Meelis Kaldalu (sündinud 10. novembril 1980[1]) on Eesti poliitaktivist, kes sai tuntuks aktsiooniga 2013. aasta Eesti Vabariigi aastapäeva kätlustseremoonial, kus ta esines provokatsioonidega rahvaalgatuse seadustamise nimel.

Meelis Kaldalu Rootsis suvitamas

Ta lõpetas 1999. aastal Hugo Treffneri Gümnaasiumi. Ühiskondlikku tegevust alustas ta 2000. aastate esimeses pooles kunstnikunime Meelis from Tartu all, korraldades performantse, osaledes kunstnikerühmituste eksp tegevuses ning olles Damtan Dance galerii ühe võtmeisikuna Eclectica festivali algataja.[2]

Meelis Kaldalu oli Eesti Piraadipartei liige.[3]

Rahvakogu liikmena sai ta esiteks laialdast kajastust ettepanekuga seadustada Piirissaarel kanepi kasvatamine ja tarvitamine.[4] Lisaks sellele korraldas ta Eesti Vabariigi 95. aastapäeva tseremoonial kunstilise performance'i, millega esitas rea president Toomas Hendrik Ilvese aastapäevakõnele vastanduvaid provokatsioone rahvaalgatuse seadustamise nimel.

Riigikogu lahtiste uste päeval 23. aprillil 2013 varastas Toompealt elektroonilise hääletamise komisjoni ruumist arvuti.[5] Ta põhjendas oma tegu sooviga näitlikustada elektroonilise hääletamise riiklike kontrollmehhanismide nõrkusi.[6]

2. septembril teatas Meelis Kaldalu Youtube videos, et palub Suurbritannias poliitilist varjupaika.[7]

Ta on levitanud Tartus ajalehte Rahvuslik Teataja.

Barack Obama visiidi ajal 2014. aasta septembris vahistati Meelis Kaldalu politsei poolt preventiivselt.[8]

Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse juhina muuda

Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse valimiskampaania raames nõudis Kaldalu tudengitele rohkem õigusi ning osutus valituks 126 häälega. Esinduse juhatuse valimised jäid patiseisu, Kaldalu kandideeris esmalt vastamisi Friedrich Kaasiku, seejärel Alo Lõokesega. Esimehevalimiste platvormi osaks oli nt elukestva õppe asendamine "elukestva kaifiga" ja "500% ehk viis korda rohkem avalikke videoloenguid". Kaldalu kinnitati pärast läbikukkunud juhivalimise katseid lõpuks õppeosakonna poolt esimeheks, kuid esindus algatas seejärel tema tagandamise, mida Kaldalu asus protseduuriliste vahenditega takistama.[9][10][11]

Performance kätlustseremoonial muuda

 
Kaldalu paragrahvimärgiga aastapäevasärk Eesti Rahva Muuseumi kogus

Meelis Kaldalul avanes võimalus presidendi vastuvõtule pääseda ühe kutsutu kaaslasena. Kaldalu otsustas teha sellisest võimalusest protestiaktsiooni, mille peale kutse saanud noor daam loobus. Kaldalu aga otsustas sellegipoolest kohale minna. Ta sisenes presidendi vastuvõtule rahvariietes, mille linase särgi esiküljel oli Tartu stencil-kunstniku Von Bombi töö "Let's JOKK" seeriast, mis kujutas Euroopa Komisjoni transpordivolinikku Siim Kallast, seljal aga paragrahvimärk ja number "1", mis viitas Eesti Vabariigi põhiseaduse esimesele paragrahvile, mille järgi kõrgeima võimu kandja Eestis on rahvas. Kaldalu kätles küll presidenti, kuid jättis presidendi abikaasa väljasirutatud käe tähelepanuta. Naisterahva kätlemisest keeldumine põhjustas hiljem ajakirjanduses palju imestamist, enamasti peeti tegu lihtsalt matslikkuseks. Seda enam, et tegu oli kutsumata külalisega. Kaldalu esitas järgnevatel päevadel erinevaid põhjendusi oma käitumisele.

Järgnevates kommentaarides meediale rõhutas Kaldalu, et tuli vastuvõtule otse vahetult enne tseremooniat toimunud rahvaalgatusmarsilt, ja kurtis, et Rahvakogu liikmeid ei olnud vastuvõtule kutsutud ning et tema soovile lasta end esitleda "härra Meelis Kaldalu" tiitli asemel "Rahvakogu liige Meelis Kaldalu" nime all ei tulnud presidendi kantselei vastu.

Meedia reageeris Kaldalu aktsioonile kogu skaalal alates hukkamõistust kuni soovituseni anda talle noore kultuuritegelase preemia.[12] Kaldalu annetas oma performance'i tarvis valmistatud hame Eesti Rahva Muuseumile, mis loodab seda mõne näituse komplekteerimisel kasutada.[13]

Eesti Piraadipartei esines Kaldalu aktsiooni järel avaldusega, milles distantseeris end tema aktsioonist ning soovitas tal Evelin Ilvese käest vabandust paluda.[14]

Valimiskomisjoni arvuti juhtum muuda

23. aprillil 2013 külastas Kaldalu lahtiste uste päeva raames Riigikogu ja võttis pealtvaatajana osa Teabekeskuse ruumides toimunud viktoriinist. Tualetti otsides sattus ta 2012. aasta lõpus Vabariigi Valimiskomisjoni juurde moodustatud elektroonilise hääletamise komisjoni koosolekusaali. Enda sõnul oli tema soov täismahus tutvuda 8. jaanuaril 2013 aset leidnud komisjoni istungi protokolliga, mis on avalikult kätte saadav ainult visandlikus vormis[15]. Suutmata logida sisse saalis asunud lauaarvutisse, võttis ta selle koju kaasa. Ta põhjendas oma tegu katsega tõmmata avalikkuse tähelepanu Vabariigi Valimiskomisjoni praktikale e-valimiste suunas avaldatud kriitikat tõrjuda. Kolm nädalat hiljem, 14. mail, ilmus Kaldalu koos Valimiskomisjoni arvutiga meediaportaal Delfi toimetusse. Kui seni polnud keegi arvuti saatuse vastu huvi tundnud, siis juba sama päeva õhtul alustati kriminaalasi, ning politsei asus Kaldalut aktiivselt taga otsima. 17. mail kuulutati Kaldalu tagaotsitavaks.[16] 22. mail sisenes Meelis Kaldalu koos Valimiskomisjoni kadunud arvutiga Riigikokku, kus ta politsei poolt kinni peeti ja 48 tunniks vahi alla võeti.[17] Eelnevalt oli ta välja saatnud avaliku pöördumise, kus ta kirjeldas ja ka mõtestas oma aktsiooni.[18] 6. augustil teatati, et kriminaalasi lõpetatakse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi tõttu.[19]

Piraadipartei avaldas 15. mail oma kodulehel pressiteade, kus teatas kavatsusest Kaldalu välja heita.[20] Kaldalu heideti Piraadiparteist välja 20. juunil 2013.[21] Väljaheitmise otsese ajendina toodi välja libapressiteade, mille aluseks oli Kaldalu võtnud juhatuse koostatud pressiteate kavandi, kuid lisanud sinna ennast soodsamas valguses näitavat infot, sealhulgas omapoolse kommentaari.[22] Pressiteate sisu puudutas Piraadipartei 15. juunil 2013 toimunud üldkoosoleku otsust Kaldalut mitte heita välja.

Kampaania Gottfrid Svartholmi vabastamiseks muuda

Kaldalu leidis tee 2014. aastal Kopenhaagenis toimunud Eurovisiooni lavale, kus kinkis ta võistluse võitjale Conchita Wurstile õnnitlemise ajal lilled. Kui turvateenistus Kaldalut lavalt eemaldas, siis näitas ta silti kirjaga "vabastage Anakata".[23][24][25]

Valimisliit Südamega Tartu muuda

 
Meelis Kaldalu kohtuistungi eel 29. oktoobril 2021 Tartu Kohtumajas
  Pikemalt artiklis Valimisliit Südamega Tartu

Kaldalu on 2017. aasta KOV valimistel osalenud valimisliidu Südamega Tartu üks algatajatest.

