Devoni liivakivi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.3 |
PResümee puudub |
||
4. rida:
'''Devoni liivakivi''' on [[Devon]]i ajastul ehk 416–359 miljonit aastat tagasi ladestunud [[liivakivi]].
Liivakivist koosneb suurem osa Eesti all lasuvast [[Devoni ladestu]]st, mis sadestus Eestit katnud vahelduva veerežiimiga meres. (Sama ajastu kihtides leidub siiski ka [[savi]]sid, [[Dolokivi|dolokive]] ja [[dolomiitne mergel|dolomiitseid mergleid]], harvem [[lubjakivi|lubjakive]].)<ref name="geo" /> Sellest koosneb
Eestis pärineb liivakivi eelkõige Alam- ja Kesk-Devonist, jäädes kuni 109 m sügavusse. Kesk-devoni alguses kujunes Eesti aladel 15–47 m paksune madalmeres ja [[Delta|delta]]aladel kuhjunud [[Pärnu lade]]me liivakivilasund, hiljem settisid [[Narva lade]]me [[karbonaatkivim]]id ning devoni teisel poolel kuhjusid liivakad setted vaheldumisi savikate kihtidega üle 200 m paksuseks lasundiks, mis jaguneb [[Aruküla lade|Aruküla]], [[Burtnieki lade|Burtnieki]], [[Gauja lade|Gauja]] ja [[Amata lade]]meks.<ref name="geo">[http://www.geoeducation.info/geoturism/devon.php "Devon Eestis"] Projekti "Geoturism Eestis ja Lõuna-Soomes" koduleht</ref> Devoni liivakivist on Eestis leitud eriti rohkelt just [[rüükala]]de [[fossiil]]e, 19. sajandil uurisid neid [[Tartu Ülikool]]i professorid [[Hermann Asmuss]] ja [[Constantin Grewingk]].<ref name="linnaski">Ain Vellak, Peep Mardiste [http://www.loodusajakiri.ee/vana_loodus/arhiiv/nov99/paljand.htm "Liivakivi paljandub linnaski"] Loodus, 11/1999, lk 34–37</ref>
| |||