Evlper

Esimesed küsimused

Just avastasin, et arhitektuuri mõistete all on koerahambaornament lehekülg olemas. Palun kas saaks ühendada? Kuskilt kirjandusest on pärit sõna "koerahambafriis", mis on igal pool õpiobjektides, aga ma ei tea, kust see pärit, ja õieti horisontaalse friisina polegi seda motiivi kuskil kohanud, ikka vaid ornamendivöödina (portaalide, akende jm ümber). Ses mõttes oleks "koerahambaornament" või "-motiiv" parem pealkiri. Eriti kui ta on pärit "Eesti arhitektuur. Oskussõnastikust", mis on hea omakeelne allikas.Evlper (arutelu) 16. august 2018, kell 20:19 (EEST)

Aga kommentaariks, Valjala portaali ornament meenutab pigem teemantliistu. Selles mõttes, et need neliklehed pole seal tuvastatavad.Evlper (arutelu) 16. august 2018, kell 20:26 (EEST)

Tere tulemast Vikipeediasse, Evlper! Oled küll mõnda aega juba tegutsenud, kuid traditsiooni poolest tervitan siiski.

Su palve osas: artikleid "Ühendada" saad tegelikult ka ise, lihtsalt asenda sisu koodiga #SUUNA [[artikli pealkiri]], mis loob käesoleva pealkirja alt vastava ümbersuunamise. Võimaluse & materjali sobivuse korral tuleks püüda liidetavate artiklite sisu maksimaalselt omavahel integreerida. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 16. august 2018, kell 21:41 (EEST)

Mille sisu ma pean asendama? kas mu tekst läheb siis kaotsi? Või ma peaks enne üle kandma oma artikli sisu sihtartiklisse ja siis tegema suunamise?Evlper (arutelu) 17. august 2018, kell 10:24 (EEST)

Jep, ümbersuunamisi tehes läheb varasem sisu kaotsi (jäädes artikli ajaloo alt siiski soovi korral nähtavaks), seega ülekandmine teise artiklisse tasub teha enne ümbersuunamist. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 17. august 2018, kell 12:46 (EEST)

Tänan, suunamine õnnestus.Evlper (arutelu) 17. august 2018, kell 17:50 (EEST)

Kannelüür. Kaks murekohta toimetamisel

Üks on see, et kannelüür ei võrdu rihv, sest iga kannelüür on küll rihv, aga iga rihv ei ole kannelüür. Rihv on palju üldisem mõiste ja tähistab nõgusat pinda. Rihval peaks oma artikkel olema, kus on kõik karniisidel, portaalidel esinevad tüübid üles loetud, muuhulgas ka kannelüürid.
Teine on, et wikidata ühikuga ei saa siduda, sest olevat juba seotud, aga ei ole näha. muidu, ma soovitaksin ka määratluses kasutada mitmust, sest nad on ikka kõik koos tervet pinda täitvana see arhitektuurielement. Kuigi jah, näiteks Oskussõnastikus on mõiste ainsuses. Aga mitmuses on arusaadavam.
mida teha?Evlper (arutelu) 22. august 2018, kell 02:12 (EEST)

Eemaldasin probleeme tekitanud lingi. Proovi nüüd vastavat linkimist teha Wikidatas. Peaks töötama. Ivo (arutelu) 22. august 2018, kell 04:47 (EEST)

Suur tänu, ühendamine õnnestus. Evlper (arutelu) 22. august 2018, kell 10:29 (EEST)

Hammaslõige, Ümarvööt, Mõigas, Ehisliist - veel ühendamise probleeme.

Hammaslõiget ei saa ühendada muukeelsete wikipediatega (sks Zahnschnitt, ingl Dentil), sest link olevat juba olemas. Ümarvööti samuti (sks Rundstab). Mõigast samuti (sks Wulst (Architektur)). Ehisliist peaks olema ühendatud wikiandmete objektiga Q1770806 (ingl molding, sks Stab (Ornamentik), it modanatura), seal on praegu Simss, mis on pigem eksitav. Evlper (arutelu) 24. august 2018, kell 20:47 (EEST)

Kui ühendatud on eksitav vaste, tasub millalgi sellelt vasakul asuva lingid siia funktsiooniga järgi vaadata, kas kasutatud on igal pool korrektselt. - Melilac (arutelu) 25. august 2018, kell 22:54 (EEST)

Ma sooviksin eesti lehekülje Simss praegusest asukohast lahti ühendada ja jättagi selle esialgu eraldi, hiljem panna kuidagi Karniisiga ühte (Karniis on pärgsimss, st simss, mis ulatub ümber ehitise), sest Simss ja Karniis on paljudes keeltes sünonüümid või on Simss Karniisile hüperonüüm (karniis üks simsi vorme). Mida ma peaksin kõigepealt tegema? Evlper (arutelu) 27. august 2018, kell 18:20 (EEST)

Kõigepealt peaksid minema sealt keelelinkide alt Wikidatasse ja seal, kus keelelingid kirjas on, eestikeelse vaste eemaldama. Siis salvestad sealsed muudatused ja ootad veidi, kuni muudatused automaatselt igale poole kohale jõuavad. Siis peaks simss sul üksinda olemas olema. Edasine on paraku keerulisem, siis peab päris korralikku teiste keelte artiklite analüüsi tegema, et vaadata, kas ehk simsil ja karniisil mõlemal wikidata vasted olemas on. Kui ei, siis tasub mõelda, et kas peaks artiklid ehk liitma ja ühelt teisele ümbersuunamise tegema. - Melilac (arutelu) 7. oktoober 2018, kell 07:34 (EEST)

Muusikakäsikirjad

Minu ettepanek kategooriate struktureerimiseks.
Ma vastan kellelegi, kelle küsimust ma enam aruteluleheküljelt üles ei leidnud.

Muusikakäsikirjad on mu ettekujutuse järgi igasugune käsikirjaline materjal, mis sisaldab noote, eriti vanamuusika kontekstis (teine võrdne kategooria on muusikatrükised).
Muusikakäsikirjade hulka võivad kuuluda:

• muusikateosed (nagu Suvekaanon, tantsulaul Stella splendens, troop Alle psallite cum luya)
• muusikateoreetilised teosed (nagu Musica enchiriadis, De institutione musica jne), mis võivad mõnikord erandjuhul sisaldada ka mõna muusikateost, sagedasemad on siiski näited
• muusikakogumikud (lauluraamatud, noodivihikud, nagu Llibre Vermell, Cantigas de Santa Maria, Piae cantiones, Anna Magdalena Bachi noodivihik), mis sisaldavad ka ühtlasi muusikateoseid ja võivad isegi olla ka kirjandusteosed
• võib-olla ka muusikakäsiraamatud? praktilised pillimängu õpetused näiteks, mida leiab muusikatrükiste hulgas. Evlper (arutelu) 6. oktoober 2018, kell 13:12 (EEST)

Eelvaade redigeerimisel

Tere! Kui töötad mõne artikliga põhjalikumalt, siis võimalusel püüa muudetavat lehte salvestada harvem ja teha mitmeid parandusi ja täiendusi sama muudatuse ajal (üks muudatus on muutmiskasti avamine, sisu muutmine ja siis lehe salvestamine). Kui tahad kontrollida, kuidas muudatus pärast salvestamist välja näeks, kasuta nuppu "Näita eelvaadet", pärast mida saad sama muudatusega jätkata. Nii jääb artikli ajalugu ning viimaste muudatuste leht puhtam ja teistel on kergem muudatusi üle vaadata. Adeliine 16. oktoober 2018, kell 15:03 (EEST)

Praegu on päev kujunenud nii, et pikalt arvuti taga pole istuda võimalik, ja kasutan juhust kahe tööotsa vahel pooleli asjade tegemiseks vahel lausa lõigukaupa. Mitu muudatust päevas/tunnis oleks talutav? Evlper (arutelu) 16. oktoober 2018, kell 17:01 (EEST)

Kui teed lõigukaupa, siis on täiesti OK. Andres (arutelu) 17. oktoober 2018, kell 02:48 (EEST)

Officium ja tunnipalvus

Vana-Rooma kultuuri kontekstis on officium ametikoht või tseremoonia või teenistuskohustus, keskaja kultuuri kontekstis tunnipalvus. Kas peab tegema mingi täpsustuslehekülje või kuidas seda korraldada. Ingliskeelses vikis, vaatasin, on täpsustuslehekülg.
Ja kas pealkirja saab muuta ainult ümbersuunamise teel - Tunnipalved peaks olema tegelikult ainsuses, minu viga, kiirustasin liialt. Evlper (arutelu) 18. oktoober 2018, kell 18:04 (EEST)

Juba kahtlen, kas peab olema ainsuses. Ilmselt tuleb kellegi targema käest üle küsida. Evlper (arutelu) 18. oktoober 2018, kell 18:26 (EEST)

Kuna sellel mingit põhitähendust eesti keeles pole, siis võib teha täpsustusleheküljena. Võib ka mitte teha ja võtta vanem mõiste põhitähenduseks, lisades leheküljele tunnipalvus märkuse, et seda nimetatakse vahel ka nii, ja lisades teisele suunamiseks analoogse konstruktsiooni nagu näiteks artiklil Saka vald on.Melilac (arutelu) 7. jaanuar 2019, kell 20:31 (EET)

---

Palun kasuta artikli pealkirja muutmiseks artikli kohal nuppu "Teisalda". Siis tuleb ajalugu artikliga kaasa. Pikne 2. detsember 2018, kell 15:30 (EET)

Artikli osade järjekord

Soovitan igaks juhuks tutvuda vormistusreeglitega. Näiteks jaotis "Vaata ka" käib artiklis enne jaotist "Viited", neid ei ole vaja teistpidi parandada. :) Kuriuss 5. detsember 2018, kell 03:49 (EET)

Tänuavaldus

Suur tänu värvitaju artikli eest! Selle asjalikkus ja selgesõnalisus võiks paljudele artiklikoostajatele eeskujuks olla. Kuriuss 7. jaanuar 2019, kell 17:49 (EET)

Samuti tänan artiklite "Feloon" ja "Pluviaal" koostamise ning seal ka kaasula mainimise eest! Kuriuss (arutelu) 14. märts 2020, kell 19:02 (EET)

---

Tänan suure töö eest arhitektuuri alal. Küsimus: kui väravaposti peal on metallist kate, kas seda on siis õige kiivriks nimetada? Ja kui on, siis kuidas seda linkida, sest see ei vasta tornikiivrile? - Melilac (arutelu) 15. september 2021, kell 19:24 (EEST)

Artikli pealkirja muutmine

Kui soovid artiklil pealkirja muuta, siis ära palun kopeeri sisu uude artiklisse, vaid kasuta teisaldusfunktsiooni. Artikli päises (tõenäoliselt menüü "Veel" all) on link "Teisalda". Teisaldades läheb kaasa ka artikli ajalugu, mis on oluline säilitada. Adeliine 9. juuli 2019, kell 13:55 (EEST)

Tahtsin sedasama öelda. Andres (arutelu) 20. september 2019, kell 12:42 (EEST)

Vajadused

Oled olnud osaline arvukate artiklite loomisel ja tegeled intensiivselt vikipeedia edendamisega. Kui sul oleks enda hinnangul soovi kasutada rohkem funktsioone (kustutamine, vandaalide blokeerimine), siis esitaksin su administraatorikandidaadiks. - Melilac (arutelu) 3. november 2019, kell 11:09 (EET)

Ma olen tänulik usalduse eest, aga oleksin parem ka edasi lihtkirjutaja, sest suudan vaevu ohjata omaenesegi kirjapandut, mis jätkuvalt parandamist ja täiendamist vajab. Nii et esialgu rohkemate funktsioonide kasutust tingimata ei vaja. Evlper (arutelu) 4. november 2019, kell 16:31 (EET)

Pisimuudatused

Tänud tehtud töö eest. Märkuseks: üksnes kategooriatega piirduvad muudatused (kategooriate muutmised, lisamised) märgi palun pisimuudatusteks. - Melilac (arutelu) 13. jaanuar 2021, kell 16:48 (EET)

Panteon (Pariis)

Tervist! Kas võid võtta seisukoha, et millist stiili esindab Panteon Pariisis, uusklassitsism see justkui ei ole, kuigi võõrkeelsed Vikipeediad just sellele antud juhul viitavad? Boreaallane (arutelu) 29. aprill 2021, kell 18:40 (EEST)

Tsiteerides artiklit Klassitsism: Eesti kunstiajaloo käsitlustes nagu Saksamaal, Venemaal ning Kesk- ja Ida-Euroopas kannab 17. sajandi Prantsusmaa klassitsistlik barokkstiil nimetust barokk-klassitsism, eestikeelses kirjanduses on kasutatud ka terminit vanaklassitsism. Klassitsismiks nimetatakse selle traditsiooni kohaselt 18. sajandi lõpus välja kujunenud ja 19. sajandi esimesel poolel (aastail 1762–1840) valitsenud kunstistiili. Historitsistlik ja juugendijärgne klassitsismist lähtuv arhitektuur on tuntud uusklassitsismina. Prantsusmaal, Inglismaal ja mujal läänepoolses Euroopas nimetatakse klassitsismiks 17. sajandil Louis XIV ajal valitsenud stiili, mis vastandudes Itaalia barokile otsis stiilieeskujusid antiikkunstist nii nagu oli seda teinud renessansskunst. Nendes maades nimetatakse aastail 1762–1840 valitsenud stiili uusklassitsismiks. Peaks su küsimusele vastama. - Melilac (arutelu) 29. aprill 2021, kell 18:56 (EEST)

Tänan, ma oleksin ise sama vastanud. Erinevates traditsioonides määratletakse klassitsismi ja uusklassitsismi erinevalt ja meie asume Saksa ja Ida-Euroopa kultuuriruumis. Seda tausta on oluline teada, muidu võib valesti minna.Evlper (arutelu) 29. aprill 2021, kell 19:26 (EEST)

Väga eeskujulik oleks, kui artiklid oleks ühendatud mõiste alusel, aga mina ei söandanud seda segadust klaarima hakata. Eestikeelne Klassitsism on ühendatud saksakeelse artikliga Klassizismus (Q14378), millega ajaline vastavus on täpne, aga see läheb muukeelsete vikipeediatega neoklassitsismi pidi lappama (mõiste peaks osal juhtudel sama olema), näiteks on nendega seotud vene Неоклассицизм, mis on sama meie uusklassitsismiga ja tõesti ei oska kuidagi seda sõlme harutada.Evlper (arutelu) 29. aprill 2021, kell 20:00 (EEST)

Poola gooti arhitektuur

Kui Sa teed selliste teemadega artikleid (ka Tšehhi gooti arhitektuur), siis palun pane ka lingid nii, et riigiartiklist ja gooti kunsti artiklist oleks võimalik sinna jõuda. Andres (arutelu) 4. mai 2021, kell 17:01 (EEST)

Võtan arvesse.Evlper (arutelu) 4. mai 2021, kell 17:08 (EEST)

Samamoodi, kui teed artikli mingi linnas asuvast hoonest, siis tee nii, et linnaartiklist oleks võimalik sinna jõuda. Andres (arutelu) 6. mai 2021, kell 15:01 (EEST)

CEE kevad 2021

Tere!

Palju õnne CEE kevade võistlusel teise koha saavutamise eest. Kuidas saaksin auhinna sinuni toimetada? Tartu kandis saaksin vast käest-kätte üle anda, aga mujale saan saata pakiautomaadiga (selleks palun lähimat pakiautomaati ja telefoninumbrit). Palun võta minuga ühendust kaebi@wikimedia.ee

Käbi Laan, MTÜ Wikimedia Eesti büroojuht --K2suvi (arutelu) 20. juuli 2021, kell 06:10 (EEST)

Ligatuurid

Kust see võetud on, et diakriitikuga tähed nagu ä on ligatuurid? Mina saan aru, et mõned diakriitikuga tähed on arenenud ligatuurist (ä ae-st), mitte diakriitikuga täht ise pole ligatuur. Pikne 10. oktoober 2021, kell 16:46 (EEST)

Jah, nad ise ei ole enam, aga seos on olemas. Üksteise kohale laotud a-e ligatuurist (Aͤ/aͤ), eellasest, vist omaette artiklit ei ole? Selle mõttega kategoriseerisin. Evlper (arutelu) 10. oktoober 2021, kell 16:57 (EEST)

Kui see on suur probleem, siis võib ju ära muuta.Evlper (arutelu) 10. oktoober 2021, kell 16:58 (EEST)

Minu meelest küll tuleks kategooria ära jätta. Kui diakriitikuga tähed ei ole ligatuurid, siis on eksitav neid ligatuuride kategooriasse lisada. Artiklites on ka ebatäpne öelda, et diakriitikuga täht on "tekkelt ligatuur". Pikne 10. oktoober 2021, kell 17:18 (EEST)

"tekkelooliselt" oleks parem? Või mis? Sest sellele arengule oleks vaja osutada küll. Evlper (arutelu) 10. oktoober 2021, kell 17:20 (EEST)

Mulle tundub sobilik "arenenud ligatuurist" vmt, aga mitte sõnastus, millest tuleb välja, et diakriitikuga täht on ligatuur. Pikne 10. oktoober 2021, kell 17:25 (EEST)

Ruudud/värvid

Vt nt Mall:Legend2/doc — {{legend2|#FEF6E7|kassid|border=1px solid #AAAAAA}} (=   kassid), "värvivõtuks" nt ekraanilt kasutan seda vidinat: Just Color Picker..., border "talub" mitmeid atribuute (vt nt CSS border Property)
border= järel on 3 muutujat: paksus_pikselites joone_laad joone_värvikood; erinevad atribuudid on eraldatud püstkriipsuga  ☆☆☆—Pietadè ^Kaastöö 2. jaanuar 2022, kell 21:53 (EET)

Ma ei oska seda kasutada, mulle pole keegi mallidesse puutuvat õpetanud. Kas see tähendab, et ma saan uue malli teha või midagi muud?Evlper (arutelu) 3. jaanuar 2022, kell 14:15 (EET)

Lihtne: kirjutad (või kopeerid) topelt loogeliste sulgude vahele püstkriipsudega eraldatud "legend2|" (see kutsub malli välja), seejärel püstkriipsu ja trelli (|#) järel 6-kohaline värvikood (ruudu sisene värv), seejärel "|Tekst" (kui seda vaja pole, siis ei pruugi kirjutada midagi, nt {{legend2|#FEF6E7|border=1px solid #AAAAAA}} annab tulemuseks   , ja siis "|border=", mille 3 muutujat on eespool kirjeldatud (joone paksus pikselites, joone laad (dotted v solid v double v dashed vm) ja joone värvus), nt {{legend2|#0000D4|dinosaurused|border=8px groove #D40000}} annab järgmise tulemuse:   dinosaurused  ☆☆☆—Pietadè ^Kaastöö 3. jaanuar 2022, kell 17:09 (EET)

Sain aru. saan kasutada äärejoont vastavalt kuidas parajasti vaja on.Evlper (arutelu) 4. jaanuar 2022, kell 00:58 (EET)

Kuu vikipedist

Tere! Palju õnne kuu vikipediti tiitli puhul! Palun võta minuga ühendust kaebi@wikimedia.ee, et saaksin sulle edastada auhinnaks oleva kinkekaardi. K2suvi (arutelu) 13. juuni 2022, kell 11:11 (EEST)

Minevikuline

minevikuline rõivas versus ajalooline rõivas? ☆☆☆— Pietadè ^Kaastöö 21. september 2022, kell 22:37 (EEST)

Ajalooline on sõnana üldarusaadavam, sest on olemas mõisted nagu ajalooline rõivastus ja ajalooline tants. Vammuse ajalooliselt esimene tähendus on see, mis artiklis kirjas. Ei näe vajadust hakata pealkirja kuidagi "ilusamaks" tegema. Evlper (arutelu) 21. september 2022, kell 23:22 (EEST)

Ent on siis tähendus nii asendunud, et me peaks kasutama Vammuse puhul sulgudes täiendit? Mitte et ma seda sõna nii igapäevaselt kasutaks, ent korra on ette tulnud, ja siis just nimelt selles vanemas tähenduses. - Melilac (arutelu) 15. detsember 2022, kell 21:45 (EET)

Mul on tunne, et tähendus on muutunud pöördumatult, teist tähendust polegi kirjas vt eki http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=vammus , eks ta tule ette ilukirjanduses ja rahvakultuuri tekstides. Ajaloolise rõiva terminoloogia on minu teada ühtlustamata, kõik kirjutajad kasutavad erinevalt. Peaksin uurima, kuidas kirjutab Inna Põltsam, mis tal see wams vaste on, tema tegeleb kirjalike allikatega Evlper (arutelu) 16. detsember 2022, kell 01:02 (EET)

Huvitav arutelu teil siin! Lisan enda mõtted:

1. "Ajalooline" on siin neutraalsem ja sobib hästi entsüklopeedialt eeldatava asjaliku stiiliga; "minevikuline", "möödanikuline", "ammuaegne", "vanastine", "igiammune" või näiteks lausa "iidamast-aadamast" on juba mingi kõrvalnüansiga keelendid, mis sobivad paremini mõnes muus stiilis kirjatöödesse.
2. Pikk-kuub võib ju vammus olla, aga mitte iga vammus pole muidugi pikk-kuub. Suunamine "vammus > pikk-kuub" on lauset "Talvel pandi pikk-kuub kasuka peale." arvestades aga üsna veider. Kui neid omavahel võrrelda, siis kasukas on igatahes palju rohkem vammus kui pikk-kuub. :) Kuriuss (arutelu) 23. mai 2023, kell 18:52 (EEST)

   Mina pole seda suunamist teinud. Vammus oli 17. sajandi lõpuni meeste lühike kuub, millele võis veel midagi peale panna, ja ka eestlastest kõnelevates allikates, see on tähendus, mis on siiani enamikus Euroopa keeltes - wams, doblet, gippon jne. Miks ta üldse 18.-19. sajandil eestlaste pikk-kuube hakkas tähendama, selle kohta ma ei oska ühtegi kommentaari anda ja siis oleks raske seda artiklit ka muude vikidega haakida. Neutraalne "ajalooline" sobib, artikli sisu on vammuse ajaloolisest tähendusest ja mitte rahvakultuuri leksikoni omast. Evlper (arutelu) 23. mai 2023, kell 19:00 (EEST)

   Aitäh vastuse ja ikka veel terve mõistuse ilmutamise eest! Seda ma kahtlustasingi, et selliste seoste loomine kummaliste ümbersuunamistega ei vasta kuidagi teie teadmistele ja seniste tööde juures üles näidatud loogikale. Kuriuss (arutelu) 23. mai 2023, kell 21:31 (EEST)

Sama allika kasutamine ühes artiklis

Kui kasutada ühes artiklis ühte allikat mitu korda, siis vaata selle näite põhjal, kuidas oleks toimida otstarbekalt.--Raamaturott (arutelu) 1. november 2022, kell 17:29 (EET)

Aitäh viitamast, aga ma pole sellest süsteemist aru saanud.Evlper (arutelu) 15. detsember 2022, kell 10:25 (EET)

Kui kasutad täpselt sama viidet, siis märgi <ref name="VIITE NIMI">[www. ...]. ...</ref>, teistkordselt ja järgmistel kasutamistel <ref name="VIITE NIMI"/>. Viite nimeks olen mina kasutanud allika nime, näiteks Postimehe artiklit kasutades <ref name="pmees"/> või <ref name="pmees1"/> ja <ref name="pmees2"/>. See kõik käib loomulikult lähteteksti muutmisel, VisualEditori mina ei kasuta ja seal võib-olla nii märkida ei saa.--Raamaturott (arutelu) 15. detsember 2022, kell 10:48 (EET)

Ma töötangi lähtetekstiga, aga mulle pole enne seletatud. kas need viite nimed toimivad artikliteüleselt st on igal pool samad?Evlper (arutelu) 15. detsember 2022, kell 11:39 (EET)

Viitele võib panna ükskõik mis nime, aga mina soovitan panna nime näiteks URL-aadressi põhjal (juhul kui kasutada internetiviidet), siis ei pea viite nimele kaua mõtlema ja on kõigile ühtemoodi arusaadav.--Raamaturott (arutelu) 15. detsember 2022, kell 14:37 (EET)

Ettepanek: tetrapüloon

"Tetrapylon" – aitäh sellegi artikli eest, aga mul on sellega seoses mõiste ja tähenduse sõnastuse kohendamise ettepanekuid.

1. Kuna "püloon" on väravaehitise tähenduses eesti sõnastikes igati aktsepteeritud (vt nt püloon ja püloon), siis ma olen kindel, et ka sellest täiesti reeglipäraselt tuletatud "tetrapüloon" on eesti keeles tetrapylon'ist sobivam. (EKI: tetra- (tettares ‘neli’) tetra/loogia, tetra/pakend jne.) Soovitan nii muuta.
2. Lisaks tundub mulle, et tähenduses kasutatud sõna "kuupjas" ei ole just päris täpne, sest ka mõnelt artiklis olevalt pildilt on näha, et tegu on pigem üldisemas mõttes risttahuka kui konkreetselt kuubiga. Soovitan teha ka selle täpsustuse. Kuriuss (arutelu) 23. mai 2023, kell 18:26 (EEST)

No vähemalt ruudukujuline põhiplaan, sest põhimõte oli, et neli fassaadi (quadrifrons) on kõik ühesugused nelja tee poole. Ma olen ise väljamõeldud ja tuletatud eestindustega olnud ettevaatlik, nii et muuda parem ise. Evlper (arutelu) 23. mai 2023, kell 18:46 (EEST)

Tänan! Kui lähtuda tuletusõpetuse reeglitest, siis tavaliselt ei saa tuletatud sõna tsitaatsõnast hullemaks minna. Iga võimaliku tuletusliitega variantsõnad, isegi mitte kõik oskussõnad lihtsalt ei mahu eestikeelsetesse sõnastikesse ära, seda on sõnastike koostajad ju sageli toonitanud. Kuriuss (arutelu) 23. mai 2023, kell 19:01 (EEST)

Viited

Oleks hea, kui sa lisaks enda kasutatud internetiviidetele juurde, millal neid viimati kasutatud/vaadatud on. Vaata lisa: Vikipeedia:Viitamine.--Raamaturott (arutelu) 29. mai 2023, kell 00:48 (EEST)

Vaata nagu tegi siin artiklis: Ohustatud maailmapärandiobjektide nimistu.--Raamaturott (arutelu) 29. mai 2023, kell 17:57 (EEST)

Samal ajal kui sa tegid, ma toimetasin tabelit. võib-olla kirjutasin üle redigeerimiskonfliktis Evlper (arutelu) 29. mai 2023, kell 18:24 (EEST)

ma nägin seda lisandust.Evlper (arutelu) 29. mai 2023, kell 18:30 (EEST)

Hello

(Sorry for speaking English at etwiki.) I am here to find and revert vandalism. Special:Contributions/195.250.188.107 This IP is keep doing vandalism, and I want to report this to admins. Where can I report vandalism? I saw you are active user at recent change page, sorry for asking you about this. LR0725 (arutelu) 29. mai 2023, kell 11:42 (EEST)

Forwarded Your report via e-mail to admin https://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja_arutelu:Kruusam%C3%A4gi Evlper (arutelu) 29. mai 2023, kell 11:51 (EEST)

Thanks. LR0725 (arutelu) 29. mai 2023, kell 12:15 (EEST)

Jääsinine

Tere! Palun, kas saaksite üht pisiasja täpsustada? Ma ei ole värvuste asjatundja ega tea, kas "rohekas hele_sinine" (minu kokkukirjutus) ja "hele rohekassinine" loetakse erineva nüansiga toonideks või mitte (keeleliselt võiks neil isegi teatud vahet teha, kui oleks väga vaja). Aga kuna artiklis "Jääsinine" on tagapool kasutatud sõnaühendit "väga hele hallikassinine", kas siis süsteemsuse mõttes ei võiks olla ka "hele rohekassinine"? St nii, et "hele" käiks tervikliku värvitooni, mitte ainult põhivärvust märkiva sõna ette? Kuriuss (arutelu) 9. juuni 2023, kell 17:42 (EEST)

Iga värvitoon võib eri süsteemides ja käsitlustes olla veidi erinev. Värvitooniartiklites olen tahtnud ka seda variatiivsust näidata. Ostwaldi värvisüsteemi jääsinine on küll rohekassinine ja isegi mitte kuigi hele. Prantsuse bleu givré on hele rohekassinine. Nii et põhimõtteliselt võib sedapidi sõnastada küll.Evlper (arutelu) 9. juuni 2023, kell 20:35 (EEST)

Näiteks oleneb värvuse siniseks või roheliseks nimetamine sellest, kuhu puhas sinine või puhas roheline ütleja värviringil paigutatakse. Psühholoogiline põhivärvus ehk NCS põhisinine on märksa rohekam toon kui RGB-sinine näiteks. Trükinduse triaadi sinine on taevakarva, ometi nimetab VSL seda CMYK lahtiseletamisel millegipärast rohekassiniseks. Ühesõnaga värvitoonide nimetuste piirid liiguvad kasutuses päris mitut pidi. Evlper (arutelu) 9. juuni 2023, kell 20:58 (EEST)

2016. aastast kehtivad liigikaitses uued eestikeelsed ohustatuse kategooriate nimetused

Märkasin, et parandasite uusi liikide ohustatuse kategooriaid tagasi vanadeks, aga seda poleks vaja teha. Nende kategooriate põhiartiklid on Vikipeedias tõesti ajakohastamata (olen lihtsalt unustanud ja lootnud, et küllap mõni administraator võtab selle töö teha, aga nagu näha, siis mitte). Kopeerin keskkonnaministeeriumist (2019. aastal) saadud kokkuvõtte ka teile siia.

---

• Lühend - Nimetus 2008 - Nimetus 2016
• RE - Regionaalselt välja surnud - Piirkonnas väljasurnud
• CR - Äärmiselt ohustatud - Kriitilises seisundis
• EN - Eriti ohustatud - Väljasuremisohus
• VU - Ohualdis - Ohualdis
• NT - Ohulähedane - Ohulähedane
• LC - Ohuväline - Soodsas seisundis
• DD - Puuduliku andmestikuga - Puuduliku andmestikuga
• NA - Mittehinnatav - Mittehinnatav
• NE - Hindamata - Hindamata

Märkus. Need sisalduvad järgmistes eesti keelde tõlgitud materjalides:

IUCN, 2012. IUCN-i punase nimestiku kategooriad ja kriteeriumid: versioon 3.1. Teine väljaanne. Gland, Šveits, ja Cambridge, Ühendkuningriik: IUCN. iv + 32lk. Tõlge eesti keelde. Kättesaadav: https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/liigikaitse/iucn_2012_iucn-i_punase_nimestiku_kategooriad_ja_kriteeriumid_-_versioon_3.1.pdf

IUCN, 2012. IUCN-i punase nimestiku kategooriate piirkonna ja riigi tasandil rakendamise juhised: versioon 4.0. Tõlge eesti keelde. Kättesaadav: https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/liigikaitse/iucn_2012_iucn-i_punase_nimestiku_kriteeriumide_piirkonna_tasandil_rakendamise_juhised_-_versioon_4.0.pdf

Palun vabandust rahu rikkumise pärast! Kuriuss (arutelu) 28. august 2023, kell 23:51 (EEST)

Ma ei olnud tõesti uuemate nimetustega kursis, aga väga palju ma ei jõudnud muuta, sest otsinguga leidsin ainult kümneskonnas kohas sõnapaari "kriitiliselt ohustatud", mille muutsin siis "äärmiselt ohustatud", vana nimetus sedapuhku, nagu selgus. Muud ei juhtunud midagi ja uuest vanaks tagasi midagi ei parandanud. Evlper (arutelu) 29. august 2023, kell 00:02 (EEST)

Selge, tänan tähelepanu eest! Kuriuss (arutelu) 29. august 2023, kell 00:07 (EEST)

Aitäh!

Aitäh! Mulle meeldis intervjuu, mille Sa andsid. --Andres (arutelu) 9. november 2023, kell 06:10 (EET)

Aitäh märkamast! Evlper (arutelu) 9. november 2023, kell 12:17 (EET)

Rustreeritud > rusteeritud (sammas jm)

Ma ei tea, millisest eestikeelsest teatmeallikast see kirjaviga on alguse saanud, aga EKI sõnastike ja keelenõu järgi on kõnealuse verbi õige eestikeelne kuju "rusteeritud" (rusteerima <rust|`eerima -eerib 28 v> (< ld rusticus lihtne, rohmakas) • pinda krobestama, konarlikuks tegema; EKSS-is näited: rusteeritud kivid, sokkel, seinapind). Olete siin seni paljundanud sõnakuju "rustreeritud", aga küsin igaks juhuks üle: ega teil ei ole midagi selle parandamise vastu? Kuriuss (arutelu) 16. veebruar 2024, kell 16:11 (EET)

https://teksaurus.keeleressursid.ee/synset/395149

... ja kultuurimälestiste registris https://register.muinas.ee/public.php?menuID=heritage&action=view&id=8531&lang=en, https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=22251, vanemates dokumentides tavaline, EKAs siiamaani. Evlper (arutelu) 16. veebruar 2024, kell 17:10 (EET)

Minu jaoks pole vahet, aga keegi võib selle vabalt tagasi parandada.Evlper (arutelu) 16. veebruar 2024, kell 17:11 (EET)

Aitäh! :) Kuriuss (arutelu) 23. veebruar 2024, kell 00:51 (EET)