Euroopa Liidu kirjandusauhind
Euroopa Liidu kirjandusauhind on 2009. aastal asutatud kirjanduspreemia, mille eesmärk on esile tõsta Euroopa nüüdiskirjanduse rikkust ja loomejõudu, toetada kirjandusteoste levikut Euroopas ning kasvatada huvi teiste riikide kirjanduse vastu.
Kuni 2013. aastani rahastati auhinda Euroopa Liidu programmist "Kultuur", alates 2014. aastast aga uue programmi "Loov Euroopa" vahenditest. Auhinna väljaandmist korraldab Euroopa Komisjoni moodustatud konsortsium, kuhu kuuluvad Euroopa Raamatumüüjate Föderatsioon, Euroopa Kirjanike Nõukogu ja Euroopa Kirjastajate Föderatsioon.[1],[2] Konsortsium moodustab riiklikud žüriid ja korraldab auhindade üleandmise.
Igal aastal saab auhinnale kandideerida 11 või 12 riiki ning neist iga jaoks valitakse oma žürii, kes selgitab välja võitja. Kolme aastaga saavad kõik riigid kandidaatide hulgas olla. Osaleda saavad järgmised riigid:[1]
- Euroopa Liidu 28 liikmesriiki (2013. aasta seisuga);
- kolm Euroopa Majanduspiirkonna riiki – Norra, Island, Liechtenstein;
- Euroopa Liidu kandidaatriigid – Türgi, Montenegro, Põhja-Makedoonia, Serbia;
- Potentsiaalsed Euroopa Liidu kandidaatriigid – Bosnia ja Hertsegoviina.
Auhinna saaja peab olema selle riigi kodanik, kes ta auhinna saamiseks üles seadis, ning ta peab olema avaldanud 2–5 raamatut. Auhinna vääriliseks tunnistatud raamat peab olema ilmunud mitte varem kui viis aastat tagasi.
Iga võitja saab auhinnaks 5000 eurot. Lisaks kutsutakse raamatute kirjastajaid üles taotlema Euroopa Liidult toetust, mille abil tõlkida võiduteosed teistesse Euroopa keeltesse.[2]
Eestist on selle auhinna võitnud Tiit Aleksejev (2010), Meelis Friedenthal (2013), Paavo Matsin (2016), Mudlum (2020) ja Tõnis Tootsen (2023).
Laureaadid
muuda2009
muuda2009. aasta võitjad kuulutati välja sama aasta novembris.[1]
- Austria – Paulus Hochgatterer, "Die Süße des Lebens"
- Horvaatia – Mila Pavićević, "Djevojčica od leda i druge bajke"
- Prantsusmaa – Emmanuelle Pagano, "Les Adolescents troglodytes"
- Ungari – Szécsi Noémi, "Kommunista Monte Cristo"
- Iirimaa – Karen Gillece, "Longshore Drift"
- Itaalia – Daniele Del Giudice, "Orizzonte mobile"
- Leedu – Laura Sintija Cerniauskaité, "Kvėpavimas į marmurą"
- Norra – Carl Frode Tiller, "Innsirkling"
- Poola – Jacek Dukaj, "Lód"
- Portugal – Dulce Maria Cardoso, "Os Meus Sentimentos"
- Slovakkia – Pavol Rankov, "Stalo sa prvého septembra (alebo inokedy)"
- Rootsi – Helena Henschen, "I skuggan av ett brott"
2010
muuda2010. aasta võitjad kuulutati välja sama aasta 18. novembril Brüsselis.[3]
- Belgia – Peter Terrin, "De Bewaker"
- Küpros – Myrto Azina Chronides, "To Peirama"
- Taani – Adda Djørup, "Den mindste modstand"
- Eesti – Tiit Aleksejev, "Palveränd"
- Soome – Riku Korhonen, "Lääkäriromaani"
- Saksamaa – Iris Hanika, "Das Eigentliche"
- Luksemburg – Jean Back, "Amateur"
- Rumeenia – Răzvan Rădulescu, "Teodosie cel Mic"
- Sloveenia – Nataša Kramberger, "Nebesa v robidah – roman v zgodbah"
- Hispaania – Raquel Martínez-Gómez, "Sombras de unicornio"
- Makedoonia – Goce Smilevski, "Сестрата на Зигмунд Фројд"
2011
muuda2011. aasta auhindade saajad kuulutati välja sama aasta 11. oktoobril Frankfurdi raamatumessil.[4]
- Bulgaaria – Kalin Terziyski, "Има ли кой да ви обича"
- Tšehhi – Tomáš Zmeškal, "Milostný dopis klínovým písmem"
- Kreeka – Kostas Hatziantoniou, "Agrigento"
- Island – Ófeigur Sigurðsson, "Jon"
- Läti – Inga Žolude, "Mierinājums Ādama kokam"
- Liechtenstein – Iren Nigg, "Man wortet sich die Orte selbst"
- Malta – Immanuel Mifsud, "Fl-Isem tal-Missier (tal-iben)"
- Montenegro – Andrej Nikolaidis, "Sin"
- Holland – Rodaan Al Galidi, "De autist en de postduif"
- Serbia – Jelena Lengold, "Vašarski Mađioničar"
- Türgi – Çiler İlhan, "Sürgün"
- Suurbritannia – Adam Foulds, "The Quickening Maze"
2012
muuda2012. aasta auhinnatseremoonia toimus 22. oktoobril Brüsselis.[5]
- Austria – Anna Kim, "Die gefrorene Zeit"
- Horvaatia – Lada Žigo, "Rulet"
- Prantsusmaa – Laurence Plazenet, "L'amour Seul"
- Ungari – Viktor Horváth, "Török Tükör"
- Itaalia – Emanuele Trevi, "Qualcosa di Scritto"
- Leedu – Giedra Radvilavičiūtė, "Siąnakt aš Miegosiu Prie Sienos"
- Norra – Gunstein Bakke, "Maud og Aud – Ein Roman om Trafikk"
- Poola – Piotr Paziński, "Pensjonat"
- Portugal – Afonso Cruz, "A Boneca de Kokoschka"
- Slovakkia – Jana Beňová, "Cafe Hyena – Plán odprevádzania"
- Rootsi – Sara Mannheimer, "Handlingen"
2013
muuda2013. aasta võitjad kuulutati välja 26. septembril, tseremoonia toimus 26. novembril.[6]
- Belgia – Isabelle Wéry, "Marilyn Désossée"
- Bosnia ja Hertsegoviina – Faruk Šehić, "Knjiga o Uni"
- Küpros – Emilios Solomou, "Hμερολóγιο μιας απιστίας"
- Taani – Kristian Bang Foss, "Døden kører audi"
- Eesti – Meelis Friedenthal, "Mesilased"
- Soome – Katri Lipson, "Jäätelökauppias"
- Saksamaa – Marica Bodrožić, "Kirschholz und alte Gefühle"
- Luksemburg – Tullio Forgiarini, "Amok – Eng Lëtzebuerger Liebeschronik"
- Makedoonia – Lidija Dimkovska, "РЕЗЕРВЕН ЖИВОТ"
- Rumeenia – Ioana Pârvulescu, "Viaţa începe vineri"
- Sloveenia – Gabriela Babnik, "Sušna doba"
- Hispaania – Cristian Crusat, "Breve teoría del viaje y el desierto"
2014
muuda2014. aasta auhinnatseremoonia toimus 18. novembril Brüsselis.[7]
- Albaania – Ben Blushi, "Otello, Arapi i Vlorës"
- Bulgaaria – Milen Ruskov, "Възвишение"
- Tšehhi – Jan Němec, "Dějiny světla"
- Kreeka – Makis Tsitas, "Μάρτυς μου ο Θεός"
- Island – Oddný Eir, "Jarðnæði"
- Läti – Janis Jonevs, "Jelgava ‘94"
- Liechtenstein – Armin Öhri, "Die dunkle Muse – Historischer Kriminalroman"
- Malta – Pierre J. Mejlak, "Dak li l-Lejl Iħallik Tgħid"
- Montenegro – Ognjen Spahić, "Puna glava radosti"
- Holland – Marente de Moor, "De Nederlandse maagd"
- Serbia – Uglješa Šajtinac, "Sasvim skromni darovi"
- Türgi – Birgül Oğuz, "Hah"
- Suurbritannia – Evie Wyld, "All the Birds, Singing"
2015
muuda2015. aasta auhinnatseremoonia toimus 23. juunil Brüsselis.[8]
- Austria – Carolina Schutti, "Einmal muss ich über weiches Gras gelaufen sein"
- Horvaatia – Luka Bekavac, "Viljevo"
- Prantsusmaa – Gaëlle Josse, "Le dernier gardien d'Ellis Island"
- Ungari – Edina Szvoren, "Nincs, és ne is legyen"
- Iirimaa – Donal Ryan, "The Spinning Heart"
- Itaalia – Lorenzo Amurri, "Apnea"
- Leedu – Undinė Radzevičiūtė, "Žuvys ir drakonai"
- Norra – Ida Hegazi Høyer, "Unnskyld"
- Poola – Magdalena Parys, "Magik"
- Portugal – David Machado, "Índice Médio de Felicidade"
- Slovakkia – Svetlana Žuchová, "Obrazy zo života M."
- Rootsi – Sara Stridsberg, "Beckomberga – Ode till min familj"
2016
muuda2016. aasta auhinnatseremoonia toimus 31. mail Brüsselis.[9]
- Belgia – Christophe Van Gerrewey, "Op de hoogte"
- Bosnia ja Hertsegoviina – Tanja Stupar-Trifunović, "Satovi u majčinoj sobi"
- Küpros – Antonis Georgiou, "Ένα αλπούμ ιστορίες"
- Taani – Bjørn Rasmussen, "Huden er det elastiske hylster der omgiver hele legemet"
- Eesti – Paavo Matsin, "Gogoli disko"
- Soome – Selja Ahava, "Taivaalta tippuvat asiat"
- Makedoonia – Nenad Joldeski, "Секој со своето езеро"
- Saksamaa – Benedict Wells, "Vom Ende der Einsamkeit"
- Luksemburg – Gast Groeber, "All Dag verstoppt en aneren"
- Rumeenia – Claudiu M. Florian, "Vârstele jocului. Strada Cetăţii"
- Sloveenia – Jasmin B. Frelih, "Na/pol"
- Hispaania – Jesús Carrasco, "La tierra que pisamos"
2017
muuda2017. aasta võitjad kuulutati välja 21. aprillil, auhinnatseremoonia toimus 23. mail Brüsselis.[10]
- Albaania – Rudi Erebara, "Epika e yjeve të mëngjesit"
- Bulgaaria – Ina Vultchanova, "Остров Крах"
- Tšehhi – Bianca Bellová, "Jezero"
- Kreeka – Kallia Papadaki, "Δενδρίτες"
- Island – Halldóra K. Thoroddsen, "Tvöfalt gler"
- Läti – Osvalds Zebris, "Gaiļu kalna ēnā"
- Malta – Walid Nabhan, "L-Eżodu taċ-Ċikonji"
- Montenegro – Aleksandar Bečanović, "Arcueil"
- Holland – Jamal Ouariachi, "Een Honger"
- Serbia – Darko Tuševljaković, "Jaz"
- Türgi – Sine Ergün, "Baştankara"
- Suurbritannia – Sunjeev Sahota, "The Year of the Runaways"
2019
muuda2019. aasta võitjad kuulutati välja 24. mail 2019.
