Arutelu:Ajalooline Ajakiri

Kahtlane, kas on tegu sama ajakirjaga. Andres 3. november 2010, kell 20:16 (EET)Vasta

Terviklikkuse huvides võiks koos rääkida? PS! Vikis on kirjas, et II ms eelse ajakirja mantlipärja on Kleio, mis hiljem nimetati ümber ehk ühtlasi taastati esialgne nimi "Ajalooline Ajakiri". Ilmselt tuleks ka Kleio (ajakiri) siia suunata--Bioneer1 (arutelu) 20. juuli 2014, kell 15:19 (EEST)Vasta

terviklikkusest veel. 1941 jätkas (?) ajakiri ilmumist nime all Ajaloo Ajakiri. Seda ilmus 3 numbrit--Estopedist1 (arutelu) 24. november 2018, kell 16:42 (EET)Vasta

Ei ole ju kuukiri.--Morel (arutelu) 13. august 2012, kell 10:11 (EEST)Vasta

mallist on tüübi kirjeldusest "kuukiri" eemaldatud--Bioneer1 (arutelu) 20. juuli 2014, kell 15:19 (EEST)Vasta

Taastasin kategooria "Ajalugu", sest AA sisaldab artikleid ka muu maailma ajaloost, kuigi keskendub Eesti ajaloole.--Morel (arutelu) 28. august 2013, kell 18:42 (EEST)Vasta

taastamisega nõus. Eks kunagi tuleb Ajaloo kategooriasse teha ka täpsemad kategooriad, antud juhul siis nt Ajalooajakirjad või Ajaloopublitsistika või ühtluse huvides Teosed ajaloost--Bioneer1 (arutelu) 29. august 2013, kell 15:54 (EEST)Vasta

ERBs on kirje, lisan ajakohastamismärkuse (meie hulgast lahkunud on katkestanud/lõpetanud tegevuse). — Pietadè^Kaastöö 6. jaanuar 2021, kell 00:48 (EET)Vasta

NOSSER, selline põhjalik ajakirja sisukord siia minu meelest ei sobi. Entsüklopeediaartiklis peaks olema eeskätt käsitlus ajakirja enda kohta. Tuleks öelda kokkuvõtvalt, millest ajakiri räägib. Väljaannete sisu ammendav katalogiseerimine ei ole entsüklopeedia eesmärk. Pikne 27. jaanuar 2024, kell 22:38 (EET)Vasta

Temaatiliste artiklipealkirjade loetelu võimaldab leida otseallikatest täiendavat ja sügavuti minevat teadmist teemade kohta, mida pole Wikiartilkites kajastatud, analoogselt välislinkidele. Stardipunkina kerendab vajaliku täiendava info leidmist NOSSER (arutelu) 28. jaanuar 2024, kell 10:48 (EET)Vasta

Temaatiliselt ei klapi asi ju sootuks. Loetletud ajakirjaartiklid on teistel teemadel (mitte ajakirjast endast), mille kohta pole põhjust otsida materjali siit artiklist. Mingil teemal ajakirjaartiklile sobiks viidata samal teemal entsüklopeediaartiklis kirjanduse all. Ajakirja sisukordade ja sisuni jõuab siin välislinkide alaosa kaudu. Välislingid muuseas ei peaks olema artikli sisuosas nagu praegu. Pikne 28. jaanuar 2024, kell 16:33 (EET)Vasta

Aadu Must vast enam ei kuulu toimetuskolleegiumi. Selliste nimekirjade kõrval võiks olla kirjas, et mis hetke seisuga on need antud. Ivo (arutelu) 1. veebruar 2024, kell 20:57 (EET)Vasta

Lisamaterjale

Ajakirjas kajastatud teemad

Viimane kommentaar: 4 kuu eest1 kommentaar1 arutelus osaleja

1940 nr. 2 väljaandes kajastati teemasi: Narva metsakaubandus ja metsatööstus XVII sajandi lõpul. (Arnold Soom), Eesti ainestik Vennaste-uniteedi arhiivis Herrnhütis Saksamaal. (Rudolf Põldmäe), Märkmeid Saarde ajaloost. (Leo Leesment), Akadeemiline Äjaloo-Selts 1939./40. tegevusaastal. (Marta Sorgsepp), Ülevaade 1939. aastal Arheoloogia Instituuti kogunenud muinasleidudest. (Richard Indreko, Artur Vassar), Benjamin Cordt'i tegevusest. (Friedrich Puksoo). Teostearvustused (Gustav Ränk, Saaremaa taluehitised, I — F. Linnus; Aleksander Tarnawski, Dzialalnošc Gospodarcza Jana Zamoyskiego kanclerza i hetmana W. Kor. (1572—1605) — E. Tender; Peter Paulson, Axt und Kreuz bei den Nordgermanen — A. Vassar; J. Jans, Mälestusi ja vaatlusi, I — P. Tarvel; Aloys Ruppel, Johannes Gutenberg — Sein Leben und sein Werk — Fr. Puksoo)
1940 nr. 1: Lisaandmeid Tallinna lossi „riigisaali" ehitamisest. (Armin Tuulse), Moodne eesti ajalooline romaan. (Oskar Urgart), Harold Temperley ja ta elutöö. (Peeter Tarvel). Arvustused (Reinhard Wittram, Geschichte der baltischen Deutschen — Lemmit Mark; Arvi Korhonen, Hakkapeliittain historia, I — H. Sepp; Bertil Boethius och Eli F. Heckscher, Svensk handels-statistik 1637—1737 — E. Blumfeldt; Karl Stählin, Geschichte Russlands, IV, 1, IV, 2 — L. Silberstein; S. Arnoldsson, Svensk-fransk krigs- och fredspollük i Tyskland 1634—1636 — L. Leone; Ostbaltische Frühzeit — A. Vassar; Hans Kruus, Eesti Aleksandri-kool — E. Blumfeldt; R. Stupperich, Die Anfänge der Bauernbefreiung in Russland — P. Tarvel; Haus Wentzel, Lübecker Plastik bis zur Mitte des 14 Jahrhunderts — Sten Karling; „Svio-Estonica" 1939 — 0. Vares)
1939 nr. 4: Imperialism kui uusima ajaloo periood. (Peeter Tarvel), Kohanimede küsimus. (Hugo Rebane), Arvustused (Adolf Perandi, Üldmenetlus tsiviilasjus Eestimaa Ülem-maakohtus Rootsi ajal — E. Ein; Voldemar Vaga, Üldine kunstiajalugu — Sten Karling; Carl Sarap, Vana Narva — Arm. Tuulse; Ostbaltische Frühzeit — R. Kenkmaa; Stanislav Herbst, Wojna Inflaneka 1600—1602 — E. Tender; Eesti Vabadussõda 1918—1920, II — Lemmit Mark; Hans Kruus, Jakob Hurda kõned ja avalikud kirjad — H. Rebane; E. Blumfeldt & N. Loone, Eesti ajaloo bibliograafia 1877—1917 — Fr. Puksoo)
1939 nr. 3: Etruskide kultuur nüüdisaja teaduse valgustusel. (Pärtel Haliste), Väikerahvalik tunnetus eesti ühiskondlikus mõttes. (Hans Kruus), Ühest unustatud Balti uurijast (Ferdinand Linnus), Akadeemiline Ajaloo-Selts 1938./39. tegevusaastal. (Marta Sorgsepp). Arvustused (J. E. A. Jolliffe, The Constitutional History of Medieval England from the English Settlement to 1485, D. L. Keir, The Constitutional History of Modern Britain 1485—1937 — P. Tarvel; Edgars Dunsdorfs, Vidzemes arklu revizijas 1601—1638 — Leo Leesment; Edgars Dunsdorfs, Actus revisionis Livoniae 1638 (Pars Latviae, Fase. I) — O. Liiv; Гeнpиx Латвийский, Xpoника Ливоний — Heinrich Laakmann; Kristian Setterwall, Svensk historisk bibliografi 1771—1874 — Fr. Puksoo; Sten Karling, Gotland och Estlands medeltida byggnadskonst — Arm. Tuulse; Arved von Schmidt, Die Pastoren Oesels seit der Reformation — H. Speer; Märt Raud, Eesti Vabariigi President Konstantin Päts, Fr. Toomus, Konstantin Päts ja riigireformi aastad — H. Fischer; R. Indreko, E. Laid, H. Moora, O. Saadre, M. Schmiedehelm ja A. Vassar, Muistse Eesti linnused — Lemmit Mark; Arno Raag, Kolm nädalat punast diktatuuri — 0. Vares)
1939 nr. 2: Krediidinduse ajaloolise arengu põhiprobleemistik Eestis. (Karl-Feliks Sauks), Rakvere ja Tallinna majanduslikud suhted XVII sajandi keskel (Arnold Soom), Kuidas publitseerida üld- ja rahvusajaloo allikaid? (Otto Liiv). Arvustused (Olaf Sild, Eesti kirikulugu vanimast ajast olevikuni — H. Rebane; Latviešu vesfure — H. Moora; Latvijas atbrivošanas kapa vesture — E. Vakkur; Jaan Tõnisson töös ja võitluses — H. Fischer; Sture Arnell, Die Auflösung des livländisehen Ordensstaates — H. Sepp; Olaf Sild, Kirikuvisitatsioonid eestlaste maal vanemast ajast kuni olevikuni — H. Rebane; Riigi Keskarhiiv 1932—1937 ja arhiivinduslikke äriküsimusi — H. Fischer; Kazimierz Lepszy, Rzeczpospolita Polska w dobie Sejmu Inkwizycyjnego (1589—1592) — E. Tender; N. Reek, Saaremaa kaitsmine ja vallutamine — H. Sepp)
1939 nr. 1: Põhjasõja-aegsed operatsioonid Liivimaal 1707. a. lõpul ja 1708, a, 1 poolel, (Hendrik Sepp), Suurriikide poliitika esimese Hiina kriisi ajal a. 1897–1899. (H. Fischer), Üks eesti rahvalaul hilisema humanismi huviobjektina. (Georg Rauch). Arvustused (Pauls Kampe, Baznicu reltnieeiba Vidzeme zviedru väldidas pedejos piecdesmit gados — Sten Karling; Hans Quednau, Livland im politischen Wollen Herzog Albreehts von Preussen — H. Laakmann; „Marseljeesist Internatsionaalini" — Lemmit Mark; Kolonel Jaan Maide ja leitnant Erast Väldin, 6. jalaväepolk Vabadussõjas 1918—1920 — H. Tulnola; G. von Walther-Wittenheim 0. S. B„ Die Dominikaner in Livland im Mittelalter — P. Johansen; Arvi Korhonen, Suomen itärajan syntyhistoriaa — H. Sepp; Senäs Latvijas vestures avoti. Fontes historiae Latviae medii aevi, I — H. Laakmann; Eduard Laaman, Juhan Luiga — H. Rebane; N. Wihksninseh, Die Aufklärung und dies Agrarfrage in Livland, I — Lemmit Mark)
1938 nr. 4: Lambakasvatussaaduste turustamine XIX sajandil Eesti- ja Liivimaal. (Karl-Feliks Sauks), Mõtteid arhivaaride päeva puhul. (Rudolf Kenkmaa), Ajalooliste teaduste VIII rahvusvaheline kongress. (Peeter Tarvel), ILäti Ajaloo Instituudi väljaandeist. J. Vigrabs, Arvustused (Agenda Parva — Fr. Puksoo; Tenney Frank, An Economic Survey of Aneient Rome — P. Haliste; H. Moora, Die Eisenzeit in Lettland bis etwa 500 n. Chr., II —M. Schmiedehelm; Tallinna raekoda — Sten Karling; Elisabet von Rosen, Bogislaus Rosen aus Pommern 1572—1658 — O. Liiv; O. Liiv, Suur näljaaeg Eestis 1695—1697 — A. Soom; Tallinna Linnaarhiivi kataloog, IV: Kanuti gildi arhiiv — H. Fischer)
1938 nr. 3: Opositsioon Tallinna linnaomavalitsuses 1877—1904. (Hans Kruus), Lambakasvatussaaduste turustamine XIX sajandil Eesti- ja Liivimaal. (F. Sauks), Akadeemiline Ajaloo-Selts 1987./38. tegevusaastal. (Marta Sorgsepp), Arvustused (Carl Engel und Wolfgang La Baume, Kulturen und Volker der Frühzeit im Preussenland — M. Sehmiedehelm; Eduard Laaman, Eesti iseseisvuse sünd — A. Süvalep; Gunnar Mickwitz, Aus Revaler Handelsbüchern — O. Liiv)
1938 nr. 2: Soomlaste Soome siirdumise lähteruumist. (A. Vassar), Liivimaa rüütelkonna poliitiline meelsus a. 1700. (M. Tõldsepp), Arvustused. (Juhan Kõpp, Laiuse kihelkonna ajalugu — Hugo Rebane; Edouard Herriot, Lyon n'est plus, I: Jaeobins et Moderes — P. Tarvel)
1938 nr. 1: Eesti ajaloouurimise mõningaist ülesandeist. (0. Liiv), Põhja-Eesti majanduslik olustik XIX sajandi teisel poolel. (H. Sepp), Nõiaprotsessidest Eestis XVIII sajandi lõpul ja XIX sajandi alguses. (Lemmit Mark). Arvustused (Berta Koeler, Das Revalgeschäft des Lübecker Kaufmann Laurens Isermann (1532—1535) — E. Blumfeldt; H. Kruus, P. Johansen, R. Kenkmaa, E. Blumfeldt, F. Linnus, E. Tender, J. Uluots, A. Soom, A. Saareste, R. Paris, Eesti ajalugu II — H. Fischer; Heinrich von zur Mühlen, Studien zur älteren Geschichte Revals — R. Kenkmaa; A. Palm, Villem Reiman, saavutusrohke rahvuslik võitleja — P. Tarvel; H. Sepp, Stephan Bäthory ja Gustav Adolfi Pihkva-vastased operatsioonid — H. Fischer)
1937 nr. 4: Jooni valgustusajastu olemusest. (P. Tarvel), Liivimaa maamarssal vürst P. Lieven Peterburis a. 1863—1865. 8Hans Kruus), Arvustused (Eesti Vabadussõda 1918-1920. I. — G. Leets; E. Blumfeldt/N. Loone, Eesti ajaloo bibliograafia 1877—1917 — Fr. Puksoo; Sten Karling, Narva — H. Sepp)
1937 nr. 3: Nigolas Loone elu ja töö. (0. Liiv), Liivimaa maamarssal vürst P. Lieven Peterburis a. 1863—1865. (Hans Kruus), Eestlaste osa Pärnu linna elanikkonnas Vene valitsuse algaastail 1710—1720. (Max Aschkewitz), Akadeemiline Ajalooselts 1936./37. tegevusaastal. (Marta Sorgsepp), Arvustused (Juris Vigrabs, Die Rosensehe Deklaration vom Jahre 1739 — A. Perandi; A. V. Bellegarde, Minu mälestusi Eestimaa kubernerina — V. Juhandi; E. Blumfeldt, O. Liiv, H. Moora, H. Sepp, E. Tender, J. Vasar, Eesti majandusajalugu I — A. Soom; Jüri Uluots, Die Verträge der Esten mit Fremden im XIII. Jahrhundert — H. Sepp; Leonid Arbusow, Das Bauernrecht des sog. BudbergSehraderschen Landrechtsentwurfs von 1740 in ursprünglicher Gestalt — A. Perandi)
1937 nr. 2: Prantsuse keel rahvusvahelise läbikäimiskeelena. (Arthur Langfors), Linnade võitlus maakaubanduse vastu Eestis ja Ingerimaal XVII sajandi esimesel poolel. (A. Soom), Taani-Vene vahekord Eesti suhtes a. 1575—1576. (H. Kõrge), Arvustused (Eli F. Heckscher, Sveriges ekonomiska historia frän Gustav Vasa, första delen, första boken, andra boken — H. Sepp; Eestimaa rootsiaegse kindralkuberneri arhiivi kataloog I—II — L. Mark; Mihkel Aitsam, 1905. aasta Läänemaal, eel- ja järellugudega — V. Juhandi)
1937 nr. 1: Raamatukauplemise oludest Tallinnas XVII sajandi keskel. (Fr. Puksoo), Vene-Inglise suhted Vene-Jaapani sõja taustal. (Lemmit Mark), Põhja-Eesti maakoguduste pastorite majanduslikust seisundist XVII sajandi lõpul. (E. Blumfeldt), Arvustused (A. Süvalep, Narva ajalugu 1 — 0. Liiv; Jul. Bleyer, Postiajaloolisi katkendeid rootsi ajastust, seotud Eesti- ja Liivimaaga — P. Tarvel; 0. Liiv, Die Wirtschaftliche Lage des estnischen: Gebietes am Ausgang des XVII Jahrhunderts I — H. Sepp)
1936 nr. 3-4: Merkantilistlikkude põhimõtete rakendamise esimesi katseid Narvas. (A. Soom), Venemaa Balkani-poliitika Balkani sõdade ajastul (okt. 1912 kuni okt. 1913). (H Fischer), Austria-Ungari Balkani-poliitika aastail 1912—1913. (Marta Sorgsepp), Rootsilisest asustusest Saaremaal. (E. Blumfeldt), Täiendatud Muinasvarade kaitse seadus. (Eerik Laid), Ajalookirjandus Eestis 1936. a. (0. Liiv), Liivimaa õigeusuliste talupoegade rekonversiooni-liikumine 1860-ndail aastail uurimisülesandena. (Hans Kruus)
1936 nr. 2: Baltlaste läänid ja donatsioonid Soomes XVII sajandi alul. (Arvi Korhonen), Eesti majanduslikke mõjusid Soomes vanemal keskajal. (V. Voionmaa), Uusi andmeid eesti vanima raamatu ajaloo kohta. (G. Mickwitz), Venemaa Balkani-poliitika Balkani sõdade ajastul (okt. 1912 kuni okt. 1913). (H. Fischer), Akadeemiline Ajalooselts 1935./36. tegevusaastal. (M. Sorgsepp), Teised Eesti-Soome ajaloolaste päevad. E. Blumfeldt
1936 nr. 1: Baltimaade orduaegsest mesindusest. (F. Linnus), Esimese eesti purjelaeva sõit üle Atlandi. (Leo Leesment), Eestlus Tallinnas Rootsi aja lõpul. (O. Liiv), Gustave Glotz f. (P. Haliste), Henri Pirenne'i ajalooteaduslikust tegevusest.(P. Tarvel)
1935 nr. 4: Eesti Aleksandri-kooli asutamise mõtte arenemisloo algjärk (1860——1869). (Hans Kruus), Meistrite ja sellide vahekorrast Tartus XVIII sajandi lõpul. (P. Tarvel)
1935 nr. 3: Michel Jordan. (A. Korhonen), Teoorjuse-aja põhiprobleemidest. (J. Vasar), Seadus Eesti arhiivinduse kohta. (O. Liiv)
1935 nr. 2: Statistilisi lisandeid Tallinna kaubaliikluse ja meresõidu ajaloole aa. 1609—1629. (Järg.) (E. Blumfeldt), Saksa poliitika Bosnia küsimuses 1908.—1909. aastal. (Järg.) (L. Mark), Soome-Ugri aladesse puutuvaid küsimusi II slavistide kongressil. (Villem Ernits), Akadeemiline Ajaloo-Selts 1934./35. tegevusaastal. (M. Sorgsepp)
1935 nr. 1: Statistilisi lisandeid Tallinna kaubaliikluse ja meresõidu ajaloole aa. 1609—1629. (E. Blumfeldt), Saksa poliitika Bosnia küsimuses 1908.—1909. aastal. (Leonhard Mark), Psühholoogia ja ajalugu. (Konstantin Ramul)
1934 nr. 4: Thomas Müntzer aatlejana ja võitlejana. (Järg.) P. Treiberg, Talurahva rahutused Kuusalus a. 1858. Leida Loone, Eestlane Tallinna Linnaarhiivi allikate kajastuses. P. Johansen
