Arno Köörna
Arno Köörna (2. veebruar 1926 Nõo – 21. detsember 2017) oli eesti majandusteadlane, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1972) ja aastatel 1990–1994 akadeemia president.
Elukäik Redigeeri
Arno Köörna sündis 1926. aastal Nõo alevikus, kus alustas ka kooliteed.
1947. aastal lõpetas ta Tartu 1. Keskkooli. Sõja ajal oli pere evakueeritud Tatarimaale, kust naastes astus Arno Köörna Tartu Riiklikku Ülikooli ja lõpetas selle 1955. aastal ajaloo erialal ajaloo-keeleteaduskonnas. Edasise teadlastee sidus ta majandusprobleemide uurimisega, jäädes kaheteistkümneks aastaks ülikooli tööle poliitilise ökonoomia kateedri õppejõuna.
1961. aastal kaitses Arno Köörna Eesti NSV TA juures majanduskandidaadi väitekirja „Rahvamajanduse areng Eestis XX sajandi alguses“ ja 1970. aastal samas majandusdoktori väitekirja teemal "Tööstustoodangu kvaliteedijuhtimise meetodid majanduses". 1972. aastal sai professori kutse.
1965. aastast töötas ta teaduste akadeemia erinevatel ametikohtadel kokku ligi 40 aastat.
- Eesti NSV Teaduste Akadeemia korrespondeerivaks liikmeks majandusteaduse alal valiti Arno Köörna 30. märtsil 1972 ja akadeemikuks 27. märtsil 1975.
- Aastatel 1965−1973 töötas Arno Köörna Eesti TA Majanduse Instituudis, algul teadusdirektori asetäitjana, aastail 1966−1973 oli ta instituudi direktor.
- Aastatel 1973−1982 oli ta Eesti Teaduste Akadeemia teaduslik peasekretär, 1982−1990 asepresident ja 1990−1994 president.
1985–1990 oli ta Eesti NSV Ülemnõukogu XI koosseisu liige.
Eesti taasiseseisvumise ajal osales Arno Köörna majanduseteadlase-eksperdina ning teaduste akadeemia presidendina mitmete riiklike institutsioonide töös − oli Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe nõukogu liige ja Ülemnõukogu selle komisjoni esimees, mis tunnistas Eesti inkorporeerimise Nõukogude Liitu 1940. aastal okupatsiooniks. Aastatel 1990−1993 oli Arno Köörna Eesti Teadusnõukogu esimees ja Eesti teaduspreemiate komisjoni esimees. Kuni viimase ajani oli ta ka mitme rahvusvahelise teadusorganisatsiooni liige.
Aastatel 1996−1997 oli Arno Köörna Rahvusvahelise Sotsiaalteaduse Rakendusliku Kõrgkooli LEX rektor, 1998. aastast Euroülikooli professor (alates 2005 emeriitprofessor).
Arno Köörna suri 21. detsembril 2017.
Teadustöö Redigeeri
Arno Köörna peamisteks uurimistöö suundadeks olid Eesti majandusajalugu, majandusmehhanismide võrdlev analüüs, kvaliteediökonoomika, teadusökonoomika ning innovaatika. Ta rajas aluse tööstusökonoomika ühele harule Eestis – kvaliteediökonoomikale. 1980. aastatel algatas ta teadusökonoomikaalase uurimissuuna, asutades vastava uurimisüksuse ka Majanduse Instituudis.[1] Hiljem on tema uurimisvaldkonnaks olnud innovaatika, mille kohta ta on avaldanud õppevahendeid ning õpetanud seda distsipliini kõrgkoolides.[1] Ta on avaldanud ligi 200 teadusartiklit, kümme monograafiat ja kolm õpikut.
Töid Redigeeri
- Teadus rahva teenistuses. Tallinn, 1986
- Science in Estonia. Tallinn, 1993
- Vabamüürlus: müstika ja tegelikkus. Tartu, 2000
- Prometheuse teener : [majandusteadlase mälestused]. Tartu, 2002
- Innovatsioon ja teadus. Tallinn, 2005
- Innovatsioon: teooria ja praktika (koos Arvi Hamburgiga). Tallinn, 2009
Vabamüürlus Redigeeri
Arno Köörna oli 1991. aastast vabamüürlane[2].
Tunnustus Redigeeri
- 1970 – Nõukogude Eesti teaduspreemia majandusajalooliste uuringute eest
- 1986 – Eesti Teaduste Akadeemia medal
- 2006 – Valgetähe III klassi teenetemärk
Viited Redigeeri
- ↑ 1,0 1,1 Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskond II : 1938-1998. Tallinn, 1998, lk 62-63
- ↑ Urmo Soonvald. Vabamüürlus Eestis. Õhtuleht, 19. jaanuar 2008
Kirjandus Redigeeri
- Margus Maidla. Teaduste akadeemia – Eesti kollektiivne aju : 75 aastat – 75 akadeemikut. Tallinn: Incorp Holding OÜ 2014, lk 47–53. ISBN 9789949336623.
Välislingid Redigeeri
- Arno Köörna TA kodulehel
- Arno Köörna Eesti Teadusinfosüsteemis
- "Lahkus üks Eesti teenekamaid majandusteadlasi"
- Tarmo Soomere järelehüüe: lahkunud Arno Köörna oli julge visionäär, kelle mõtted kõnetavad tänaseni
