Ava peamenüü

Helirida

(Ümber suunatud leheküljelt Heliredel)

Helirida ja helilaadRedigeeri

Eri keeltes ja eri autorite poolt on helirea tähenduses kasutatud sõnu moodus (i.k mode pr.k mode, it.k modo, ld.k modus – kooskõla, korrastus, ehitus, kuju), helilaad ehk laad (v.k лад. Vene muusikateoorias tähendab mõiste 'laad' eelkõige helirea helide suhetevõrgustikku (Лад в музыке – система взаимоотношений звуков, vt ru:Лад (музыкальный строй)), heliastmik, heliskaala, heliredel, gamma, skaala, kõrgusastmik ("kõrgusastmiku ehitust väljendab astmikuvormel, mis esitleb naaberhelide kõrguskaugusi ehk intervalle toonides, pooltoonides või poolteisttoonides. Kõrgusastmiku alumist (esimest) heli nim. põhi- ehk esiheliks." [1])

Tuleb teha vahet helirea ja helilaadi mõistel, kuna helilaad kujutab enesest erinevat funktsiooni omavate helikõrgusastmete abstraktset süsteemi ning helirida on selle süsteemi konkreetne avaldumisvorm. Nii näiteks loomuliku mažoorse laadi (mille struktuur on [1,1,1/2,1,1,1,1/2] ning astmete funktsioonid on I – toonika, II – ülemine juhttoon, III – ülemine mediant, IV – subdominant, V – dominant, VI – alumine mediant, VII – alumine juhttoon) põhjal c-noodist üles ehitatud helireaks on Do-mažoor.

Helirida muusika ajaloosRedigeeri

Muusika ajalugu tunneb paljusid erinevaid heliridu erinevates muusikatraditsioonides.

Helirida arhailises rahvamuusikasRedigeeri

Vanimad rahvaviisid koosnevad 2-st, 3-st või 4-st helist. Helirea kitsas ulatus on omane paljudele rahvaviisidele. Selliseid viise ei saa alati kohandada hilisemate heliridadega, vaid nad moodustavad heliridade arengus omaette arhailise perioodi.

Helirida euroopalikus muusikasRedigeeri

Alates Vana-Kreekast kasutatakse euroopalikus muusikas diatoonilisi heliridu (vastavad klahvpillide klaviatuuri valgete klahvidega (oktavis on seitse astet)).

Keskaegse heliridade teooria aluseks on Boëthiuse viies raamatus "De institutione musica" kirjeldatud Vana-Kreeka heliridade süsteem ja Ptolemaiose transpositsiooniskaalad.

Tervetoonhelirida, naaberhelide intervallidega 1 (üks) tervetoon, on olnud sporaadiliselt kasutusel heliteoste sees. Tervetoonilise helirea oktav koosneb kahest tritoonist, mida keskajal on peetud saatana intervalliks. Paljud heliloojad on tervetoonilist helirida kasutanud ooperites jm viitamaks deemonlikele jõududele vms.

Helirida euroopavälistes kultuuridesRedigeeri

India muusikas on heliridade üldnimetus sanskriti keeles raga; hiina jpt rahvaste muusikas kasutatakse pentatoonilist helirida (koosneb viiest helist, mis on vastavuses näiteks klahvpillide klaviatuuri mustade klahvidega) jne.

Helirida nüüdismuusikasRedigeeri

Kahekümnendal sajandil võeti kasutusele kõigile võrdtempereeritud kromaatilise helirea helidele põhinev 12-heliline (dodekafooniline) helirida.

Heliridade liigitusRedigeeri

Helide arv helireasRedigeeri

Helirida võib olla:

  • 1-heliline – monohord (kr. monos – üks, üksik, ainuke horde – keel)
  • 2-heliline – duhord ehk bihord (kr. duo – kaks, mõlemad lad. bis – kaks korda)
  • 3-heliline – trihord (kr. tria – kolm)
  • 4-heliline – tetrahord (kr. tetras – neli)
  • 5-heliline – pentahord (kr. pentas – viis)
  • 6-heliline – heksahord (kr. heksas – kuus)
  • 7-heliline – heptahord (kr. hepta – seitse)
  • 8-heliline – oktohord (kr. okto – kaheksa)
  • 9-heliline – enneahord e. novehord e. nonohord (kr. ennea, lad. novem – üheksa)
  • 10-heliline – dekahord (kr. deka – kümme)
  • 11-heliline – endekahord (kr. endeka – üksteist)
  • 12-heliline – dodekahord (kr. dodeka – kaksteist)

Heliridasid võib liigitada ka:

Helidevahelised suhted helireasRedigeeri

Heliread järjestatakse kindla süsteemi järgi. Vastavalt helide omavahelistele suhtele helireas võivad heliread olla:

Duur ja mollRedigeeri

Loomulik mažoor ehk mažoorne helirida ehk duurhelirida vastab joonia helilaadile, loomulik minoor minoorne helirida ehk mollhelirida eoolia helilaadile.

Diatooniliste ja duur-moll-süsteemi heliridade astmedRedigeeri

Diatooniliste ja duur-moll-süsteemi heliridade helid paiknevad astmetel, mida tähistatakse järjekorranumbritega arvates põhihelist ehk I astmest (teatud kontekstis toonika).

Helirea astmete suhteid nimetatakse funktsioonideks.

Funktsionaalharmoonias liigitatakse heptatooniliste heliridade astmed helirea põhi- ja kõrvalastmeteks. Selle kohaselt on toonika kolmkõla kui ainsana püsiva kolmkõla priim, terts ja kvint s.o. I, III ja V aste helirea püsivad astmed. Ülejäänud II, IV, VI ja VII aste helirea kulgevad astmed.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Leo Semlek 2003:"Muusika elementaarteooria õpik" 8. väljaanne. Kirjastus Kodutrükk, Tallinn. kõrgusastmik:lk. 41 ISBN 9985-805-36-4

KirjandusRedigeeri

  • Ross-Maimets 2004: Jaan Ross ja Kaire Maimets (toim.), "Mõeldes muusikast. Sissevaateid muusikateadusesse". Varrak, Tallinn. helirida: 15,19,24–31,88–95,183,184,347,348,355,453,457,463–465. ISBN 9985-3-0958-8

VälislingidRedigeeri

HelireadRedigeeri

Helirida • heptatoonika  • pentatoonika
 
Loomulik mažoor
(Joonia)
  Kuula 
 
Loomulik minoor
(Eoolia)
  Kuula 
 
Harmooniline minoor
  Kuula 
 
Mustlas-minoor
  Kuula 
 
Meloodiline minoor
  Kuula 
 
Dooria
  Kuula 
 
Früügia
  Kuula 
 
Lüüdia
  Kuula 
 
Miksolüüdia
  Kuula 
 
Lokria
  Kuula 
 
Kromaatiline
  Kuula 
 
Tervetooniline
  Kuula 
 
Mažoorne pentatoonika
  Kuula 
 
Minoorne pentatoonika
  Kuula 
 
Altereeritud
  Kuula 
 
Vähendatud helirida,
1. vorm
  Kuula 
 
Vähendatud helirida,
2. vorm
  Kuula 
 
Hispaania ja
juutide helirida
  Kuula 
 
Araabia helirida
(Araabia mažoor)
  Kuula 
 
Mi Sheberach helirida
  Kuula 

Skeemil on pooltoon üleminekul ühest reast teise.