Rannakaitsepatarei nr 315

Rannakaitsepatarei nr 315 on 1941. aastal Saaremaale Sõrve poolsaarele Sõrve säärde rajatud rannakaitsepatarei, mis kuulus Punalipulise Balti laevastiku Kura kurgu Läänemere rannikukaitsesüsteemi.

Rannakaitsepatareid nr 315 nimetati ka Stebeli patareiks kapten Aleksandr Stebeli (vene keeles Александр Моисеевич Стебель) järgi, kes oli selle patarei esimene komandör.[1]

Patareipositsioon

muuda

1939. aasta sügisel baaside lepingu alusel Saaremaal uute rannakaitsesuurtükipatareide asukohtade valimist, et uute Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse patareide positsiooni ei kavandatud endise Sääre patarei alustele, vaid valiti soine ala ligi kaks kilomeetrit loode pool, Kuura talu heinamaal ja mistõttu rajatist esialgu nimetati kohalike poolt Kuura patareiks[2]. 1940. aastal ehituste ajal evakueeriti ümbruskonnast ligi 300 majapidamist koos elanikega. Patareipositsioon ehitasid sõjaväe ehituspataljonid, kes majutati Maantee külla, kuhu püstitati kasarmud ja söökla ning osa puidust kasarmuid, klubi ja haigla ehitati Hänga küla lähedale Lopsigu metsa.

Rannakaitsepatarei nr 315

muuda

Rannakaitsepatarei nr 315 (315-ая отдельная береговая артиллерийская батарея БОБР КБФ) oli relvastatud kahe 180/56-mm paarissuurtükiga (МB-2-180, МБ-2-180) kinnises suurtükitornis, nagu ka Hiiumaal rannakaitsepatarei nr 316 ja Osmussaarel rannakaitsepatarei nr 314.[3]

Sümbolite (2хII-180/57) tähendus kahuripatarei nimes:

Suurtükkide laskekaugus oli 45 km (200 kaabeltaud).

Patarei juurde pöörab tee SääreKaugatuma maantee 3. kilomeetrilt. Sama maantee 4. kilomeetrilt umbes 100 m lääne suunas asub patarei komandopunkt, kuhu on püstitatud betoonist obelisk. Seal on Sääre–Jamaja tee ääres säilinud kaheksa meetri kõrgune patarei tulejuhtimistorn/kaugusmõõdiku betoontorn, mis väliselt sarnaneb tuulikuga. Seal on ka mitmesuguste muude hoonete varemeid.[4] Hiljem ehitati tulejuhtimiseks veel Sääre mõisa puuviljaaeda puust torn.

Patareis oli komandopunkt, kaks suurtükitorni, tulejuhtimistorn, katlamaja ja sõjaväelinnak. Suurtükitorni plokid olid 16 m sügavused kahekorruselised betoonehitised 2 m paksuste seinte ja 3,5 meetri paksusest raudbetoonist ning uksed soomusterasest. Varjenditele paigaldati vaatlusteks 230-mm soomusterasest periskoobikuplid. Suurtükikompleks mahutas lahingute ajal 55 meest, kelle kasutuses olid eluruumid ja eraldi ohvitseride toad, duširuumid, söökla ja köök[5]. Suurtükkidest oli võimalik tulistada 38 km kaugusele.

Patarei isikkoosseis oli Punaarmee isikkoosseisu normi 014/812 kohaselt oli 329 sõjaväelast (17 ohvitseri, 75 allohvitseri, 237 punalaevastiklast) 014/106-Б kohaselt 306 sõjaväelast.

Patarei võttis osa lahingutest Kura kurgus ja Sõrve poolsaare kaitsmisest Nõukogude vägede poolt 1941. aastal ning patarei suurtükitorud lasti enne taganemist lõhki.

Kui Nõukogude väed hülgasid patarei ehitised, lakkas töötamast veeärastussüsteem ja ehitised täitusid veega.[6] 1945. aastal tehti endisest rannikupatareist nr 315 ilma relvadeta õppepatarei nr 360.

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. "Torgu vald käib kahuriaugu pärast kohtunikuga kohut", Postimees, 8. aprill 2004
  2. Bruno Pao, Sõrve sääre otsa lood 12, Nädalalõpp: ajalehtede Hiiu Leht ja Meie Maa lisa, nr. 21, 27 mai 2016
  3. "Politsei tabas ajaloolise suurtükitoru vargad". Originaali arhiivikoopia seisuga 25. märts 2012. Vaadatud 17. augustil 2012.
  4. ""Sõrve poolsaar ja Stebeli suurtükipatarei"". Originaali arhiivikoopia seisuga 3. mai 2014. Vaadatud 17. augustil 2012.
  5. Bruno Pao, Sõrve sääre otsa lood 13, Nädalalõpp: ajalehtede Hiiu Leht ja Meie Maa lisa, nr. 22, 2 september 2016
  6. "FOTOD: Stebeli patarei komandopunkt valgub taas vett täis". 11. september 2010

Arhivaalid Eesti Riigiarhiivi Saare Maa-arhiivis

muuda
  • SAMA.451.2.100427. 6914 Sääre küla, Stebeli patarei

Välislingid

muuda