Aadu Must

eesti poliitik

Aadu Must (sündinud 25. märtsil 1951 Pärnus) on Eesti ajaloolane ja poliitik, Riigikogu liige.

Aadu Must
Aadu Must
XI, XII, XIII ja XIV Riigikogu liige
Ametis
Ametisse asumise aeg
2. aprill 2007 – 29. oktoober 2009
4. aprill 2011 – 31. oktoober 2013
4. aprill 2015
Isikuandmed
Sünniaeg 25. märts 1951 (69-aastane)
Sünnikoht Pärnu, Eesti
Erakond Eesti Keskerakond (1996–)
Abikaasa Ülle Must
Lapsed 4 tütart (mh Kadri Simson)
Sugulased Leida Lepajõe (tädi)
Madis Lepajõe (tädipoeg)
Marju Lepajõe (täditütar)
Alma mater Tartu Riiklik Ülikool (ajalugu, 1985)
Autasud Loend

Ta on Tartu Ülikooli arhiivinduse professor. Oli aastatel 20072009, 20112013 ning on alates 2015. aastast Riigikogu liige ja Riigikogu kultuurikomisjoni esimees.

Must on aastaid olnud Balti Assamblee presiidiumi liige ja asepresident ning 2017. ja taas alates 1. jaanuarist 2020 Balti Assamblee president.

Ta oli aastatel 2001–2007, 2009–2011, 2013–2015 ja 2017–2020 Tartu linnavolikogu esimees.

Alates aastast 1996 kuulub ta Eesti Keskerakonda. On Eesti Keskerakonna juhatuse liige.

Poliitikaväline tegevusRedigeeri

Aadu Must lõpetas 1969 Tartu 7. Keskkooli ajaloo eriklassi ning 1976 cum laude ajaloo eriala Tartu Riiklikus Ülikoolis. Sama aastal asus ta tööle TRÜ ajaloo osakonna õppejõuna. Ajalookandidaadi kraadi kaitses 1986. aastal, kandidaaditöö oli "Sindi linn ja 1. Detsembri nimeline Vabrik, 18331983".

Must on Tartu Ülikooli ajaloo osakonna arhiivinduse õppetooli asutaja. Esialgu oli ta selle hoidja, alates 1998. aastast aga arhiivinduse korraline professor ja õppetooli juhataja. Must on Eesti Arhiivinõukogu liige. Ta on avaldanud ka raamatu perekonnaloo uurimisest ("Eestlaste perekonnaloo allikad") ning tegelenud aktiivselt eestlaste nimede uurimisega (andmebaas Onomastika NET).

Aadu Must oli Tartu Ülikooli Kirjastuse juhatuse liige ning Ajaloolise Ajakirja taasasutaja ja endine peatoimetaja (19982002). Enne seda toimetas ta ajalooajakirja Kleio (19891997). Must on Eesti Arhivaaride Ühingu, Õpetatud Eesti Seltsi ja Rotary Tartu Toome Klubi liige ning oli Akadeemilise Ajalooseltsi esimees ja aseesimees. Must oli Euroopa Teadusfondi programmi "Euroopa ajalugu ja rahvuslikud ajalood" juhtkomitee liige.

Poliitiline tegevusRedigeeri

 
Aadu Must (2009)

Aadu Must oli Eesti Rojalistliku Partei liige. 1996. aastast on ta Eesti Keskerakonna liige.

Must oli Eesti Kongressi ja Eesti Komitee liige, Riigikogu XI, XII ja XIII koosseisu liige.

Kandideeris 1995. aastal VIII Riigikogusse Eesti Roheliste ja Eesti Rojalistliku Partei moodustatud valimisliidu Neljas Jõud nimekirjas, kuid ei osutunud valituks. [1]

Ta on olnud Tartu Linnavolikogu liige 19891992 ja 1999–2007 ning esimees 2001–2007, 2009–2015 ja 2017–2020. Ta on olnud ka TÜ Kliinikumi ja Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu liige.

IsiklikkuRedigeeri

Ta on abielus Ülle Mustaga. Neil on neli tütart, vanim neist on Kadri Simson. Tema tädi oli põllumajandusteadlane Leida Lepajõe, kelle poeg oli munitsipaalpoliitik Madis Lepajõe ning tütar oli tõlkija ja religiooniloolane Marju Lepajõe.

TunnustusRedigeeri

KirjutisiRedigeeri

  • "Sindi linn ja 1. Detsembri nimeline Vabrik, 1833–1983". Eesti Raamat, 1985 (tegelik kaasautor: Ülle Must)
  • "The formation of Estonian diplomacy: the Estonian foreign delegation in Stockholm in 1918 & the Estonian Information Office in Stockholm in 1991". – "The independence of the Baltic states: origins, causes, and consequences: a comparison of the crucial years 19181919 and 19901991". Chicago, 1996. ISBN 0-929700-16-3.
  • "Eestlaste perekonnaloo allikad". Tartu: Kleio, 2000 ISBN 9985-9178-4-7
  • "Akadeemilise Ajalooseltsi aruanne 1999. aasta tegevuse kohta". – Ajalooline Ajakiri 2000, nr 1.
  • "Küüditatud eestlaste ajalugu Tomski arhiivis". – Ajalooline Ajakiri 2000, nr 4.
  • "Vaidlus ajaloo üle: järelmõtteid Santiago de Compostelas toimunud historiograafiakongressilt". – Ajalooline Ajakiri 2001, nr 1–2.
  • "Põrgu värk: ajalootuulest ja põrguluulest". Tartu: Kleio, 2005 ISBN 9985-9304-6-0
  • "Siber ja Eesti. Jalaraua kõlin". Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2012. ISBN 978-9949-32-143-8
  • "Von Privilegierten zu Geächteten. Die Repressalien gegenüber deutschbaltischen Honoratioren während des Ersten Weltkrieges". Tartu: University of Tartu Press, 2014. ISBN 978-9949-32-729-4
  • "Perekonnaloo uurija käsiraamat". Kirjastus Hea Lugu, Tallinn, 2015
  • "Muutugu ja kadugu! Baltisakslased ja Esimene maailmasõda" Tartu Ülikooli Kirjastus, 2016

ViitedRedigeeri

  1. Riigikogu valimine. 5. märts 1995. Vabariigi valimiskomisjoni koduleht. (Kasutatud 14. aprillil 2010.)
  2. "Kes? Mis? Kus?" 2006, lk 374

VälislingidRedigeeri