Rannakaitsepatarei nr 317
Rannakaitsepatarei nr 317 oli Saaremaa põhjarannikule Ninase poolsaarel Ninase küla lähedal rajatud rannakaitsepatarei, mis kuulus Punalipulise Balti laevastiku Tallinna mereväebaasi Läänemere rannikukaitsesüsteemi.
Patareipositsioon muuda
Rannakaitsepatarei nr 317 (317-ая отдельная береговая артиллерийская батарея БОБР КБФ) paiknes Saaremaa põhjarannikul Tagaranna poolsaarel. Patarei ehitamiseks eraldati 120 ha suurune maa-ala Ninase küla piirkonnas, kus likvideeriti 6 talu ja asustati ümber 7 perekonda. Patarei ehitustööd algasid 1940. aasta juulis. Kahurid paiknesid üksteisest 200–300 meetri kaugusel. 2. ja 3. kahurialuse vahele oli rajatud kahekorruseline maa-alune diiseljõujaam. Patareipositsiooni ehitusel jäi sõja alguseks lõpetamata mürskude mehaanilise söötmise süsteem, insenerivõrgud, kaugusmõõtja torn ja gaasivarjend[1].
Rannakaitsepatarei nr 317 muuda
Ninase rannakaitsepatarei nr 317 koosnes neljast ühetorulistes soomustornides MO-1-180 paiknevast 180-millimeetrisest suurtükist (IV-180). Patarei suurtükkide laskekaugus oli 45 km (200 kaabeltaud), laskekiirus 5 lasku minutis.
Sümbolite (4хI-180/57) tähendus kahuripatarei nimes:
- 4хI – kahurite arv patareis. Kokku oli rannakaitsepatareis nr 317 («батарея Ниназе») 4 suurtükki, neljas MO-1-180 suurtükitornis
- ../180 – kahurite kaliiber tollides/millimeetrites
- 57 – suurtükitoru pikkus kaliibrites
Suurtükkide laskekaugus oli 45 km (200 kaabeltaud).
Patarei isikkoosseis oli Punaarmee isikkoosseisu normi 014/812 kohaselt 266 (12 ohvitseri, 49 allohvitseri, 205 punalaevastiklast), 014/106-Б kohaselt 306 sõjaväelast. Suurtükipatarei komandör oli vanemleitnant/kapten (Османов, Джофер Османович).
14. septembrist kuni 21. oktoobrini toimusid lahingud Eesti saartel. 14. septembri varahommikul tegid Saksa väed dessantoperatsiooni Muhu saarele. 16. septembril olid Saksa väed Orissaares[2] ja 20. septembril 1941 piirati patarei saksa üksuste poolt ümber, osal meeskonnast õnnestus välja murda, kaks suurtükialust lasti õhku, kaks jäi terveks.
Vaata ka muuda
Viited muuda
Välislingid muuda
- Saare maakonna militaarobjektide ekspertiis. Koostaja: Endel Püüa. 2006. a. Sääre Ninase rannakaitsepatarei nt. 317
- Ninase 180 mm rannapatarei suurtükiblokk nr 1, „Eesti sõjaajaloolise arhitektuuripärandi kaardistamine ja kasutusvõimaluste analüüs. 19. ja 20. sajand“
- Ninase 180 mm patarei, Kultuurimälestiste register
- Tõnu Veldre, Muinsuskaitse peatas patarei lammutamise, Saarte Hääl, 26. veebruar 2015