Rootsiküla lade

Rootsiküla lade on siluri ladestu Wenlocki ladestiku regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade).[1] Rootsiküla lademe all lamab Jaagarahu lade ja temal lasub Paadla lade.

Soeginina pank on üks Rootsiküla lademe paljanditest

Ladet hakkas esimesena eristama Hendrik Bekker aastal 1925. Toona nimetas ta seda Saaremaa lademe Rootsiküla-Kaarma alamlademeks. Lihtsama nimetuse ja lademe staatuse sai Rootsiküla lade aastal 1933. Lademe stratotüüp asub Viita paemurrus, täiendatud stratotüüp on pärit Kipi puuraugust, neostratotüüp asub aga Vesiku jõe kaldal.[2] Üleilmses standardis vastab sellele Homeri lade. Leedu aladel eristatakse selle analoogina Géluva ladet.[3] Lade on nime saanud Rootsiküla järgi.

Lademe vanus on 427...422,7 miljonit aastat. Litostratigraafiliselt vastavad sellele Rootsiküla kihistu, milles on eristatud Kuusnõmme, Soeginina, Vesiku ja Viita kihid, ning Sakla kihistu.

Lademe paksus Eestis on nt 20–40 m.[1]

Lademe avamusalad on Saaremaal Atlast Kübassaareni ja Mandri-Eestis Tõstamaa juurest Selisteni.[1] Sealt edasi ida suunas lademe kivimeid ei esine.[4]

Lade paljandub näiteks Soeginina ja Anikaitse pangal.[1]

Lademe kivimkoosseisus on palju dolo- ja lubjakivi.[5]

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 EE 12. köide, 2003: 486.
  2. Stratigraafia terminoloogia
  3. S Radzevičius - ‎2007 The genus Pristiograptus in Wenlock of Baltics and the Holy Cross mountains lk. 14
  4. Suuroja, K. 1997. Eesti aluspõhja geoloogiline kaart mõõtkavas 1:400 000. Seletuskiri.
  5. http://www.geoeducation.info/geoturism/ajaskaala.php (vaadatud 16.02.2013)