Diatooniline helirida
See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2007) |
Diatooniline helirida on muusikas helirida, mille kõik helid kuuluvad diatoonikasse. Diatoonilised heliread on näiteks kirikuheliread, loomulik mažoor ja loomulik minoor.
Diatoonilisel helireal on seitse astet.
Diatoonilise helirea helid võivad olla põhi- või tulendnimetustega.
Põhiliikideks on
- pentatoonika – koosneb viiest kvintsuhtelisest (c, g, d, a, e) diatoonhelist ja on kui pooltoonideta diatooniline helirida;
- heptatoonika – koosneb seitsmest kvintsuhtelisest (c, g, d, a, e, h) diatoonhelist ja on kui täielik diatooniline helirida.
Seitsmeastmelise diatoonika (heptatoonika) erinevaid astmeid esihelina (tugihelina) kasutades ning esiheli oktavi võrra kõrgemal korrates on võimalik moodustada seitse diatoonilist helirida:
Diatoonilise helirea moodustavad näiteks klahvpillide klaviatuuri valged klahvid.
Klassikalised diatoonilised heliread on tonaalsed heliread:
- loomulik mažoor ehk naturaalne mažoor = naturaalduur (C-duur)
- loomulik minoor ehk naturaalne minoor = naturaalmoll (a-moll)
Nende kõrval hakati kasutama ka nende teisendeid ehk altereeritud helirida.
Mažoorsed heliread, diatoonilised mažoorid:
- mažoorne pentatoonika = duur-pentatoonika – 5-astmeline pooltoonideta duur (C-duur-pentatoonika)
- lüüdia mažoor = lüüdia-duur – kõrge IV aste (C-lüüdia-duur)
- miksolüüdia mažoor = miksolüüdia-duur – madal VII aste (C-miksolüüdia-duur)
Minoorsed heliread, diatoonilised minoorid:
- minoorne pentatoonika = moll-pentatoonika – 5-astmeline pooltoonideta moll (a-moll-pentatoonika)
- früügia minoor = früügia moll – madal II aste (a-früügia-moll)
- dooria minoor = dooria moll – kõrge VI aste (a-dooria-moll)
Vaata kaRedigeeri
| Diatooniline helirida | redigeeri |
| Lüüdia (IV) • Joonia (I) • Miksolüüdia (V) | |
| Dooria (ii) • Eoolia (vi) • Früügia (iii) • Lokria (vii) | |
Helirida • heptatoonika • pentatoonika
Skeemil on pooltoon üleminekul ühest reast teise. |
|||||||||||||||||||||
