Ava peamenüü
Tartu Vana Anatoomikum 2019. aastal

Vana Anatoomikum on Tartus Toomemäel (Uppsala 10, 2018. aastani Lossi 38) Tartu Ülikooli arstiteaduskonna õppehooneks ehitatud klassitsistlik hoone. Pärast Uue Anatoomikumi valmimist 1888. aastal on hoone tuntud Vana anatoomikumina.

EhitusRedigeeri

 
August Schuchi litograafia "Anatoomikum" umbes 1820. aastast. Tiibhooneid ei ole veel rajatud.

RotundRedigeeri

Algehitiseks oli madala kupliga klassitsistlik rotund, mis toetus nelinurksele rustikapindadega soklikorrusele. Hoone on ehitatud ülikooli arhitekti Johann Wilhelm Krause projekti järgi aastatel 18031805. Rotundi ja sokliehitise seovad ühtseks tervikuks neli toskaana pilastrite ja kolmnurkviiludega risaliiti. Rotundil on kõrged kitsad aknad, mille alaosas on balustrid, ülal aga väiksemad mezzanino-aknad.[1]

Peakorrusel asus amfiteatrina ehitatud ringauditoorium. Selle lagi toetus kaheksale sambale (need kõrvaldati aastal 1856). Auditooriumi seintel olid Karl August Senffi grisaille-maalingud. Anatoomikumi kompleksi kuulusid ka luukamber ja surnukuur.

Esimene laiendusRedigeeri

Aastatel 18251827 ehitati J. W. Krause projekti järgi rotundile külge kahekorruselised poolkaarjad tiibhooned. Ehitise kujundus lähtub palladionistliku ringhoovi motiivist.

Teine laiendusRedigeeri

Aastail 18561860 pikendati (arhitekt Carl Rathhausi projekti järgi) anatoomikumi tiibehitisi veel ühe järgu võrra. Ühele tiivale ehitati puust juurdeehitis 1911. aastal.

ProfessoridRedigeeri

ÕppetööRedigeeri

Vanas anatoomikumis toimus õppetöö kuni 1999. aastani, mil valmis Biomeedikum.

2002. aasta kevadel-suvel tegutses Vanas Anatoomikumis ajutiselt Eesti Üliõpilaste Selts, sest EÜSi ajalooline seltsimaja aadressil Jaan Tõnissoni 1 oli renoveerimisel[2].

Aastal 2014 valmis Vana Anatoomikumi ühes tiivas Tartu Ülikooli haridusuuenduskeskus. Selles toimuvad õpetajakoolituse seminarid ja praktikumid, täiendusõpe ning kohalikud ja rahvusvahelised seminarid.

GaleriiRedigeeri

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

KirjandusRedigeeri

  • Toomsalu, M., "Tartu Ülikooli Vana Anatoomikumi professorid", 2002
  • Pärtelpoeg, A., "Üks ja ainus härra "Manna", 2010
  • Maiste, J., "Johann Wilhelm Krause 1757-1828. Linnaehitajana Tartus (3. osa)", Eesti Keele Sihtasutus 2011
  • Siilivask, K., "Tartu Ülikooli ajalugu 1632-1982", Tallinn : Perioodika, 1985

VälislingidRedigeeri