Ava peamenüü

Sakla

küla Saaremaa vallas Saaremaal
Disambig gray.svg  See artikkel räägib külast Saaremaa vallas, teiste samanimeliste kohta vaata Sakla (täpsustus).

Sakla on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas. Sakla külas moodustati Eesti NSV esimene kolhoos[3].

Sakla

Elanikke: 114 (1.01.2019)[1] Muuda Vikiandmetes

EHAK-i kood: 7351[2] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 58° 22′ N, 22° 50′ E
Sakla (Eesti)
Sakla
Uue-Lõve mõisa hobupostijaama hoone, kus asub Sakla raamatukogu, käsitöötuba ja perearsti vastuvõtt. Endine kolhoosikontor.

Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Valjala valda.

Külas on raamatukogu, perearsti vastuvõtupunkt, käsitöötuba, seltsimaja ja kaks muuseumi. Tegutseb ka tantsurühm Viktooria.

Saaremaa Rallil on aastaid olnud Sakla kiiruskatse, mis läbib ka Väljaküla, Oessaaret ja Valjala-Nurme küla.

MõisadRedigeeri

Sakla mõisRedigeeri

Saklat mainitakse ajalooürikutes esmakordselt 1400. aastal, mil piiskop Sakla (Sackele) mõisa läänistas. Mõisa valdaja oli sel ajal Hennike Kokenkaye.[4]

Endine Sakla mõis asub praeguses Kallemäe külas.

Uue-Lõve mõisRedigeeri

Uue-Lõve (saksa keeles Neu-Löwe) mõisasüda asus praeguses Väljaküla külas. Sakla külas asusid mõisa kõrts ja hobupostijaam, milles hiljem tegutses kolhoosikontor ja praegu raamatukogu.

Viktor Kingissepa nimeline kolhoosRedigeeri

LoomineRedigeeri

  • 16. augustil peeti Kallemäe koolimajas kolhoosi initsiatiivgrupi koosolek, kuhu kuulusid Aleksander Naak, Vladimir Maripuu, Juhan Maripuu, Kirill Maripuu, Meinhard Mõik, Aleksander Šults ja Herman Kuning.
  • 19. augustil, kui Saklasse kolhoosi moodustamist arutati EK(b)P Saaremaa Komitee bürool, oli initsiatiivgrupiga liitunud veel kaks liiget: Ivan Dolbikov ja Aleksander Solovjov. Initsiatiivgrupi esimeheks esitati Herman Kuning.
  • 23. augustil kinnitas EK(b)P Keskkomitee põllumajandusliku artelli loomise. Lisaks võeti sel bürool vastu mitmeid otsuseid abinõude kohta esimese kolhoosi jaluleaitamiseks. Kolhoosile anti üle Uue-Lõve katsemajand koos loomade ja inventariga. EK(b)P Keskkomitee kohustas Saare masinatraktorijaama abistama noort ühismajandit tehnikavahenditega, trusti "Maaelekter" kohustati kolhoos elektrifitseerima.[5] Kolhoos ehitas 10 kilomeetrit kõrgepingeliini ja alajaama.[6]
  • 6. septembril, kui Saklas Vaku talutoas toimus koosolek 17 talupoja ja nende perekonnaliikmete vastuvõtul, võeti vastu kolhoosi põhikiri, valiti juhatus ja kinnitati kolhoosi nimi. Esimese kolhoosi nimeks otsustati võtta Saaremaalt pärit kommunisti Viktor Kingissepa (1888–1922) nimi. Kolhoosi juhatuse esimeheks valiti Herman Kuning, juhatuse liikmeteks Nadežda Kuning, Aleksander Naak, Vladimir Maripuu ja Aleksander Solovjov.[5]

Algul oli kolhoosil maad 135 ha, kuus hobust ja 14 lehma. Peagi kasvas kolhoosi maa 510 hektarini. Esimese aasta jooksul hariti üle 100 ha uudismaad, remonditi kontorihoone, ehitati ümber sigala ja endine laut tehti puhaslaudaks. Ehitati ka 300 t mahutavusega viljaait. Plaani suruti ka lasteaed ja võõrastemaja, kuid pangast laenatud rahast ei piisanud.[5]

Kolhooside liitmineRedigeeri

Väikesed külakolhoosid ühinesid suuremateks juba 1950. ja 1951. aastal. Endisesse Valjala valda sai neid 17 majandi asemel viis (V. Kingissepa nim., Valjala, "Hommik", "Viisnurk" ja "Kungla"). 1962. aastal liitus V. Kingissepa nimelise kolhoosiga kalurikolhoos "Kungla", 1969. aastal kolhoos "Hommik", millega varem oli liidetud "Viisnurk". 1976. aastal liideti ka Valjala kolhoos. V. Kingissepa nimelise kolhoosi keskus koliti Valjalga.[5]

Sakla Külaarengu SeltsRedigeeri

Külaseltsi asutamislepingule kirjutasid 1999. aastal alla Maide Ellik, Agnessa Sepp, Marje Kalju ja Marko Kuusk. Oma tegevuses on selts lähtunud selle põhikirjalistest eesmärkidest: maaelu säilitamine, külade arengule kaasaaitamine, piirkonna ajaloolise ja kultuuripärandi säilitamine, koostöö arendamine kohaliku omavalitsuse ja ka teiste külaelust huvituvate organisatsioonidega.

 
Sakla klubi ja muuseum

Seltsi- ja kogukonnaliikmete talgutööga on külaplats ja seltsimaja saanud uue väljanägemise.[7]

Tantsurühm "Viktooria"Redigeeri

Naiste tantsurühm Saklas moodustati 1998. aastal. Rühma nimi on võetud Aleksander Mihkelsi kasutütre Viktooria järgi, kes küüditati Venemaale. Mihkelsile kuulunud maja vundamendile on ehitatud Sakla seltsimaja, kus toimuvad tantsurühma proovid.

Tantsurühma esimesed liikmed olid Aina Rõõm, Palmi Lehtsalu, Maide Ellik ja Elvi Koit. Teises proovis liitusid Salme Kirst, Valve Toel, Heldi Lehtsalu, Selma Süld, Agnessa Sepp. Rühma juhendajaks sai Ulvi Põldema. Esimesed vanad seltskonnatantsud said selgeks Palmi Lehtsalu juhendamisel. Nendeks olid tuustep, minjoon, papiljonipolka, padespaan. Akordionil saatis algul toonane Kallemäe kooli direktor Arvi Liik, hiljem on harjutatud makimuusika saatel.

Esinetud on paljudes kohtades Saaremaal, üle Eesti ning 2007. aastal käidud ka Ungaris Europeade'i rahvatantsufestivalil.

Tantsurühm kannab Valjala kihelkonna rahvarõivad, mis valmisid 2001. aastal. Tanud tikkisid tantsijad ise.[8]

Tantsurühma aktiivsed liikmed on Ulvi Põldema, Agnessa Sepp, Maide Ellik, Elvi Koit, Malle Kreis, Kiira Pilviste, Selma Süld, Eevi Sepp. 2015. aasta suvest osaleb rühma tegevuses karmoškamängijana Aivo Põlluäär.

Sakla saialaatRedigeeri

2005. aastal toimus esimene Sakla saialaat. Tegu oli iga-aastase üritusega, mis leidis aset emadepäeval. Laadal pakuti omavalmistatud teraviljasaadusi ja käsitööd, toimus loterii ja korraldati näitusi.

Sakla saialaada algatas Sakla külaarengu seltsi endine esimees Linda Raad ning seda soovist erineda teistest kevadistest laatadest ja luua seltsile oma kindel traditsioon.[9] Saialaat ei suutnud siiski teiste, samal kuupäeval toimuvate laatadega konkureerida ning 2019. aasta 11. mail toimus see viimast korda. Laada asemel panustab külaselts avatud talude päeva korraldamisse Sakla külas.[10]

MuuseumidRedigeeri

Vanade raadiote ja televiisorite erakogu/muuseumRedigeeri

Sakla seltsimaja keldrikorrusel asub Lembit Kadariku vanatehnika erakogu, kuhu kuuluvad unikaalsed raadioaparaadid, telerid, grammofonid, magnetofonid, kinoaparatuur jmt.[11]

Igal esemel on rääkida oma lugu. Näiteks asub muuseumis ka kunagise EKP keskkomitee I sekretäri ja hilisema ENSV Ülemnõukogu presiidiumi esimehe Johannes Käbini krapp ehk kolmekanaliline raadio-translatsiooni vastuvõtja. Saaremaal oli krapist tavaliselt võimalik kuulata Eesti Raadio eestikeelset programmi. Kõrgele parteitegelasele oli sellest vähe. Nii toodi ekstra tema jaoks uuetüübiline vastuvõtja, mis võimaldas ka Moskvat kuulata.[12]

KolhoosimuuseumRedigeeri

Saklas asub Eesti NSV esimesele kolhoosile pühendatud muuseum.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Statistikaamet, vaadatud 9.06.2019.
  2. Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
  3. Aivo Põlluäär. "Ühistegevus kui järjepidevuse sümbol kolhoosnike elulugudes Saaremaa Viktor Kingissepa nimelise kolhoosi näitel". Eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna magistritöö, 2018. Tartu. Vaadatud 22.07.2019.
  4. "Saaremaa, 2. Ajalugu, majandus, kultuur" 2007
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 "Küla uuendamine", Bruno Pao, 1987
  6. "Esimestena kolhoositeel", 1972
  7. "Sakla Külaarengu Seltsi moodustamisest saab sel kevadel 15 aastat", Kaja – Valjala vallaleht, märts 2014
  8. "Tantsurühm "Viktooria"", Valjala vald
  9. "Saklas tuleb X saialaat", Saarte Hääl, 8. mai 2015
  10. Ivika Laanet-Nuut. "Saklast enam saia ei saa". Meie Maa, 2019. Vaadatud 22.07.2019.
  11. "Sakla raadio- ja teleka erakogu/muuseum", Facebook
  12. "Raadiomuuseumi uudised: Nuti makk ja Käbini krapp", Saarte Hääl, 11. detsember 2008

VälislingidRedigeeri