Austla sõda

Austla sõda (ka Austla pudrusõda) on Lümanda ministeeriumikooli rajamisest tingitud Venemaa Keisririigi, selle omavalitsuste ja kohalike erimeelsuste tagajärg.

Pärast 1891. aastal toimunud valdade liitmisi Saaremaal hakati seal mitmel pool ehitama uusi koolimaju. Üks selline asub Lümandas. Talurahvaasjade komissar ja valdade koondamise organisaator Jossif Kassatski soovis Lümandasse asutada 2-klassilise ministeeriumikooli. 1894. aasta 13. oktoobril otsustas Lümanda volikogu koolimaja ehitada. Et koolimaja pidi vallarahvale 22 tuhat rubla maksma minema, ilm oli kehv ja kool jäi ehitajate küladest kaugele, keeldusid Austla, Atla ja Karala küla peremehed palke vedamast ning vallavanem Jüri Ratas, endine koolmeister, määras igale tõrkuvale talule 10 rubla võlaks, mida aga keelduti tasumast.

Lümanuse vallavalitsus tellis kooli ehitamise ning ehituskulude tasumiseks omastada talude varandust, mis ei õnnestunud Atla küla elanike vastuseisu tõttu. 3. augustil 1897 lõid kohalikud elanikud põgenema nii komissar Kassatski, talurahvaasjade komissari Babanovi, Kassatski vanemabi parun Nolckeni, kolm urjadnikut (sh Ülem ja Tuuling), kuus gordovoid, külakümnikud kui ka koolimaja. Kohalikud kasutasid relvana kive, püsse ja tulist körti. Riiast kohale kutsutud 200 soldatit konfiskeerisid külades asju, mille müügist saadud summad määrati koolimaja ehitamiseks. Vangistati 16 inimest.

Koolimaja valmis 1897. aastal. Ehituse tõttu rahvaga vastuollu läinud vallavanem Ratas rändas elama Volgamaale Kostroma kubermangu, kus ta 1927. aastal suri. Samal aastal korraldas Lümanda rahvas suure peo, mälestades ja tänades endist vallavanemat uhke koolimaja ehitamise eest.

Pudrusõja nimetus tuleneb tulisest kördist, mida Austla küla naised kasutasid näkku visatava relvana ametnike vastu.