- Austria – Laura Freudenthaler, "Geistergeschichte"
- Soome – Piia Leino, "Taivas"
- Prantsusmaa – Sophie Daull, "Au Grand Lavoir"
- Ungari – Réka Mán-Várhegyi, "Mágneshegy"
- Gruusia – Beqa Adamashvili, "ამ რომანში ყველა კვდება" (Am romanshi q’vela k’vdeba)
- Kreeka – Nikos Chryssos, "Καινούργια μέρα" (Kainoúrgia méra)
- Iirimaa – Jan Carson, "The Fire Starters"
- Itaalia – Giovanni Dozzini, "E Baboucar guidava la fila"
- Leedu – Daina Opolskaitė, "Dienų piramidės"
- Poola – Marta Dzido, "Frajda"
- Rumeenia – Tatiana Țîbuleac, "Grădina de sticlă"
- Slovakkia – Ivana Dobrakovová, "Matky a kamionisti"
- Ukraina – Haska Shyyan, "За спиною"
- Suurbritannia – Melissa Harrison, "All Among the Barley"
2020
muuda2020. aasta võitjad kuulutati välja 19. mail 2020.
- Belgia – Nathalie Skowronek, "La carte des regrets"
- Bosnia ja Hertsegoviina – Lana Bastašić, "Uhvati zeca"
- Eesti – Mudlum, "Poola poisid"
- Hispaania – Irene Solà, "Canto jo i la muntanya balla"
- Horvaatia – Maša Kolanović, "Poštovani kukci i druge jezive price"
- Kosovo – Shpëtim Selmani, "Liberthi i dashurise"
- Küpros – Stavros Christodoulou, "Τη μέρα που πάγωσε ο ποταμός"
- Luksemburg – Francis Kirps, "Die Mutationen"
- Montenegro – Stefan Bošković, "Ministar"
- Norra – Maria Navarro Skaranger, "Bok om sorg"
- Põhja-Makedoonia – Petar Andonovski, "Страв од варвари"
- Saksamaa – Matthias Nawrat, "Der traurige Gast"
- Taani – Asta Olivia Nordenhof, "Penge pa lommen"
2021
muuda2021. aasta võitjad kuulutati välja 18. mail 2021.
- Albaania – Tom Kuka, "Flama"
- Armeenia – Aram Pachyan (Արամ Պաչյան), "P/F"
- Bulgaaria – Georgi Bardarov (Георги Бърдаров), "Absolvo te"
- Tšehhi – Lucie Faulerová, "Smrtholka"
- Island – Sigrún Pálsdóttir, "Delluferðin"
- Läti – Laura Vinogradova, "Upe"
- Malta – Lara Calleja, "Kissirtu kullimkien"
- Madalmaad – Gerda Blees, "Wij zijn licht"
- Portugal – Frederico Pedreira, "A Lição do Sonâmbulo"
- Serbia – Dejan Tiago Stanković, "Zamalek"
- Sloveenia – Anja Mugerli, "Čebelja družina"
- Rootsi – Maxim Grigoriev, "Europa"
- Tuneesia – Amine Al Ghozzi, "(أمين الغزي), زندالي ليلة 14 جانفي 2011 (zindali laylat 14 janfi 2011)"
2022
muuda2022. aasta võitjad kuulutati välja 22. aprillil 2022.
- Gruusia – Iva Pezuashvili (ივა ფეზუაშვილი), "ბუნკერი (bunk’eri)"
- Belgia – Gaea Schoeters, "Trofee"
- Bosnia ja Hertsegoviina – Slađana Nina Perković, "U jarku"
- Iirimaa – Tadhg Mac Dhonnagáin, "Madame Lazare"
- Hispaania – Jacobo Bergareche, "Los días perfectos"
- Ukaina – Eugenia Kuznetsova (Євгенія Кузнєцова), "Спитайте Мієчку (Spytajte Miječku)"
- Itaalia – Daniele Mencarelli "Sempre tornare"
- Norra – Kjersti Anfinnsen "Øyeblikk for evigheten"
- Austria – Peter Karoshi "Zu den Elefanten"
- Rumeenia – Raluca Nagy "Teo de la 16 la 18"
- Slovakkia – Richard Pupala "Ženy aj muži, zvieratá"
- Kreeka – Takis Kampylis "Γενικά Συμπτώματα"
- Leedu – Tomas Vaiseta "Ch."
- Põhja-Makedoonia Vladimir Jankovski "Скриени желби, немирни патувања"
2023
muuda2023. aasta võitjad kuulutati välja 28. aprillil 2023.
- Armeenia – Lusine Kharatyan "ՍԻՐԻԱՎԵՊ"
- Horvaatia – Martina Vidaić "Stjenice"
- Küpros – Hari N. Spanou (Χάρη Ν. Σπανού) "Φυλάκιο"
- Tšehhi – Ondřej Štindl "Tolik popela"
- Eesti – Tõnis Tootsen "Ahvide pasteet. Ühe ahvi mälestusi ja mõtteid"
- Soome – Iida Rauma "Hävitys"
- Prantsusmaa – Maud Simonnot "L’heure des oiseaux"
- Kosovo – Ag Apolloni "Kësulëkuqja, përrallë për të rritur"
- Liechtenstein – Anna Ospelt "Fruhe pflanzung"
- Luksemburg – Jeff Schinker "Ma vie sous les tentes"
- Montenegro – Ilija Đurović "Sampas"
- Poola – Sabina Jakubowska "Akuszerki"
- Rootsi – Marit Kapla "Kärlek på svenska"
2024
muuda2024. aasta võitjad kuulutati välja 4. aprillil 2024.
- Albaania – Rita Petro "Lindur së prapthi"
- Bulgaaria – Todor Todorov "Хагабула"
- Taani – Theis Ørntoft "Jordisk"
- Saksamaa – Deniz Utlu "Vaters Meer"
- Ungari – Puskás Panni "Megmenteni bárkit"
- Island – María Elísabet Bragadóttir "Sápufuglinn"
- Läti – Daina Tabūna "Raganas"
- Malta – Aleks Farrugia "Ir-Re Borg"
- Holland – Sholeh Rezazadeh "Ik ken een berg die op me wacht"
- Portugal – Gabriela Ruivo "Lei da gravidade"
- Serbia – Bojan Krivokapić "Vila Fazanka"
- Sloveenia – Tina Vrščaj "Na klancu"
- Tuneesia – Arbia Braham "Jebel El Milh"
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 Euroopa Liidu kirjandusauhinna ametlik lehekülg
- ↑ 2,0 2,1 "Euroopa Liidu kirjandusauhinna 2013. aasta laureaadid tehti teatavaks Göteborgi raamatumessil". Göteborg/Brüssel: Euroopa Komisjon. 26.09.2013. Vaadatud 27.02.2014.
- ↑ "Awards Ceremony 2010" (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 1.03.2014. Vaadatud 27.02.2014.
{{netiviide}}
: eiran teksti "European Union Prize for Literature" (juhend) - ↑ "Winners of the 2011 European Union Prize for Literature". Euprizeliterature.eu. 11.10.2011. Originaali arhiivikoopia seisuga 1.03.2014. Vaadatud 23.07.2013.
- ↑ "Awards Ceremony 2012" (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 1.03.2014. Vaadatud 27.02.2014.
{{netiviide}}
: eiran teksti "European Union Prize for Literature" (juhend) - ↑ "Awards Ceremony 2013" (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 1.03.2014. Vaadatud 27.02.2014.
{{netiviide}}
: eiran teksti "European Union Prize for Literature" (juhend) - ↑ "Awards Ceremony 2014" (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 2.07.2016. Vaadatud 08.07.2016.
{{netiviide}}
: eiran teksti "European Union Prize for Literature" (juhend) - ↑ "Awards Ceremony 2015" (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 17.08.2016. Vaadatud 08.07.2016.
{{netiviide}}
: eiran teksti "European Union Prize for Literature" (juhend) - ↑ "Awards Ceremony 2016" (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 30.06.2016. Vaadatud 08.07.2016.
{{netiviide}}
: eiran teksti "European Union Prize for Literature" (juhend) - ↑ "Awards Ceremony 2017" (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 6.07.2017. Vaadatud 13.07.2017.
{{netiviide}}
: eiran teksti "European Union Prize for Literature" (juhend)