Grigori Levitski
Grigori Vassiljevitš Levitski (vene keeles Григорий Васильевич Левицкий; 8. november (27. oktoober vkj) 1852 Harkov – 26. oktoober (13. oktoober vkj) 1917 Petrograd) oli vene astronoom.
Levitski sündis advokaadi peres. Ta lõpetas Harkovi 3. gümnaasiumi kuldmedaliga ja astus 1870 Harkovi ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonna füüsika-keemiaosakonda. Järgmisel aastal läks ta üle Peterburi Mäeinstituuti, aga hiljem Peterburi Keiserlikku Ülikooli. 1874 lõpetas ta selle ülikoolikandidaadi kraadiga, mis enam-vähem vastab tänapäeva bakalaureusekraadile, ja asus tööle Pulkovo observatooriumis algul koosseisuvälise astronoomina, alates 1876 arvutajana. Ühtlasi jätkas ta stipendiaadina õpinguid keiserlikus ülikoolis ja kaitses 1879. aastal magistritöö "Kaksiktähtede orbiidi kindlaksmääramisest".
Samal aastal määrati ta Harkovi ülikooli astronoomia-geodeesia kateedri dotsendiks. 1884 sai ta erakorraliseks professoriks. Ühtlasi töötas ta kogu oma Harkovi ülikooli perioodi (1879–1894) Harkovi observatooriumi direktorina.
1894 määrati ta Tartu ülikooli erakorraliseks professoriks ja ühtlasi Tartu observatooriumi direktoriks. 1898 sai ta Harkovi ülikooli audoktoriks ja samal aastal Tartu ülikooli korraliseks professoriks. 1901–1905 oli ta Eesti Looduseuurijate Seltsi president ja 1903–1905 Tartu ülikooli rektor. Tartu observatooriumi direktoriks jäi ta 1908. aastani.
1908–1911 oli Levitski Vilniuse õpperingkonna ülem, 1911–1914 Varssavi õpperingkonna ülem. Alates 1915 oli ta Petrogradis Naiste Pedagoogikainstituudi õppejõud ja 1915–1917 Venemaa Astronoomiaühingu esimees.
Harkovi observatooriumis korraldas Levitski päikeselaikude süstemaatilise jälgimise ja hankis sinna meridiaanringi. Ta määras kindlaks Harkovi ja Mõkolajivi pikkuskraadi. Ta tegi gravimeetrilisi mõõtmisi ja töötas horisontaalsete pendlitega, et avastada maakoore kõikumisi. Sellega sai ta üheks vene seismoloogia alusepanijaks ja horisontaalsete pendlite kasutamise pioneeriks seismoloogias. Ta püüdis ennustada maavärinaid. Peale selle tegeles ta loodusteaduste ajalooga ning avaldas töid Harkovi ja Tartu observatooriumi ajaloost.
Viited
muudaVälislingid
muuda| Eelnev Kaiserliche Universität Jurjewi rektor Aleksandr Filippov (1901–1903) |
Kaiserliche Universität Jurjewi rektor Grigori Levitski 1903–1905 |
Järgnev Kaiserliche Universität Jurjewi rektor Jevgeni Passek (1905–1908) |