Lapimaa (põld)

Lapimaa oli ajalooliselt küla kogukondlikus maakasutuses olev põllu- või heinamaalapp, ühiskasutatav maa.[1]

Põhiliselt saartel, aga ka Lõuna-Eestis olid lapimaad külaväljal korratult segamini paiknevad, talude kasutuses olevad piklikud neljakandilised põllulapid. Talude osasid eraldasid kitsad kündmata põllupeenrad.[2]

Lapimaasüsteem oli saraskondlik maakasutussüsteem, kus igale talule kuulus kuni mitukümmend lapimaad, mis paiknesid läbisegi naabertalude lapimaadega.[3]

Selline vana põllujaotus kaotati kruntimisega 19. sajandi II poolel. Lapimaid oli 20. sajandi alguses säilinud veel Saaremaal ning vähesel määral ka Mandri-Eestis endistes kroonumõisates.[2]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri