Dunte mõis
|
See artikkel on Liepupe kihelkonna mõisast; Riia suvemõisa kohta vaata artiklit Dunte mõis (Riia). |
Dunte mõis (saksa keeles Ruthern, ka Rutershof, läti keeles Duntes muiža) rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Volmari kreisis Liepupe kihelkonnas. Praeguse haldusjaotuse järgi asub see Lätis Limbaži piirkonnas Liepupe vallas Duntes.
.jpg)
Ajalugu muuda
Esimesed teated mõisast pärinevad 1423. aastast. Varaseimad omanikud olid Rosenid. Edasised omanikud olid Aderkasid, Berlinid, Treidenid, Glasenappid. 1677. aastast kuulus mõis Duntenite suguvõsale.[1]
Mõisaansambel muuda
Peahoone pärineb 1719. aastast. Aastail 1844 ja 1860 remonditi peahoonet. Praegu asub mõisas Karl Friedrich Hieronymus von Münchhauseni muuseum, kuna ta peatus aastal 1744 selles piirkonnas ja abiellus mõisniku tütre Jakobine von Dunteniga.
Pargis kasvavad Dunte mõisa tamm, Münchhauseni pargi tamm, Münchhauseni paks tamm ja mõisakompleksi ees kasvav Dunte mõisa kask (kõrgus 20 m) on looduskaitse all.[2]
Mõisa suurus muuda
Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 5 ja 1/2 adramaad, sellele allus 220 mees- ning 268 naishinge.[3] Aastal 1757 oli adramaid neli, aastal 1734 aga 2 ja 1/4. Aastal 1688 oli mõisa suurus 5 ja 1/2 adramaad, aastal 1641 aga 3 ja 5/8 adramaad.[4] Aastal 1832 oli mõisal adramaid 4 ja 1/3, aastal 1881 aga 4 ja 49/80, lisaks 6 ja 39/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.[5]
Karjamõisad muuda
Aastal 1816 kuulus mõisale üks karjamõis: Mustkalni (toona Mustigal, hiljem Mustkaln), mille kohale on tänapäeval kujunenud Mustkalni küla.
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 172-173.
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 248.
- ↑ Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 151
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 171.
Välislingid muuda
- Sissekanne Läti mõisate veebisaidil; fotod (läti keeles)