Struktuurigeoloogia mõisteid

Siin on loetletud struktuurigeoloogiaga seotud mõisteid; siia kuuluvad ka geotektoonika ja Maa siseehitusega seotud mõisted.

---

# A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S Š Z Ž T U V W Õ Ä Ö Ü X Y

---

A

• aa-laava –
• A-kiht –
• aktiivne äär –
• alang –
• alpi kurrutus –
• aluskord –
• aluspõhi –
• antekliis – suure ulatusega kumer platvormse aluskorra struktuur
• antiklinaal –
• antiklinaalne kuppel –
• antiklinaalne püünis –
• antiklinoorium –
• apalatši kurrutus –
• Araabia-Nuubia kilp –
• astang –
• astenosfäär –
• astrobleem –
• aulakogeen –

B

• baikali kurrutus –
• barjäärriff –
• barr –
• basaldikiht – maakoore osa, kus seismiliste lainete levikukiirus on umbes 6,5...7 km/s
• bassein (geoloogia) –
• batoliit – üle 100 km² pindalaga intrusiiv, mille ulatus sügavusse pole teada
• Benioffi vöönd –
• bioherm –
• B-kiht –
• budiin –
• budinaaž – venituspingete väljas õhenenud ja kohati katkenud kivimkiht või -keha

C

• C-kiht –

D

• daik – plaatjas enamasti aluselise koostisega kivimeist koosnev intrusioon
• depressioon (geotektoonika) –
• diapiir – antiklinaalne kurd, mis on tekkinud kurru sisemuses oleva plastilise materjali ülespoole tungimisest
• D-kiht –
• D'-kiht –
• D"-kiht –
• dünaamiline intrusioon –

E

• eeltõuge –
• E-kiht –
• E'-kiht –
• E"-kiht –
• epeirogeneetilised liikumised –
• epitsenter –

F

• fakoliit –
• Fennoskandia kilp – Põhja-Euroopas asuv ulatuslik ala, kus avanevad Arhaikumi ja Proterosoikumiaegsed kivimid
• F-kiht –

G

• geoloogiline struktuur – kivimkeha või kivimkehi lahutav pind, millel on kirjeldatav kuju ning ulatus
• geosünklinaal –
• geotektoonika – teadusharu, mis uurib Maa välisosa suuremõõtmelist ehitust, arengut ja teket
• G-kiht –
• glatsioisostaasia –
• globaaltektoonika –
• Gondwana – manner, mis eksisteeris Mesosoikumis umbes 200 Ma
• graniidikiht – maakoore osa, kus seismiliste lainete levikukiirus on umbes 6 km/s

H

• hargsoon –
• hertsüünia kurrutus –
• hiidmanner – geoloogilises minevikus eksisteerinud mitmest tänapäevasest mandrist koosnenud manner

I

• intrusiiv –
• intrusioon – maakoores paiknev geoloogiline struktuur, mis võib olla nii vedelas (magma) kui ka tahkes olekus (tardkivim)
• inversioon (geoloogia) –
• isostaasia –

K

• kaldeera –
• kaledoonia kurrutus –
• kallakussuund –
• katkestuspind –
• katuskurd –
• kerkemurrang –
• kiht (geoloogia) – selgelt eristuvate kihipindadega litoloogiliselt ühtlane suure lateraalse ulatusega kivimkeha
• kihtintrusioon –
• kilp (geoloogia) – ulatuslik osa kraatonist, kus avanevad kristalse aluskorra kivimid
• kivimi struktuur – kivimit moodustavate mineraaliterade ehitust, suurust ja omavahelisi suhteid iseloomustavate tunnuste kogum
• kivimi tekstuur –
• kivimkeha – geoloogiline struktuur, mis tekke, struktuuri, kivimilise koostise või millegi muu poolest erineb temaga piirnevaist kivimkehadest
• kivimkompleks – vaadeldavate kivimkehade kogum
• kivistis –
• klint –
• klivaaž –
• kohverkurd –
• kontinentaalne rift –
• konvergentsivöönd –
• kraaton – tektooniliselt jäik ja stabiilne mandrilise maakoore osa
• kuesta –
• kummulikurd –
• kuppel (geoloogia) –
• kurd –
• kurdmäestik –
• kurrutus –
• kurrutusfaas –
• kurrutusliikumine –
• kurrutusvöönd –
• köislaava –

L

• laam – litosfääri osa, mis piirneb seismiliselt aktiivsete vöönditega
• laamade lahknemine –
• laamtektoonika –
• laavakate –
• laavavool – vulkaanist väljunud maapinda mööda voolav laava või sel viisil moodustunud kivimkeha
• lakoliit –
• lamav kiht – kiht, mis on sellel lasuva kihi all
• lasumuselemendid – kivimkeha (enamasti kihi) ruumilist orientatsiooni iseloomustavad parameetrid
• lasuv kiht – kiht, mis on tema all oleva lamava kihi peal
• liitdaik –
• litoloogiliselt heterogeenne põiksus – kristalsetest kivimitest koosneva kivimkeha ja setteist või settekivimeist koosneva kivimkeha vaheline põiksus
• litosfäär –
• lopoliit –
• lääts (geoloogia) –
• löögistruktuur –

