Eesti Looduseuurijate Selts
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Eesti Looduseuurijate Selts (lühenditena kasutuses Eesti LUS või ELUS; aastani 1974 Loodusuurijate Selts) on ühiskondlik loodusteaduslik organisatsioon, mis ühendab elukutselisi ja harrastusuurijaid. Seltsi peamiseks ülesandeks on uurida Eesti loodust, edendada loodusetundmist, anda välja selleteemalisi publikatsioone ning edendada Eesti loodushoidu ja -haridust.
Eesti Loodusuurijate Seltsi alla kuulub arvukalt erialaseid sektsioone, allüksuseid, mida võrdsustatakse sektsioonidega, ja komisjone. Erialane töö toimub valdavalt sektsioonides.
Seltsil on oma maja, mis asub Tartus W. Struve 2. Sellesse asuti aastal 1989. Raamatukogu toodi üle aastal 1994.
Eesti Looduseuurijate Seltsi raamatukogus asub üle 150 000 trükise[viide?]. Raamatukogu peamine spetsiaalsus on Eesti loodust käsitlev kirjandus.
AjaluguRedigeeri
Asutatud 10. oktoobril 1853, kuulus selts algul Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi, aastatel 1878–1939 ja 1940–1946 Tartu Ülikooli, 1939–1940 Eesti Teaduste Akadeemia ja aastast 1946 Eesti (ENSV) Teaduste Akadeemia juurde. Rootsis tegutses Eesti Loodusuurijate Seltsi Koondis Eksiilis. Praegu on selts seotud Eesti Teaduste Akadeemiaga assotsiatsioonilepingu kaudu.
VäljaandedRedigeeri
ELUS on oma asutamisest saati kirjastanud mitmeid jätkväljaandeid. Nende seas on
AllüksusiRedigeeri
- Eesti botaanikaühing
- Botaanika terminoloogia komisjon
- Eesti Malakoloogia Ühing
- Eesti Terioloogia Selts
- Entomoloogiasektsioon
- Jakob von Uexkülli Keskus
- Järvekomisjon
- Metsandussektsioon
- Geoloogiasektsioon
- Antropoloogiasektsioon
- Eesti Mükoloogiaühing
- Teoreetilise bioloogia sektsioon
- Paleontoloogiasektsioon
- Bioloogiasektsioon
- Eesti Ökoloogiakogu
- Ornitoloogiasektsioon
LiikmeskondRedigeeri
Seltsi kuulub ligi 1500 loodusteadlast ja -huvilist.
PresidendidRedigeeri
- Carl Eduard von Liphardt (1853–1862)
- Guido Samson von Himmelstiern (1862–1868)
- Karl Johann von Seidlitz (1868–1869)
- Karl Ernst von Baer (1869–1876)
- Friedrich von Bidder (1877–1890)
- Johann Georg Dragendorff (1890–1893)
- Carl Schmidt (1894)
- Edmund August Friedrich Russow (1895–1897)
- Julius von Kennel (1898–1899)
- Karl Gottfried Constantin Dehio (1899–1901)
- Grigori Levitski (1901–1905)
- Nikolai Kuznetsov (1905–1911)
- Jevgeni Šepilevski (1911–1918)
- Boriss Sreznevski (1918)
- Georg Landesen (1918–1923)
- Johannes Piiper (1923–1929)
- Paul Kogerman (1929–1936)
- Hugo Kaho (1936–1939)
- Teodor Lippmaa (1939–1942)
- Armin Öpik (1944)
- Karl Orviku (1946–1952)
- Harald Haberman (1952–1954)
- Eerik Kumari (1954–1964)
- Hans-Voldemar Trass (1964–1973 ja 1985–1991)
- Erast Parmasto (1973–1976)
- Kuulo Kalamees (1976–1985)
- Kalevi Kull (1991–1994)
- Tõnu Möls (1994–2004)
- Marek Sammul (2004–2008)
- Tõnu Viik (2008–2014)
- Oive Tinn (2014–2017)
- Urmas Kõljalg (2017–)
AuliikmedRedigeeri
Sulgudes auliikmeks valimise aasta.[1]
- Teuvo Ahti
- Nikolai Andrussov (1905)
- Dmitri Anutšin (1900)
- Juhan Aul (1967)
- Karl Ernst von Baer (1853)
- Ray Bassler (1931)
- Friedrich Bidder (1890)
- Jan Bonnema (1937)
- Georg Bradke (1855)
- Johann Brandt (1875)
- Rudolph Buchheim (1878)
- Friedrich Buhse (1895)
- Alexander Bunge (1875)
- Aimo Kaarlo Cajander (1935)
- Gustav Craffstrõm (1853)
- Karl Dehio (1901)
- Georgi Dementjev (1960)
- Jaan Depman (1960)
- Johann Dragendorff (1894)
- Karl Eichwald (1960)
- Jaan Einasto (2003)
- Jüri Engelbrecht (2003)
- Andrei Famintsõn (1908)
- Toomas Frey (2003)
- Marcel Gley (1926)
- Johannes Gabriel Granö (1932)
- Eduard Grube (1856)
- Moritz Grünewaldt (1873)
- Harald Haberman (1964)
- Gregor von Helmersen (1878)
- Mihkel Härms (1940)
- Aleksander Jaakson (1938)
- Valdar Jaanusson (1990)
- Fred Jüssi
- Kuulo Kalamees
- Mihhail Kapustin (1883)
- Hans Kauri (1990)
- Julius Kennel (1899)
- Harald Keres (1972)
- Alexander Keyserling (1862)
- Aksel Kipper (1967)
- Eduard Kobert (1897)
- Linda Kongo (1989)
- Heinrich Koppel (1928)
- Modest Korff (1855)
- Pjotr Kozlov (1910)
- Erich Kukk
- Kalevi Kull (2012)
- Eerik Kumari (1971 või 1972)
- Adolf Kuppfer (1854)
- Vilma Kuusk
- Liivia-Maria Laasimer (1978)
- Johan Laidoner (1938)
- Johannes Lepiksaar (1990)
- Karl Liphardt (1870)
- August Mank (1974)
- Viktor Masing (1985)
- Dmitri Mendelejev (1904)
- Neeme-Õnneleid Mikelsaar (1980)
- Lembit Muiste (1985)
- Tõnu Möls (2003)
- Arthur von Oettingen (1893)
- Karl Orviku (1963)
- Erast Parmasto (1988)
- Magnus Paucker (1854)
- Jevgeni Pavlovski (1954)
- Georg Petzholdt (1878)
- Johannes Piiper (1956)
- Konstantin Päts (1938)
- August Rauber (1911)
- Karl Rebane (1986)
- Carl Reichert (1853)
- Heinrich Riikoja (1956)
- Jüri Ristkok (1979)
- Ilse Rootsmäe (1985)
- Lemming Rootsmäe (1981)
- Alexander Rosenberg (1920)
- Emil Rosenberg (1922)
- Juhan Ross (1985)
- Arvo Rõõmusoks (1988)
- Gerhard Rägo (1962)
- Alexander Saburoff (1877)
- Hugo Salasoo (1990)
- Carl Schmidt (1878)
- Friedrich Schmidt (1869)
- Gotthard Schweder (1895)
- Georg Schweinfurth (1872)
- Pjotr Semjonov-Tjan-Šanski (1901)
- Helle Simm (1980)
- Alexander Stackelberg (1960)
- Alexander Peter Julius Stackelberg (1881)
- Friedrich Georg Wilhelm von Struve (1853)
- Vladimir Sukatšov (1960)
- Alexandr Suvorov (1853)
- Mait Zastrov (1991)
- Vadim Želnin
- Rudolf Tamm (1976)
- Gustav Tammann (1903)
- Kuno Thomasson (1990)
- Tarmo Timm
- Eduard von Toll (1991)
- Heino Tooming (1990)
- Hans Trass (1988)
- Zenbei Uchijima (1993)
- August Vaga (1960)
- Mihkel Veiderma (1997)
- Heinrich Veromann (1986)
- Tõnu Viik (2014)
- Gustav Vilbaste (1956)
- Charles Villmann (1983)
- Piers Walter (1870)
- Ferdinand Johann Wiedemann (1869)
- Albert Üksip (1956)
AupresidendidRedigeeri
- 1984 Harald Haberman
- 1991 Hans Trass
TunnustusRedigeeri
Vaata kaRedigeeri
KirjandusRedigeeri
- Kongo, Linda 2003. Eesti Looduseuurijate Seltsi 150 tegevusaastat: 1853–2003. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus.
ViitedRedigeeri
- ↑ Martin, Mati (ed.) 1993. Estonian Naturalists' Society. Tartu: Eesti Looduseuurijate Selts. (Täiendatud)