1934 nr. 3: Eesti rahvuslikkude põhikeskuste suhtlemine 1860-ndail aastail. Hans Kruus, Thomas Müntzer aatlejana ja võitlejana. P. Treiberg, Akadeemiline Ajaloo-Selts 1933./34. tegevusaastal. Marta Sorgsepp, Kiri Tartu ülikoolile aastast 1777. E. Tender
1934 nr. 2: Eesti rahvuslikkude põhikeskuste suhtlemine 1860-ndail aastail. Hans Kruus, Jakob Fougdti tegevus Narva bürgermeistrina (aa. 1644—1653). A. Soom, „Oopiumisõda" hiinlaste valgustusel. Leo Leesment, Riigi Keskarhiiv 1933./34. tegevusaastal. O. Liiv
1934 nr. 1: Maakaubandusest ja ülesostust Eestis rootsi aja lõpul. O. Liiv, Jakob Fougdti tegevus Narva bürgermeistrina (aa. 1644—1653). A. Soom, Max Weberi sotsioloogia küsimuseseadest. A. Koort,Suurteos Eesti keskaja kohta (LCD). Hans Kruus
1933 nr. 4: Lubjapõletamine Pedja jõe rajoonis. Hans Kruus, Usuvahetuslik liikumine Läänemaal aa. 1883—1885. (Järg.) Leida Rebane, „Iggaüks" ja Silmsi talupojad a. 1803. Nigolas Loone, Ajalooliste teaduste VII rahvusvaheline kongress. P. Treiberg, P. Haliste, Lisandeid talupoegade maata võõrandamise kohta Rootsi ajal. E. Tender
1933 nr. 3: Usuvahetuslik liikumine Läänemaal aa. 1883—1885. Leida Rebane, Soome arhiivindus. R. Rosen, Eesti talupoegade saatkonna märgukirjast keisrile 1864. a. H. Kruus, Saare-Lääne piiskopkonna visitatsiooniprotokolle aastaist 1519 — 1522. E. Blumfeldt, I Soome-Eesti ajaloolaste päev. M. Sorgsep, Riigi Keskarhiiv 1932./1933. tegevusaastal. 0. Liiv
1933 nr. 2: Kesk-Eesti muistsete maakondade asend. R. Kenkman, Usuvahetuslik liikumine Läänemaal aa. 1883—1885. Leida Rebane, Akadeemiline Ajaloo-Selts 1932./33. tegevusaastal. M. Sorgsep, Suur uudisteos meie maa kohta Gustav II Adolfi ajastul. Juh. Vasar, Kirikute ja valdade arhiividest. 0. Liiv, Saare-Lääne piiskopkonna visitatsiooniprotokolle aastaist 1519—1522. E. Blumfeldt
1933 nr. 1: Uusi andmeid Eesti muinaslinnadest. Eerik Laid, Kesk-Eesti muistsete maakondade asend. R. Kenkman, Säare-Lääne piiskopkonna visitatsiooniprotokolle aastaist 1519—1522. E. Blumfeldt
1932 nr. 4: Kiviaja kronoloogia küsimusi. R. Indreko, Poleemika „Roseni deklaratsiooni" puhul. J. Vigrabs, „Haliiko Walla Kohtu ja Seadusse Ramatu" ärakirja tegija isiku küsimusest. O. Sild, Albert Mathiez Suure revolutsiooni uurijana ja tõlgendajana. P. Treiberg, Osav üleskutse vene-õigeusu propageerimiseks 1882. a. L. Rebane, Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EK1A). Helmi Kleis, Hindrik Prants † R. Kleis.
1932 nr. 3: Ühest suurprotsessist 17. sajandi lõpul. O. Liiv, Rootsi-Poola sõda Liivimaal 1600. a. ja 1601. a. alul. H. Sepp, „Oleviku" asutamine. Hans Kruus, Vaieldavaid küsimusi Liivi- ja Eestimaa rüütliõiguse kodifikatsiooni ajaloos. A. Šväbe, Riigi Keskarhiiv 1931./32. tegevusaastal. 0. Liiv
1932 nr. 2: „Eesti professori" küsimus Tartu vene ülikoolis, Hans Kruus, Raamatukauplemisest rootsi ajal Tartus ja Pärnus, eriti akadeemia raamatukauplejaist. Fr. Puksov, Rootsi-Poola sõda Liivimaal 1600. a. ja 1601. a. alul. N. Sepp, Akadeemiline Ajaloo-Selts 1931./32. tegevusaastal, M. Sorgsep
1932 nr. 1: Rootsi-Poola sõda Liivimaal 1600. a. ja 1601, a. alul, H. Sepp, Eesti arhiivmduslifcest üritusist Eesti iseseisvumiseni. O. Liiv, Vastureformatsiooni esimene aasta Eestis. (1582.) Nikolai Treumuth, Jakob Hurda kõne esimesel eesti üldlaulupeol 1869. H. Kruus.
1931 nr. 4: Narva sündmused 1599. a. sügisel. N. Treumuth, Piinamise ehk tortuuri kaotamine Eesti ja Liivimaal. Leo Leesment, Märkmeid talurahva õigusliku ja majandusliku seisundi kohta Liivimaal Rootsi valitsusaja alul, A. Perandi, Jooni N. I. Karejev'i elust ja ajalooteaduslikust tegevusest. P. Treiberg, A. A. Spitsõn w memoriam. E. Laid
1931 nr. 3: Karl XI talupoegadekaitse põhialuste väljakujunemine Liivimaal a. 1681—1684. III. J. Vasar, Eesti Aleksandri-kooli komiteede likvideerimise küsimus a. 1883—1886. Hans Kruus, Leopold Karl Goetz †. H. Sepp
1931 nr. 2: Karl XI talupoegadekaitse põhialuste väljakujunemine Liivimaal a. 1681—1684. II. J. Vasar, Jooni taaniaegse Saaremaa agraarajaloost. II. E. Blumfeldt, Akadeemiline Ajaloo-Selts 1930./31. aastal. H. Kleis, Riigi Keskarhiiv 1930./31. eelarveaastal. O. Liiv
1931 nr. 1: Karl XI talupoegadekaitse põhialuste väljakujunemine Liivimaal a. 1681—1684. I. J. Vasar, Jooni taaniaegse Saaremaa agraarajaloost. I. E. Blumfeldt, Suurteos Eesti ajaloolises teatmekirjanduses. N. Treumuth, Kihnu võimukandjate protsessid Rootsi aja lõpust. Leo Leesment
1930 nr. 4: Märkmeid Saaremaa rahvakooli kohta XIX sajandil A. Soom, Liivimaa rüütelkonna rünnak eesti seltside, vastu 1881. a. H. Kruus, Änalecta estonica. II. P. Johansen, Eduard Meyer †. P. Haliste, Uus teos Vana-Liivimaa algusaegade kohta. P. Johansen, Eestikeelne duellilekutse aastast 1679. N. Treimuth
1930 nr. 3: Ärkamisaja pärandus Eesti ajaloo uurimisele. Hans Kruus, Balti muinasteadlaste kongress Riias 19.—23. aug. 1930. H. Moora, Analecta estonica. P. Johansen, Akadeemiline Ajaloo-Selts 10. tegevusaastal 1929—1930. H. Kleis, Adrian Virginius'e kiri Erik Dahlbergile. A. Oinas
1930 nr. 1-2: Akadeemiline Ajaloo-Selts aastail 1920—1930. P. Treiberg, Eesti asustusuurimise ülesandeist. P. Johansen, Meie sõjaajaloo uurimise seniseist saavutisist ja tuleviku ülesandeist H. Sepp, Rootsi aja senisest uurimisest ja edaspidistest uurimisülesannetest, eriti Liivimaa suhtes. Juhan Vasar, Meie arkeoloogilise uurimise seniseid saavutisi ja lähemaid ülesandeid. H. Moora, Eesti etnograafia seniseid saavutisi ja tuleviku ülesandeid. F. Leinbock, Eesti riiklikust arhiivindusest. R. Övel. O. Liiv, Allikapublikatsioonidest Eesti iseseisvuseaegses ajalookirjanduses. O. Liiv. N. Treumuth, Kirikuloolise töö sihtjooned Tartu ülikooli usuteaduskonnas. O. Sild, Eesti õigusajaloo senisest uurimisest ja tuleviku ülesandeist. Jüri Uluots, Meie arhitektuuriajaloo seniseist saavutistest. O.Freymuth, Eesti kihelkondade ajaloo koostamisest. Hans Kruus
1929 nr. 4: Ajaloolisest teadvusest. A. Koort, Talupoegade kaitse Rootsiaja lõpul, eriti Liivimaal. III. H. Sepp, Jooni Kihnu kiriku ajaloost. Leo Leesment, Aleksander von Tobien †. Hans Kruus, Jooni pööraste liikumisest Prantsuse revolutsiooni ajal. P. Treiberg, Kuressaare eesti kooli õppekava 1706. a. M. Lepik
1929 nr. 3: Saaremaa haridusolud Põhjasõja ajaL A. Soom, Talupoegade kaitse Rootsiaja lõpul, eriti Liivimaal. (Järg). H. Sepp, Eestimaa talunikkude palve- ja kaebekiri kuningas Karl Xl-le 1684. a. O. Liiv, Uuemaid uurimusi Läti vanema rauaaja kohta. M. Sehmiedehelin
1929 nr. 2: Iseloomustisi Tallinna-Soome vahelisele kaubandusele peamiselt XVII sajandi lõpul ja Eesti koloniidest Soomes. II. (Lõpp). O. Liiv, Talupoegade kaitse Rootsiaja lõpul, eriti Liivimaal. I. H. Sepp, Ilus teos Eestimaa kodakirikute kohta. O. Freymuth, Akadeemilise Ajaloo-Seltsi tegevus a. 1928—1929. H. Ottenson, Mõningaid jooni Ludvig v. Pastori elust ja ajalooteaduslikust toodangust. A. R. Cederberg, Vadjalaste asustusest Liivimaal. Heinrich Laakmann, Huvitav kild vennastekoguduse ajaloole. Hans Kruus
1929 nr. 1: Iseloomustisi Tallinna-Soome vahelisele kaubandusele peamiselt XVII sajandi lõpul ja Eesti koloniidest Soomes. I. O. Liiv, Andmeid viimasest suurest katkust Lõuna-Eestis aastal 1710—1711. J. Kõpp, Märkmeid arhivaalide näituste kohta. R. Kenkman, Uus teos asustamisajaloo alal. H. Sepp, Kavatsusi eestikeelse ajalookirjanduse soetamiseks. Rieh. Kleis
1928 nr. 4: Sugemeid Maltsveti kui „prohveti" tegevuse kohta. A. Krumberg, Peapiiskopp Michael Hildebrandi protsess Narva linnaga. II. P. Johansen, Uus teos kodumaa kirikute uurimise alal. 0. Freymuth, Vana ajaloo uurimise meetod. P. Haliste, Väino Voionmaa 60-aastane. A. R. Cederberg, Ajalooliste teaduste VI rahvusvaheline kongress. P. Treiberg
1928 nr. 3: Mõisatereduktsiooni küsimus 1681. a. Liivi maapäeval. II. J. Vasar, Saksa ordu saatkond Peeter I-se juurde aastal 1721. L. Leesment, Peapiiskopp Michael Hildebrandi protsess Narva linnaga. I. P. Johansen, Alphonse Aulard †. P. Treiberg