M

• maakoor –
• Maa tuum –
• Maa vahevöö –
• maavärin –
• magmakeha – maakoores paiknev magmast koosnev geoloogiline struktuur
• magmaline intrusioon –
• magmaline kompleks –
• mandriline maakoor – mandrite (koos mandrilavaga) alune maakooretüüp
• mandrite triiv –
• mandri tuum –
• manner –
• manner (geoloogia) –
• megaantiklinoorium –
• megasünklinoorium –
• mitmikintrusioon –
• Mohorovičići eralduspind –
• monoklinaal –
• murrang – lõhe, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes
• murrangu amplituud –
• murrangupind –
• mäeahelik –
• mäestik –
• mäeteke –

N

• naftalasund –
• nekk –
• neotektoonika –
• neotektooniline maakerge –
• nihkepeegel –
• normaalkurd –
• normaalmurrang – kaldmurrang, mille lasuv tiib on laskunud lamava tiiva suhtes allapoole

O

• obduktsioon –
• ofioliit – tektooniliselt transporditud aluselistest ning ultraaluselistest kivimitest koosnev kivimkompleks, mis on kunagise ookeanilise maakoore fragment
• ookeanibassein –
• ookeani keskahelik – mäeahelik, mis läbib Atlandi ja India ookeani ning Vaikse ookeani lõunaosa
• ookeaniline maakoor – ränivaese koostisega kivimeist koosnev õhuke maakooretüüp
• ookeanipõhja laienemine –
• orogeenne vöönd – kokkusurvepingete väljas tekkinud ulatuslik piklik kurrutatud ja deformeeritud geoloogiline struktuur
• orogenees –

P

• padilaava –
• pahoehoe –
• pangasmäestik –
• pank (geoloogia) –
• paralleelkihilisus –
• pealenihe –
• pealiskord –
• pikiprofiil –
• pinnakate –
• P-lained –
• platvorm (geoloogia) – ulatuslik settekivimitega kaetud osa kraatonist
• plokk-laava – laavaplokke sisaldav konarliku pinnaga laavavool
• plutoon –
• purustussfäär –
• purustusstruktuur –
• Põhja-Eesti paekallas – Eesti põhjarannikul paiknev Balti klindi osa
• põikintrusioon – intrusioon, mis olles kontaktis kildaliste või kihiliste kivimitega, lõikab neid kihte
• põikne katkestuspind –
• põiksoon –
• põiksus – üksteisel lasuvate, kuid selgelt erineval ajal moodustunud kivimkehade vaheline piirpind
• püünis (geoloogia) –

R

• rebendkurrutus –
• rebendrike –
• rift –
• riftiahelik –
• riftiorg –
• riftivöönd –
• rike (geoloogia) –
• rikkevöönd –
• ringdaik –
• ristprofiil –
• rõhtkihilisus –
• rõngasdaik –
• rööpintrusioon – intrusioon, mis olles kontaktis kildaliste või kihiliste kivimitega, on enam-vähem paralleelne kildalisus- või kihilisuspindadega
• rööplasumus – selliste kivimkehade lasumus, mille vahel ei ole põiksust

S

• saarkaar –
• San Andrease murrang –
• settebassein –
• settelünk –
• sill – plaatjas intrusioon, mis on paralleelne moondekivimite kildalisuse või settekivimite kihilisusega, millesse ta on tunginud
• sisetuum –
• soon (geoloogia) –
• soonintrusioon –
• struktuurigeoloogia –
• struktuurne korrus –
• subduktsioon – ookeanilise maakooreploki sukeldumine vahevöösse
• subkontinent –
• suletis –
• suletiste printsiip –
• suur magmaprovints –
• suur põiksus –
• svekofenni kurrutus –
• söebassein –
• sünekliis – suure ulatusega nõgus platvormse aluskorra struktuur
• sünklinaal –
• sünklinaalimurrang –
• sünklinoorium –
• süvaintrusioon –
• süvamurrang –
• süvavahevöö –
• süvik – piklik sügav subduktsioonivööndiga seotud negatiivne pinnavorm ookeani põhjas

Š

• šelf –
• štokk –

T

• tektonosfäär –
• tektooniline kate –
• tektooniline lõhe –
• tektooniline põiksus –
• tektooniline režiim –
• tektoonilised liikumised – endogeensed protsessid, mis väljenduvad maakoore vertikaal- või horisontaalsuunalistes liikumistes
• tektoonilised rikked –
• tektoonilised tsüklid –
• transformne murrang –
• täiskurrutus –

V

• vahevöö –
• vahevöö pluum –
• Vaikse ookeani kurrutus –
• Vaikse ookeani tulerõngas –
• vulkaaniline kaar – subduktsiooniga seotud vulkaanide ahelik
• välistuum –

W

• Wilsoni tsükkel – ookeanibasseinide avanemis-sulgumistsükkel

Ä

• ääremeri – ookeanilisel maakoorel asuv maailmamere osa, mis on avaookeanist eraldatud saarkaarega

Ü

• ülang –
• ülavahevöö –
• üleminekuline maakoor –

Maateaduste mõisteid:   A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S Š T U V W Õ Ä Ö Ü