Ava peamenüü

Rannakaitsepatarei nr 315

Patarei Teises maailmasõjasRedigeeri

Patarei oli relvastatud kahe 180 mm paarissuurtükiga (laskekaugus 38 km) kinnises tornis, nagu ka Hiiumaal rannakaitsepatarei nr 316 ja Osmussaarel rannakaitsepatarei nr 314.[2]

Patarei juurde pöörab tee SääreKaugatuma maantee 3. kilomeetrilt. Sama maantee 4. kilomeetrilt umbes 100 m lääne suunas asub patarei komandopunkt, kuhu on püstitatud betoonist obelisk. Seal on säilinud patarei tulejuhtimistorn, mis väliselt sarnaneb tuulikuga. Seal on ka mitmesuguste muude hoonete varemeid.[3]

Patareis oli komandopunkt, kaks suurtükitorni, tulejuhtimistorn, katlamaja ja sõjaväelinnak. Suurtükitorni plokid olid 16 m sügavused kahekorruselised betoonehitised 2 m paksuste seinte ja 3,5 m paksuse laega. Suurtükkidest oli võimalik tulistada 38 km kaugusele.

Patarei võttis osa lahingutest Kura kurgus ja Sõrve poolsaare kaitsmisest Nõukogude vägede poolt 1941. aastal. Kui Nõukogude väed hülgasid patarei ehitised, lakkas töötamast veeärastussüsteem ja ehitised täitusid veega.[4]

Pärast Teist maailmasõdaRedigeeri

1945. aastal tehti endisest rannikupatareist nr 315 ilma relvadeta õppepatarei nr 360.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

Arhivaalid Eesti Riigiarhiivi Saare Maa-arhiivisRedigeeri

  • SAMA.451.2.100427. 6914 Sääre küla, Stebeli patarei

VälislingidRedigeeri