Liivimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistoorium
Liivimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistoorium oli Liivimaa evangeelse kiriku kõrgem kirikuvalitsemisasutus aastatel 1633–1919.
| Asutatud | 1633 |
|---|---|
| Tegevuse lõpetanud | 1919 |
| Peakorter |
Tartu (1633–1699) Pärnu (1699–1710) Riia (1710–1918) |
| Juhtkond | Liivimaa superintendent |
Kuninglik Liivimaa ülemkonsistoorium
muudaLuteriusu evangeeliumi kiriku valitsusorgan Liivimaa Konsistoorium (saksa keeles kgl. Oberkonsistorium, Des Liefländischen Ober Consistorii, rootsi k. Livländska Öfverkonsistorium) moodustati Rootsi kuningriigi Idamereprovintsis Liivimaa provintsis 18. märtsil 1633 Liivi- ja Ingerimaa ning Karjala lääni kindralkuberneri Johan Skytte poolt välja antud Liivimaa konsistoriaal- ja kirikuvisitatsioonikorralduse alusel. Enne seda tegutses Liivimaal Gustav II Adolfi poolt 1622. aastal Liivimaa superintendendiks nimetatud Riia ülempastor Hermann Samson.
Ülemkonsistooriumi ülesandeks oli Liivimaa kiriku- ja usuelu korraldamine, kirikute ehitamise ja nende regulaarsete sissetulekute tagamine, vaimulike ja kooliõpetajate ametiülesannete täitmise ja elukommete järele valvamine, abielurikkumiste, koguduste ja vaimulike omavaheliste lahkhelide ja tüliküsimuste lahendamine. Ülemkonsistooriumi liikmete hulka kuulusid ilmalik president ehk direktor, superintendent, kolm ilmalikku ja kolm vaimulikku kaasistujat (assessorit) ning sekretär. Direktori ja superintendendi kinnitas ametisse provintsiaalvalitsus või Rootsi kuningas.
1636. aastal loodi Liivimaal superintendent Hermann Samsoni eestvõttel kuus praostkonda: Eesti aladel Narva praostkond, Pärnu praostkond ja Tartu praostkond ning kolm praostkonda Põhja-Läti aladel: Riia, Koknese ja Cēsises. Liivimaa praostkonnad jagati konsistoriaalringkondadeks, mille eesotsas olid ülemkonsistooriumile alluvad alamkonsistooriumid ja kuningliku korraldusega 1648. aastast jäid ülemkonsistooriumi liikmeteks ainult vaimulikud. Allkonsistooriumide juhatajaks oli maakohtunik, tema kõrval praost ja veel 2 vaimulikku ja 2 ilmlikku assessorit[1].
Riia praostkonda kuulusid[2] Riia distrikt ehk kreisi Dole, Ikšķile, Salaspilsi, Ādaži, Nītaure, Mālpilsi, Allaži, Sigulda, Krimulda, Turaida, Liepupe, Daugavgrīva, Limbaži, Aloja, Straupe kihelkond ja Augstroze linnuselään. Koknese praostkonda Koknese kreisi Vecpiebalga, Skujene, Jaunpilsi, Ērgļi, Cesvaine, Madliena, Bērzaune, Koknese, Suntaži, Rauna kihelkond. Cēsise ehk Võnnu praostkonda Valmiera, Võnnu, Trikata, Astijärve, Ropaži kihelkond, Mujani linnuselään.
1650. aasta Liivimaa kindralkuberneri korraldusega loodi maakondade tasandil kirikuvalitsemisinstitutsioonina ülemkirikueestseisja-ametid, mis hakkasid tegelema majandusasjadega ja kirikliku kohtuga.
1662. aastal taastati Liivimaa kindralsuperintendent Johannes Gezeliuse poolt Liivimaa segakonsistoorium, ülemkonsistooriumis olid ilmalikud kaasistujad, ülemkonsistooriumi presidendiks määrati superintendent, tema asetäitjaks ilmalik president.
1686. aasta Rootsi kirikuseadusega likvideeriti Liivimaal ülemkirikueestseisja-ametid ja alamkonsistooriumid. 1673. a määrati Liivimaale Georg Preussiuse (kellele allus kiriklikult Tartu ja Pärnu maakond) kõrvale ametisse veel teine superintendent Johann Fischer. Peale Preussiuse surma läks terve Liivimaa kiriku ala Fischeri alla, ta kinnitati siis kuninga poolt 1678 ka juba Liivimaa kindralsuperintendendiks.
1691. aastal kuningliku korraldusega moodustati puhtvaimulik Liivimaa ülemkonsistoorium, mis avati 1693. aasta augustis. Ülemkirikueestseisja-ametid ja alamkonsistooriumid likvideeriti. 1699. aastal viidi ülemkonsistoorium Tartust Pärnusse.
Põhjasõja järel kuulusid Riia kubermangu, Riia asehaldurkonna ja Liivimaa kubermangu aladel konsistooriumi haldusalasse: Riia praostkond, Võnnu praostkond, Pärnu praostkond ja Tartu praostkond, koos toomkirikuga Riias, Riia Püha Peetri kiriku ja Riia Jakobi kirikuga (eesti, rootsi ja saksa kogudustega).
1710 sõlmiti Põhjasõjas Venemaa tsaari ja Liivimaa rüütelkonna kapitulatsioonileping, milles rõhutati Sigismund Augusti privileegi jätkuvat kehtivust, valitseva usuna jäi kehtima luteri usk Augsburgi usutunnistuse alusel, taastati mõisnike patronaadiõigus ja konsistooriumid. 1710 andis ka tsaari täievoliline esindaja Liivimaal Gerhard Johann von Löwenwolde välja korralduse, millega taastati 1634. a Liivimaa konsistoriaal- ja kirikuvisitatsioonikorralduse alusel ülemkonsistoorium segakonsistooriumina (consistorium mixtum). Ülemkonsistooriumi juhtis Liivimaa maanõunikust direktor ehk president, liikmete hulka kuulusid Liivimaa ülemsuperintendent, kaks ilmalikku ja kaks vaimulikku kaasistujat (assessorit). Direktori valis rüütelkond, teised liikmed kinnitas ametisse Liivimaa kindralkuberner konsistooriumi ettepanekul. Ülemsuperintendendi nimetas ametisse kindralkuberner Liivimaa rüütelkonna esildisel. Ülemkonsistoorium viidi Pärnust Riiga. 1711. aastal taastati Tartus ja Pärnus ülemkonsistooriumile alluvad linna- ehk alamkonsistooriumid. 1727. aasta Liivimaa maapäeva otsusega taastati ülemkirikueestseisja-ametid.
1832. aastal kinnitati "Venemaa evangeelse luterliku kiriku seadus", millega loodi Venemaa evangeelne luterlik kirik, kõik varasemad luterlikku kirikukorraldust reguleerinud seadused ja korraldused kuulutati kehtetuks. Kõik Venemaa keisririigis asunud luterlikud kirikud jagunesid kaheksaks konsistoriaalseks ringkonnaks, mida valitses Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Peakonsistoorium (Evangeeliumi Luteriusu Üldkonsistoorium) ja järelevalvet teostas Venemaa Keisririigi Siseministeerium.
VELK Liivimaa Provintsiaalkonsistoorium
muuda30. novembril 1833 nimetati Liivimaa ülemkonsistoorium valitseva senati seadlusega ümber Liivimaa Provintsiaalkonsistooriumiks. Konsistooriumi ülesandeks oli VELK Liivimaa konsistooriumiringkonna kirikute juhtimine ja vaimulik kohus, pastorite ametisse määramine ja nende tegevuse kontrollimine, usuõpetuse õpetamise kontrollimine koolides, perekondlike küsimuste, lahutuste ja kiriklikku sekkumist nõudvate üleastumiste läbivaatamine.
1890. aastal liideti Liivimaa konsistooriumipiirkonna Liivimaa konsistooriumiga Saaremaa konsistoorium.
18. veebruaril 1919 ühendati Liivimaa Eesti ala ka kiriklikult Eestimaaga ja Eesti Ajutise Valitsuse määruse põhjal allutati Eestimaa konsistooriumile kõik luteriusu kogudused Eestis.[3]
Konsistooriumi koosseis
muudaLiivimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistooriumi liikmete hulka kuulusid, selle moodustamisel kaheksa liiget: ilmalik president ehk direktor, superintendent, kolm ilmalikku ja kolm vaimulikku kaasistujat (assessorit) ning sekretär. Direktori ja superintendendi kinnitas ametisse Liivimaa provintsiaalvalitsus või Rootsi kuningas. 1648. aastast olid konsistooriumi liikmeteks ainult vaimulikud. 1662. aastal taastati Liivimaa konsistooriumis ilmalikud kaasistujad. Konsistooriumi presidendiks määrati superintendent, tema asetäitjaks ilmalik president.
Lisaks Liivimaa konsistooriumile asutati kolme peamisse Liivimaa linna – Riiga, Tartusse ja Koknesesse – kolm alamkonsistooriumi, kuhu kuulusid praost, kaks vaimulikku ja kaks ilmikliiget.
1636. aastal jagati Liivimaa konsistoriaalringkondadeks, mille eesotsas olid Liivimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistooriumile ehk ülemkonsistooriumile alluvad alamkonsistooriumid ning 1650. aastal loodi igas maakohtupiirkonna tasandil kirikuvalitsemisinstitutsioonina ülemkirikueestseisja amet, kes tegeles kiriku majandusasjadega ja kirikliku kohtuga ning osales visitatsioonides.
1686. aastal vastu võetud Rootsi kirikuseaduse kehtestamisega moodustati lisaks Eestimaa piiskopkonnale neli uut superintendentkonda: Liivimaa, Riia, Saaremaa ja Ingerimaa superintendentkond; seadus jõustus Eesti-, Liivi- ja Saaremaal koos kohalike muudatustega lõplikult 1690. aastate algupoolel. Ülemkirikueestseisja amet ja alamkonsistooriumid likvideeriti, seoses mõisate riigistamisega kadus paljudes kihelkondades mõisnike patronaadiõigus. Alamkonsistooriumide kohuseid pidid osalt praostid täitma, ülemkirikueestseisjaamet kaotati, see asendati kuninglike majandusasehalduritega, kes allusid kindralkubernerile ja ka kirikute majanduslikke visitatsioone pidasid. Rootsi aja Läänemereprovintsides oli 1690–1710 olid Liivimaal majandusasehalduri halduspiirkonnad (kubermang jagunes Eesti ja Läti distriktiks).
Pärast Eesti- ja Liivimaa vallutamist Põhjasõja käigus 1710. aastal Vene tsaaririigi poolt taastati Vene tsaari täievolilise esindaja Liivimaal Gerhard Johann von Löwenwolde poolt Liivimaa ülemkonsistoorium segakonsistooriumina. Ülemkonsistooriumi juhtis Liivimaa maanõunikust direktor, liikmete hulka kuulusid ülemsuperintendent, kaks ilmalikku ja kaks vaimulikku kaasistujat (assessorit). Direktori valis Liivimaa rüütelkond, teised liikmed kinnitas ametisse Liivimaa kindralkuberner konsistooriumi ettepanekul. Ülemsuperintendendi nimetas ametisse kindralkuberner Liivimaa rüütelkonna esildisel. 1710. aastal Vene tsaaririigi poolt taastati 1711. aastal Tartus ja Pärnus ülemkonsistooriumile alluvad linna- ehk alamkonsistooriumid. 1714. ja 1739. aasta korraldustega allutati ülemkonsistoorium mittekiriklikes küsimustes Liivimaa õuekohtule, kiriklikes Liivi- ja Eestimaa asjade justiitskolleegiumile ning 1727. aasta maapäeva otsusega taastati ülemkirikueestseisjate ametid.
1832. aasta "Venemaa evangeelse luterliku kiriku seaduse" alusel oli Liivimaa ja ka teiste ringkonna eesotsas oli (provintsiaal)konsistoorium, mida finantseeriti riigieelarvest.
Liivimaa provintsiaalkonsistooriumi presidendiks oli ilmalik isik ja asepresidendiks vaimulikust Liivimaa superintendent, liikmeiks kaks ilmalikku ja kaks vaimulikku kaasistujat[4]. Konsistooriumi liikme amet oli eluaegne. Provintsiaalkonsistooriumid allusid järelevalve korras Venemaa Keisririigi Siseministeerium ja Peterburis asuvale üldkonsistooriumile. Provintsiaalkonsistooriumi asepresidendi kohal oli juhtivvaimulik, keda Saaremaa, Tallinna ja Riia ringkonnas nimetati superintendendiks.
Liivimaa superintendent
muuda
Pikemalt artiklis Liivimaa superintendent
- 1622–1643 Hermann Samson (aastast 1640 von Samson)
- 1643–1648 Andreas Virginius[5] (kohusetäitja)
- 1648–1649 Johannes Laurentii Stalenus (ka Johann Lorenzsohn Stalen)
- 1650–1656 Zacharias Klingius
- 1650–1656 Andreas Virginius (kohusetäitja)
- 1656–1660 Walter Averdunck (kohusetäitja)
- 1662. aastal taastati Liivimaa ülemkonsistooriumis ilmalikud kaasistujad, ülemkonsistooriumi presidendiks määrati superintendent, tema asetäitjaks ilmalik president.
- 1660–1664 Johannes Gezelius vanem, Liivimaa ülemkonsistooriumi president, Liivimaa superintendent, Tartu Ülikooli prokantsler
- 1665–1674 Georg Preuss (Preis)
- 1674–1675 Georg Preuss (Preis) (superintendent Tartu praostkonna Pärnu- ja Tartumaal)
- 1674–1675 Johann Fischer superintendent Lõuna-Liivimaal, Liivimaa ülemkonsistooriumi presiidium vaheldus Preussi ja Fischeri vahel[6].
Liivimaa kindralsuperintendent
muuda- Pikemalt artiklis Liivimaa kindralsuperintendent
- 1675–1700 Johannes Fischer, kindralsuperintendent 1675–1700 ja vaimulik konsistooriumi president (1678–1700), asetäitja
- ilmalik president[7] (1676–1678) Henrik Cronstierna 1602–1678); Friedrich von Plater, Liivimaa ülemkonsistooriumi president[8]
- 1700–1701 Jacob Lange, Liivimaa ülemsuperintendent Riias ja Academia Gustavo-Carolina asekantsler
- 1701–1706 Nicolaus Olai Bergius
- 1707–1710 Gabriel Skragge
Liivimaa konsistooriumi presidendid
muuda1710 taastati ülemkonsistoorium segakonsistooriumina, ülemkonsistooriumi juhtis Liivimaa maanõunikust direktor ehk president, liikmete hulka kuulusid Liivimaa ülemsuperintendent, kaks ilmalikku ja kaks vaimulikku kaasistujat (assessorit)
- ...
- 1711–1736 Heinrich Bruiningk (1675–1736), Liivimaa ülemkonsistooriumi president, Liivimaa kindralsuperintendent (1711–1736), Riia Peetri koguduse ülemõpetaja
- 1736–1744 Jakob Benjamin Fischer, Liivimaa kindralsuperintendent[9]
- Berend Johann von Bock (1701–1769), Liivimaa ülemkonsistooriumi president ja Liivimaa maanõunik
- 1745–1770 Jakob Andreas Zimmermann, Liivimaa kindralsuperintendent
- 1771–1777 Jacob Lange, Liivimaa kindralsuperintendent
- 1777–1779 Christian Adolf Dingelsdtädt, Liivimaa kindralsuperintendent (kohusetäitja)
- 1779–1798 Christian David Lenz, Liivimaa kindralsuperintendent
- Johann Gottlieb von Münnich (1735–1813), Liivimaa ülemkonsistooriumi president, Liivimaa maanõunik 1797–1798
- 1799–1803 Johann Danckwart, Liivimaa kindralsuperintendent
- Ernst Gustav von Münnich (1740–1812), Liivimaa konsistooriumi president, Liivimaa maanõunik
- 1803–1827 Karl Gottlob Sonntag (1765–1827), Liivimaa kindralsuperintendent, Riia Jakobi kiriku ülempastor
- Ludvig August von Mellin (1754–1835), Liivimaa ülemkonsistooriumi direktor ja president, Liivimaa maanõunik
- 1828–1833 Karl Ernst von Berg, Liivimaa kindralsuperintendent ja Liivimaa konsistooriumi asepresident
- Karl Woldemar von Budberg-Bönninghausen (1778–1842), Liivimaa ülemkonsistooriumi president, Liivimaa maanõunik
- 1834–1855 Gustav Reinhold von Klot[10], Liivimaa kindralsuperintendent
- 1855–1864 Carl Ferdinand Maximilian Anton Walter, Liivimaa kindralsuperintendent
- 1864–1865 Paul Gustav Carlblom, Liivimaa kindralsuperintendent (kohusetäitja)
- 1865–1881 Arnold Friedrich Christiani, Liivimaa kindralsuperintendent, konsistooriumi viitsepresident
- 1881–1888 Heinrich Otto Reinhold Girgensohn, Liivimaa kindralsuperintendent
- 1889–1900 Friedrich August Wilhelm Hollmann, Liivimaa kindralsuperintendent
- 1901–1906 Gustav Axel Conrad Oehrn, Liivimaa kindralsuperintendent ja Liivimaa konsistooriumi asepresident
- 1907–1919 Theophil Gaehtgens, Liivimaa kindralsuperintendent
- 1916–1919 Peter Harald Poelchau, Liivimaa kindralsuperintendent (kohusetäitja)
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Olaf Sild. Kirikuvisitatsioonid eestlaste maal vanemast ajast kuni olevikuni. Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli Toimetised B, Humaniora XL. Tartu, 1937, lk 76
- ↑ Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland (1843), seite 11
- ↑ Ev.-Lutheri usu konsistooriumide asjus, (RT 1919, 12, 30)
- ↑ Freyherrn Budberg, Karl (1840). Allgemeines Adress-Buch für das Gouvernement Livland und die Provinz Oesel. Riga: Müllerschen Buchdruckerei. Lk 9.
- ↑ Gustav von Bergmann (1749-1814): Geschichte von Livland, nach bossuetischer Art entworfen. (Biogr. der lutherischen Prediger in der Provinz Livland), 1776
- ↑ Tartu-Pärnu rootsiaegse ülikooli usuteaduskonna õppejõud, nende elukäik ja tegevus 11. Georgius Preussius, Usuteadusline Ajakiri nr 1932 LISAVIHK NR 3, lk 66-68
- ↑ "(1754) Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ...lk. 104".
- ↑ Aivar Põldvee, Lisandusi koolmeister Bengt Adamsoni eluloole, Haridus 2/2010, lk 44
- ↑ Fischer, Jakob Benjamin (1684-1744), BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital
- ↑ Hasselblatt, Arnold / Otto, Gustav: Album academicum der Kaiserlichen Universität Dorpat, Dorpat, 1889