VELK Liivimaa konsistooriumiringkond
See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2013) |
VELK Liivimaa konsistooriumipiirkond (saksa keeles Livländischer Consistorial-Bezirk) oli Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku piirkondlik koguduste haldusorgan Venemaa keisririigi Liivimaa kubermangus.
Livländischer Consistorial-Bezirk | |
![]() Venemaa keisririigi Liivimaa kubermang, 1820 | |
Asukoht | Riia |
---|---|
Tegevuspiirkond | Liivimaa kubermang |
Liivimaa konsistooriumi president | Arvid von Strandtmann (1906–1920) |
Peaorgan | Liivimaa konsistoorium |
Allorganisatsioonid | Liivimaa kubermangu praostkonnad ja kogudused |
Konsistooriumiringkonnad moodustati Venemaa keisririigis, vastavalt 1832. aasta 28. detsembri Uue evangeelse luteri kiriku seadusele.
Konsistooriumiringkondade haldusorganiks oli Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Peakonsistoorium.
Liivimaa konsistoorium
muudaLiivimaa konsistooriumi koosseis 1914. aastal: president: Arvid von Strandtmann, maanõunik, Liivimaa Maakrediidi Seltsi ülemdirektor; asepresident: Theophil Gaehtgens, Liivimaa kindralsuperintendent; ilmalikud assessorid: Astaf von Transehe-Roseneck, paron Bernhard Hoyningen-Huene. Vaimulikud assessorid: Riia Jakobi kiriku praost ja vanempastor Thomas Girgensohn, Riia Jakobi kiriku pastor-diakon Heinrich Eisenschmidt. Sekretär: Karl Schwanck, notar: Ferdinand Ottow, tõlk: Eugen Weidenbanm.[1]
- ...
- 1711–1736, Heinrich Bruiningk, Liivimaa kindralsuperintendent ja Liivimaa konsistooriumi asepresident
- 1736–1744, Jakob Benjamin Fischer, Liivimaa kindralsuperintendent ja Liivimaa konsistooriumi asepresident
- Berend Johann von Bock (1701–1769), Liivimaa ülemkonsistooriumi president ja Liivimaa maanõunik
- 1745–1770, Jakob Andreas Zimmermann, Liivimaa kindralsuperintendent ja Liivimaa konsistooriumi asepresident
- 1771–1777, Jacob Lange, Liivimaa kindralsuperintendent ja Liivimaa konsistooriumi asepresident
- 1777–1779, Christian Adolf Dingelsdtädt, Liivimaa kindralsuperintendent ja Liivimaa konsistooriumi asepresidendi (kohusetäitja)
- 1779–1798, Christian David Lenz, Liivimaa kindralsuperintendent ja Liivimaa konsistooriumi asepresident
- Johann Gottlieb von Münnich (1735–1813), Liivimaa ülemkonsistooriumi president, Liivimaa maanõunik 1797–1798
- 1799–1803, Johann Danckwart, Liivimaa kindralsuperintendent ja Liivimaa konsistooriumi asepresident
- 1803–1827, Karl Gottlob Sonntag, Liivimaa kindralsuperintendent ja Liivimaa konsistooriumi asepresident
- Ernst Gustav von Münnich (1740–1812), Liivimaa konsistooriumi president, Liivimaa maanõunik
- Ludvig August von Mellin (1754–1835), Liivimaa ülemkonsistooriumi direktor ja president, Liivimaa maanõunik
- 1828–1833, Karl Ernst von Berg, Liivimaa kindralsuperintendent ja Liivimaa konsistooriumi asepresident
- Karl Woldemar von Budberg-Bönninghausen (1778–1842), Liivimaa ülemkonsistooriumi president[viide?], Liivimaa maanõunik
- 1834–1855, Gustav Reinhold von Klot [2], Liivimaa kindralsuperintendent ja Liivimaa konsistooriumi asepresident
- 1855–1864, Carl Ferdinand Maximilian Anton Walter, Liivimaa kindralsuperintendent ja Liivimaa konsistooriumi asepresident
- 1864–1865, Paul Gustav Carlblom, Liivimaa kindralsuperintendent ja Liivimaa konsistooriumi asepresidendi (kohusetäitja)
- 1865–1881, Arnold Friedrich Christiani, Liivimaa kindralsuperintendent ja Liivimaa konsistooriumi asepresident
- 1881–1888, Heinrich Otto Reinhold Girgensohn, Liivimaa kindralsuperintendent ja Liivimaa konsistooriumi asepresident
- 1889–1900, Friedrich August Wilhelm Hollmann, Liivimaa kindralsuperintendent ja Liivimaa konsistooriumi asepresident
- 1893–1906, Peter Alexander Leopold Clapier de Colongue (1842–1906), Liivimaa konsistooriumi president[3]
- 1901–1906 Gustav Axel Conrad Oehrn, Liivimaa kindralsuperintendent ja Liivimaa konsistooriumi asepresident
- 1906–1920, Arvid von Strandtmann (1906–1920[4]),Liivimaa konsistooriumi president
- 1907–1919, Theophil Gaehtgens, Liivimaa kindralsuperintendent ja Liivimaa konsistooriumi asepresident
- 1916–1919, Peter Harald Poelchau, Liivimaa kindralsuperintendent ja Liivimaa konsistooriumi asepresidendi (kohusetäitja)
Konsistooriumiringkonna kirikud ja kogudused
muudaLiivimaa kubermangu linnade kirikud
muuda- Riia Jakobi eesti kogudus, mis kasutas Riia Jakobi kirikut (Krons-Kirche zu St. Jacob in Riga), Liivimaa kubermangu Riia kreisi Riia linnas
- Tartu Jaani kogudus, Tartu Jaani kirik (St. Johannis-Kirche in Dorpat),
- Tartu Ülikooli kogudus, Tartu Ülikooli kirik (Universitäts-Kirche in Dorpat),
- Pärnu Nikolai saksa kogudus, Pärnu Nikolai kirik (St. Nicolai-Kirche in Pernau)
Tartu praostkond
muuda- Pikemalt artiklis Tartu praostkond (saksa keeles Dörptsche Präpositur), Liivimaa kubermangu Tartu kreisis
Võru praostkond
muuda- Pikemalt artiklis Võru praostkond (Werrosche Präpositur), Võru kreisis
Pärnu praostkond
muuda- Pikemalt artiklis Pärnu praostkond (Pernausche Präpositur), Pärnu kreisis
Viljandi praostkond
muuda- Pikemalt artiklis Viljandi praostkond (Fellinsche Präpositur), Viljandi kreisis
Valga praostkond
muuda- Pikemalt artiklis Valga praostkond (Liivimaa) (Walksche Präpositur), Valga kreisis
- Alūksne kogudus (saksa Marienburg und Seltinghof, (läti Alūksne an Zeltiņi)
- Ēvele kogudus (saksa Wohlfahrt, Wollfahrt),
- Koivaliina kogudus (saksa Adsel, Gaujiena),
- Palsmane ja Aumeisteri kogudused (saksa Palzmar und Serbigal, Palsmane an Cirgaïi),
- Valga Peetri-Luke kogudus, Valga Jaani kirik (saksa Walk),
- Trikāta kogudus (saksa Trikaten),
- Tirza ja Velena kogudused (saksa Tirsen ja Wellan),
- Gulbene ja Alamõisa kogudused (saksa Schwaneburg ja Aahof, Gulbene an Lejasciems, eesti Kulna),
- Härgmäe kogudus (saksa Ermes, Ērģeme),
- Oppekalni kogudus (saksa Oppekaln, Apekalnsi),
- Luke/Lugaži kogudus (saksa Luhde) Valka Püha Katariina kirik,
- Smiltene kogudus (saksa Smilten)
-
Smiltene kirik
Riia praostkond
muuda- Pikemalt artiklis Riia praostkond (Rigasche Präpositur), Riia kreisis
- Jaunpilsi kogudus (saksa Jürgensburg),
- Üksküla ja Salaspilsi kogudus (saksa Uexküll und Kirchholm, läti k. Ikšķile ja Salaspils),
- Lielvārde ja Lieljumprava kogudused (Lennewarden und Groß Jungfernhof),
- Lēdurga ja Turaida kogudus (saksa Loddiger und Treiden),
- Aizkraukle kogudus, (saksa Ascheraden),
- Mālpilsi kogudus (saksa Lemburg),
- Skulte ja Pēterupe kogudused (saksa St. Matthäi oder St. Peters-Kapelle),
- Suntaži kogudus (saksa Sunzel),
- Koknese ja Krape kogudused (saksa Kokenhusen und Kroppenhof),
- Sigulda kogudus (saksa Segewolde),
- Ādaži, Vesterotsi ja Carnikava kogudused (saksa Neuermühlen, Westerotten und Zarnikau),
- Madliena ja Meņģele kogudused (saksa Sissegal und Altenwoga),
- Daugavgrīva kogudus (saksa Dünamünde),
- Dole-Ķekavau kogudus (saksa Dahlen),
- Nītaure kogudus, (saksa Nitau),
- Sloka kogudus (saksa Schlock),
- Ropaži ja Allaži ning Vangaži kogudused (saksa Rodenpois und Allasch mit Wangasch, Ropaži ja Allazi ar Vangažiemi)
- Krimulda kogudus (saksa Kremon, Cremon)
-
Liepupe kirik, Jelgavkrasti lähedal
Volmari praostkond
muuda- Pikemalt artiklis Volmari praostkond (Wolmarsche Präpositur, läti Valmiera), Volmari kreisis
- Straupe ja Augstroze kogudused (saksa Roop ja Hochrosen),
- Liepupe ja Skulte kogudused (saksa Pernigel und St. Matthaei oder Adiamünde),
- Ruhja Püha Bartolomeuse kogudus (saksa Rujen, Rūjiena),
- Limbaži Püha Johannese ja Püha Katariina kogudused (saksa Lemsal und St. Catharinen),
- Valmiera Püha Siimoni kogudus (saksa Wolmar),
- Dikļi kogudus (saksa Dikkeln),
- Salatsi kogudus (saksa Salis),
- Rubene kogudus (saksa Papendorf),
- Umurga kogudus (saksa Ubbenorm),
- Mazsalaca kogudus (saksa Salisburg),
- Aloja kogudus (saksa Allendorf),
- Matīši Püha Matteuse kogudus (saksa St. Matthiae),
- Burtnieki kogudus (saksa Burtneck, Burtneek)
Võnnu praostkond
muuda- Pikemalt artiklis Võnnu praostkond (saksa Wendensche Präpositur, läti Cēsis), Võnnu kreisis
- Härgmäe ja Ogre kogudused (saksa Erlaa ja Ogershof, läti Ērgļu ja Ogre)
- Bērzaune kogudus (saksa Bersohn,
- Lazdona kogudus (saksa Lasdohn),
- Kalsnava ja Vietalva kogudused (saksa Kalzenau und Fehteln),
- Võnnu linnakogudus (saksa Wenden),
- Võnnu maakogudus (saksa Wenden)
- Liezere kogudus (saksa Lösern),
- Jaunpiebalga kogudus (saksa Neu-Pebalg),
- Dzērbene ja Drusti kogudus (saksa Serben und Drostenhof),
- Cesvaine kogudus (saksa Seßwegen),
- Skujene ja Lode kogudused (saksa Schujen und Lohdenhof),
- Lubāna kogudus (saksa Lubahn),
- Piebalga/Vecpiebalga Piebalga kiriku kogudus (saksa Alt-Pebalg, '),
- Ļaudona kogudus (saksa Laudohn),
- Rauna kogudus (saksa Ronneburg),
- Liepkalne kogudus ja Vestiena kogudused (saksa Linden und Festen),
- Āraiši kogudus (saksa Arrasch)[5].
-
Āraiši kirik
-
Dzērbene kirik
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ DIE EVANGELISCH-LUTHERISCHE KIRCHE IN RUSSLAND. 1914.
- ↑ Arnold Hasselblatt, Gustav Otto, Album academicum der Kaiserlichen Universität Dorpat, Dorpat, 1889
- ↑ Clapier de Colongue, Peter* Alexander Leopold (1842-1906) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Strandmann, Magnus Friedrich Arvid* v. (1858-1926) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ "Alphabetischen Verzeichniß sämmtlicher Güter und Pastorate des Livländischen Gouvernements", im Rigascher Almanach für 1860, S. 119-144
Kirjandus
muuda- Personalstatus der Evangelisch-Lutherischen und der Evangelisch-Reformirten Kirche in Russland. St. Petersburg : Verlag von Eggers & Co, 1903
Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |