Austla

Austla (saksa keeles Haustla) on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas. Austla piirneb põhjas Vilsandi rahvuspargi ja Atla külaga ning kagus Karala külaga. Ajalooliselt kuulus küla Karala riigimõisa alla Kihelkonna kihelkonnas, 1991.–2014. aastal Lümanda valda, 2014.–2017. aastal Lääne-Saare valda.

Austla
Austla (2008)
Pindala: 4,19 km²
Elanikke: 3 (31.12.2021)
EHAK-i kood: 1470
Koordinaadid: 58° 17′ N, 21° 52′ E

Karala ja Austla küla vahelisel Roopa lahel on arvatavalt olnud muistne sadamakoht looduslike paekaljudest neemikute vahel.

4. septembril 1897 toimus Austla sõda (Pudrusõda).

1930. aastatel elas külas 150–200 inimest. Austlas oli 12 normaalsuuruses talukohta, lisaks 5–7 popsikohta (sh nn soldatikohad). Külas oli algkool. Eesti Vabariigi maareform kulges seal nõnda loiult, et 1940. aastaks ei jõutud talusid kruntida. Iga talu kasutas endiselt tavaõiguse alusel oma lapimaad, ühiselt kasutati karjamaid ja randa (vt numeratsiooni lapimaade kaardilt).

Austla küla lapimaad 1928

Kuna põllumaad olid kehvad, tegeldi rannapüügiga ja käidi "mandre pääl linna ehitamas", aga tõsist kapitali saadi haakrikust, kaugsõidust ja salakaubaveost (põhiliselt piiritus).

Suur osa Austla elanikest põgenes 1944. aastal Rootsi, sealt edasi Kanadasse ja mujale.

Kõruse-Austla piirkonnas asus Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse rannakaitsepatarei nr 24, IV-130.

1940. aastatest kuni augustini 1992 paiknes Austlas 10. Karala piirivalvekordon, mis oli üks suurimaid ja salajasemaid NSV Liidu piirivalvekordoneid Saaremaal. Algul kasutas NSV Liidu piirivalve 11. Kingissepa piirivalvesalk rekvireeritud talude elamuid, mis aga hüljati lagunemise ja reostumise tõttu. Kohalikele elanikele kehtis nõukogude ajal eriti range piiritsoonirežiim, külastamiseks oli vaja nii Saaremaa piiritsooni luba kui ka eriluba Austlasse lühiajaliseks sisenemiseks. Loaga kaasnes riigilõiv, kohustus pidada majaraamatut elanike ja külaliste nimekirjaga ning külaliste kohustus ilmuda iga päev miilitsajaoskonda. Selliste piirangute tõttu küla tühjenes. 1970. aastatel süvendas piirivalve lõhkamise teel Austla peakraavi ja ehitas Lahtepää talu asemele kasarmukompleksi. Spioonide eksitamiseks olid Karala kandis nõukogude ajal kilomeetripostidel valed numbrid ja teeristidel valed sildid. Kõik loata juhukülalised arreteeriti ja peeti taustakontrolliks kinni kordoni arestikambris.

Austla lähiajalugu on esindatud Saaremaa muuseumi püsiekspositsioonis. Seal on fotod "NLi piirivalvurid Austla sildi all", "Elda piirivalveposti prožektorikuur loosungiga "ГРАНИЦА СССР СВЯЩЕННА И НЕПРИКОСНОВЕННА" (ee "NLi piir on püha ja puutumatu") ja museaalid piirivalve harjutusväljaku postid okastraadiga, majaraamat Loretsi talust, Kaitseliidu käeside Ingli talust jmt.

1992. aastaks oli Austlas vaid viis püsielanikku, neist kolm üle 70-aastased. Hooned olid veel vaid viiel talukohal (neistki kahel olid peahooned hävinud) ja kolmel väiksemal majapidamisel. Ülejäänud küla oli varemetes.

1994. aastal saavutati 41 õigusjärgse omaniku vahel kokkulepe, tänu millele Austla maad korraldati ja krunditi riigi kulul. Lapimaade tavaõiguslik kasutusviis kui õiguslik seisund oli Maa-ameti andmetel seni Eestis pretsedenditu.

2018. aasta seisuga on külas ülekaalus maakodud, mida kasutatakse enamasti suviti. Lisandunud on neli uut majapidamist. Endisi kasarmuid kasutatakse lambalautadena.