Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse

Punalipulise Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse (vene keeles береговая оборона Балтийского района (БОБР) КБФ) oli Lätis, Eestis ja NSV Liidu Leningradi oblastis rannikualal paiknenud Punalipulise Balti laevastiku mereväebaaside kaitsesüsteem Teises maailmasõjas, mille juhtorganiks oli Läänemere rajooni rannakaitse staap.

Punalipulise Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse
Береговая оборона Балтийского района (БОБР) КБФ (vene keeles)
Naval Ensign of the Soviet Union (1950-1991).svg
Asutatud 1940
Tegevuse lõpetanud 1941
Tegevuspiirkond Läti NSV, Eesti NSV ja Leningradi oblast
Juhtkond kindralmajor Sergei Kabanov
kindralleitnant Aleksei Jelissejev
Emaorganisatsioon Punalipulise Balti laevastiku sõjanõukogu

1940. aastal pärast Balti riikide annekteerimist ja okupeerimist NSV Liidu poolt ning NSV Liidu – Soome vahelise Talvesõja tulemusel hõivatud Soome territooriumitega kujunenud strateegilises situatsioonis uute Balti laevastiku mereväebaaside loomisega moodustas PBL mereväebaaside ning Läänemere kaitseks võimaliku rünnaku eest uued kaitse ehk kindlustatud rajoonid. Rannakaitse ülesehituse põhimõtted järgisid enne I maailmasõda Eestis ja Soomes ehitatud Keiser Peeter Suure merekindluse ülesehitust ja positsioone.

NSV Liidu Sõjalaevastiku Rahvakomissariaadi 6. septembri 1940 otsusega liideti kõik Lääne-Eesti saarestikus ja Osmussaarel, asuvad PBL ja laevastiku suurtükiväeosad ühise PBL Peabaasi Läänemere rajooni rannakaitse staabi alluvusse, keskusega Saaremaal Kuressaares. Rannakaitserajooni komandandiks määrati rannateenistuse kindralmajor Sergei Kabanov, seejärel kt. kapten Venjamin Harlamov ning 1941. aasta juunis rannateenistuse kindralleitnant Aleksei Jelissejev, kes allusid otse PBL Sõjanõukogule.

PBL Sõjanõukogusse kuulusid II MS alguses, PBL juhataja, viitseadmiral Vladimir Tributs, sõjanõukogu liige ja laevastiku poliitvalitsuse ülem divisjonikomandör М. G. Jakovenko, sõjanõukogu liige vanampolitruk А. D. Verbitski ja PBL staabiülem kontradmiral Juri Pantelejev.

PBL Läänemere rajooni rannakaitse staap asus endises Michelsoni pansionis Kuressaares Allee tänaval, kus ka 1917. aastal oli asunud Väinamere kindlustatud rajooni staap.

Teise maailmasõja järel moodustati Eesti aladel NSV Liidu mereväe Tallinna Mereväebaasi kaitseks Põhja-Eestis Tallinna Merekaitsepiirkond ja Lääne-Eestis Saarte Merekaitsepiirkond.

Next.svg Pikemalt artiklis Balti laevastik Teises maailmasõjas

RannakaitsesüsteemRedigeeri

LRRK rannakaitsesüsteemi kuulusid:

 
130 mm rannakaitsepatarei kahur Б-13 suurtükiõues, Krasnaja Gorka patareist
 
100 mm B-34, Lennusadama muuseumis

PBL Peabaasi rannakaitseRedigeeri

Tallinna Sõjasadama PBL Peabaasi rannakaitsesüsteemi kuulusid:

  • Eelpositsiooni kaitsesektor
  • Paldiski ja Tallinna kaitsesektor

Eelpositsiooni kaitsesektorRedigeeri

Ajutine rannakaitsepatarei nr 293, II-130/50 mm Sääre ninal, Hari kurgu ääres Heltermaa lähedal, Suuremõisa-Vahtrepa tee[2] ääres[3] (patareidest nr 26 ja nr 44) («батарея Сарве» или «батарея Хельтермаа»)

Paldiski ja Tallinna kaitsesektorRedigeeri

 
130 mm rannakaitsepatarei kahur Б-13 Kuivasaaril. Suurtükk langes Soome vägede valdusesse II maailmasõjas
 
356 mm TM-1-14 raudteepatarei
  • 34. suurtükidivisjoni (juhtkond Väike-Pakril) patareid:
    • Rannakaitsepatarei nr 11, III-152, Suur-Pakril
    • Rannakaitsepatarei nr 21, III-130, Väike-Pakril
    • Rannakaitsepatarei nr 22, IV-130, Pakri poolsaarel
    • Rannakaitsepatarei nr 241, IV-45,
    • Rannakaitsepatarei nr 243, IV-45,
    • Rannakaitsepatarei nr 244, IV-45,
    • Rannakaitsepatarei nr 245, IV-45,
    • Rannakaitsepatarei nr 246, IV-45
  • 94. suurtükidivisjoni (juhtkond Aegna saarel) patareid:
    • Rannakaitsepatarei nr 334, IV-305, Aegna saarel
    • Rannakaitsepatarei nr 181, IV-152, Aegna saarel
    • Rannakaitsepatarei nr 186, IV-152, Viimsi poolsaarel
    • Rannakaitsepatarei nr 182, III-130, Aegna saarel
    • Rannakaitsepatarei nr 185, IV-120, Viimsi poolsaarel
  • 96. suurtükidivisjoni (juhtkond Naissaarel) patareid:
    • Rannakaitsepatarei nr 183, IV-152, Naissaarel
    • Rannakaitsepatarei nr 184, IV-152, Naissaare lõunaosas
    • Rannakaitsepatarei nr 187, IV-120, Suurupi poolsaarel
    • Raudteesuurtükipatarei nr 11, III-356, Pakri poolsaarel
    • Raudteesuurtükipatarei nr 12, IV-180, Pakri poolsaarel
 
305 mm TM-3-12 raudteepatarei, mis paiknes Krasnaja Gorka fordis

Liivi lahe rannakaitseRedigeeri

Saaremaa rannakaitsesektorRedigeeri

Rannakaitsepatarei nr 1, IV-152, Saaremaal Ninaotsa neemel Ruhve küla juures (Ruhve patarei, «батарея Кейгусте» или «батарея Рухве»)
Rannakaitsepatarei nr 2, III-100/51 mm, Muhumaal Tagamõisa poolsaarel Võiküla küla juures[6] (Kuivastu patarei, «батарея Куйвасту»)
Patarei 25-А, üksiku B13 suurtüki I-130/50 positsioon Sõrve poolsaarel Rahuste küla juures. («батарея Рахусте») ca (58°04’; 22°04’)

Kura kurgu rannakaitsesektorRedigeeri

Rannakaitsepatarei nr 3, III-130, Abrukal
 
Raudteepatarei TM-1-180

Liepaja rannakaitsesektorRedigeeri

LM rajooni dessandikaitseRedigeeri

BLLRR koosseisus moodustati ka 7. juuliks 1941. aastal 6 dessantkaatrite vastast suurtükipatareid: 1.- 6, mille relvastamiseks kasutati maavägede vana tüüpi 76 mm suurtükke. Suurtükipatareid: 1.- 4. asusid Saaremaal ja 5.-6. Muhul. Saaremaal asusid patareid: 1. (kolme suurtükiga) - Laidunina neemel, Kõiguste lähedal 2. (nelja suurtükiga) - Kõiguste lahe ääres Kungla lähedal, 3. (nelja suurtükiga) - Vätta poolsaarel, Vätta lähedal, 4. (kahe suurtükiga) - Suur katla lahe ääres, Nasva lähedal. Muhul asusid 5. (kolme suurtükiga) patarei Suure väina ääres Kuivastu lähedal ja 6. (kolme suurtükiga) patarei Lalli lähedal.

PBL rannakaitse maajõudRedigeeri

Läänemere rajooni rannakaitse koosseisu liideti ka saartel asunud 3. üksik laskurbrigaad (3-ая отдельная стрелковая бригада), (mille koosseisus umbes 6500 sõjaväelast) komandör polkovnik P. Gavrilov. Brigaadi kuulusid: 46. (46-й стрелковыый полк), 79. laskurpolk (79-й стрелковыый полк), Saaremaal ja Muhul, 39. suurtükipolk (staap Karujärve piirkonnas), 111. üksik tankitõrjedivisjon (111-й отдельный противотанковый дивизион (111 одпто)), staap Praakli mõisas. 39. suurtükipolgu (39-й артиллерийский полк (39 ап)) koosseisus oli 4 suurtükidivisjoni: 1., 3., 4. Saaremaal ja 2. Hiiumaal.

Brigaadi juhtkond paiknes Saaremaal, aga üks laskurpolk ja suurtükiväepolgu 2. suurtükidivisjon suunati Hiiumaale. Ehkki brigaad kuulus LRRK allus brigaad sõjalistelt mitte PBL juhtkonnale, vaid Punaarmee Balti sõjaväeringkonna juhtkonnale Riias.

PBL rannakaitse õhukaitsejõudRedigeeri

Läänemere rajooni rannakaitse koosseisus moodustati ka LRRK Õhukaitse. Õhukaitses olid 3., 4. ja 5. õhutõrjepolgud, 26 suurtükipatareiga. Õhukaitsesüsteemi kuulusid ka õhuvaatluse, teavituse ja sideteenistuse üksused (VNOS) ning prožektorite pataljonid. Õhukaitse juhiks oli PBL ÕK juht kindralmajor Gavriil Zašihin, hilisem PBL Tallinna mereväebaasi maarinde kaitse juht, alates 9. augustist 1941. Õhukaitsepatareide tulejõuga kavandati kaitsta õhurünnakute eest Tallinna mereväebaasi, Tahkuna poolsaart, Sõrve sääre patareisi, Kihelkonna lennuvälja, suurtükiväepatareid Karusel, Ninase poolsaart ja Undvat.

PBL rannakaitse õhujõudRedigeeri

PBL rannakaitse lennugrupp (Авиагруппа Береговой обороны Балтийского района[7]), moodustati 26. juunil 1940 ning oli allutatud operatiivselt PBL RK juhatajale, rannateenistuse kindralmajor A. Jelissejevile. Lennugrupp paiknes Saaremaal, Kogula lennuväljal.

Lennugrupi ülesandeks oli: Liivi lahes tegutsevate PBL laevade, Lääne-Eesti saarte kaitse õhust ja vastase ujuvvahendite hävitamine Kura kurgus ja Liivi lahes.

PBL Peabaasi Veerajooni kaitseRedigeeri

(Охрана Водного Района Главная База Краснознаменного Балтийского Флота, ОВР ГБ КБФ)

Pioneeri- ja ehitusüksusedRedigeeri

Saare- ja Muhumaal asusid otseselt 3. brigaadile mitteallunud üksused: 34. ja 37. üksik inseneripataljon (34, 37-й отдельный инженерный батальон), Hiiumaal asusid 33. ja 36. üksik inseneripataljon (33, 36-й отдельный инженерный батальон).

PBL HüdrograafiateenistusRedigeeri

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri