Leida Lepajõe
Leida Lepajõe (sünninimi Leida Tohver; 14. aprill 1928 Tohera, Tori vald, Pärnumaa – 6. mai 1993 Tartu) oli eesti põllumajandusteadlane.
Haridus muuda
Ta õppis Viira Algkoolis ja Pärnu Tütarlaste Gümnaasiumis. Astus Tartu Riikliku Ülikooli põllumajandusteaduskonda ja peale selle reorganiseerimist jätkas õpinguid Eesti Põllumajanduse Akadeemias, mille zootehnikateaduskonna I lennu lõpetas ta 1952. aastal kiitusega.
1953. aastal astus ta Leningradi Põllumajanduse Instituudi aspirantuuri. 1956. aastal kaitses ta seal põllumajandusteaduste kandidaadi väitekirja kanade jõudluse suurendamise võimalustest.[1] 1969. aastast oli ta doktorantuuris ja 1972. aastal kaitses Eesti NSV Teaduste Akadeemia juures põllumajandusdoktori väitekirja "Kanade liha- ja munajõudluse hindamine tähtsamate toitainete saagise ja proteiini- ning energiakonversiooni alusel".[2]
Töö muuda
Aastatel 1952–1953 oli ta Otepää masina-traktorijaama vanemzootehnik.
1956. aastast töötas ta Eesti Põllumajanduse Akadeemia põllumajandusloomade aretuse kateedri õppejõuna, algul vanemõpetaja, hiljem dotsent, 1973. aastast professor. Aastatel 1965–1968 oli ta EPA zootehnikateaduskonna dekaan. 1992. aastast emeriitprofessor.
Ta oli Eesti Põllumajandusmuuseumi üks asutajaid ja selle teadusnõukogu liige.
Tegevus NLKP-s muuda
- 1958 NLKP liige
- 1966–1971 EKP Keskkomitee liige[3]
Isiklikku muuda
Tema onu oli piimandusteadlane Mart Järvik.
Tema õde oli kauaaegne Viira kooli ja Tori (Virula) õpetaja, koorijuht ja kodu-uurija Juta Must[4], kelle poeg on Aadu Must. Tema vend oli Rootsis tegutsenud tšellokunstnik Gustav Tohver.
Tema abikaasa oli põllumajandusteadlane Jaan Lepajõe, nende tütar oli tõlkija ja usuteadlane Marju Lepajõe[5] ja nende poeg oli riigiametnik, sporditegelane ja munitsipaalpoliitik Madis Lepajõe.
Viited muuda
- ↑ "Mälestuspäevad. Leida Lepajõe – 70. Agraarteadus, 1998, IX, 2" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 4. juuni 2016. Vaadatud 28. mail 2016.
- ↑ "Oskar Priilinn. Põllumajandusteaduste Nõukogu tööst teaduskraadide kaitsmisel ja omistamisel aastail 1970–1976. Agraarteadus, 1997, VIII, 1" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 4. juuni 2016. Vaadatud 28. mail 2016.
- ↑ ENE 4. Tallinn 1972. Lk 420
- ↑ Kaur Tiitus. "Viira Kool sünnist tänaseni". Viira 1998. Lk 35
- ↑ Marju Lepajõe ja Toomas Haugi vestlus inimese vertikaalist. ERR, 26. oktoober 2017/ Looming, 10/2017
Kirjandus muuda
- ENE 4. Tallinn 1972. Lk 420