Ava peamenüü
Kvintidena üles ehitades saame diatoonilise helirea
Diatooniline helirida

Diatooniline helirida on muusikas helirida, mille kõik helid kuuluvad diatoonikasse. Diatoonilised heliread on näiteks kirikuheliread, loomulik mažoor ja loomulik minoor.

Diatoonilisel helireal on seitse astet.

Diatoonilise helirea helid võivad olla põhi- või tulendnimetustega.

Põhiliikideks on

Seitsmeastmelise diatoonika (heptatoonika) erinevaid astmeid esihelina (tugihelina) kasutades ning esiheli oktavi võrra kõrgemal korrates on võimalik moodustada seitse diatoonilist helirida:

Diatoonilise helirea moodustavad näiteks klahvpillide klaviatuuri valged klahvid.

Klassikalised diatoonilised heliread on tonaalsed heliread:

Nende kõrval hakati kasutama ka nende teisendeid ehk altereeritud helirida.

Mažoorsed heliread, diatoonilised mažoorid:

  • mažoorne pentatoonika = duur-pentatoonika – 5-astmeline pooltoonideta duur (C-duur-pentatoonika)
  • lüüdia mažoor = lüüdia-duur – kõrge IV aste (C-lüüdia-duur)
  • miksolüüdia mažoor = miksolüüdia-duur – madal VII aste (C-miksolüüdia-duur)

Minoorsed heliread, diatoonilised minoorid:

  • minoorne pentatoonika = moll-pentatoonika – 5-astmeline pooltoonideta moll (a-moll-pentatoonika)
  • früügia minoor = früügia moll – madal II aste (a-früügia-moll)
  • dooria minoor = dooria moll – kõrge VI aste (a-dooria-moll)

Vaata kaRedigeeri