Meelis Friedenthal

Eesti kirjanik ja teoloog

Meelis Friedenthal (sündinud 24. oktoobril 1973) on eesti kirjanik ja teoloog.

Meelis Friedenthal oma kodus Supilinnas 2012. aastal. Foto: Lauri Kulpsoo
Meelis Friedenthal 2021. aasta Arvamusfestivali teadusalal

Aastatel 20022008 oli ta Tartu Ülikooli usuteaduskonna õppejõud (lektor ja erakorraline teadur). 2008. aastast on ta Tartu Ülikooli Raamatukogu vanemteadur ja 2021. aastast mõtteloo kaasprofessor.

2008. aastal kaitses ta Tartu Ülikooli usuteaduskonnas väitekirja "Tallinna Linnaarhiivi Tractatus moralis de oculo", mis käsitles 13. sajandi teoloogi Petrus Limogesist käsikirja "Tractatus moralis de oculo" (juhendaja Urmas Petti), ja sai doktorikraadi (dr. theol).

Meelis Friedenthal on veebiajakirja Algernon toimetuse liige.

Teosed

muuda

Romaanid

muuda

Jutukogumikud

muuda

Jutte

muuda
  • "Läänerindel muutusteta" (1999)
  • "Vabanemine protagonismi valust" (2000)
  • "Üht teistsugust algust" (2001)
  • "Hullumeelsus on unustus" (2002)
  • "Nerissa" (2004)
  • "Eesti keel" (2009)
  • "Deemonid ja trilobiidid" (2009)
  • "Kass" (2012)
  • "Võõras jumal" (2015)
  • "Kasuksepp" (2017)
  • "Abracadabra" (2023)[2]

Näidendid

muuda
  • "Vaim masinas. G. F. Parrot" (Looming 8/2017)
  • "Armastuse klavikord" (Lembit Petersoni lavastus, esietendus 6. november 2024)

Tunnustus

muuda

Kirjandusvõistluste auhinnad

muuda
  • 2004 – romaanivõistluse III auhind romaani "Kuldne aeg" eest

Isiklikku

muuda

Meelis Friedenthali abikaasa on Eesti kirjandus-, teatri- ja kirikuloolane Tiina-Erika Friedenthal. Neil on vähemalt kolm last.[4]

Viited

muuda
  1. Ott Heinapuu. Võimalused näha teistsuguseid maailmu. Meelis Friedenthal 50. Keel ja Kirjandus 2023, nr 10, lk 1016.
  2. Änilane, Eleen (28. august 2023). "ARVUSTUS | Y-põlvkond kohtub Z-põlvkonnaga. Novellikogu annab ausa ülevaate Eesti kirjanduse seisust". Eesti Päevaleht. Vaadatud 28. augustil 2023.
  3. http://europa.eu/rapid/press-release_IP-13-877_et.htm
  4. Kätlin Liimets, "Aasta multikultuursel Saksamaal" Eesti Kirik, 12. august 2015.

Kirjandus

muuda

Välislingid

muuda