Hugo Kaho

eesti bioloog

Richard Hugo Kaho (15. november 1885 Pärnu17. september 1964 Hamburg) oli Eesti taimefüsioloog, Tartu Ülikooli rektor aastail 19381940, I Riiginõukogu liige, Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940) esimese koosseisu akadeemik.

Hugo Kaho

Elu- ja hariduskäik ning teadustegevusRedigeeri

Richard Hugo Kaho õppis 1906-1908 keemiat Riia Polütehnilises Instituudis ning 1909–1913 loodusteadusi Kaasani ülikoolis, kus valis erialaks taimefüsioloogia. Hiljem töötas ta Moskva ülikoolis botaanika assistendina ning samal ajal ka keskkooliõpetajana.

1920. a pöördus H. Kaho tagasi Eestisse. Siit saadeti ta 1920–1921 Tartu Ülikooli stipendiaadina Heidelbergi prof Ludwig Fosti laboratooriumi teadmisi täiendama.

14. aprillil 1923 sai H. Kaho Tartus dr. phil. nat. teaduskraadi tööga „Über die physiologische Wirkung der Neutralsalze auf das Pflanzenplasma“.

Alates 1921. a-st oli H. Kaho Tartu Ülikooli taimefüsioloogia dotsent, aastast 1923 sama aine professor, taimefüsioloogia laboratooriumi juhataja ja üks Botaanika instituudi juhatajaid. Kuni 1925. aastani oli ta ka botaanikaaia juhataja. 1923. aastast juhatas prof H. Kaho ülikooli didaktilis-metoodilise seminari loodusloolisi töid ja õpetajate suvekursusi.

1933. a valiti ta Läti bioloogiaseltsi ja Suurbritannia bioloogiaseltsi kirjavahetajaliikmeks.

Aastatel 1929–1937 oli H. Kaho Loodusuurijate Seltsi botaanikasektsiooni esimees, 1936–1939 Loodusuurijate Seltsi esimees ning 1938–1940 Tartu ülikooli rektor.

1944. a põgenes H. Kaho Saksamaale. Ta töötas seal Poseni, Berliini ja Marburgi botaanikainstituudis ning Bonni ja Hamburgi ülikoolis. 1946–1949 oli ta Balti ülikooli botaanikakateedri juhataja ja loodusteaduste fakulteedi dekaan Hamburg-Pinnebergis.

Vanaduspäevad veetis akadeemik H. Kaho Hamburgis, kus ta 17. septembril 1964 suri.

Uurimistöö põhisuunadRedigeeri

H. Kaho erialane teaduslik töö käsitles peamiselt taimeraku protoplasma kolloidkeemiat ja permeaablust. Rakenduslikult tähtsaks tuleb lugeda H. Kaho viroloogilisi uurimusi, milleni ta jõudis kartulihaigustega tegeledes.

TöidRedigeeri

  • Über die physiologische Wirkung der Neutralsalze auf das Pflanzenplasma. Dorpat, 1923
  • Raskemetallsoolade toime sõltuvusest anioonist lüofiilsete kolloidide suhtes. – Keemia teated I, 1933
  • Über den Einfluss der Kohlensäure auf die Exosmose von Elektrolytien aus Stengelzellen. – Protoplasma 27, 1937
  • Über die Beeinflussung der Hitzekoagulation des Pflanzenplasma durch Rhodanide von Naturalsalzen, in Verbindung mit organischen Stoffe 1. – Protoplasma 50, 1958

TunnustusRedigeeri

KirjandusRedigeeri

  • H. Miidla. Akadeemik Hugo Kaho. – 50 aastat Eesti Teaduste Akadeemiat. Tallinn, 1989, lk 102–104
  • Eesti teaduse biograafiline leksikon. Tallinn, 2000, lk 522–523
Eelnev:
Tartu Ülikooli rektor
Johan Kõpp (1928–1937)
Tartu Ülikooli rektor
Richard Hugo Kaho

1938-1940
Järgnev:
Tartu Ülikooli rektor
Heinrich Riikoja (1940)