Kõpu poolsaar

Kõpu poolsaare kaitsealad

Kõpu poolsaar (vanadel merekaartidel Dagerort) on poolsaar Hiiumaa lääneosas.

Poolsaar on umbes 21 kilomeetrit pikk ja kuni 7,3 kilomeetrit lai. Poolsaar lõpeb läänes Ristna neemega.

Kõpu poolsaarel (Hirmuste, Jõesuu, Kalana, Kaleste, Kiduspe, Kõpu, Luidja ja Mägipe külas) elab umbes 200 inimest.

Kõpu tuletorn Kõpu poolsaarel

LoodusRedigeeri

Lõunaranda liigestavad Kaleste, Kiduspe ja Mardihansu laht, põhjas on suurim Luidja laht. Kõpu poolsaare keskosas kerkib lavajas Kõpu kõrgustik, kus on Lääne-Eesti saarestiku kõrgeim koht – 68-meetrine Tornimägi. On ka kõrgeid luiteid (Rebastemäed), rannaastanguid ja rändrahne. Suurt osa poolsaarest katab okasmets, kasvab ka jugapuud, luuderohtu ja teisi atlantilisi taimeliike. Kaitsealadest asuvad poolsaarel Kõpu looduskaitseala ning Kõpu-Vaessoo hoiuala ja Suureranna hoiuala.

Poolsaarel asuvad Kõpu ja Ristna tuletorn.

Poolsaare militaarajaluguRedigeeri

Esimese maailmasõja ajal asus Hiiumaal Kõpu poolsaarel Peeter Suure Merekindluse Väinamere positsiooni Rannapatarei nr 47[1][2] (IV-152 mm Canet' suurtükki) Hirmuste lähedal.

Teise maailmasõja alguses asus Kõpu poolsaarel NSV Liidu mereväe Punalipulise Balti laevastiku Teise maailmasõja aegne Läänemere rajooni rannakaitse eelpositsiooni kaitsesektori Rannakaitsepatarei nr 42 Kalanal. Rannakaitsepatarei nr 149, III-180, Poama piirkonnas.

Pärast Teist maailmasõda ehitati poolsaarele tänapäeval vaadeldavad neli suurtükipositsiooni ja tulejuhtimistorn[3] (58° 55′ 29″ N, 22° 2′ 53″ E).

Samal territooriumil tegutses pärast rannapatarei likvideerimist NSV Liidu õhukaitsevägede 14. õhukaitsediviisi 4. õhukaitse raadiotehniline brigaadi 2309. raadiotehnilise pataljoni 928. üksik raadiolokatsioonirood (928 орлр) (s/o 87235) ja raadiolokaatorijaam. Alale ehitati suured betoonangaarid[4] randa, radarimäed[5],[6] helikopteriplats[7] ja muud[8].

PilteRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri