Sooidentiteet ehk sooline identiteet ehk sooline enesemääratlus ehk tunnetuslik sugu (ingl gender identity) annab edasi inimese enesemääratlust, mis on igale indiviidile isiklik. Sooidentiteet väljendab inimese enda tunnetust oma seksuaalsete aspektide ja kehataju suhtes.[1] Vaid inimene ise saab oma sooidentiteeti tunnetada ja määrata.[2] Samas võib inimene tunnetada korraga ühte või mitut sooidentiteeti või ka hoiduda enda soolisest identifitseerimisest.[3] Kaks peamist aktsepteeritud sookategooriat on naine ja mees.[4]

Sooline binaarsus

muuda

Sooline binaarsus on paljudes ühiskondades sügavalt juurdunud mõiste, kus isikud liigitatakse bioloogiliste sootunnuste alusel tavaliselt kas meesteks või naistele. Sooline binaarsus toimib sotsiaalse struktuurina, mis kujundab antud kultuuris sooga seotud ootusi, käitumist ja identiteete.[5]

Mittebinaarne sooidentiteet

muuda
  Pikemalt artiklis Mittebinaarne sooidentiteet

Sooidentiteedid, mis jäävad väljapoole mehe ja naise sookategooriatest, nimetatakse mittebinaarseteks sooidentiteetideks (ingl nonbinary). Mittebinaarsed inimesed võivad end seostada mitme erineva või ka mitte ühegi sooga. Sooidentiteet võib ajas muutuda. Mittebinaarsed sooidentiteedid kuuluvad transsoolisuse spektrumisse[6] ning inimene võib end nimetada transsooliseks, sest tema sünnil määratud sugu ei ühti tema tunnetusliku sooga.[3]

Mittebinaarset sooidentiteeti ei ole võimalik tuvastada kehakeelest või riietusest tulenevalt, sest sooidentiteet ei võrdu sooväljendusega. Keeltes, milles asesõnad on soolised, võivad mittebinaarsed isikud eelistada kasutada enda suunas sooneutraalseid asesõnu.[6]

Sooidentiteedi kujunemine

muuda

Bioloogilised tegurid mängivad soolise identiteedi kujunemisel olulist rolli. Hormonaalsed mõjud sünnieelse arengu ajal on seotud soolise identiteedi kujundamisega. Näiteks teatud androgeenide (nt testosterooni) tasemega kokkupuudet emakas on seostatud meestele tüüpilise käitumise ja eelistuste kujunemisega. [7]

Neuroloogilised uuringud näitavad, et aju struktuuri ja funktsioonide erinevused võivad kaasa aidata soolise identiteedi kujunemise erinevustele. Uuringud on leidnud erinevusi aju anatoomias ja aktivatsioonimustrites erineva soolise identiteediga isikute vahel, mis näitab, et bioloogilised tegurid võivad soodustada isikut samastuma teatud sooga.[8]

Soolise identiteedi kujunemisel mängivad otsustavat rolli ka psühholoogilised tegurid. Psühhodünaamilised teooriad viitavad sellele, et varases lapsepõlves saadud kogemused, eriti suhtlemine hooldajatega ja kokkupuude soolise sotsialiseerumispraktikatega, kujundavad soolise identiteedi arengut.[9]

Kultuurilised tõekspidamised ja ühiskonna hoiakud soolise mitmekesisuse suhtes mõjutavad seda, kuidas inimesed mõistavad ja väljendavad oma soolist identiteeti.[10]

Sooline identiteet kujuneb välja tavaliselt kolmandaks eluaastaks, hiljem on selle muutumine ebatõenäoline.[11][12] Sooline formatsioon lõpeb üldiselt nelja- kuni kuueaastastel lastel.[13]

Soolisusest arusaamise etapid:

  1. soolisuse kontseptsiooni mõistmine;
  2. soorollide standardite ja stereotüüpide õppimine;
  3. oma vanematega samastumine;
  4. soolise eelistuse väljakujunemine.[14]

Sooline identiteet on laste puhul väga muutlik. Uuringud näitavad, et sooline identiteet kujuneb kolmes etapis: väikelaste ja koolieelikutena õpivad lapsed ära kindlaksmääratud soopõhised omadused, vanuses 5–7 toimub konsolidatsioon, kus identiteet muutub jäigaks. Peale jäikuse tippu muutub identiteet jälle rohkem voolavaks ja sotsiaalselt määratletud soorollid vähem oluliseks.[15]

Sooline düsfooria

muuda
  Pikemalt artiklis Sooline düsfooria

Kui inimene on oma soolise identiteedi järgi ühest soost, kuid tema genitaalid ja sekundaarsed soo tunnused viitavad teisele soole, siis võib ta kogeda soolist düsfooriat.[16] Sooline düsfooria on ametlik diagnoos, millega kirjeldatakse inimesi, kes kogevad olulist düsfooriat või rahulolematust oma sünnijärgselt määratud sooga ning sellega kaasnevate soorollidega. [17]

Läänevälised sooidentiteedid

muuda

Fa’afafiine

muuda

Fa'fafiine (ingl fa'fafine) on Samoa kultuuris ainulaadne sooline identiteet. Fa'afafiine tunnistatakse Samoa ühiskonnas kolmanda soo kategooriana, kes on midagi traditsiooniliste mehe- ja naiserollide vahelist. Neil on sageli segu mehelikest ja naiselikest omadustest, osaledes tegevustes ja käitumises, mis ei järgi rangelt tavalisi soonorme.[18]

Fa'afafiinid mängivad Samoa kogukondades olulist sotsiaalset rolli. Sageli on nad seotud hooldamise, kasvatamise ja kogukonna juhirollidega, panustades Samoa ühiskonna sotsiaalsesse struktuuri tähendusrikkal viisil.[19]

Fa'afafine indiviidid seavad kahtluse alla tavapärased lääne arusaamad soolise binaarsuse kohta, rõhutades kultuurilise mitmekesisuse ja mõistmise tähtsust soo ja identiteedi aruteludes.[19]

Hidžra

muuda

Indias on transsooliste naiste kogukond nimega hijirad. Hijirade kogukond on üle 4000 aasta vana.[20] Hijirasid võib võrrelda transvestiitide või drag queenidega tänapäeva lääneühiskonnas.[21] Kui Indias tunnistatakse transsoolisi inimesi kolmanda soona, sealhulgas hijrasid, siis osad Lõuna-Aasia riigid, nagu Bangladesh ja Pakistan, on tunnistanud kolmandaks sooks ainult hijrasid.[20]

Kuigi Indias üldiselt tunnistatakse hijrade kogukonda, siis nad langevad tihtipeale diskrimineerimise ohvriteks. Valitsus on püüdnud seda probleemi lahendada, kehtestades transsooliste inimeste kaitseks seaduseelnõud, mille rikkujatele määratakse vangla- ja muud karistused.[20]

Khanith

muuda

Khanith on selgelt määratletud sooroll, mida leidub mõnes araabia ühiskonnas, eriti Araabia poolsaarel. Khanith'id määratakse sünnihetkel meesteks, kuid nad käituvad ja näevad hilisemas elus traditsioonilisest mehe-naise binaarsusest erinevalt välja.[22] Nad riietuvad sageli stereotüüpselt naiselikult ja tegelevad tavaliselt naistega seotud tegevustega.[23]

Khanith'ide sotsiaalne tähtsus on erinevates kontekstides erinev. Näiteks Omaanis mängivad nad ühiskonnas tunnustatud rolli[23], samas kui teistes ühiskondades võivad nad silmitsi seista diskrimineerimise või marginaliseerimisega[24].

Khanith'ide olemasolu ei piirdu ainult Araabia poolsaarega, khanith'i mõiste on kasutusel ka teistes moslemiühiskondades.[25] Akadeemiliste ja etnograafiliste uuringute kaudu on teadlased püüdnud mõista khanith'ide sotsiaalset tähendust ja tähtsust araabia kultuuris ja ühiskonnas.[26]