1928 nr. 2: Mõisatereduktsiooni küsimus 1681. a. Liivi maapäeval. I. J. Vasar, Rooma keiserriigi sotsiaalmajanduslik areng uues käsitluses. K. Vilhelmson, Eestikeelne plakaat Põhjasõja esimesist aastaist. 0. Liiv, Koguteos „Tartu" ajalooline osa. H. Sepp, Akadeemilise Ajaloo-Seltsi tegevus a. 1927—1928. H. Ottenson
1928 nr. 1: Eesti talurahva „välispoliitilisest orientatsioonist". Hans Kruus, Cyrenaica. Pärtel Bauman, Ülevaade Tallinna linnaarhiivi tegevusest, eriti viimase kümne aasta jooksul. O. Liiv, Itineraria in Sueciam et Livoniam anno 1700. Leo Leesment, Kapitaalteos eesti kultuuriloo alal. F. Leinbock, Eesti iseseisvuse ajal ilmunud eestikeelne memuaarikirjandus. H. Sepp.
1927 nr. 4: Patkuli küsimus Riia konvendil 1700. a. juuni- ja juulikuus. II. N. Treumuth, Mõningaid lisaandmeid oludest Lõuna-Eestis Suure Põhjasõja algusaastail. J. Kõpp, Antiik-aja ja nüüdisaja inimese karakteristlikud erinevused. W. Sass, Nõukogude-Venes ilmunud kirjandus Eesti ajaloo alal. P. Treiberg
1927 nr. 3: Patkuli küsimus Riia konvendil 1700. a. juuni- ja juulikuus. I. N. Treumuth, Lisandusi Rakvere ajaloole Rootsi aja lõpul. 0. Liiv, Hermann Bruiningk †. O. Freymuth. Žcole des chartes Pariisis. Fr. Nineve.
1927 nr. 2: Mõningaid jooni Tartu-Pärnu ülikooli ajaloost. II. A. R. Cederberg, Kes olid ilmaajaloo vanimad meresõitjad? II. A. Pridik, Lõpuaruanne kaevamiste kohta Tartu Doomevaremete pikihoones. O. Freymuth, Akadeemilise Ajaloo-Seltsi tegevus a. 1926-1927. H. Ottenson.
1927 nr. 1: Mõningaid jooni Tartu-Pärnu ülikooli ajaloost. A. R. Cederberg, Kes olid ilmaajaloo vanimad meresõitjad? A. Pridik, Kaarle Olavi Lindeqvist †. A. P. Cederberg, Esimene Eestimaa talurahva-regulatiiv «Iggaüks". P. Treiberg, Uus teos Ado Grenzsteini lahkumise üle. P. Treiberg, Ungari ajalookirjanduse peajooned. Eletner Viränyi.
1926 nr. 4: Carl Schirren ajaloolasena. II. . J. Vasar, Mõningaid jooni renaissance'i olemusest ja mõistest. P.Treiberg, Uuemad tööd C. R. Jakobsoni üle. H. Sepp, Üks Johaft Ihre kiri Gerhard Friedrich Müllerile. A.R. Cederberg, Kuhu tulevad meie valdade arhiivid koondada. A. Perandi, Vastuseks hra A. Perandile. B. Sepp.
1926 nr. 3: Carl. Schirren ajaloolasena. J. Vasar, Tailinna keskaja õllekandjate ajaloost. P. Johansen, Andmeid põgenemise kohta Eestist Rootsi. H. Sepp, Uus teos Tallinna dominikaanlaste kloostri kohta. O. Freymuth.
1926 nr. 2: Viribus unitis. A. R. Cederberg, Rootsi revisjon Baltimaal 1601. aastal. Arvi Korhonen, Meie kohalikkude arhiivide ajaloolise aine koondamisest. H. Sepp, Eestimaa agraarajaloo uus käsitlus. O. Greiffenhagen, Akadeemilise Ajaloo-Seltsi tegevus maist 1925 maini 1926. H. Ottenson,
1926 nr. 1: Rootsi revisjon Baltimaaal 1601. aastal. Arvi Korhonen, Töö Eesti-Liivi vanema ajaloo alalt. A. R. Cederberg, Dokument senator Manasseini revisjoni ajast. A. Kruusberg, Ülevaade Tartu Doomevaremete kaevamistöist aastail 1924 ja 1925. O. Freymuth
1925 nr. 4: Talurahva usuliikumise algusest Lõuna-Eestis 1845. a. Hans Kruus, Märkusi Dr. J. Luiga teose Eesti vabadusvõitlus 1343—1345" kohta. H. Sepp, Prantsuse revolutsiooni historiograafia ülevaade III. P. Treiberg
1925 nr. 3: Tallinna Püha Michaeli kloostri asutamine aastal 1093. A. R. Cederberg, Tartu linna tekkimise ajaloost. O. Freymuth, Saaremaa kiriku- ja konsistoriaalseaduse kava aastast 1650. A. R. Cederberg, Prantsuse revolutsiooni historiograafia ülevaade. P. Treiberg.
1925 nr. 2: Albert Suerbeeri aegsed üritused Rooma-katoliku usku Venes levitada. A. H. Wirkkunen †. Kodumaa muistsed pelgupaigad. E. Laid, Uus tähtis uurimus Hansa ajaloo alalt. H. Sepp, Dokument Põhja sõja ajaloost. H. Sepp, Akadeemiline Ajaloo-Selts 1924./1925. tegevusaastal. Helmi Ottenson.
1925 nr. 1: Kodumaa muistsed pelgupaigad. E. Laid, Külade hävitamine Emmaste ja Keina kihelkondades Hiiumaal rahva suusõnalise traditsiooni põhjal. H. Mühlberg, Saksa ordu ja Poola suhted XV aastasaja algusel. A. R. Cederberg, Määrus sõjavangide kirjade kohta 1718. aastal. A. R. Cederberg, Prantsuse revolutsiooni historiograafia ülevaade. P. Treiberg.
1924 nr. 4: Artturi H. Wirkkunen. A. R. Cederberg, Tallinna kirjad Karl XII-dale ja Peeter Suurele 1-dast oktoobrist a. 1710. Georg Rauch, Versailles'i rahu aastal 1919 uuemate avalduste põhjal. P. Treiberg, Uus töö Balti libahundiprotsesside kohta. Walter Anderson, Saksa-Vene kaubandus keskajal. 0. Greiffenhagen.
1924 nr. 3: Eestlaste, liivlaste ja lätlaste vaatest ristiusule nende Kristianiseerimise algul. H. Moora, Versailles'? ranu aastal iHls uuemate avalduste põhjal. P. Treiberg, Hildebrand Veckinchusen'i ärikirjad. O. Oreiffenhagen, Mõningaid märkusi Eesti Biograafilise Leksikoni tekkimisloost ja kavatsetavast iseloomust. R.Kleis
1924 nr. 2: Johan Ehrenströmi poliitiline missioon Eesti- ja Liivimaale aastail 1787—1788. A, R. Cederberg, Riik ja isik Ptolemaioste-aegse Egiptuse majanduselus. Pärtel Bauman, Akadeemilise Ajaloo-Seltsi tegevusest 1923./24. aastal. Helmi Ottenson
1924 nr. 1: Hans Oldekop †. A. C. Cederberg, Liivi orduriigi hukkumise põhjusist. H. Kruus, Willem Reiman ajaloolasena. J. Kõpp, Ajalugu kui teadus. K. Ramul, Dokument Tartu linna ajaloost Vene valitsuse algsajult. P. Treiberg, Mõned mõtted esimese üleriikliku ajalooõpetajate kongressi puhul. P. Treiberg
1923 nr. 4: Laitse kihelkonna vanemast ajaloost. J. Kõpp, Majanduslikust olukorrast Käärmast raharendi ajajärgul. E. Kerem, Kaks dokumenti teoorjuse aja lõpult Pihtlas Saaremaal. R. Kenkman, Balti ajaloo ümberhinnangu radadelt. P. Treiberg, Kirjandus muinasteaduse alal a. 1914—1923. A. M. Tallgre
1923 nr. 3: Oswald Spengleri ajaloo morfoloogia. Hans Oldekop, Papüroloogia antiik-ajaloo abiteadusena. P. B., Mõned lisandused Tallinna doomkooli ajaloole. III. Fredrik Weitling, Mõnda Läänemeremaade kohta käivaist postiarhivaalest Rootsi riigiarhiivis. T. Holm, Ristiusu arheoloogia uurimise ülevaade Olaf Sild
1923 nr. 2: Läti Hendriku kroonika käsikirjadest A R. Cederberg, Tartu Doomkiriku ehitusloost. O. Freymuth, Mõned lisandused Tallinna doomkooli ajaloole II. Frederik Westling, Uus Caesari biograafia. J. Bergmann, Ülevaade Akadeemilise Ajaloo-Seltsi tegevusest 1922/23. aastat. Helmi Ottenson.
1923 nr. 1: Mõned lisandused Tallinna doomkooli ajaloole. Fredrik Westling, Läti Hendriku rahvuse küsimus. Hans Oldekop, Ristiusu arheoloogia. 0. Sild, Dokument aastast 1700 poolakate ja saksilaste hävitamisretke kohta Liivimaale. A. /R. Cederberg, Ajaloo kirjandus üldise ajaloo alalt a. 1918—1922. II. Hans Oldekop.
1922 nr. 4: Eesti eelajaloolised liikumata muinasjäänused. A M. Tallgren, Harald Hjärne. Mõned äärjooned tema tegevusest. A R. Cederberg, Krahv S. Witte memuaarid. P. Treiberg, Huvitav teadaanne keiser Peeter III esinemise kohta Kuramaal. 1788. a. A /R. C., Ajaloo kirjandus üldise ajaloo alalt a. 1918—22. I Hans Oldekop
1922 nr. 3: Hermann Poorteni kirjad, kui huvitav lisaaine Narva piiramise ja lahingu uurimiseks. Ülevaade Akadeemilise Ajaloo-Seltsi tegevusest 1920—1922. Dokument talupoegade vastuhakkamise kohta Karulas 1784. a. Kirjandus vana ajaloo alal aastail 1914—1922.
1922 nr. 2: Mõned kriitilised märkused uuema kirjanduse kohta läti Hendriku üle. H. Oldekop, Richard Hausmann arheoloogina. A. M. Tallgren, Bismarck ja Wilhelm II uute hallikate valgustusel. P. Treiberg, Vene vangide jutustus Erastvere lahingust 30. detsembril 1701, Keiser Aleksander I eestikeelne kuulutus Napoleoni sõjakäigu puhul Venemaale 1812. a., Ülevaade Põhjamaade ajaloolise kirjanduse kohta aastail 1914—1921. A. R. Cederberg.
1922 nr. 1: Tööd alates. Toimetus, Tähtis uurimisülesanne. A. R. Cederberg, Kreeka kultuuri universalism. P. Bauman, Eestlaste vabadusvõitlusest 700-ja aasta eest. H. Moora, Eesti ajaloo kirjandus aastail 1915—1921. H. Sepp,

NOSSER (arutelu) 1. juuli 2024, kell 19:22 (EEST)Vasta

Lisa teema