on seal sobiv kasutada kuude lühendeid. --Minnekon (arutelu) 8. oktoober 2021, kell 12:46 (EEST)
Olen nõus Piksega, et "numbriga kirjutatud kuu kuupäeva ja aasta vahel on minu meelest üsna arusaadav", sõnalühendustega kuupäevade märkimises ma nõus ei ole. Ilukirjanduse näite tõin juhtumisi selle kohta, et seal tavaliselt ei lühendata sõnu, sealhulgas ka mitte kuude nimetusi (kui tegu pole mitte tsitaadi või mõne muu erijuhuga). Viidete kokkusurutud stiiliga olen nõus, sellepärast ühtlustasingi seal kuupäevad numbriliseks. Kuriuss (arutelu) 8. oktoober 2021, kell 14:22 (EEST)
Jah, numbrid on üsna arusaadavad, aga kuu nimi või selle lühend on veel arusaadavam. Numbri kasuks räägib lühidus, aga ka kuu nime või selle lühendi kasutamine on konkreetne esitus, see ei too kaasa mingit ülemäärast jutuvada (nagu oleks nt "selle raamatu autor on..."). Viites kuu nime või selle lühendi väljakirjutamist on kasutatud nii akadeemilises kirjanduses kui ka siin Vikipeedias. Ma arvan, et enne kuupäevade muutma asumist tuleks leida tugevam argument ühe või teise variandi sobimatuse kohta. Minnekon (arutelu) 8. oktoober 2021, kell 16:41 (EEST)

──────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────── Mu meelest igati asjalik ettepanek; järgmise sammuna võiks juurutada topelt a, e ja u tähed (nt jan, jun, jul ...), kui Pärnuuitsilda väisav hr/pr Tartuvaim enne jäätulekut vetevoogudesse ei kao...☆☆☆—Pietadè Kaastöö 8. oktoober 2021, kell 17:02 (EEST)

:D Kuriuss (arutelu) 8. oktoober 2021, kell 19:50 (EEST)

Veel kord teoste pealkirjadestRedigeeri

Ühe artikli arutelulehel tuli taas juttu teoste pealkirjade jutumärgistamisest, dubleerin enda arvamuse ka siia.

Kõik praegu kehtivad pealkirjade kirjutamise reeglid on kirjas siin. Kuriuss (arutelu) 8. oktoober 2021, kell 19:17 (EEST)
Lp Pikne, olen endiselt seisukohal, et te tõlgendate reegli osa "Kui pealkiri seisab eraldi real (nt raamatu kaanel või tiitellehel, artikli peal), jäetakse jutumärgid panemata." valesti. On ju öeldud, et teose pealkiri jääb ilma jutumärkideta siis, kui ta seisab "raamatu kaanel või tiitellehel, artikli peal". See tähendab, et teose pealkiri jääb jutumärkideta siis, kui ta on konkreetselt SELLE teose ees/peal, MILLE pealkiri ta on (nt kogu kirjutis ongi see teos, mille kohal asub selle teose pealkiri). Kui teose pealkiri on mingi MUU artikli vahepealkirjaks (st artiklis räägitakse teosest, mitte artikkel ise ei ole viidatud teos), siis tuleb viidatud teose pealkirja ümber panna jutumärgid. Vikipeedia artiklites ei esitata tavaliselt mainitavaid täielikke teoseid endid, vaid ainult viidatakse neile (nt vahepealkirjades või sisutekstis), ja sellised teoste pealkirjad tuleb jutumärgistada. Kuriuss (arutelu) 8. oktoober 2021, kell 19:31 (EEST)
Tegelikult ma viitasin ennist teisele keelekorraldajate materjalile, kus räägitakse sellest asjast veidike täpsemalt. Mis puutub sellesse õigekeelsuskäsiraamatu tsitaati, siis seal on sulgudes toodud mõned näited eraldi real olevatest pealkirjast. Need on nähtavasti levinumad näited. Sa moonutad selle tsitaadi mõtet. Esiteks on tegu näidete loeteluga, mitte ammendava loeteluga, ning teiseks pole seal tingimuse "pealkiri seisab eraldi real" kõrval lisatingimust.
Teine keelekorraldajate materjal[7] (lk 182) täpsustab, et jutumärgid pole vajalikud, kuna kasutatud on juba teist sorti esiletõstu (pealkiri eraldi real). Et vajadus jutumärkide järele sõltuks sellest, mille juures täpsemalt on see eraldi rida, ei räägita samas midagi.
Juhin veelkord ka tähelepanu, et eeltoodud tavast tulenevalt ei kasuta me niikuinii jutumärke ka pealkirjades, mis on teostest rääkivate artiklite kohal. Pikne 10. oktoober 2021, kell 16:22 (EEST)
Jään oma seisukoha juurde, kuna just seda tõlgendust on õigeks pidanud ka kaks EKI keelenõu töötajat, kellega olen seda teemat keelenõu telefoni teel arutanud. Tsiteerisin ka täiesti täpselt õigekeelsuskäsiraamatut, ei mingit moonutust. Ühtlasi juhtisin tähelepanu sellele, et viidatud õigekeelsuskäsiraamat on kõige uuemate eesti keele reeglitega allikas. Kui selle ja mingite vanemate keelenõuannete vahel on vastuolu, siis peaks lähtuma uusimatest reeglitest. Kuriuss (arutelu) 10. oktoober 2021, kell 16:36 (EEST)
Sa väitsid, et "teose pealkiri jääb ilma jutumärkideta siis, kui ta seisab "raamatu kaanel või tiitellehel, artikli peal"". See pole õigekeelsuskäsiraamatust võetud tsitaadi tõlgendus, vaid oled tsitaadis esitatud tingimusele juurde mõelnud lisatingimuse.
Ma ei näe nende EKI materjalide vahel vastuolu. Ühes materjalis on lihtsalt lisaselgitus, mida teises pole.
Eravestlustest lähtuda on raske, kui mitte võimatu, eriti kui pole teada, mida täpselt ja mille peale EKI töötajad neis vestlustes on öelnud. Pikne 10. oktoober 2021, kell 17:03 (EEST)
Need "eravestlused" on olnud ametialased vestlused toimetaja ja keelenõu töötaja vahel. Mina küsin kahtluse korral EKI keelenõust nõu tavaliselt selleks, et sellest lähtuda, ja enamasti lähtungi, nii et lähtumine pole võimatu. Jah, ma mõistan, et oleksin pidanud paluma keelenõu töötajal meie vestluse protokollida. Eks mõnel järgmisel korral siis palun vastust ka kirjalikult. Kuriuss (arutelu) 10. oktoober 2021, kell 17:31 (EEST)