NSV Liidu sõjaväebaasid Eestis 1940. aastal

NSV Liidu sõjaväebaasid Eestis 1940. aastal olid Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahelise vastastikuse abistamise pakti alusel 1939. ja 1940. aastal Eesti territooriumil moodustatud kompaktsed sõjaväelinnakud, millele lisandusid veel hajusalt paigutatud väeüksused. Pakti kolmandas artiklis lubas Eesti Vabariik Nõukogude Liidul tuua oma sõjalaevastiku Saaremaale, Hiiumaale ja Paldiski linna. Samuti oli lubatud laevastikku toetada teist liiki väeosadega. Muude baaside ja lennuväljade täpsed kohad lepiti vastastikku kokku väljaspool baaside lepingut.

Punaarmee alustas liikumist üle Eesti Vabariigi-NSV Liidu riigipiiri sõjaväebaasidesse 18. oktoobril 1939.

Lepingu elluviimiseks moodustati Eesti ja NSV Liidu vahelise vastastikuse abistamise pakti segakomisjon, kuhu kuulusid Eesti poolt Sõjavägede Staabi staabiülem kindralleitnant Nikolai Reek, kolonel Richard Maasing, kolonel Tomberg, kolonel Villem Saarsen, mereväe kapten Johannes Santpank, direktor Aavik ja saadik Aleksander Warma; NSV Liidu poolt Leningradi sõjaväeringkonna juhataja 2. järgu armeekomandör Kirill Meretskov, korpuse komandör Pavlov, lennuväe komandör Ptuhhin, diviisi komandör Aleksandr Tjurin, brigaadi komandör Kalmõkov, korpuse komandör Vašugin ja neid saatvad staabiohvitserid. Läbirääkimised peeti 2.–10. oktoobrini 1939 Tallinnas.

10.–11. oktoobril 1939 allkirjastati protokollid, mis täpsustasid vägede sissetoomist sõjaväebaasidesse ning Punaarmee maa-, õhu- ja merejõudude paiknemiskohti. NSV Liidu sõjamerelaevastikubaaside kaitseks sai NSV Liit õiguse rajada ranna- ja õhukaitsepatareisid ning vaatlus- ja sideposte. Kahe aasta jooksul võisid Nõukogude sõjalaevad kasutada Tallinna sadamat ja Rohuküla sadamat.

Kronoloogia

• 23. augustil 1939 Moskvas kirjutasid Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop ja Nõukogude Liidu Rahvakomissaride Nõukogu esimees Vjatšeslav Molotov alla mittekallaletungilepingule, mille salajases lisaprotokollis jaotati omavahel Ida-Euroopa: Saksamaa sai Poola lääneosa ja Leedu (viimane läks hilisema täienduslepinguga Nõukogude Liidule), Moskvale jäid vabad käed Soome, Eesti, Läti, Ida-Poola ja Bessaraabia suhtes.
• 1. september 1939 Saksamaa kallaletungiga Poolale algas teine maailmasõda.
• 17. september 1939 Nõukogude Liidu väed tungisid Poolasse.
• 22. septembril 1939 Eesti välisminister Karl Selter saabus Moskvasse, et alla kirjutada Eesti – NSV Liidu kaubanduslepingule.
• 23. septembril 1939 Saksa Wehrmacht ja NSV Liidu Punaarmee pidasid ühise võiduparaadi Brestis, tähistamaks ühist võitu Poola üle.
• 24. septembril 1939 NSV Liidu valitsus esitas Eestile nõudmise sõjaväebaaside rajamiseks Eesti territooriumil.
• 26. septembril 1939 toimus Eesti Vabariigi Valitsuse koosolek, kus otsustatakse NSV Liidu nõudmised vastu võtta, kuna Eestil pole lootust välisabile.
• 28. septembril 1939 sõlmiti NSV Liidu ja Eesti vahel vastastikuse abistamise pakt, mille alusel loodi Eestis nõukogude sõjaväebaasid 25 000 nõukogude sõjaväelasele (esialgne soov 35 000). Eesti Kaitseväes oli samal ajal ligikaudu 15 000 sõjaväelast.
• 30. septembril 1939 tegi NSV Liidu kaitserahvakomissar Leningradi Sõjaväeringkonna Sõjanõukogule ülesande paigutada Punaarmee üksused mitte üksnes lepinguga saavutatud baasidesse Saaremaal ja Hiiumaal ning Paldiski piirkonnas, vaid ka Haapsalu–Tallinna, Viljandi–Valga, Haapsalu–Pärnu ja Paide piirkonda.
• veebruaris 1940 esitas NSV Liit maavägede paigutamiseks vajaminevate kapitaalsete püsiehitiste programmi projekti ja veebruaris-märtsis nõuti täiendavaid baasialasid Osmussaarele, Saare- ja Hiiumaale.
• 2.–10. oktoobril 1939 sõlmiti erilepped, mis täpsustasid vägede sissetoomist sõjaväebaasidesse ning maa-, õhu- ja merejõudude paiknemiskohti.
• 11. oktoobril saabusid Tallinna hävitajalaevade juhtlaev "Minsk" ja hävitaja "Gordõi", "Smetlivõi" ja "Stremitenlõi".
• 15. oktoobril saabusid Tallinna PBL eskaader lahingulaev "Oktoobrirevolutsioon" juhtimisel, ristleja "Kirov", 4 hävitajat ja 4 vahilaeva.
• 18. oktoobril 1939 Punaarmee üksused saabusid Eestisse, sissemarss maanteedel toimus kahel põhisuunal: Narva–Kohila–Keila kaudu Paldiskisse ja Haapsalu piirkonda ning Irboska–Võru–Pärnu kaudu Saaremaale. Raudteed pidi saabus 82 rongitäit vägesid.
• 21. oktoobril moodustati Tallinnas baseeruv PBL kergjõudude 2. divisjon hävitajalaevade juhtlaev "Minsk" ja hävitaja "Gnevnõi", "Gordõi" ja "Grozjaštši".
• novembris-detsembris 1939 Eesti valitsus lükkas tagasi ettepaneku lubada Eestisse elama baasides teenivate Nõukogude ohvitseride perekondadel, keda oli kokku 5000 inimest.
• veebruaris-märtsis 1940 nõustus Eesti Valitsus 10 000 ehitustöölise toomisega baasidesse, kellele lisaks palgati Eestist veel 10 000 töölist. NSV Liit soovis Eestisse tuua "8–9 pataljoni inseneriväeosi või niinimetatud sõjaväestatud töölisi – 1200 meest igas pataljonis, 5000 meretehniliste tööde spetsialisti ja 1200 meest insener-tehnilist personali".
• aprill 1940 NSV Liidu baasivägede koosseisus oli juba 31 648 sõdurit.
• 15. mail 1940 sõlmiti Moskvas täiendav leping, mille alusel anti NSV Liidu vägedele üle Paldiski linn, 3 saart (Osmussaar jt) ja 100 muud objekti, kokku oli baaside valduses 42 maa-ala kogusuurusega üle 30 000 ha. Lisaks lubati Eestisse tuua veel 12 diviisi.
• 14. juunil 1940 alustas NSV Liit Eesti, Läti ja Leedu õhu- ja mereblokaadi.
• 16. juunil 1940 kell 14.30 esitas NSV Liit Eestile ultimaatumi, milles nõuti täiendava Nõukogude väekontingendi riiki laskmist ja uue valitsuse moodustamist.
• 17. juunil 1940 kell 5.00 ületasid Nõukogude väeüksused Eesti piiri. Täiendava sõjaväekontingendi hulka kuulusid: 6 laskurdiviisi, üks tankibrigaad, lennuväe ning mereväeüksused. NSV Liidu sõjaväelaste koguarv Eestis ulatus 115 000-ni.
• 18. juunil 1940 võttis Punaarmee oma kontrolli alla raudteejaamad, sadamad, lennuväljad, sidesõlmed, postkontorid, omavalitsusasutused ja teised strateegilise tähtsusega objektid.
• 1940. aasta juunis paigutati Eestisse Balti laevastiku Sõjanõukogu Tallinna ja Punaarmee 8. armee ülemjuhatus Tartusse.

NSV Liidu relvajõud Eestis seisuga 1. mai 1940

• 65. eriotstarbeline laskurkorpus (65-ый особой стрелковой корпус), mille ülem korpusekomandör Aleksandr Tjurin (1884– ), hiljem kindralmajor Nikolai Šestopalov, asukohaga Haapsalu
  • 123. üksik sidepataljon,
  • 11. korpuse Õhutõrjedivisjon (11-й корпусной зенитный артдивизион),
  • 16. laskurdiviis,
  • 18. kergetankide brigaad,
  • 5. Motomehhaniseeritud salk,
  • 414. autotransportpataljon,
  • 415. autotransportpataljon

Kokku 21 347 inimest, 283 tanki, 54 soomusautot ja 255 lennukit, kes paigutati Saare- ja Hiiumaale ning Haapsalu ja Paldiski ümbrusse.

• Õhujõudude erigrupp:
  • 35. keskmaapommitajate polk,
  • 52. keskmaapommitajate polk,
  • 7. kaugpommitajate polk,
  • 53. kaugpommitajate polk,
  • 15. hävituslennukite polk,
  • 38. hävituslennukite polk.

Vabariigi valitsuse otsusega eraldati 21. novembril 1939 NSV Liidu õhujõududele lennuväljade ehitamiseks maa-alad seitsmes kohas. Laoküla ja Klooga pidid saama Paldiski rajooni paikneda lubatud üksuste lennuväljadeks, Ungru Haapsalu lähedal ja Sinalepa umbes 14 km Haapsalust lõunas Haapsalu rajooni lennuväljadeks ning Kuusiku ja Kehtna operatiivlennuväljadeks väljaspool tavalisi paiknemisrajoone. Kuressaare lähistel anti seal äsjavalminud tsiviillennuväli ajutiseks kasutamiseks, kuni Saaremaale kavandatud mereväebaaside asukohtade lõpliku selgumiseni. Õhuvägede sissetoomine Saaremaale, Haapsallu, Paldiskisse ning Kuusiku ja Kehtna mõisate maadele rajatud lennuväljadele toimus ajaliselt veidi hiljem, kuna dislotseerumisbaaside ettevalmistamine tehnilistele väeosadele nõudis põhjalikumaid ettevalmistusi. 31. oktoobril olid juba Eestisse jõudnud 55. kiirpommitus-lennuväebrigaadi juhatus, 25., 35., 38. ja 44. lennuväebaas ning 35. ja 44. kiirpommituslennuväepolgu ning 25. ja 38. hävituslennuväepolgu maapealsete osade eelkomandod. 38. lennuväebaas asus ehitama Klooga lennuvälja, 44. lennuväebaas ehitas Sinalepa, 35. lennuväebaas Kuusiku ja 25. lennuväebaas Kuressaare lähistel asuvat lennuvälja.

Sõjaväebaasid maakonniti

• Harjumaa: Paldiski kindlustatud rajoon, sõjamerebaas ja Laoküla lennuväli, Klooga mõis ja lennuväli, Laulasmaa, Aegna, Naissaar
• Saaremaa: Aste, Kübassaare, Undva, Karujärve, Ninase, Ohtja-Karujärve, Saima, Sakla, Pajumõisa ja Mõnnuste, Ruhve baasid, Papissaare hüdroplaanide baas, Lõmala mõis, Mõntu koolimaja. Saaremaal anti NSV Liidu relvajõududele mereväebaaside, sõjaväe lennuväljade ja sõjaväe asulate väljaehitamiseks 1875 ha põllu- ja aiamaad, 3909 ha heinamaad ja 6003 ha muud maad, kokku 12 743 hektari ulatuses. Neil maadel paiknes 416 elumaja, 203 lauta ja 480 muud ehitist.
• Läänemaa: Tahkuna, Hiiessaare

Sõjaväeline kokkulepe Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel

 Pikemalt artiklis Sõjaväeline kokkulepe Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel

16. juunil 1940 kell 14.30 esitas NSV Liit Eestile ultimaatumi, milles nõuti täiendava Nõukogude väekontingendi riiki laskmist ja uue valitsuse moodustamist. 17. juunil 1940 kell 5:00 ületasid Nõukogude väeüksused Eesti piiri.

Täiendava sõjaväekontingendi hulka kuulusid 6 laskurdiviisi (24., 90., 115./113., 161. laskurdiviis), üks tankibrigaad (18. kergetankibrigaad), lennuväe ning mereväeüksused. NSV Liidu sõjaväelaste koguarv Eestis ulatus 115 000-ni. 18. juunil 1940 võttis Punaarmee oma kontrolli alla raudteejaamad, sadamad, lennuväljad, sidesõlmed, postkontorid, omavalitsusasutused ja teised strateegilise tähtsusega objektid. 65. laskurkorpus koosnes seejärel 11. (Narvas) 16. (Tallinnas ja Pärnus) ja 90. laskurdiviisist ning 18. kergetankibrigaadist. 24.laskurdiviis lahkus Eestist 1940. aasta augustis Molodetšnosse (Lääne erisõjaväeringkonda), 90. laskurdiviis lahkus oktoobris Põhja-Lätisse.

Eesti okupeerimist teostas NSV Liidu 8. armee üksused: 65. laskurkorpus – Tallinnas, 16. laskurdiviisi osad – Tallinn ja selle ümbrus, 113. laskurdiviisi osad – Narva-Rakvere ümbrus, 90. laskurdiviisi osad – Valga-Võru ümbrus, 161. laskurdiviisi osad – Eesti-Läti piiril. Eesti lennuväljadele paigutati 15., 35., 38., 53. ja 60. lennuväepolgud.

16. Uljanovski V. I. Kikvidze nimelisse laskurdiviisi kuulusid 156. laskurpolk (Tallinn); 167.laskurpolk (Pärnu); 249. laskurpolk (Haapsalu, kaks pataljoni saartel); 224. suurtükipolk; 232. haubitsa-suurtükipolk; 78. üksik tankitõrjedivisjon; 361. üksik õhutõrjedivisjon; 201. miinipilduja-pataljon; 93. sapööripataljon; 39. üksik sidepataljon; 80. meditsiini-sanitaarpataljon; 23. üksik keemiakaitserood; 78. autotranspordi pataljon. 3. üksikusse laskurbrigaadi Lääne-Eesti saartel kuulusid: 46. laskurpolk; 79. laskurpolk; 39. suurtükipolk.

 Pikemalt artiklis Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)

NSV Liidu sõjamerelaevastiku Balti laevastik

Lahingulaev Oktoobrirevolutsioon

10.–11. oktoobril 1939 allkirjastati protokollid, mis täpsustasid Punaarmee maa-, õhu- ja merejõudude paiknemiskohti Eestis. NSV Liidu sõjamerelaevastiku PBL baaside kaitseks sai NSV Liit õiguse rajada ranna- ja õhukaitsepatareisid ning vaatlus- ja sideposte. Kahe aasta jooksul võisid Nõukogude sõjalaevad kasutada Saaremaal ja Hiiumaal: Kärdla sadamat, Kõiguste sadamat, Kuressaare sadamat, Mõntu sadamat sõjalaevadele ja sõjalaevastiku lennuväe vesilennukitele Kihelkonna lahte ja Kõiguste sadamat ning ajutiselt Rohuküla sadamat.

Hävitajate juhtlaev Minsk

Ristleja Kirov

Fail:Gordiy.jpg

Hävitaja "Gordõi"

Teise kokkuleppega võimaldati PBL Paldiski sadamas Pakri poolsaare ja Väike-Pakri ning Suur-Pakri ning selle piirkonna akvatooriumi alad.

Kolmanda kokkuleppega eraldati PBL-le osa Tallinna sadamast.

PBL juhtkonna korraldusel saabusid 11. oktoobril Tallinna hävitajalaevade juhtlaev "Minsk" ja hävitaja "Gordõi", "Smetlivõi" ja "Stremitenlõi". 15. oktoobril saabusid Tallinna PBL eskaader lahingulaev "Oktoobrirevolutsioon" juhtimisel, ristleja "Kirov", 4 hävitajat ja 4 vahilaeva. 21. oktoobril moodustati Tallinnas baseeruv PBL kergjõudude 2. divisjon hävitajalaevade juhtlaev "Minsk" ja hävitaja "Gnevnõi", "Gordõi" ja "Grozjaštši".

15. mail 1940 sõlmiti Moskvas täiendav leping, mille alusel anti NSV Liidu vägedele üle Paldiski linn, 3 saart (Osmussaar jt).

 Pikemalt artiklis Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse

Balti laevastiku õhuvägi

25. oktoobril 1939 formeeriti PBL õhuvägede 10. segalennuväebrigaad (ülem polkovnik N. Petruhhin), brigaadi koosseisus oli algselt ainult kaks MBR-2 lennukite eskadrilli: 12. ning 44. üksik merelähiluure-lennuväeeskadrill ning hiljem lisandus sinna ka kolmas, 43. üksik mereluureeskadrill. 44. üksik mereluureeskadrilli asukoht oli Paldiskiks aga brigaadi juhtkond kolis hiljem Tallinnasse. 26. oktoobril jõudis Kihelkonda 12. eskadrilli maapealne osa ning 1. novembril jõudis Läti Liepajasse ka 43. eskadrilli maapealne osa. 12. novembril lendasid kaksteist 44. eskadrilli MBR-2 lennukit ning kaksteist 12. eskadrilli lennukit Paldiskisse, kuid viis 12. eskadrilli MBR-2 lendasid samal päeval edasi Papisaare baasi. 12. eskadrill nimetati 3. detsembril 1939 ümber 15. üksikuks mereluureeskadrilliks.

Mereluurelennuk MBR-2

21. novembril 1939, samal päeval NSV Liidu õhuväele lennuväljade ehitamiseks maa-alade eraldamise otsusega, vormistati valitsuses ka otsus Pakri saartel ja poolsaarel maa-alade eraldamiseks NSV Liidu mereväele. Muuhulgas eraldati Laoküla lähistel rannaala vesilennukite baasi rajamiseks. Algselt NSV Liidu õhuväele eraldatud Laoküla lennuväli läks merelennuväele ja viimane rajas merelennusadama ja lennuvälja üksteise kõrvale. 18. detsembril eraldati merelennuväljaks veel Saaremaa Kihelkonna lähistel asunud Papisaare poolsaar.

 Pikemalt artiklites Laoküla lennuväli ja Papisaare lennusadam

NSV Liidu õhujõud

NSV Liidu õhujõudude 6. Lennuarmee Balti sõjaväeringkonna koosseisu kuuluvad:

• 4. lennuväediviis (4-я смешанная авиационная дивизия)
  • 63. kaugpommitajate polk (63-й скоростной бомбардировочный авиационный полк), Kuusiku lennuväljal;
  • 50. kaugpommitajate polk, Haapsalu lennuväljal;
  • 35. kaugpommitajate polk, Tartu lennuväljal;
  • 38. hävituslennukite polk, Tallinnas Lasnamäe lennuväljal (аэродром Лаксберг)

Vaata ka

• Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)
• Balti Erisõjaväeringkond

Kirjandus

• Eve Kubi, NSV Liidu väekontingendi toomine Eestisse 1939. aastal. 2010 nr 2, lk 48–60
• Eve Kubi, EESTI VABARIIGI JA NSV LIIDU VAHELINE VASTASTIKUSE ABISTAMISE LEPING NING SELLEST LÄHTUVAD HILISEMAD KOKKULEPPED