Ādaži kihelkond

Ādaži kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Neuermühlen, läti keeles Ādažu draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Riia kreisis.

Ādaži kihelkond
saksa keeles Kirchspiel Neuermühlen
läti keeles Ādažu draudzes novads
kihelkonnakirik: Ādaži kirik
Ādaži (Baltezeri) kirik

Ādaži kihelkonna mõisad 1905. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Rigaschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1905)

Riia kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798)

Ajalugu

Ādaži kirikukihelkonnas asusid ka Carnikava (Mengele) ja Baltezera (Westerotten ehk Langenbergen) kirikud. Esimene neist sai hiljem iseseisvaks kihelkonnaks. Patronaadiõigus kuulus Ādaži ja Bukulti rüütlimõisate omanikele.

Ādaži kihelkonna mõisad

• Ādaži (Aahof, ka Neuermühlen) rüütlimõis
• Ādaži, ka Neijermīle (Pastorat Neuermühlen) kirikumõis
• Alderi (Hollershof) rüütlimõis
• Baloži, ka Bonaventura (Bonaventura) rüütlimõis
• Berģumuiža, ka Kalnamuiža (Bergshof, varem Jägel) rüütlimõis
• Bukulti (Bellenhof) rüütlimõis
• Iļķēni (Hilchensfähr) rüütlimõis
• Kluse (Kluß) rüütlimõis, hiljem riigimõis (ilma mõisakohata)
• Remberģi (Ringenberg) rüütlimõis, fideikomiss
• Skrīvermuiža (Abgunst) endine rüütlimõis
• Stāle, ka Štāle (Stahlenhof, varem Hintz ja Hintzenberg) rüütlimõis
• Vesterotsi (Westerotten) rüütlimõis, fideikomiss

Pildid

• 

  Vaade Ādaži sillale. Johann Christoph Brotze kogust

Vaata ka

• Carnikava kihelkond

Kirjandus

• Bienenstamm, Herbord Carl Friedrich von. Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: bei Deubner, 1826. Lk 227-228 [1].
• Büsching, Anton Friedrich. Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt, 1773. Lk 364 [2].
• Hagemeister, Heinrich von. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen, 1836. Lk 51-56 [3].
• Hupel, August Wilhelm. Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und letzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch, 1782. Lk 58-63 [4].
• Richter, Adolf. Baltische Verkehrs- und Adressbücher. Bd I. Livland. Riga, 1909. Veerg 293-298.