Viited

muuda
  1. Greaton. "Sooline identiteet ja seksuaalne orientatsioon - Hiv". www.hiv.ee. Vaadatud 13. märtsil 2024.
  2. "Sugu - Seksuaaltervis | Seksuaaltervisest ausalt ja avatult". Seksuaaltervis. Vaadatud 13. märtsil 2024.
  3. 3,0 3,1 "Sõnastik | Eesti LGBT Ühing". LGBT Ühing. Vaadatud 13. märtsil 2024.
  4. Carlson, Neil R.; Heth, C. Donald (2009), "Sensation", Carlson, Neil R.; Heth, C. Donald (toim-d), Psychology: the science of behaviour (4th ed.), Toronto, Canada: Pearson, lk 140–141, ISBN 9780205645244.
  5. WEST, CANDACE; ZIMMERMAN, DON H. (1987). "Doing Gender". Gender & Society. 1 (2): 125–151. DOI:10.1177/0891243287001002002. ISSN 0891-2432.
  6. 6,0 6,1 "mittebinaarne sooidentiteet". Feministeerium. Vaadatud 13. märtsil 2024.
  7. Leckman, James F. (2005). "Book Reviews: BRAIN GENDER. By Melissa Hines. New York: Oxford University Press, 2004, 307 pp., $49.50". Journal of the American Psychoanalytic Association. 53 (2): 634–636. DOI:10.1177/00030651050530021801. ISSN 0003-0651.
  8. Savic, Ivanka; Garcia-Falgueras, Alicia; Swaab, Dick F. (2010), "Sexual differentiation of the human brain in relation to gender identity and sexual orientation", Sex Differences in the Human Brain, their Underpinnings and Implications, Elsevier, lk 41–62, vaadatud 29. märtsil 2024
  9. Bermant, Gordon (1973). "Human Sexual Development: Man and Woman, Boy and Girl. The Differentiation and Dimorphism of Gender Identity from Conception to Maturity". Science. 180 (4086): 586–588. DOI:10.1126/science.180.4086.586. ISSN 0036-8075.
  10. Matthes, Jörg; Davis, Christine S.; Potter, Robert F., toim-d (24. aprill 2017). The International Encyclopedia of Communication Research Methods. Wiley. ISBN 978-1-118-90176-2.
  11. Pamela J. Kalbfleisch, Michael J. Cody (1995). Gender, power, and communication in human relationships. Psychology Press. Lk 366 pages. ISBN 0805814043. Vaadatud 01.06.2015.[alaline kõdulink]
  12. Ann M. Gallagher, James C. Kaufman (2005). Gender differences in mathematics: An integrative psychological approach. Cambridge University Press. ISBN 0-521-82605-5.
  13. Stein MT, Zucker KJ, Dixon SD. December, 1997. "Gender Identity", The Nurse Practitioner. Vo. 22, No. 12, P. 104
  14. Newmann, Barbara. Development Through Life: A Psychosocial Approach. Cengage Learning. Lk 243. ISBN 9781111344665.
  15. Martin, C.; Ruble, D. (2004). "Children's Search for Gender Cues Cognitive Perspectives on Gender Development". Current Directions in Psychological Science. 13 (2): 67–70. DOI:10.1111/j.0963-7214.2004.00276.x.
  16. Gender Dysphoria Organization Research and Education – About Gender Dysphoria
  17. "What is Gender Dysphoria?". American Psychiatric Association. Vaadatud 5. mail 2023.
  18. Herdt, Gilbert H., toim (31. detsember 1984). Ritualized Homosexuality in Melanesia. University of California Press. ISBN 978-0-520-34138-8.
  19. 19,0 19,1 Vasey, Paul L; Bartlett, Nancy H (2007). "What Can the Samoan "Fa'afafine" Teach Us about the Western Concept of Gender Identity Disorder in Childhood?". Perspectives in Biology and Medicine. 50 (4): 481–490. DOI:10.1353/pbm.2007.0056. ISSN 1529-8795.
  20. 20,0 20,1 20,2 "A Brief History Of Hijra Indias Third Gender". Culture Trip (inglise). 1. jaanuar 2017. Vaadatud 28. märtsil 2024.
  21. Lorber, Judith. Paradoxes of Gender. Yale University Press:Yale, 1994. pp. 92–93.
  22. Axon, Anthony; Hewitt, Susan (27. mai 2019), "1993", United Arab Emirates 1975/76-2018, BRILL, lk 275–283, ISBN 978-90-04-40825-8, vaadatud 28. märtsil 2024
  23. 23,0 23,1 Deshmukh, Rashmi; Rajan, Madhavan (29. aprill 2021). "Persistent iris vessels in a case of aniridia". Journal of Clinical Images and Medical Case Reports. 2 (2). DOI:10.52768/2766-7820/1083. ISSN 2766-7820.
  24. Rispler-Chaim, Vardit (1992). "Nušuz Between Medieval and Contemporary Islamic Law: the Human Rights Aspect". Arabica. 39 (3): 315–327. DOI:10.1163/157005892x00030. ISSN 0570-5398.
  25. BOELLSTORFF, TOM (2005). "Between Religion and Desire: Being Muslim and Gay in Indonesia". American Anthropologist. 107 (4): 575–585. DOI:10.1525/aa.2005.107.4.575. ISSN 0002-7294.
  26. Thorbojrnsrud, Bent (1. jaanuar 1996). "A Trade Like Any Other". American Journal of Islam and Society. 13 (4): 572–576. DOI:10.35632/ajis.v13i4.2289. ISSN 2690-3741.