Pendel on raskusjõu mõjul võnkuv keha. Lihtsaim pendel on venimatu niidi või kerge varda otsa riputatud massiivne keha. Kui seda keha saab käsitada punktmassina, siis on tegemist matemaatilise pendliga. Väikese võnkeamplituudi korral on pendli võnkumissagedus määratud pendli pikkuse ja asukoha raskuskiirendusega.

Matemaatilise pendli võnkumine

Pendleid kasutatakse kellades, seismomeetreis, gravimeetreis, mitmesugustes mõõteseadmeis. Pendli võnkumist uuris Galileo Galilei 17. sajandi alguses. Sellest ajast kuni 1930. aastateni tugines ajamõõdusüsteem pendli võnkumisel.

Vabalt võnkuv pendel säilitab oma võnkumistasandi. Seda kasutas Jean Bernard Léon Foucault 1851. aastal Maa pöörlemise demonstreerimiseks. Ta riputas 67-meetrise pendli Pariisi Panthéoni kupli alla. Selle pendli võnkumistasand pöördus hoone suhtes 360° 32 tunniga. Hiljem on hakatud niisugust pendlit nimetama Foucault' pendliks.

Vaata ka

muuda