Liivimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistoorium
Liivimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistoorium oli Liivimaa evangeelse kiriku kõrgem kirikuvalitsemisasutus aastatel 1633–1919.
| Asutatud | 1633 |
|---|---|
| Tegevuse lõpetanud | 1919 |
| Peakorter |
Tartu (1633–1699) Pärnu (1699–1710) Riia (1710–1918) |
| Juhtkond | Liivimaa superintendent |
Liivimaa Evangeeliumi Luteriusu KonsistooriumRedigeeri
Luteriusu evangeeliumi kiriku valitsusorgan Liivimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistoorium (saksa keeles Des Liefländischen Ober Consistorii) moodustati Rootsi kuningriigi Idamereprovintsis Liivimaa provintsis 18. märtsil 1633 Liivi- ja Ingerimaa ning Karjala lääni kindralkuberneri Johan Skytte poolt välja antud Liivimaa konsistoriaal- ja kirikuvisitatsioonikorralduse alusel. Enne seda tegutses Liivimaal Gustav II Adolfi poolt 1622. aastal Liivimaa superintendendiks nimetatud Riia ülempastor Hermann Samson.
Konsistooriumi ülesandeks oli Liivimaa kiriku- ja usuelu korraldamine, kirikute ehitamise ja nende regulaarsete sissetulekute tagamine, vaimulike ja kooliõpetajate ametiülesannete täitmise ja elukommete järele valvamine, abielurikkumiste, koguduste ja vaimulike omavaheliste lahkhelide ja tüliküsimuste lahendamine.
Liivimaa ProvintsiaalkonsistooriumRedigeeri
1832. aastal kinnitati "Venemaa evangeelse luterliku kiriku seadus", millega loodi Venemaa evangeelne luterlik kirik, kõik varasemad luterlikku kirikukorraldust reguleerinud seadused ja korraldused kuulutati kehtetuks. Kõik Venemaa keisririigis asunud luterlikud kirikud jagunesid kaheksaks konsistoriaalseks ringkonnaks, mida valitses Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Peakonsistoorium (Evangeeliumi Luteriusu Üldkonsistoorium) ja järelevalvet teostas Venemaa Keisririigi Siseministeerium.
30. novembril 1833 nimetati Liivimaa ülemkonsistoorium valitseva senati seadlusega ümber Liivimaa Provintsiaalkonsistooriumiks. Konsistooriumi ülesandeks oli ringkonna kirikute juhtimine ja vaimulik kohus, pastorite ametisse määramine ja nende tegevuse kontrollimine, usuõpetuse õpetamise kontrollimine koolides, perekondlike küsimuste, lahutuste ja kiriklikku sekkumist nõudvate üleastumiste läbivaatamine.
1890. aastal liideti Liivimaa konsistooriumipiirkonna Liivimaa konsistooriumiga Saaremaa konsistoorium.
18. veebruaril 1919 ühendati Liivimaa Eesti ala ka kiriklikult Eestimaaga ja Eesti Ajutise Valitsuse määruse põhjal allutati Eestimaa konsistooriumile kõik luteriusu kogudused Eestis.[1]
Konsistooriumi koosseisRedigeeri
Liivimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistooriumi liikmete hulka kuulusid, selle moodustamisel kaheksa liiget: ilmalik president ehk direktor, superintendent, kolm ilmalikku ja kolm vaimulikku kaasistujat (assessorit) ning sekretär. Direktori ja superintendendi kinnitas ametisse Liivimaa provintsiaalvalitsus või Rootsi kuningas. 1648. aastast olid konsistooriumi liikmeteks ainult vaimulikud. 1662. aastal taastati Liivimaa konsistooriumis ilmalikud kaasistujad. Konsistooriumi presidendiks määrati superintendent, tema asetäitjaks ilmalik president.
Lisaks Liivimaa konsistooriumile asutati kolme peamisse Liivimaa linna – Riiga, Tartusse ja Koknesesse – kolm alamkonsistooriumi, kuhu kuulusid praost, kaks vaimulikku ja kaks ilmikliiget.
Pärast Eesti- ja Liivimaa vallutamist Põhjasõja käigus 1710. aastal Vene tsaaririigi poolt taastati 1710. aastal andis Vene tsaari täievolilise esindaja Liivimaal Gerhard Johann von Löwenwolde poolt 1634. aasta Liivimaa ülemkonsistoorium segakonsistooriumina. Ülemkonsistooriumi juhtis Liivimaa maanõunikust direktor, liikmete hulka kuulusid ülemsuperintendent, kaks ilmalikku ja kaks vaimulikku kaasistujat (assessorit). Direktori valis Liivimaa rüütelkond, teised liikmed kinnitas ametisse Liivimaa kindralkuberner konsistooriumi ettepanekul. Ülemsuperintendendi nimetas ametisse kindralkuberner Liivimaa rüütelkonna esildisel.
1832. aasta "Venemaa evangeelse luterliku kiriku seaduse" alusel oli Liivimaa ja ka teiste ringkonna eesotsas oli (provintsiaal)konsistoorium, mida finantseeriti riigieelarvest.
Liivimaa provintsiaalkonsistooriumi presidendiks oli ilmalik isik ja asepresidendiks vaimulikust Liivimaa superintendent, liikmeiks kaks ilmalikku ja kaks vaimulikku kaasistujat[2]. Konsistooriumi liikme amet oli eluaegne. Provintsiaalkonsistooriumid allusid järelevalve korras Venemaa Keisririigi Siseministeerium ja Peterburis asuvale üldkonsistooriumile. Provintsiaalkonsistooriumi asepresidendi kohal oli juhtivvaimulik, keda Saaremaa, Tallinna ja Riia ringkonnas nimetati superintendendiks.
Liivimaa superintendentRedigeeri
Pikemalt artiklis Liivimaa superintendent
- 1622–1643 Hermann Samson (aastast 1640 von Samson)
- 1643–1648 Andreas Virginius[3] (kohusetäitja)
- 1648–1649 Johannes Laurentii Stalenus (ka Johann Lorenzsohn Stalen)
- 1650–1656 Zacharias Klingius
- 1650–1656 Andreas Virginius (kohusetäitja)
- 1656–1660 Walter Averdunck (kohusetäitja)
- 1660–1664 Johannes Gezelius vanem
- 1665–1674 Georg Preuss (Preis)
- 1674–1675 Georg Preuss (Preis) (superintendent Pärnu- ja Tartumaal)
- 1674–1675 Johannes Fischer (superintendent Lõuna-Liivimaal)
Liivimaa kindralsuperintendentRedigeeri
- Pikemalt artiklis Liivimaa kindralsuperintendent
- 1675–1700 Johannes Fischer
- 1700–1701 Jacob Lange
- 1701–1706 Nicolaus Olai Bergius
- 1707–1710 Gabriel Skragge
- 1711–1736 Heinrich Bruiningk
- 1736–1744 Jakob Benjamin Fischer
- 1745–1770 Jakob Andreas Zimmermann
- 1771–1777 Jacob Lange
- 1777–1779 Christian Adolf Dingelsdtädt (kohusetäitja)
- 1779–1798 Christian David Lenz
- 1799–1803 Johann Danckwart
- 1803–1827 Karl Gottlob Sonntag
- 1828–1833 Karl Ernst von Berg
- 1834–1855 Gustav Reinhold von Klot[4]
- 1855–1864 Carl Ferdinand Maximilian Anton Walter
- 1864–1865 Paul Gustav Carlblom (kohusetäitja)
- 1865–1881 Arnold Friedrich Christiani
- 1881–1888 Heinrich Otto Reinhold Girgensohn
- 1889–1900 Friedrich August Wilhelm Hollmann
- 1901–1906 Gustav Axel Conrad Oehrn
- 1907–1919 Theophil Gaehtgens
- 1916–1919 Peter Harald Poelchau (kohusetäitja)
TöökorraldusRedigeeri
1636. aastal jagati Liivimaa konsistoriaalringkondadeks, mille eesotsas olid Liivimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistooriumile ehk ülemkonsistooriumile alluvad alamkonsistooriumid ning 1650. aastal loodi maakonna tasandil kirikuvalitsemisinstitutsioonina ülemkirikueestseisja amet, kes tegeles kiriku majandusasjadega ja kirikliku kohtuga.
1686. aastal Rootsi vastuvõetud kirikuseaduse kehtestamisega moodustati lisaks Eestimaa piiskopkonnale neli uut superintendentkonda: Liivimaa, Riia, Saaremaa ja Ingerimaa superintendentkond; seadus jõustus Eesti-, Liivi- ja Saaremaal koos kohalike muudatustega lõplikult 1690. aastate algupoolel. Ülemkirikueestseisja amet ja alamkonsistooriumid likvideeriti, seoses mõisate riigistamisega kadus paljudes kihelkondades mõisnike patronaadiõigus.
Pärast Eesti- ja Liivimaa vallutamist Põhjasõja käigus 1710. aastal Vene tsaaririigi poolt taastati 1711. aastal Tartus ja Pärnus ülemkonsistooriumile alluvad linna- ehk alamkonsistooriumid. 1714. ja 1739. aasta korraldustega allutati ülemkonsistoorium mittekiriklikes küsimustes Liivimaa õuekohtule, kiriklikes Liivi- ja Eestimaa asjade justiitskolleegiumile ning 1727. aasta maapäeva otsusega taastati ülemkirikueestseisjate ametid.
Vaata kaRedigeeri
ViitedRedigeeri
- ↑ https://dea.digar.ee/?a=d&d=AKriigiteataja19190227 Ev.-Lutheri usu konsistooriumide asjus (RT 1919, 12, 30)
- ↑ Freyherrn Budberg, Karl (1840). Allgemeines Adress-Buch für das Gouvernement Livland und die Provinz Oesel. Riga: Müllerschen Buchdruckerei. Lk 9.
- ↑ Gustav von Bergmann (1749-1814): Geschichte von Livland, nach bossuetischer Art entworfen. (Biogr. der lutherischen Prediger in der Provinz Livland), 1776
- ↑ Hasselblatt, Arnold / Otto, Gustav: Album academicum der Kaiserlichen Universität Dorpat, Dorpat, 1889