Erast Parmasto

eesti mükoloog

Erast Parmasto (aastani 1935 Erast Parro; 23. oktoober 1928 Nõmme24. aprill 2012) oli eesti mükoloog.

Erast Parmasto ajakirja Loodus aastapäeval 2001. aastal

Ta oli Eesti Teaduste Akadeemia liige ja ta sai aastal 1980 professori kutse.

EluluguRedigeeri

Aastal 1952 lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli bioloogia erialal. 1956 kaitses bioloogiakandidaadi kraadi NSV Liidu Teaduste Akadeemia botaanikainstituudi juures, 1969 sai bioloogiadoktori kraadi Eesti NSV Teaduste Akadeemia juures.

Aastast 1950 töötas EPMÜ Zooloogia ja Botaanika Instituudis, aastail 1981–1991 samas mükoloogialabori juhataja, 1985–1990 direktor, aastast 1991 mükoloogiaosakonna vanemteadur.

Parmasto eestvõttel taasasutati ajakiri Eesti Loodus, ühtlasi oli ta 1958–1960 ka esimene toimetaja.

Aastatel 1973–1981 oli ta Eesti NSV Teaduste Akadeemia keemia-, geoloogia- ja botaanikateaduste osakonna akadeemik-sekretär, 1986–1990 Teaduste Akadeemia zooloogia- ja botaanikainstituudi direktor.

Aastatel 1987–1995 oli ta Tartu Ülikooli botaanika ja ökoloogia õppetooli professor.[viide?]

Ta oli Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi erakorraline vanemteadur ning Tartu Ülikooli loodusmuuseumi teadur.

TeadustööRedigeeri

Ta on uurinud seente liigiteket, fülogeneesi, ökoloogiat ja süstemaatikat.

PublikatsiooneRedigeeri

Ta on publitseerinud hulgaliselt teaduskirjutisi, üle 100 populaarteadusliku ja ligi 200 publitsistlikku artiklit erinevates väljaannetes.

MälestusedRedigeeri

LiikmesusRedigeeri

Tegevus NLKP-sRedigeeri

Ta astus 1955. aastal NLKP-sse.

TunnustusRedigeeri

IsiklikkuRedigeeri

Erast Parmastol on esimesest abielust tütred Anne Parmasto ja Tiina Parmasto ning poeg Madis Parmasto.

Erast Parmastu teine abikaasa oli mükoloog Ilmi Parmasto (sündinud Maasik). Neil on tütar Mirjam Parmasto ja poeg Indrek Parmasto.

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri