August Rauber
August Antinous Rauber (22. märts (9. märts vkj) 1841 Obermoschel (Saksamaa) – 1. märts (16. veebruar) 1917 Tartu) oli saksa anatoom, antropoloog, histoloog ja embrüoloog. Ta oli Tartu Ülikool anatoomiaprofessor ning Tartu Ülikooli anatoomiamuuseumi rajaja.
| August Rauber | |
|---|---|
 | |
| Sünniaeg |
9. märts 1841 Obermoschel |
| Surmaaeg |
1917 (75-aastaselt) Tartu |
Elulugu
muudaAugust Antonius Rauber oli kohtutäituri poeg.
Lõpetas 1859 Speieri Gümnaasiumi, õppis Müncheni Ülikooli arsti- ja õigusteaduskondades 1859–1865, kaitstes seejärel meditsiinidoktorikraadi (väitekiri "Die Vater'chen Körperchen der Bänder- und Periostnerven und ihre Beziehung zum sogenannten Muskelsinn"), tudeeris ka Viini Ülikoolis. Ta oli 1866–68 Viini anatoomia instituudi assistent, 1869–1872 Münchenis eradotsent (1870–1871 osales välikirurgina Preisi-Prantsuse sõjas), seejärel aasta prosektor Baseli Ülikooli anatoomia instituudis, mille järel suundus Leipzigi Ülikooli, kus pidas professoriametit kuni 1875. aastani, 1876–1886 tegeles erapraksisega.[1]
1886–1911 töötas Rauber Tartu Ülikoolis anatoomia professori ja kateedri juhatajana.[2] Seal jätkas ta professor Ludwig Stieda tööd ja pärast 25 aastat ametis püsimist emeriteeriti ta austusavalduste saatel[3].
Rauber asutas 1890. aastal Tartu Ülikooli anatoomiamuuseumi.[1] Seda võimaldas 1888. aastal valminud uue anatoomikumi hoone, mis jättis vanasse anatoomikumi piisavalt ruumi Rauberi kollektsioonile.[4]
Rauberi Tartus veedetud perioodi jäi ka venestusaeg ja seejuures oli ta üks vähestest professoritest, kellel lubati jätkata õppetöö läbiviimist saksa keeles.[3]
August Rauber suri 1917 ja ta on maetud Uus-Jaani kalmistule Tartus.[5]
Teadustöö
muudaRauber saavutas maailmakuulsuse 1897 Saksamaal ilmunud anatoomiaatlasega "Lehrbuch der Anatomie des Menschen".
Uurimisvaldkond: närvisüsteemi ja luustiku anatoomia, selgroogsete embrüoloogia, antropoloogia, sotsiaalküsimused jm. Esitas peapiirkonna ganglionide liigituse, selgitas reienärvi kulu ja täpse innervatsiooniala, avastas lootepõie erilise kattekivi olemasolu. Eksperimentaalembrüoloogia rajajaid, siiani kasutusel oleva anatoomia käsiraamatu (38 väljaannet) autor. Üle 100 teadustrükise. 1991 asetati TÜ vana anatoomikumi välisseinale Rauberi bareljeef.[1]
Mälestuse jäädvustamine
muudaRauberit mälestatakse tema fülogeneetilise käsitlusviisi tõttu, mis hõlmas lindude ja imetajate embrüonaalset arengut. Tema nime kannab Rauberi kiht, mis on määratletud arenevate organismide embrüonaalketast katva trofoblastilise kelmena.
Tartu Ülikooli arstiteaduskond annab välja August Rauberi medalit.
23. aprillil 2009 avati Tartus Vanas Anatoomikumis pidulikult Rauberi vahakuju[6]. Samas anti üle järjekordne August Rauberi medal, mille sai professor Helje Kaarma.
2021. aastal paigaldati Rauberi hauamonumendile tema bareljeefi koopia (hauabareljeefi originaali hoitakse Tartu Ülikooli muuseumis).
Teoseid
muuda- Ueber den sympatischen Grenstang des menschlichen Kopfes. München, 1872
- Ueber die Stellung des Hähnchens im Entwicklungsplan. Leipzig, 1876
- Primitivstreifen und Neurula der Wirbeltiere. Leipzig, 1877
- Galileo über Knochenformen. // Morphol. Jahrb. 7: 327ff, 1882.
- Urgeschichte des Menschen 1–2. Leipzig, 1884
- Ueber die Bedeutung der Wissenschaftlichen Anatomie. Dorpat, 1886
- Die Mitosen im Medullarrohre der Wirbeltiere. // Archiv für Microscopische Anatomie (1886)
- Lehrbuch der Anatomie des Menschen 1–2. Leipzig, 1886–1888
- Frauenfrage. Fragen der Liebe. Der Dichtkunst der scheidenden Jahrhunderts gewindet. Leipzig, 1895
- Ontogenese als Regeneration betrachtet I. Leipzig, 1908.
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
- ↑ TÜ õppejõud kuni 1918. Üliõpilased kuni 1918
- ↑ 3,0 3,1 Ken Kalling: AUGUST RAUBER – VIIMNE ANATOOM
- ↑ "Ajalooline meditsiinikollektsioon kolib" Tartu Postimees, 14. jaanuar 2013
- ↑ August(us) Rauberi (1841 - 1917) haud
- ↑ "Tartus avatakse professor August Rauberi vahakuju" Õhtuleht, 21. aprill 2009
Kirjandus
muuda- DbL, 608
- Левицкий II, 37
- Brockhaus Enzyklopädie 15. Wiesbaden, 1972, 439
- Tartu ülikooli ajalugu: kolmes köites. Tallinn, 1982, II, 127, 233, 270, 274, 360, 361
- EE 8, 46
- EE 14, 409
- Brennsohn, I. Die Ärzte Estlands. Riga, 1922, 501
- Ludosch, W. August Rauber. Sein Leben und seine Werke. // Anatomischer Anzeiger 58 (1924) 6/7, 129–172
- Rooks, G., Kogerman, E. 120. a. A. Rauberi sünnist. // Nõukogude Eesti Tervishoid (1961) 2, 60–61
- Kogerman-Lepp, E. August Rauber. // Nõukogude Eesti Tervishoid (1982) 5, 350–354
- Kalnin, V. Eesti arstiteaduse ajaloost. Tartu, 1991, 124–128
- Maie Toomsalu, "Tartu Ülikooli Vana Anatoomikumi professorid". – Tartu, 2002, lk 64–71 (sisaldab ka bibliograafiat)
- Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
Välislingid
muuda
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.