Intervall (muusika)

(Ümber suunatud leheküljelt Kõrguskaugus)
See artikkel on
muusikateooria kategooriast.
Muusikaline heli
Helirida
Intervallid
Helistik
Akordid
Noodikiri

Intervall (ladina keeles intervallum 'vahemik, kaugus') on muusikas kahe heli või helilaadi astme helikõrguslik suhe. Helide intervall esitatakse sagedussuhtena või logaritmilisel skaalal tsentides. Helilaadi astmete intervall esitatakse astmelise suurusena astmetes või toonilise suurusena tervetoonides. Intervalle liigitatakse

Intervall on üks muusikalisi parameetreid.

Intervallid suuruse järgi

muuda

Helide intervall

muuda

Helide intervall esitatakse kas reaalarvude suhtena või logaritmilisel skaalal tsentides.

George Secor ja Dave Keenan on seoses sagitaalnoodikirja arendamisega pakkunud välja mikrointervallide liigituse

Mikrointervallide liigitus

Suuruste vahemik tsentides Nimetus eesti keeles Nimetus inglise keeles
0 - 1,807522933 skismina schismina
1,807522933 - 4,499913461 skisma schisma
4,499913461 - 11,73000519 kleisma kleisma
11,73000519 - 33,38249264 komma comma
33,38249264 - 45,11249784 väike diesis small-diesis
45,11249784 - 56,84250303 diesis (medium-)diesis
56,84250303 - 68,57250822 suur diesis large-diesis
68,57250822 - 80,30251341 väike pooltoon small-semitone
80.30251341 - 101.9550009 limma limma
101.9550009 - 111.8774831 suur pooltoon large-semitone
111.8774831 - 115.492529 apotome apotome

Helilaadi astmete intervall

muuda

Helilaadi astmete suurus esitatakse kas astmelise ja toonilisena. Astmelise suuruse ehk astmemahu määrab diatooniliste astmete arv noodijoonestikul.

 
Intervallide astmeline suurus

Astmelise suuruse nimetused pärinevad ladinakeelsetest järgarvudest.

suurus astmetes intervalli nimetus astme number eesti keeles astme number ladina keeles
1 priim esimene aste primus
2 sekund teine aste secundus
3 terts kolmas aste tertius
4 kvart neljas aste quartus
5 kvint viies aste quintus
6 sekst kuues aste sextus
7 septim seitsmes aste septimus
8 oktav kaheksas aste octavus
9 noon üheksas aste nonus
10 deetsim kümnes aste decimus
11 undeetsim üheteistkümnes aste undecimus
12 duodeetsim kaheteistkümnes aste duodecimus
13 tertsdeetsim kolmeteistkümnes aste tertius decimus
14 kvartdeetsim neljateistkümnes aste quartus decimus
15 kvintdeetsim viieteistkümnes aste quintus decimus


Tooniline suurus ehk toonilis mahu määrab helikõrguste vahemik tervetoonides või pooltoonides.

Intervalle priimist oktavini nimetatakse lihtintervallideks. Oktavist suuremaid intervalle nimatatakse liitintervallideks.

Diatoonilised intervallid

muuda
  Pikemalt artiklis diatooniline intervall

Diatoonilised intervallid:

Altereeritud intervallid

muuda
  Pikemalt artiklis Altereeritud intervall

Altereeritud intervallid tekivad diatooniliste astmete altereerimise teel.

Enharmoonilised intervallid

muuda
  Pikemalt artiklis enharmooniline intervall

Konsoneerivad ja dissoneerivad intervallid

muuda

Konsoneerivad intervallid on kõlalt rahulikud. Intervallide helid on omavahelises tasakaalus ja nagu sulaksid ühte. Dissoneerivad intervallid aga jätavad rahutu mulje. Intervallide helid nagu poleks tasakaalus, tekitades ebakõla ja tingides edasiliikumist (lahendust). Konsonantsi moodustavad helid on omavahel lähemas suguluses, dissonantside puhul on helid teineteisele võõramad, kaugemad. See on tingitud kahe heli osahelide enamast või kaugemast kokkulangemisest. Intervallide konsoneerivus sõltub seega kokkulangevate ülemhelide arvust, nende lähedusest põhihelile ja nende suhtelisest tugevusest.

Konsoneerivad intervallid on: puhas priim, puhas kvart, puhas kvint, puhas oktav, väike terts, suur terts, väike sekst ja suur sekst.

Kui hinnata intervalli laadilist (helirealist) nähtust, siis tunduvad puhas priim, puhas kvint ja puhas oktav helirea püsivate astmetena (priim - I + I aste, oktav - I + VIII (I) aste, kvint - I + V aste). Kuna nad ei määra helirea mažoorsust (mažoorne helirida) ega minoorsust (minoorne helirida), võib neid nimetada naturaalseteks konsonantsideks. Traditsiooniline muusikateooria nimetab neid täielikeks konsonantsideks, kuna ülemhelide reas tekivad need intervallid keele niisuguste osade võnkumisest, mis on omavahel lihtsamates arvulistes suhetes (puhas priim = 1:1, puhas oktav = 1:2, puhas kvint = 2:3, puhas kvart = 3:4).

Puhtaiks on hakatud neid nimetama sellepärast, et nenede suurus ei ole varieeritav. Kui võrrelda osahelide reas tekkinud suhteid vastavate suhetega tempereeritud häälestuses, siis ei ole erinevust 1. ja 2. osahelil, mis tekitavad priimi ja oktavi. Erinevus on minimaalne 3. osahelil, mis võimaldab kvindi ja kvardi tekkimist.

Puhaste intervallide paralleelliikumine klassikalises mitmehäälsuses (harmoonias ja polüfoonias) ei ole võimalik. Puhas kvart mõjub täieliku konsonantsina ainult akordis ülemiste häälte vahel (e - g - c), kuna kahehäälsuses ja akordi madalamast helist moodustatuna mõjub ta tunglevalt ja vajab lahendamist (harmoonias K64).

Dissoneerivad intervallid on: väike septim, suur sekund,suur septim, väike sekund, vähendatud kvint, suurendatud kvart ning teised suurendatud ja vähendatud intervallid. Harmoonilistes järgnevustes nõuavad nad lahendust.

Püsivad ja kulgevad intervallid

muuda

Nii nagu üksikud helirea astmed, võivad ka intervallid helireas olla püsivad või kulgevad ehk püsimatud. Mažooris ja minooris on püsivad intervallid need, mis moodustuvad ainult püsivaist astmeist s.o. toonika kolmkõla helidest. Konsonantsid, mis koosnevad kahest kulgevast või ühest püsivast ja ühest kulgevast astmest on kulgevad intervallid. Kulgevad intervallid on tunglevad ja liiguvad püsivaisse intervallidesse (lahenevad helirea astmete kulgevuse printsiibil). Intervalli kulgevust või püsivust võib määrata vaid kindlas helireas või helistikus. Nii võib üks ja sama intervall olla ühes või mitmes helistikus püsiv, teistes aga kulgev. Dissoneerivad intervallid on alati kulgevad ja nõuavad igal juhul lahendust.

Intervallide pöörded

muuda
  Pikemalt artiklis Pööre (muusika)
 
Intervallid ja nende pöörded

Intervalli pöördeks nimetatakse intervalli helide ümberasetust üksteise suhtes.

Intervalli pööre (pöördintervall) tekib tema ühe heli viimisest oktavi võrra üles või alla.

Kõik konsoneerivad intervallid pöörduvad konsoneerivateks, kõik dissoneerivad intervallid pöörduvad dissoneeruvateks. Suured intervallid pöörduvad väikesteks ja väikesed intervallid pöörduvad suurteks. Vähendatud intervallid pöörduvad suurendatud intervallideks ja vastupidi.

Altereerimine muudab iga intervalli kas suurendatuks või vähendatuks. Kahekordne alteratsioon muudab iga intervalli kas kahekordselt suurendatuks või kahekordselt vähendatuks.

Intervalli tähistus

muuda

Intervalle tähistatakse numbritega. Olenevalt noodist (eesti või võõrkeelne kirjandus) on tähistus erinev. Eestis kasutatakse tähe ees tähte v (väike), s (suur), > (vähendatud), < (suurendatud). Inglise nootides lisatakse numbri ette   (bemoll) või   (diees).

Tähis Nimetus Pooltoone Näide
1 puhas priim 0  
 2 väike sekund 1  
2 suur sekund 2  
 3 väike terts 3  
3 suur terts 4  
4 puhas kvart 5  
 4 /  5 suurendatud kvart
vähendatud kvint
6   C - Ges
5 puhas kvint 7  
 5 /  6 suurendatud kvint
väike sekst
8 C - Gis  
6 suur sekst 9  
 7 väike septim 10  
7 suur septim 11  
8 puhas oktav 12  

Intervallide tabel

muuda

Oktavi piires intervallid põhihelist üles:

põhiheli Priim Väike sekund Suur sekund Väike terts Suur terts Kvart Vähendatud kvint Kvint Suurendatud kvint Sekst Väike septim Suur septim
F F G G A A B C C C C /D E E
C C D D E E F G G G A /A B H
G G A A B=H H C D D D E/E F F
D D E E F F G A A A B / H C C
A A B H C C D E E F F / F G G
E E F F G G A B /H H H C / C D D
H H C C D D E F F G =F G / G A A
F / G F / G G G / A A A / B H C C / D D D / E E F
C / D C / D D D / E E F F / G G G / A A A / B H C
G / A G / A A A / B H C C / D D D / E E F F / G G
D / E D / E E F F / G G G / A A A / B H C C / D D
A / B A / B H C C / D D D / E E F F / G G G / A A

Muud intervallid

muuda

Peale diatooniliste intervallide on veel terve rida intervalle, mis võivad tuleneda helide füüsikalistest omadustest, häälestussüsteemide eripäradest, muusikakultuuri või traditsiooni eripäradest jmt.

Vaata ka

muuda


Välislingid

muuda