Arno Köörna

eesti majandusteadlane

Arno Köörna (2. veebruar 1926 Nõo21. detsember 2017) oli eesti majandusteadlane, Eesti Teaduste Akadeemia liige ja aastatel 1990–1994 akadeemia president.

Elu- ja hariduskäik ning teadustegevusRedigeeri

Arno Köörna sündis 2. veebruaril 1926 Nõo alevikus, kus alustas ka kooliteed.

1947. aastal lõpetas ta Tartu 1. Keskkooli. Sõja ajal oli pere evakueeritud Tatarimaale, kust naastes astus Arno Köörna Tartu Riiklikku Ülikooli ja lõpetas selle 1955. a ajaloo alal ajaloo-keeleteaduskonnas. Edasise teadlastee sidus ta majandusprobleemide uurimisega, jäädes kaheteistkümneks aastaks ülikooli tööle poliitilise ökonoomia kateedri õppejõuna.

1961. aastal kaitses Arno Köörna Eesti NSV TA juures majanduskandidaadi väitekirja „Rahvamajanduse areng Eestis XX sajandi alguses“ ja 1970. aastal samas majandusdoktori väitekirja teemal "Tööstustoodangu kvaliteedijuhtimise meetodid majanduses". 1972. aastal omistati talle professori kutse.

Alates 1965. aastast siirdus ta teaduste akadeemia süsteemi, kus töötas erinevatel ametikohtadel kokku ligi 40 aastat.

Eesti NSV Teaduste Akadeemia korrespondeerivaks liikmeks majandusteaduse alal valiti Arno Köörna 30. märtsil 1972 ja akadeemikuks 27. märtsil 1975.

Aastatel 1965−1973 töötas Arno Köörna Eesti TA Majanduse Instituudis, algul teadusdirektori asetäitjana, aastail 1966−1973 oli ta instituudi direktor. Aastatel 1973−1982 oli ta Eesti Teaduste Akadeemia teaduslik peasekretär, 1982−1990 asepresident ja 1990−1994 president.

19851990 oli ta Eesti NSV Ülemnõukogu XI koosseisu liige.

Aastatel 1996−1997 oli Arno Köörna Rahvusvahelise Sotsiaalteaduse Rakendusliku Kõrgkooli LEX rektor, alates 1998 Euroülikooli professor (alates 2005 emeriitprofessor).

Teadusorganisatoorse töö kõrval Eesti TA Majanduse Instituudis jätkas Arno Köörna teadustööd majandusmehhanismide võrdleva analüüsi vallas. Ta rajas aluse tööstusökonoomika ühele harule Eestis – kvaliteediökonoomikale. 1980. aastatel algatas ta teadusökonoomikaalase uurimissuuna, asutades vastava uurimisüksuse ka Majanduse Instituudis. Hiljem on tema uurimisvaldkonnaks olnud innovaatika, mille kohta ta on avaldanud õppevahendeid ning õpetanud seda distsipliini kõrgkoolides. Ta on avaldanud ligi 200 teadusartiklit, kümme monograafiat ja kolm õpikut.

Eesti taasiseseisvumise ajal osales Arno Köörna majanduseteadlase-eksperdina ning teaduste akadeemia presidendina mitmete riiklike institutsioonide töös − oli Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe nõukogu liige ja Ülemnõukogu selle komisjoni esimees, mis tunnistas Eesti inkorporeerimise Nõukogude Liitu 1940. aastal okupatsiooniks. Aastatel 1990−1993 oli Arno Köörna Eesti Teadusnõukogu esimees ja Eesti teaduspreemiate komisjoni esimees. Kuni viimase ajani oli ta ka mitme rahvusvahelise teadusorganisatsiooni liige.

Arno Köörna suri 21. detsembril 2017.

VabamüürlusRedigeeri

Arno Köörna oli aastast 1991 vabamüürlane[1].

TunnustusRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Urmo Soonvald. Vabamüürlus Eestis. Õhtuleht, 19. jaanuar 2008

KirjandusRedigeeri

  • Margus Maidla. Teaduste akadeemia – Eesti kollektiivne aju : 75 aastat – 75 akadeemikut. Tallinn: Incorp Holding OÜ 2014. ISBN 9789949336623. Lk 47–53

VälislingidRedigeeri