Põiksus (inglise unconformity) on üksteisel lasuvate, kuid selgelt erineval ajal moodustunud kivimkehade vaheline piirpind.

Tõenäoliselt maailma kuulsaim põiksus – Siccar Point Šotimaal, mida kirjeldas esimesena James Hutton

Mõnikord nimetatakse põiksust ka diskontinuiteedi- ehk katkestuspinnaks.

Termin "põiksus" tuleb sellest, et teine-teisel pool põiksust asuvate kihtide kihipinnad (kui on tegemist kihiliste kivimkehadega) on tihti üksteise suhtes, enamasti tetooniliste liikumiste tagajärjel, nurga all ehk mitteparalleelsed. Täpsemalt nimetatakse sellist põiksust nurkpõiksuseks.

Kivimkehad, mida eraldab põiksus, on üksteise suhtes põiklasumuses. Vastupidisel juhul, kui tegemist on ajalise katkestuseta moodustunud erinevate kivimkehadega, on nad omavahel rööplasumuses.

Põiksust, mis on kristalsetest kivimitest koosneva ja settekivimitest koosneva kivimkeha vahel, nimetatakse litoloogiliselt heterogeenseks põiksuseks.

Paralleelpõiksuseks nimetatakse põiksust, millest nii allpool asuvad kui ka peallasuvad kihid on horisontaallasumuses.