Ta vahistati koos Reio Lauritsaga Eesti Rahvusringhäälingule tehtud pommiähvarduse tõttu, mis leidis aset linnapeakandidaatide valimisdebati ajal, kuhu Südamega Tartu linnapeakandidaati ei olnud kutsutud.[26][27]

Meelis Kaldalu vabanes Tartu vanglast 22. detsembril 2017[28] ja kuna Laurits tunnistati vastutusvõimetuks ning määrati sundravile, siis süüdistatakse pommiähvarduses Kaldalut.[29][30]

Viited muuda

  1. "Päring inforegister.ee andmebaasist". Originaali arhiivikoopia seisuga 14. mai 2014. Vaadatud 13. mail 2014.
  2. Pilv, Aare. "Väike teatmik (Tartu) paranoiakriitilise risoomi kohta". Methis. Studia humaniora Estonica. Methis nr 11 (2013): 34.
  3. Piraadipartei heitis Meelis Kaldalu ühingust välja 20. mai 2013 Postimees.ee
  4. Ettepanek rahvakogus: Piirissaarel tuleks legaliseerida kanepi kasvatamine, Day Three: Citizen's Parliament Draws Election Reform Ideas
  5. Piraat varastas Toompealt elektroonilise hääletamise komisjoni arvuti, Delfi, 15. mai 2013
  6. Meelis Kaldalu seletuskiri, (millest Delfi vaikib), Infopartisan, 22. mai 2013
  7. LUGEJA VIDEO: Meelis Kaldalu taotleb varjupaika Suurbritannias, Delfi, 3. september 2013
  8. "Weekly: Political Activist Sent to Mental Hospital For Duration of Obama Visit". Eesti Rahvusringhääling. 24. september 2014.
  9. Tudengitele Rohkem Fucking Õigusi!!!
  10. Jüri Pilviste (21. aprill 2009). "Tartu Ülikooli üliõpilaskonna juhatusse kandideerijate platvormi kirjeldus". Tartu Tudeng.
  11. Kaur Paves (7. märts 2013). "Peorikkuja paljastab tudengipoliitika salasobingud". Tartu Ekspress.
  12. Andres Laiapea: Kaldalu väärib presidendi tunnustust[alaline kõdulink]
  13. Vabariigi presidendi vastuvõtu üllatuskülaline Meelis Kaldalu viis täna oma skandaalse "Lets JOKK" särgi Eesti Rahva Muuseumi hoiule
  14. "Piraadipartei soovitab Meelis Kaldalul vabandust paluda". Originaali arhiivikoopia seisuga 12. märts 2013. Vaadatud 4. märtsil 2013.
  15. Elektroonilise hääletamise komisjoni istungi nr 1 protokoll
  16. Politsei kuulutas skandaalse Meelis Kaldalu tagaotsitavaks
  17. Politsei pidas Meelis Kaldalu kinni
  18. Meelis Kaldalu seletuskiri
  19. Riigikogust arvuti varastanud Kaldalu kriminaalasi lõpetatakse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi tõttu, Delfi, 6. august 2013
  20. "Piraadipartei kavatseb Kaldalu välja heita". Originaali arhiivikoopia seisuga 6. veebruar 2015. Vaadatud 26. mail 2013.
  21. Piraadipartei heitis Meelis Kaldalu ühingust välja
  22. "Pressiteadete võrdlus". Originaali arhiivikoopia seisuga 6. veebruar 2015. Vaadatud 21. juunil 2013.
  23. "Meenuta, kuidas poliitaktivist Meelis Kaldalu end omal ajal Eurovisioni-lavale smugeldas ja Conchita võiduhetkel stseeni korraldas!". Kroonika. 14. mai 2017.
  24. Kaur Paves (17. mai 2014). "Isehakanud eurostaar Meelis Kaldalu: lavale pääseda oli imelihtne!". Tartu Ekspress.[alaline kõdulink]
  25. Magnus Andersson (15. mai 2014). "Han tog sig upp på scenen i "Eurovision"". Expressen.
  26. Sulev Vedler (10. aprill 2019). "Uus õukonnameedia. EKREt toetab oma meediatööstuskompleks, mis ei aja "mingit roosat löga"". Eesti Ekspress. Ekspress Meedia. Originaali arhiivikoopia seisuga 10. aprill 2019.
  27. Liis Velsker (26. oktoober 2017). "Kohus vahistas ERRile pommiähvarduse teinud Südamega Tartu valimisliitlased".
  28. Teade Meelis Kaldalu vabastamisest, Rahvuslane, 9. jaanuar 2018
  29. Arvo Uustalu (28. november 2019). "ERRile pommiähvarduse teinud, endise Eesti Piraadipartei liikme kohtuistung kuulutati kinniseks".
  30. Jaan Hatto (juuni 2018). "Poliitvangide Reio Lauritsa ja Meelis Kaldalu saatusest" (PDF). Rahvuslik Teataja. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 31. jaanuar 2020. Vaadatud 29. novembril 2019.

Välislingid muuda