Jaan Depman (17. juuli 1885 Tarvastu kihelkond, Viljandimaa26. märts 1970 Leningrad) oli eesti matemaatik.

Elulugu muuda

Jaan Depman õppis vallakoolis, Tarvastu kihelkonnakoolis, Tartu Õpetajate Seminaris aastatel 1900–1904 koos Jaan Anveltiga ja töötas pärast seminari lõpetamist kooliõpetajana Virumaal, Toilas ja Iisaku kihelkonna Porskovo ministeeriumikoolis. Aastatel 1906–1907 oli Peterburis A. Jansoni reaal- ja kaubanduskooli õpilane. 1907. aastal lõpetas eksternina gümnaasiumi Peterburis ja astus õppima Peterburi Ülikooli füüsika-matemaatika teaduskonda, mille lõpetas 1912. aastal. cand math, oli PEüS liige.

1917. aasta revolutsioonile eelnenud ajal tegutses koos bolševistliku suunitlusega sotsiaaldemokraatidega, avaldas Juhan Lilienbachi kirjastuse vahendusel proletaarset kirjandust. Aastatel 1912–1914 oli ta bolševistliku Narva ajalehe Kiir kaastööline.

1925. aastast oli ta õppejõud Nõukogude Venemaal, Leningradi Pedagoogikainstituudi matemaatikateaduskonna professor.

Jaan Depman elas viimastel eluaastatel Leningradis ning töötas Leningradi Keemia- ja Tehnoloogiainstituudi matemaatikaprofessorina.

Teoseid muuda

  • Ilmutus kõues ja tormis. Johannese Ilmutamise raamat uues valguses. Peterburi 1909
  • Komeedid ja tähesaod. Peterburi 1910
  • Päikesevarjutamised üleüldse ja tänavune (8. aug. 1914. a.) täieline varjutamine iseäraldi. Tallinn [1914]
  • Rahvaülikool. Tekkimiselugu ja korraldus. Tallinna üleüldisharidusliste suvekursuste avamiskõne, 1910. a., täiendatud paari märkusega haridusepäeva puhul, sept. 1913. Tallinn [1915]
  • Matemaatika sõnad. Leningrad 1926
  • Jutustusi matemaatikast. Tallinn 1956
  • Aeg. aja arwamine ja mõetmine. Leningrad 1925
  • Kuidas teadus töötab. Leningrad 1927
  • Matemaatika algõpetus täiskasvanud iseõppijatele. I osa, Täisarvud ja kümnendmurrud. Leningrad 1930

Välislingid muuda