Ava peamenüü

Riia Püha Jakobi kirik

Riia Püha Jakobi kirik (läti keeles Rīgas Svētā Jēkaba Romas katoļu katedrāle) on katedraal Lätis Riia linnas Vecrīga asumis aadressil Mazajā pils ielā 4.

Riia Püha Jakobi kirik
Latvia Riga St.Jacob church.jpg
Riia Püha Jakobi kirik
Riik Läti
Asukoht Riia
Esmamainimine 1225
Koordinaadid 56° 57′ 3″ N, 24° 6′ 16″ E
Kiriku sissepääs
Kiriku sisevaade

Katedraal on Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna katedraaliks.

KirikuhooneRedigeeri

Püha Jakobi kiriku pikkus on 20 meetrit, laius aga 24 meetrit. Kiriku kõrgus on 86 meetrit. Torni tipus on kukke kujutav tuulelipp, mis pandi sinna aastal 1736. Koori osa on ilma apsiidita.

Interjööris on kasutatud gooti stiilis kirikute juures haruldast taimornamenti, mis ehib sammaste kapiteele.

AjaluguRedigeeri

Kirikut on esimest korda mainitud aastal 1225, mil hoone sisse pühitseti. Toona oli tegemist tavalise kirikuga, katedraali funktsioone täitis aga Riia toomkirik. Ehitus ise algas ilmselt aastal 1212. XV sajandil asuti kirikule ehitama kivist torni, samuti ehitati selle juurde Püha Risti kabel.

Aastal 1522 algas Riias jutlustega Püha Jakobi kirikus ja Riia Püha Peetri kirikuis reformatsioon Liivimaal, mis lõpetas Riia peapiiskopi võimu. Püha Jakobi kirikust sai luterlik kirik, kus jutlusi peeti läti keeles (tõenäoliselt ka liivi keeles).

Rzeczpospolita ja katoliku kiriku ülemvõimu taastamise järel tugevnes Rooma paavstile alluva poola katoliku kiriku mõju usupuhastusega luteri usku läinud Läti ja Liivimaa elanikkonnale. Riias tõi see kaasa selle, et Püha Jakobi kirik anti katoliiklastele üle.

1582. aastal kehtestas Rooma paavst Gregorius XIII uue ehk Gregoriuse kalendri järgse ajaarvamissüsteemi, mis Poola kuninga Stefan Batory korraldusega viidi sisse ka 1582. aastal Liivimaa hertsogkonnas ja Riia linnas. Korraldus uuele ajaarvamisele üleminekust täideti Riia rae poolt alles 1584. aastal, pärast suure rahatrahviga ähvardamist. Riia rae allumine Poola keskvõimu nõudmistele, kutsus esile 1584. aasta jõulude ajal rahvarahutused Riias, nn 1584.–1589. aasta Kalendrirahutused. Uue kalendri järgi peetava jõulumissa ajal tungisid Riia linnakodanikud Püha Jakobi kirikusse ning rüüstasid selle.

1621. aastal läks Riia nagu kogu Liivimaa Rootsi kuningriigi koosseisu ja protestantism taaskehtestati usundina. Rootsi kuningas Gustav II Adolf muutis Püha Jakobi kiriku Rootsi garnisoni luteri kirikuks, kus peeti jutlusi ka saksa ja eesti keeles, kuid pärast 1710. aastat sai Jakobi kirik Vene krooni kirikuks. 1736. aasta septembris alustas Riias jutlustusi Riia Jakobi kirikus vendade koguduse ehk hernhuutlaste liikumise rajaja krahv Nikolaus Ludwig von Zinzendorf.

Kiriku kõrval kabelis hakkas aastal 1675 tegutsema kool, mis kasvas välja endisest jesuiitide kolleegiumist. See kandis nime Schola Carolina.

Aastal 1765 restaureeriti tornikiiver, ühtlasi muudeti see barokseks. Aastal 1782 ehitati ümber peasissekäik. Kirikutorni asetati neli kella, aga Esimese maailmasõja ajal viidi need Venemaale ning need läksid kaotsi. Riia Jaani kiriku altarit ehib Johann Köleri maal “Halastus”. Aastal 1901 asendati senine vana altar uuega.

1777. aastast pidas Riia Jakobi kirikus eestikeelseid jumalateenistusi Eesti kogudus. Riia Jakobi eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja oli Viljandimaalt pärit Kikka Jaak, kelle Riias sündinud poega Kristjan Jaak Petersoni (1801–1822) peetakse Eesti rahvuskirjanduse loojaks.

Aastal 1923 toimus referendum, kus rahvas otsustas, kellele kirik kuuluma peaks. Referendumi tulemusel sai kirik katoliiklastele, kes võtsid selle kasutusele Riia peapiiskopkonna katedraalina.

Vaata kaRedigeeri

VälislingidRedigeeri