Rannakaitsepatarei nr 44
Rannakaitsepatarei nr 44 oli Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse suurtükipatarei Hiiumaal Tärkma neemel Tohvril.
Rannakaitsepatarei ehitati aastatel 1939–1940, NSV Liidu mereväe Balti laevastiku, Tallinna mereväebaasi PBL Tallinna Peabaasi Läänemere rajooni rannakaitse osana.
Patareipositsioon muuda
Suurtükipatarei positsioonide dessandikaitseks ehitati randa üle kümne suure tulepesa, milleks toodi metsast jämedaid palke, laoti seinteks. Kuhjati põllukive ja mulda. Kaks laskeava olid väljastpoolt vooderdatud raudkividega. Patarei ette loodi kaks kaitsevööndit, tõmmati kahekordne okastraattõke. Kõrgendikule ehitati dotid.
1999. aastast on ehitismälestiseks tunnistatud suurtükipatarei kahuriõu varjendiga 1[1], patarei kahuriõu varjendiga 2[2], patarei kahuriõu varjendiga 3[3], patarei kahuriõu varjendiga 4[4], patarei madal ristkülikukujuline looduslikust raudkivist lubimördiga ehitatud kasarmuhoone vundament[5], umbes 15x30 m suurune patarei lõpetamata varjend[6], massiivne ristkülikukujulise põhiplaaniga raudbetoonist patarei pumbamaja[7], patarei ristkülikukujulise põhiplaaniga silikaattellistest kaevumaja[8], patarei 3-4 m läbimõõduga ja paari meetri kõrgune ümmargune raudbetoonist veereservuaar[9], umbes kaks meetrit üle maapinna ulatuv ristkülikukujuline kahe sissepääsuavaga raudbetoonist patarei komandokeskus[10], patarei kaitseks ehitatud raudbetoonist kolme ambrasuuriga kuulipilduja dott 1[11], patarei kuulipilduja dott 2[12], patarei ehitamisel kasutatud umbes meetri kõrgune kahest eri kõrgusega osast koosnev kivipurusti betoonvundament[13], suurtükipatarei umbes meetrilaiune ja 50-80 cm sügavuse sirge kommunikatsioonide kanali[14] jäänused on muinsuskaitse all[15].
Rannakaitsepatarei muuda
Suurtükipatarei koosseisu kuulus 3 - 130 mm-st voolujoonelise kaitsekilbiga varustatud käsitsi laetavat suurtükiseadet B-13, igal suurtükil oli suurtükiõu, mille kõrval oli laskemoonavarjend.
Suurtükiseade B-13 (Б-13) paiknes kahuriõues, mille kõrval oli laskemoonavarjend, kus oli ka teenindav meeskond. Laskemoonavarjendis oli kaks põhiruumi - üks laengutele ja teine mürskudele. Patarei 1. kahuriõue varjendis on osaliselt säilinud mürsu ja laenguriiuleid oma algsetes kohtades ning laskemoona kahuriõue väljastamise käsiliftid. Patarei varjendid olid gaasikindlad ja varustatud õhupuhastitega, kõigis oli elekter javesivarustus.
Sümbolite (III-130/50) tähendus kahuripatarei nimes:
- III – kahurite arv patareis. Kokku oli rannakaitsepatareis nr 44 («батарея Сыру» или «батарея Тоффри», saksa kirjanduses kasutatud ka nimetust Hindu patarei) kolm suurtükki
- 5″/130 – kahurite kaliiber tollides/millimeetrites
- 50 – suurtükitoru pikkus kaliibrites
Suurtükkide laskekaugus oli 24 km, suurtükipatarei neli kahuriõue koos varjenditega paiknevad kahe paarina, paaride vahe ca 60 m, suurtükiõuede vahe ca 40 m. Suurtükipatarei nr 44 meeskonnas oli 5 ohvitseri ja 125 suurtükiväelast[16].
Rannakaitsepatareid nr. 44 ei jõutud valmis ehitada[17]. 1940. aasta sügiseks ehitati kaks kasarmut, kaks ohvitseride elamut, söökla, kaks sauna, toiduainete kelder, kaks tuletõrjeveehoidlat ja väravaehitis valvurile. Patarei ümber on viis dotti, kõik erineva konstruktsiooniga. Patarei positsioonist mõnisada meetrit loodes on väike avatud vaatluspunkt. Kaks dotti on ka linnaku juures. Sõru ülemise tuletorni lähedal on kividest laotud laskesektoriga dzoti vare.
Pärast 22. juunit võeti patareis üks suurtükk maha ning viidi koos vajaliku koguse laskemoona ja meeskonnaga Heltermaa sadamas formeeritava uue patarei nr 293 koosseisu. Uue patarei komandöriks sai leitnant Majorov.[18]
Lahingutegevuses muuda
Saksa vägede dessant Hiiumaale algas 12. oktoobril 1941 meredessandiga Saaremaalt, Triigi sadamast üle Soela väina. Saarel maabunud Saksa väeosade 61. jalaväediviisi jõud suundusid Emmaste piirkonnast põhja poole, 176. jalaväerügement paremal ja 151. vasakul. Mõlemad dessantgrupid kohtusid Emmastes ja koos hõivati kella 15ks Sõru. Kella 18:00 vallutati Tohvri (Hindu) rannakaitsepatarei nr 44, patarei vallutamisel üles näidatud vapruse ja oma üksuse hea juhtimise eest pälvis Rüütliristi ülemleitnant Hans-Gotthard Pestke.
Tohvri patarei üks suurtükipositsioon koos laskemoonahoidlaga lasti taganevate nõukogude vägede poolt õhku või hävitati Saksa lennuväe pommitabamusega.[19] 2. laskemoonavarjend purustati täielikult 1941. aastal, kui enne taganemist venelased lasid õhku kogu patarei laskemoonavaru.
Pärast Teist maailmasõda, aastail 1944–1945 suurtükipatarei taastati kolme 130 mm suurtükiga. 1958 aasta märtsis suurtükid konserveeriti ning seejärel saadeti suurtükipatarei laiali. Tohvri sõjaväelinnakus asub Tohvri hooldekodu.
Vaata ka muuda
Välislingid muuda
Viited muuda
- ↑ Teise Maailmasõja patarei kahuriõu varjendiga 1 kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 19.08.2023)
- ↑ Teise Maailmasõja patarei kahuriõu varjendiga 2 kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 19.08.2023)
- ↑ Teise Maailmasõja patarei kahuriõu varjendiga 3 kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 19.08.2023)
- ↑ Teise Maailmasõja patarei kahuriõu varjendiga 4 kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 19.08.2023)
- ↑ Teise Maailmasõja patarei kasarmuhoone vundament kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 19.08.2023)
- ↑ Teise Maailmasõja patarei lõpetamata varjend kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 19.08.2023)
- ↑ Teise Maailmasõja patarei pumbamaja kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 19.08.2023)
- ↑ Teise Maailmasõja patarei kaevumaja kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 19.08.2023)
- ↑ Teise Maailmasõja patarei veereservuaar kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 19.08.2023)
- ↑ Teise Maailmasõja patarei komandokeskus kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 19.08.2023)
- ↑ Teise Maailmasõja patarei kuulipilduja dott 1 kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 19.08.2023)
- ↑ Teise Maailmasõja patarei kuulipilduja dzott 2 kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 19.08.2023)
- ↑ Teise Maailmasõja patarei kivipurusti alus kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 19.08.2023)
- ↑ Teise Maailmasõja patarei kommunikatsioonide kanal kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 19.08.2023)
- ↑ Kultuurimälestiseks tunnistamine Kultuuriministri määrus, RTL 1999, 129, 1797
- ↑ Tohvri (Hindu) 130-mm rannakaitsepatarei nr 44, https://militaryheritagetourism.info/ (vaadatud 10.08.2023)
- ↑ Urmas Selirand, Hiiumaa rannapatareid vol. 2, www.mil.hiiumaa.ee (vaadatud 19.08.2023)
- ↑ Tohvri patarei avas tule, Hiiumaa 1941, lk 279. Hiiumaa Militaarajalooselts 2014
- ↑ Henno Sepp: Osalesin Hiiumaa dessandil 1941, Hiiumaa 1941, lk 202. Hiiumaa Militaarajalooselts 2014