Ava peamenüü

Liepupe kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Pernigel, läti keeles Liepupes draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Volmari kreisis.

Liepupe kihelkond

saksa keeles Kirchspiel Pernigel
läti keeles Liepupes draudzes novads

Kihelkonnakirik: Liepupe kirik
Liepupe kirik
Liepupe kihelkonna mõisad 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen (1903)

Sisukord

AjaluguRedigeeri

Kihelkonda mainiti esimest korda aastal 1403. Kihelkonnale allus ka Skulte kihelkond, mis asus küll Riia kreisis.[1] Patronaadiõigus kuulus kihelkonna rüütlimõisate omanikele.

 
Volmari kreis Ludwig August Mellini kaardil Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel (1798)

Liepupe kihelkonna mõisadRedigeeri

Kihelkonda jäi ka osa Ķirbiži (Kürbis) rüütlimõisa maadest, samuti ka sealne mõisasüda, mis on kihelkonna kaardil tähistatud numbriga 36, ehkki mõisa ennast loeti kuuluvaks Salatsi kihelkonda.

PildidRedigeeri

KirjandusRedigeeri

  • Bienenstamm, Herbord Carl Friedrich von. Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: bei Deubner, 1826. Lk 247-8 [1].
  • Büsching, Anton Friedrich. Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt, 1773. Lk 368 [2].
  • Hagemeister, Heinrich von. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen, 1836. Lk 151-6 [3].
  • Hupel, August Wilhelm. Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und letzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch, 1782. Lk 90-2 [4].
  • Richter, Adolf. Baltische Verkehrs- und Adressbücher. Bd I. Livland. Riga, 1909.

ViitedRedigeeri

  1. Materialen zur Kirchengechichte, E. H. von Busch lk. 518