Rauna kihelkond

Rauna kihelkond (saksa keeles Kirchpiel Ronneburg, läti keeles Raunas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas ja Võnnu kreisis.

Rauna kihelkond
saksa keeles Kirchpiel Ronneburg
läti keeles Raunas draudzes novads
Kihelkonnakirik: Rauna kirik
Rauna kirik 2010. aastal.

Rauna kihelkonna mõisad 1903. aastal. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Wendenschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1904)

Võnnu kreis Ludwig August Mellini kaardil Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel (1798)

Rauna kihelkonna mõisad

• Baižkalni (Friedrichshof) rüütlimõis
• Branti (Horstenhof) rüütlimõis
• Jaunrauna (Ronneburg-Neuhof) rüütlimõis, fideikomiss
• Launkalne (Launkaln) rüütlimõis
• Lejzvejnieki (Gresten) rüütlimõis, hiljem Roze kõrvalmõis
• Līze (Lissenhof) rüütlimõis
• Mārsnēni (Marzenhof) riigimõis
• Rauna (Pastorat Ronneburg) kirikumõis
• Rauna (Schloß Ronneburg) rüütlimõis
• Roze (Lubar) rüütlimõis
• Starti (Stürzenhof) riigimõis
• Veselauska (praegu Veselava) (Wesselshof) rüütlimõis

Vaata ka

• Rauna piiskopilinnus

Kirjandus

• Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt. Lk-d 374–375.
• Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk-d 155–160.
• Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk-d 257–258.
• von Hagemeister, Heinrich (1836). Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Volumes 1. Riga: Eduard Frantzen. Lk-d 189–196.