VELK Liivimaa konsistooriumipiirkond
See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2013) |
VELK Liivimaa konsistooriumipiirkond (saksa keeles Livländischer Consistorial-Bezirk) oli Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku piirkondlik koguduste haldusorgan Venemaa keisririigi Liivimaa kubermangus.
Konsistooriumiringkonnad moodustati Venemaa keisririigis, vastavalt 1832. aasta 28. detsembri Uue evangeelse luteri kiriku seadusele.
Konsistooriumiringkondade haldusorganiks oli Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Peakonsistoorium.
Liivimaa konsistooriumi koosseis 1914. aastal: president: Arvid von Strandtmann, maanõunik, Liivimaa Maakrediidi Seltsi oberdirektor (Livländischer Adligen Kreditsystems); asepresident: Theophil Gaehtgens, Liivimaa kindralsuperintendent; ilmalikud assessorid: Astaf von Transehe-Roseneck, paron Bernhard Hoyningen-Huene. Vaimulikud assessorid: Riia Jakobi kiriku praost ja vanempastor Thomas Girgensohn, Riia Jakobi kiriku pastor-diakon Heinrich Eisenschmidt. Sekretär: Karl Schwanck, notar: Ferdinand Ottow, tõlk: Eugen Weidenbanm.[1]
Konsistooriumiringkonna kirikud ja kogudused
muudaLiivimaa kubermangu linnade kirikud
muuda- Riia Jakobi eesti kogudus, mis kasutas Riia Jakobi kirikut (Krons-Kirche zu St. Jacob in Riga), Liivimaa kubermangu Riia kreisi Riia linnas
- Tartu Jaani kogudus, Tartu Jaani kirik (St. Johannis-Kirche in Dorpat),
- Tartu Ülikooli kogudus, Tartu Ülikooli kirik (Universitäts-Kirche in Dorpat),
- Pärnu Nikolai saksa kogudus, Pärnu Nikolai kirik (St. Nicolai-Kirche in Pernau)
Tartu praostkond
muuda- Pikemalt artiklis Tartu praostkond (saksa keeles Dörptsche Präpositur), Liivimaa kubermangu Tartu kreisis
Võru praostkond
muuda- Pikemalt artiklis Võru praostkond (Werrosche Präpositur), Võru kreisis
Pärnu praostkond
muuda- Pikemalt artiklis Pärnu praostkond (Pernausche Präpositur), Pärnu kreisis
Viljandi praostkond
muuda- Pikemalt artiklis Viljandi praostkond (Fellinsche Präpositur), Viljandi kreisis
Valga praostkond
muuda- Pikemalt artiklites Valga praostkond (Liivimaa) ja Valga praostkond (Walksche Präpositur), Valga kreisis
- Alūksne kogudus (saksa Marienburg und Seltinghof, (läti Alūksne an Zeltiņi)
- Ēvele kogudus (saksa Wohlfahrt, Wollfahrt),
- Koivaliina kogudus (saksa Adsel, Gaujiena),
- Palsmane ja Aumeisteri kogudused (saksa Palzmar und Serbigal, Palsmane an Cirgaïi),
- Valga Peetri-Luke kogudus, Valga Jaani kirik (saksa Walk),
- Trikāta kogudus (saksa Trikaten),
- Tirza ja Velena kogudused (saksa Tirsen ja Wellan),
- Gulbene ja Alamõisa kogudused (saksa Schwaneburg ja Aahof, Gulbene an Lejasciems, eesti Kulna),
- Härgmäe kogudus (saksa Ermes, Ērģeme),
- Oppekalni kogudus (saksa Oppekaln, Apekalnsi),
- Luke/Lugaži kogudus (saksa Luhde) Valka Püha Katariina kirik,
- Smiltene kogudus (saksa Smilten)
-
Smiltene kirik
Riia praostkond
muuda- Pikemalt artiklis Riia praostkond (Rigasche Präpositur), Riia kreisis
- Jaunpilsi kogudus (saksa Jürgensburg),
- Üksküla ja Salaspilsi kogudus (saksa Uexküll und Kirchholm, läti k. Ikšķile ja Salaspils),
- Lielvārde ja Lieljumprava kogudused (Lennewarden und Groß Jungfernhof),
- Lēdurga ja Turaida kogudus (saksa Loddiger und Treiden),
- Aizkraukle kogudus, (saksa Ascheraden),
- Mālpilsi kogudus (saksa Lemburg),
- Skulte ja Pēterupe kogudused (saksa St. Matthäi oder St. Peters-Kapelle),
- Suntaži kogudus (saksa Sunzel),
- Koknese ja Krape kogudused (saksa Kokenhusen und Kroppenhof),
- Sigulda kogudus (saksa Segewolde),
- Ādaži, Vesterotsi ja Carnikava kogudused (saksa Neuermühlen, Westerotten und Zarnikau),
- Madliena ja Meņģele kogudused (saksa Sissegal und Altenwoga),
- Daugavgrīva kogudus (saksa Dünamünde),
- Dole-Ķekavau kogudus (saksa Dahlen),
- Nītaure kogudus, (saksa Nitau),
- Sloka kogudus (saksa Schlock),
- Ropaži ja Allaži ning Vangaži kogudused (saksa Rodenpois und Allasch mit Wangasch, Ropaži ja Allazi ar Vangažiemi)
- Krimulda kogudus (saksa Kremon, Cremon)
-
Liepupe kirik, Jelgavkrasti lähedal
Volmari praostkond
muuda- Pikemalt artiklis Volmari praostkond (Wolmarsche Präpositur, läti Valmiera), Volmari kreisis
- Straupe ja Augstroze kogudused (saksa Roop ja Hochrosen),
- Liepupe ja Skulte kogudused (saksa Pernigel und St. Matthaei oder Adiamünde),
- Ruhja Püha Bartolomeuse kogudus (saksa Rujen, Rūjiena),
- Limbaži Püha Johannese ja Püha Katariina kogudused (saksa Lemsal und St. Catharinen),
- Valmiera Püha Siimoni kogudus (saksa Wolmar),
- Dikļi kogudus (saksa Dikkeln),
- Salatsi kogudus (saksa Salis),
- Rubene kogudus (saksa Papendorf),
- Umurga kogudus (saksa Ubbenorm),
- Mazsalaca kogudus (saksa Salisburg),
- Aloja kogudus (saksa Allendorf),
- Matīši Püha Matteuse kogudus (saksa St. Matthiae),
- Burtnieki kogudus (saksa Burtneck, Burtneek)
Võnnu praostkond
muuda- Pikemalt artiklis Võnnu praostkond (saksa Wendensche Präpositur, läti Cēsis), Võnnu kreisis
- Härgmäe ja Ogre kogudused (saksa Erlaa ja Ogershof, läti Ērgļu ja Ogre)
- Bērzaune kogudus (saksa Bersohn,
- Lazdona kogudus (saksa Lasdohn),
- Kalsnava ja Vietalva kogudused (saksa Kalzenau und Fehteln),
- Võnnu linnakogudus (saksa Wenden),
- Võnnu maakogudus (saksa Wenden)
- Liezere kogudus (saksa Lösern),
- Jaunpiebalga kogudus (saksa Neu-Pebalg),
- Dzērbene ja Drusti kogudus (saksa Serben und Drostenhof),
- Cesvaine kogudus (saksa Seßwegen),
- Skujene ja Lode kogudused (saksa Schujen und Lohdenhof),
- Lubāna kogudus (saksa Lubahn),
- Piebalga/Vecpiebalga Piebalga kiriku kogudus (saksa Alt-Pebalg, '),
- Ļaudona kogudus (saksa Laudohn),
- Rauna kogudus (saksa Ronneburg),
- Liepkalne kogudus ja Vestiena kogudused (saksa Linden und Festen),
- Āraiši kogudus (saksa Arrasch)[2].
-
Āraiši kirik
-
Dzērbene kirik
Liivimaa kindralsuperintendent
muudaVenemaa keisririigi aegsed Liivimaa kindralsuperintendendid:
- 1711–1736 Heinrich Bruiningk
- 1736–1744 Jakob Benjamin Fischer
- 1745–1770 Jakob Andreas Zimmermann
- 1771–1777 Jacob Lange
- 1777–1779 Christian Adolf Dingelsdtädt (kohusetäitja)
- 1779–1798 Christian David Lenz
- 1799–1803 Johann Danckwart
- 1803–1827 Karl Gottlob Sonntag
- 1828–1833 Karl Ernst von Berg
- 1834–1855 Gustav Reinhold von Klot [3]
- 1855–1864 Carl Ferdinand Maximilian Anton Walter
- 1864–1865 Paul Gustav Carlblom (kohusetäitja)
- 1865–1881 Arnold Friedrich Christiani
- 1881–1888 Heinrich Otto Reinhold Girgensohn
- 1889–1900 Friedrich August Wilhelm Hollmann
- 1901–1906 Gustav Axel Conrad Oehrn
- 1907–1919 Theophil Gaehtgens
- 1916–1919 Peter Harald Poelchau (kohusetäitja)
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ DIE EVANGELISCH-LUTHERISCHE KIRCHE IN RUSSLAND. 1914.
- ↑ "Alphabetischen Verzeichniß sämmtlicher Güter und Pastorate des Livländischen Gouvernements", im Rigascher Almanach für 1860, S. 119-144
- ↑ Arnold Hasselblatt, Gustav Otto, Album academicum der Kaiserlichen Universität Dorpat, Dorpat, 1889
Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |