NSV Liidu sõjaväebaasid Eestis 1940. aastal

NSV Liidu sõjaväebaasid Eestis 1940. aastal olid Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahelise vastastikuse abistamise pakti alusel 1939. ja 1940. aastal Eesti territooriumil moodustatud kompaktsed sõjaväelinnakud, millele lisandusid veel hajusalt paigutatud väeüksused.

1940. aastal NSV Liidus trükitud Eesti kaart

Pakti kolmandas artiklis lubas Eesti Vabariik Nõukogude Liidul tuua oma sõjalaevastiku Saaremaale, Hiiumaale ja Paldiski linna. Samuti oli lubatud laevastikku toetada teist liiki väeosadega. Muude baaside ja lennuväljade täpsed kohad lepiti vastastikku kokku väljaspool baaside lepingut.

Punaarmee alustas liikumist üle Eesti Vabariigi-NSV Liidu riigipiiri sõjaväebaasidesse 18. oktoobril 1939.

Lepingu elluviimiseks moodustati Eesti ja NSV Liidu vahelise vastastikuse abistamise pakti segakomisjon, kuhu kuulusid Eesti poolt Sõjavägede Staabi staabiülem kindralleitnant Nikolai Reek, kolonel Richard Maasing, kolonel Tomberg, kolonel Villem Saarsen, mereväe kapten Johannes Santpank, direktor Aavik ja saadik Aleksander Warma; NSV Liidu poolt Leningradi sõjaväeringkonna juhataja 2. järgu armeekomandör Kirill Meretskov, korpuse komandör Pavlov, lennuväe komandör Ptuhhin, diviisi komandör Aleksandr Tjurin, brigaadi komandör Kalmõkov, korpuse komandör Vašugin ja neid saatvad staabiohvitserid. Läbirääkimised peeti 2.–10. oktoobrini 1939 Tallinnas.

10.–11. oktoobril 1939. aastal allkirjastati protokollid, mis täpsustasid vägede sissetoomist sõjaväebaasidesse ning Punaarmee maa-, õhu- ja merejõudude paiknemiskohti. NSV Liidu sõjamerelaevastikubaaside kaitseks sai NSV Liit õiguse rajada ranna- ja õhukaitsepatareisid ning vaatlus- ja sideposte. Kahe aasta jooksul võisid Nõukogude sõjalaevad kasutada Tallinna sadamat ja Rohuküla sadamat.

KronoloogiaRedigeeri

NSV Liidu relvajõud Eestis seisuga 1. mai 1940Redigeeri

Kokku 21 347 inimest, 283 tanki, 54 soomusautot ja 255 lennukit[2], kes paigutati Saare- ja Hiiumaale ning Haapsalu ja Paldiski ümbrusse.

Vabariigi valitsuse otsusega eraldati 21. novembril 1939 NSV Liidu õhujõududele lennuväljade ehitamiseks maa-alad seitsmes kohas. Laoküla ja Klooga pidid saama Paldiski rajooni paikneda lubatud üksuste lennuväljadeks, Ungru Haapsalu lähedal ja Sinalepa umbes 14 km Haapsalust lõunas Haapsalu rajooni lennuväljadeks ning Kuusiku ja Kehtna operatiivlennuväljadeks väljaspool tavalisi paiknemisrajoone. Kuressaare lähistel anti seal äsjavalminud tsiviillennuväli ajutiseks kasutamiseks, kuni Saaremaale kavandatud mereväebaaside asukohtade lõpliku selgumiseni. Õhuvägede sissetoomine Saaremaale, Haapsallu, Paldiskisse ning Kuusiku ja Kehtna mõisate maadele rajatud lennuväljadele toimus ajaliselt veidi hiljem, kuna dislotseerumisbaaside ettevalmistamine tehnilistele väeosadele nõudis põhjalikumaid ettevalmistusi. 31. oktoobril olid juba Eestisse jõudnud 55. kiirpommitus-lennuväebrigaadi juhatus, 25., 35., 38. ja 44. lennuväebaas ning 35. ja 44. kiirpommituslennuväepolgu ning 25. ja 38. hävituslennuväepolgu maapealsete osade eelkomandod. 38. lennuväebaas asus ehitama Klooga lennuvälja, 44. lennuväebaas ehitas Sinalepa, 35. lennuväebaas Kuusiku ja 25. lennuväebaas Kuressaare lähistel asuvat lennuvälja[3].

Sõjaväebaasid maakonnitiRedigeeri

Sõjaväeline kokkulepe Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahelRedigeeri

  Pikemalt artiklis Sõjaväeline kokkulepe Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel

16. juunil 1940 kell 14:30 esitas NSV Liit Eestile ultimaatumi, milles nõuti täiendava Nõukogude väekontingendi riiki laskmist ja uue valitsuse moodustamist. 17. juunil 1940 kell 5:00 ületasid Nõukogude väeüksused Eesti piiri.

Täiendava sõjaväekontingendi hulka kuulusid: 6 laskurdiviisi (24., 90., 115./113., 161. laskurdiviis), üks tankibrigaad (18. kergetankibrigaad), lennuväe ning mereväeüksused. NSV Liidu sõjaväelaste koguarv Eestis ulatus 115 000-ni. 18. juunil 1940 võttis Punaarmee oma kontrolli alla raudteejaamad, sadamad, lennuväljad, sidesõlmed, postkontorid, omavalitsusasutused ja teised strateegilise tähtsusega objektid. 65. laskurkorpus koosnes seejärel 11. (Narvas) 16. (Tallinnas ja Pärnus) ja 90. laskurdiviisist ning 18. kergetankibrigaadist. 24.laskurdiviis lahkus Eestist 1940. aasta augustis Molodetšnosse (Lääne erisõjaväeringkonda), 90. laskurdiviis lahkus oktoobris Põhja-Lätisse.

Eesti okupeerimist teostas NSV Liidu 8. armee üksused: 65. laskurkorpus – Tallinnas, 16. laskurdiviisi osad – Tallinn ja selle ümbrus, 113. laskurdiviisi osad – Narva-Rakvere ümbrus, 90. laskurdiviisi osad – Valga-Võru ümbrus, 161. laskurdiviisi osad – Eesti-Läti piiril. Eesti lennuväljadele paigutati 15., 35., 38., 53. ja 60. lennuväepolgud.

16. Uljanovski V.I. Kikvidze nim. laskurdiviisi kuulusid: 156.laskurpolk (Tallinn); 167.laskurpolk (Pärnu); 249.laskurpolk (Haapsalu, kaks pataljoni saartel); 224. suurtükipolk; 232. haubitsa-suurtükipolk; 78.üksik tankitõrjedivisjon; 361.üksik õhutõrjedivisjon; 201.miinipilduja-pataljon; 93.sapööripataljon; 39.üksik sidepataljon; 80.meditsiini-sanitaarpataljon; 23.üksik keemiakaitserood; 78.autotranspordi pataljon. 3.üksikusse laskurbrigaadi Lääne-Eesti saartel kuulusid: 46.laskurpolk; 79.laskurpolk; 39.suurtükipolk.

  Pikemalt artiklis Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)

NSV Liidu sõjamerelaevastiku Balti laevastikRedigeeri

10.–11. oktoobril 1939. aastal allkirjastati protokollid, mis täpsustasid Punaarmee maa-, õhu- ja merejõudude paiknemiskohti Eestis. NSV Liidu sõjamerelaevastiku PBL baaside kaitseks sai NSV Liit õiguse rajada ranna- ja õhukaitsepatareisid ning vaatlus- ja sideposte. Kahe aasta jooksul võisid Nõukogude sõjalaevad kasutada Saaremaal ja Hiiumaal: Kärdla sadamat, Kõiguste sadamat, Kuressaare sadamat, Mõntu sadamat sõjalaevadele ja sõjalaevastiku lennuväe vesilennukitele Kihelkonna lahte ja Kõiguste sadamat ning ajutiselt Rohuküla sadamat.

 
Hävitaja "Gordõi"

Teise kokkuleppega võimaldati PBL Paldiski sadamas Pakri poolsaare ja Väike-Pakri ning Suur-Pakri ning selle piirkonna akvatooriumi alad.

Kolmanda kokkuleppega eraldati PBL-le osa Tallinna sadamast.

PBL juhtkonna korraldusel saabusid 11. oktoobril Tallinna hävitajalaevade juhtlaev "Minsk" ja hävitaja "Gordõi", "Smetlivõi" ja "Stremitenlõi". 15. oktoobril saabusid Tallinna PBL eskaader lahingulaev "Oktoorirevolutsioon" juhtimisel, ristleja "Kirov", 4 hävitajat ja 4 vahilaeva. 21. oktoobril moodustati Tallinnas baseeruv PBL kergjõudude 2. divisjon hävitajalaevade juhtlaev "Minsk" ja hävitaja "Gnevnõi", "Gordõi" ja "Grozjaštši".

15. mail 1940 sõlmiti Moskvas täiendav leping, mille alusel anti NSV Liidu vägedele üle Paldiski linn, 3 saart (Osmussaar jt).

  Pikemalt artiklis Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse

Balti laevastiku õhuvägiRedigeeri

25. oktoobril 1939 formeeriti PBL õhuvägede 10. segalennuväebrigaad (ülem polkovnik N. Petruhhin), brigaadi koosseisus oli algselt ainult kaks MBR-2 lennukite eskadrilli: 12. ning 44. üksik merelähiluure-lennuväeeskadrill ning hiljem lisandus sinna ka kolmas, 43. üksik mereluureeskadrill. 44. üksik mereluureeskadrilli asukoht oli Paldiskiks aga brigaadi juhtkond kolis hiljem Tallinnasse. 26. oktoobril jõudis Kihelkonda 12. eskadrilli maapealne osa ning 1. novembril jõudis Läti Liepajasse ka 43. eskadrilli maapealne osa. 12. novembril lendasid kaksteist 44. eskadrilli MBR-2 lennukit ning kaksteist 12. eskadrilli lennukit Paldiskisse, kuid viis 12. eskadrilli MBR-2 lendasid samal päeval edasi Papisaare baasi. 12. eskadrill nimetati 3. detsembril 1939 ümber 15. üksikuks mereluureeskadrilliks.

 
Mereluurelennuk MBR-2

21. novembril 1939, samal päeval NSV Liidu õhuväele lennuväljade ehitamiseks maa-alade eraldamise otsusega, vormistati valitsuses ka otsus Pakri saartel ja poolsaarel maa-alade eraldamiseks NSVL-i mereväele. Muuhulgas eraldati Laoküla lähistel rannaala vesilennukite baasi rajamiseks. Algselt NSV Liidu õhuväele eraldatud Laoküla lennuväli läks merelennuväele ja viimane rajas merelennusadama ja lennuvälja üksteise kõrvale. 18. detsembril eraldati merelennuväljaks veel Saaremaa Kihelkonna lähistel asunud Papisaare poolsaar.

  Pikemalt artiklites Laoküla lennuväli ja Papisaare lennusadam

NSV Liidu õhujõudRedigeeri

NSV Liidu õhujõudude 6. Lennuarmee Balti sõjaväeringkonna koosseisu kuuluvad:

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Прибалтийская операция 1940 г.
  2. Полпреды сообщают... Сборник документов об отношениях СССР с Латвией, Литвой и Эстонией: Август 1939 г. — август 1940 г. М., 1990. С.72, 101—104, 105—113, 135
  3. Toomas Türk, Nõukogude Liidu lennuväljad ja -väeosad aastatel 1939‑41, lk 54-65. Eestis Sõdur 06/20
  4. Bruno Pao, Eelmäng okupeerimiseks – baaside mehitamine, Saarte Hääl, 28. detsember 2009
  5. Военно-воздушных силы Северо-Западного фронта

KirjandusRedigeeri