Igihali
Igihali (Vinca L.) on koerakooluliste sugukonda kuuluv rohttaimede perekond.
| Igihali | |
|---|---|
 Väike igihali (Vinca minor) | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Emajuurelaadsed Gentianales |
| Sugukond |
Koerakoolulised Apocynaceae |
| Perekond |
Igihali Vinca |
Perekonda kuulub kuus liiki, millest tuntuim on ilutaim väike igihali (Vinca minor). Neli liiki on igihaljad, rohtja igihali maapealne osa sureb talveks.
Igihaljad kasvavad Euroopas, Loode-Aafrikas ja Edela-Aasias. Nad on rohttaimed. Varred on 1–2 m pikad ja roomavad. Tavaliselt on taime kõrgus 20–70 cm. Kohtades, kus taimevars maad puudutab, võib see juurduda, mis võimaldab taimel levida. Vastakuti asetsevad lehed on 1–9 cm pikad ja 0,5–6 cm laiad, süstjad või ovaaljad.
Õied on lehterjad, lihtsad, 2,5–7 cm laiad, meenutavad floksi omi. Pikaraolised viietised lillakad, sinakad, roosad või valged õied asuvad üksikult lehekaenlas. Õiepõhja lähedal on õielehed kokku kasvanud ja moodustavad toru.
Õitseb maist septembrini. Vili on kukkurvili.
Liigid muuda
- Vinca difformis – erikujuline igihali
- Vinca erecta
- Vinca herbacea – rohtne igihali
- Vinca major – suur igihali
- Vinca minor– väike igihali
- Vinca pubescens
Välislingid muuda
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Igihali |