Ava peamenüü
Guido Samson von Himmelstiern, ca 1860

Hermann Gideon (Guido) von Samson-Himmelstjerna (ka Guido Samson von Himmelstiern; 18. jaanuar 1809 Kooraste18. jaanuar 1868 Tartu) oli baltisaksa arstiteadlane.

Guido von Samson sündis Vana-Piigaste ja hilisema Rõuge mõisniku Karl Hermann Christer von Samsoni (1777–1858) pojana.

Ta õppis Tartu ülikoolis 1826–1834, tudeeris ka Berliini, Viini ja Würzburgi ülikoolis. Töötas Tartu ülikoolis riikliku meditsiini professorina 1845–1868. [1]

1837 astus ta Venemaa mereväkke ja hakkas töötama Peterburis oleva Kalinkini haiglas ordinaatorina. 183841 tegi ta 4 välisreisi laeval "Oranienbaum" ja aurufregatil "Bogatõr". 1843 ülendati ta vanemordinaatoriks ja nimetati Brest-Litovski Aleksandri kadetikorpuse vanemarstiks. Samal aastal avaldas ta Berliinis monograafia "Beobachtungen über den Scorbut, vorzüglich in pathologisch-anatomischer Beziehung" ("Tähelepanekud skorbuudi, eriti selle patoloogia ja anatoomia kohta").

1856–58 koostas ta koos silmaarsti Georg von Oettingeniga rohkem kui 650 tuhande Liivimaa elaniku silmahaigusi ja pimedust käsitleva statistilise uurimuse "Populäre Anleitung zur Pflege und Behandlung der unter der ländlichen Bevölkerung in den Ostseeprovinzen Rußlands, insbesondere in Livland am häufigsten vorkommenden Augenkrankheiten" ("Ülevaade Venemaa Balti provintside, eriti Liivimaa maaelanikkonna silmade hooldusest ja nende seas levinud silmahaiguste ravist").

Ta oli alates 1865 kuni surmani Tartu ülikooli rektor ja alates 1862 kuni surmani Eesti Looduseuurijate Seltsi president.

Ta oli 1851–58 Tartu tsensor ja aastast 1858 Rõuge mõisnik.

Sisukord

SugupuuRedigeeri

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri