Ava peamenüü

Piiritsoon on kindlaksmääratud maa-ala riigipiiri ääres, kus isikute liikumine ja lubatud tegevused on piirivalve eesmärkidel piiratud.

Piiritsoon Eesti NSV-sRedigeeri

Piiritsoon Nõukogude Liidus oli kuni 80 kilomeetrit lai.[1]

Piiritsoon Eesti NSV-s kehtestati Eesti NSV Ministrite Nõukogu 26. oktoobri 1946 määrusega nr 58 "Ühtsest piirivalvekorraldusest Eesti NSV territooriumil". Piiri valvamise ja piiritsooni kontrollimisega tegelesid NSV Liidu piirivalve üksused.

Piiritsoon Eesti NSV-s oli kehtestatud: "Nõukogude riigipiiri kaitsmise huvides Soome lahe ja Balti mere kaldal".[2]

1963. aasta seisuga kuulusid piiritsooni:[3]

Piiritsooni kuuluvateks loeti ka Klooga, Klooga-Aedlinna, Kloogaranna, Laoküla, Niitvälja, Paldiski ja Põllküla raudteejaamad, Sviby, Kuivastu ja Heltermaa sadamad ning Kingissepa ja Käina lennuväljad.

Kohalikud võimuorganid olid kohustatud koostöös piirivalvega seadma randades üles piiritsooni märgistuse.

Reguleeritud oli piiritsoonis elamise ja liiklemise kord. Rannavööndis võis liikuda ainult Eesti NSV Siseministeeriumi miilitsaorganite välja antud passiga, milles oli kohaliku piirivalve märge ja mis oli tembeldatud erilise pitsatiga. Kohalikel elanikel oli keelatud võtta enda juurde korterisse ajutisi elanikke. Kalurid olid kohustatud kõik alused registreerima. Paadid pidid olema lukustatud ning aerud-tullid tuli hoida eraldi. Sadamates pidi olema alaline valve ja sadama territoorium piirdega ümbritsetud.

1. aprillist 1.oktoobrini oli Eesti NSV kodanikel lubatud sõita puhkama, suplema ja elama ilma miilitsaorganite lubadeta mereäärsetesse asustatud punktidesse:

Suplemine oli lubatud vaid selleks määratud kohtades ja päevavalgel.

Piiritsooni reguleerinud Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrused ja korraldused:[4]

  • Eesti NSV Ministrite Nõukogu 26.10.1946 määrus nr 58 "Ühtsest piirivalvekorraldusest Eesti NSV territooriumil"
  • Eesti NSV Ministrite Nõukogu 14.02.1955 määrus nr 7 "Piiritsoon Eesti NSV rannikul"
  • Eesti NSV Ministrite Nõukogu 1.04.1955 korraldus nr 5 "Täienduseks 14.02.1955 määrusele piiritsooni sissesõidust"
  • Eesti NSV Ministrite Nõukogu 30.11.1957 määrus 385-22s "Piiritsoonist ja režiimist ENSVs"
  • Eesti NSV Ministrite Nõukogu 30.04.1959 määrus nr 160 "Piiritsoonist ja piirirežiimist ENSV-s"
  • Eesti NSV Ministrite Nõukogu 1.03.1961 määrus nr 91-10 "Piirirežiimist Eesti NSV-s"
  • Eesti NSV Ministrite Nõukogu 12.06.1963 määrus nr 302-23 "Eesti NSV Ministrite Nõukogu 1. märtsi 1961 määruse nr 91-10 "Piirirežiimist Eesti NSV-s" osalisest muutmisest ja täiendamisest"
  • Eesti NSV Ministrite Nõukogu korraldus 24. maist 1967 nr 216-13 "Piiritsooni režiimist Eesti NSV-s"

Piiririba EestisRedigeeri

1994. aastal jõustunud riigipiiri seadusega sätestatakse, et Eestis on piiririba maismaal kuni 10 meetri laiune riigipiiriga paralleelselt kulgev maa-ala piirijoonest sisemaa poole. Linnas või muus asulas kehtestatakse piiririba vastavalt vajadusele. Piiriribal on keelatud igasugune tegevus, mis ei ole seotud piirimärkide ja piiririba korrashoidmise ja kontrollimise ning riigipiiri valvamisega või sisepiiri ületamisega.[5]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Jaak Pihlau. Maapõgenemised okupeeritud Eestist. Tuna. 2001, 3
  2. Eesti NSV Ministrite Nõukogu 1.03.1961 määrus nr 91-10 "Piirirežiimist Eesti NSV-s"
  3. Eesti NSV Ministrite Nõukogu 12.06.1963 määrus nr 302-23 "Eesti NSV Ministrite Nõukogu 1. märtsi 1961 määruse nr 91-10 "Piirirežiimist Eesti NSV-s" osalisest muutmisest ja täiendamisest"
  4. Piiritsooni teemalisi dokumente Hiiumaa arhiivist
  5. Riigipiiri seadus

VälislingidRedigeeri