Ava peamenüü

8. armee oli NSV Liidu Punaarmee väekoondis Teises maailmasõjas.

Punaarmee 8. armee
Tegev 1939 –
Riik Flag of the Soviet Union.svg NSV Liit
Kuuluvus Punaarmee
Leningradi sõjaväeringkond
Balti Erisõjaväeringkond
Looderinne
Põhjarinne
Volhovi rinne
Leningradi rinne
Suurus armee
Lahingud Talvesõda
Teine maailmasõda
Ülemad
Praegune ülem -

8. armee formeeriti NSV Liidus oktoobris 1939 Novgorodi piirkonnas paikneva Leningradi sõjaväeringkonna väeosade baasil ning mis osales Nõukogude Liidu ja Soome vahelises Talvesõjas Petrozavodski suunal.

Sisukord

1940. aasta sügisel anti 8. armee Punaarmee ülemjuhatuse poolt Balti Erisõjaväeringkonna koosseisu. Peale Eesti ja Nõukogude Liidu vahelise baaside lepingu sõlmimist saabusid 8. armee väeosad läbi Tartu ja Pihkva Eestisse, kus asusid kokkulepitud dislotseeriumiskohtadesse. Oktoobris 1940 aga suundus 8. armee juhtkond juba lähemale uuele NSV Liidu-Saksamaa piirile ning Balti Erisõjaväeringkonna keskusele Lätis, seal asuvasse Jelgava linna ning alustas intensiivseid staabi- ja väliõppusi ning uue piirkonnaga tutvumist.

Teise maailmasõja ajal oli Idarindel okupeeritud Balti riikides peetavate Looderinde kaitselahingute osaline NSV Liidu poolt. Sõjategevuse alguses asusid 8. armee: 10. laskurkorpus Pärnu–Võrtsjärve kaitseliinil ning 11. laskurkorpus Emajõe kaitseliinil. 3. juulil sai 8. armeele käsu asuda kaitsele looduslikele tõketele – Pärnu jõgikonna soodele, Võrtsjärve ja Emajõe põhjakaldale. 6. juulil andis 8. armee juhataja lahingukäsu kaitse organiseerimiseks Pärnu-Võrtsjärve-Tartu joonele. PBL-i sõjanõukogu otsusel alustati ka Tallinna ümber kolme kaitseliini rajamist.

Alates 14. juulist 1941. aastal oli armee Põhjarinde alluvuses, ülesandeks oli teostada Eesti territooriumi kaitset. 8. armee taandus Narva jõe taha 17. augustil, peale taandumist ühendas Põhjarinde juhatus 8. armee Kingissepa kaitsesektoriga. 1942. aastaks taganesid Leningradi piirkonda ning viisid läbi sõjategevust Volhovi rindel Leningradi kaitsel.

1944. aastal osales NSV liidu relvajõudude ja Leningradi rinde koosseisus Eesti vallutamises – 1944. aasta Narva operatsioonis, septembris 1944 Tallinna vallutamises, oktoobris 1944 koostöös Punalipulise Balti Laevastikuga Moonsundi dessantoperatsioonis.

Juhkond ja koosseisRedigeeri

Juhataja
Poliitjuht ja sõjanõukogu liige
  • kuni 17. detsember 1939, brigaadikomissar S. Šabolov
  • brigaadikomissar Sergei Šabalov, 8. armee Sõjanõukogu liige
  • 17. detsembrist 1939 – , korpusekomissar K. Zimin (К. Н. Зимин)
  • diviisikomissar Sergei Šabalov, 8. armee Sõjanõukogu liige
Staabiülem
  • kuni 17. detsember 1939, polkovnik, seejärel brigaadikomandör G. Larionov
  • 17. detsembrist 1939 – 5. jaanuar 1940, brigaadikomissar F.Rubtsov (Ф. Д. Рубцов)
  • 5. jaanuar 1940 – , polkovnik G. Kotov (Г. П. Котов)
  • 1940. aasta suvi, kindralmajor G. Larionov, 8. armee staabiülem; staabiülema abi Lembit Pärn
    • Staabi operatiivosakonna ülem V. Smirnov.
  • kindralmajor Pavel Ponedelin, 8. armee staabiülem

1939Redigeeri

Armee koosseisus oli:

  • 1. Laskurkorpus,
  • 12. Laskurkorpus,
  • 56., 75., 87., 139., 155., ja 164. Laskurdiviis,
  • Soome Rahvaarmee 3. Laskurdiviis,
  • 128. motolaskurdiviis[2].
  Pikemalt artiklis Talvesõda#NSV Liidu relvajõud

1940Redigeeri

1941Redigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri