Konstantin Ramul

Konstantin Ramul (30. mai 1879 Kuressaare – 11. veebruar 1975 Tartu) oli eesti psühholoog, Tartu Ülikooli psühholoogiaosakonna rajaja, õppejõud ja professor.

Konstantin Ramul

Professor Konstantin Ramul oli eestikeelse psühholoogiaterminoloogia rajaja. Ta organiseeris Tartu Ülikooli juurde psühholoogia laboratooriumi, oli üks Akadeemilise Filosoofia Seltsi asutajaid ja ka esimehi.

Haridus

Konstantin Ramuli sündides isa Andrei Ramul oli vaimulik helilooja ja kirjamees, Lümandal õigeusu preester. Pärit oli ta isa Laiuselt. Ta oli lõpetanud Riias Vaimuliku Kooli ja 1869 samas vaimuliku seminari, edendas oluliselt eestikeelset õigeusu lauluvara ning avaldas mitme muusikaraamatu kõrval ka brošüüri "Mis vahe on Õigeusu ja Luteri usu õpetuse vahel?".

Konstantin Ramuli koolitee algas Kuressaares: kõigepealt kaks aastat saksa erakoolis, siis kreiskoolis ja 1889–1891 saksa gümnaasiumis. Edasi läks ta isa jälgedes õppima Riia Vaimulikku Kooli ja seejärel Riia Vaimulikku Seminari. Pärast seminari lõpetamist töötas 1901–1902 köstri ja kooliõpetajana Tallinna Issanda Muutmise koguduses, kus ta isa oli vahepeal preestrina teenistusse asunud.

Huvitava seigana väärib mainimist, et eestlastest psühholoogide avakolmik – Rudolf Kallas, Aleksander Kaelas ja Konstantin Ramul – olid kõik saanud teoloogiahariduse ja tegutsenud lühemat või pikemat aega vaimulikuna – Kallas luteri usu, teised kaks õigeusu kirikus. Samuti alustasid nii Ramul kui ka Kallas oma kooliteed Kuressaares.

Kevadel 1903 õiendas Ramul Peterburis eksternina gümnaasiumi lõpueksami ja astus samal aastal Peterburi Ülikooli, kus õppis ajalugu ja filosoofiat. Lõputöö kirjutas Descartesi ja Spinoza psühholoogiaalastest vaadetest. Sai ajalooõpetaja kutse. Lõpetanud 1908 ülikooli, töötas Ramul õpetajana Peterburis Stolbtsovi ja Lentovskaja eragümnaasiumides (1908–1910), seejärel Oršas (1910–1911) ja Ukmerges (1911–1915, ühtlasi koolidirektori ametis). Pärast sakslaste sissetungi Leedusse tuli Tallinna, kus töötas aastatel 1916–1919 mitmes keskkoolis õpetajana.

Jaanuaris-märtsis 1919 oli Tallinna kaitsepataljoni (tõenäoliselt selle kooliõpetajate roodu) koosseisus reamehena sõjaväljal – Nõukogude-Eesti sõjas, nagu ta 1950. aastatel nõukoguliku Tartu Ülikooli kaadridokumentidesse kirjutas.

Tegevus Tartu Ülikoolis

Alates 7. septembrist 1919 töötas Ramul Tartu Ülikoolis: dotsent 1919–1928, erakorraline professor 1928–1939, korraline professor 1939–1965, professor-konsultant 1965. aastast kuni surmani 1975. Dotsent oli ta filosoofia alal, aga asutas 1922 ülikoolis eksperimentaalse psühholoogia ja pedagoogika laboratooriumi, mida juhendas aastani 1966 (labor vahetas selle aja jooksul mitu korda nime). Aastatel 1925–1930 oli Ramul lisaks filosoofiateaduskonna dekaan, 1930–1936 didaktilis-metoodilise seminari juhataja.

Ülikoolis töötamisele näis lõpp tulevat aastal 1951. Ramuli toimikus Tartu Ülikooli arhiivis on loogika ja psühholoogia kateedri tollase juhataja, mõni kuu varem rektori kohalt kõrvaldatud professor Alfred Koorti ettepanek 31. augustist: viia Ramul professori täiskohalt üle poolele kohale. Aleksander Elango andmeil tahtis Koort Ramuli üldse pensionile saata, nagu oli nõutud TRÜ parteiorganisatsiooni üldkoosolekul 20. veebruaril. Põhjendused olid muidugi poliitilist laadi: Ramul (nagu ka Harri Moora, Elmar Ilus, Aleksander Elango, A. Pärl, Richard Kleis, Julius Madisson) polnud oma varasemaid seisukohti Lenini-Stalini õpetuse järgi ümber lükanud; oli kodanliku natsionalismi kütkes (koos Elango ja Voldemar Vagaga); soovitas üliõpilastel kasutada oma 1938. aastal ilmunud psühholoogiaõpikut. Ka Ramuli abikaasa Olga, kes töötas ülikooli vene kirjanduse kateedris, oli noil aegadel parteilastel alatasa hambus, sest oli usklik. Olukorra päästis rektorivahetus: uus rektor Feodor Klement jättis Ramuli ülikooli tööle edasi, sealjuures täiskohaga.

Doktoriväitekirja "Mathematik und Psychologie. Beiträge zur Geschichte und Therie der mathematichen und der phänomenologischen Psychologie" kaitses Ramul Tartu Ülikoolis edukalt 1939. See jäi muutunud oludes tervikuna küll ilmumata, aga katkendeid sellest avaldas Ramul veel 1960. aastatelgi. Nõukogude korra järgi ei andnud teaduskraade ega -kutseid mitte ülikool, vaid riik. Mujal saadud kraadid tuli nostrifitseerida. Ramulile anti niihästi pedagoogikadoktori kraad kui ka professori kutse – mõlemad 1946.

Ramul oli Eesti Entsüklopeedia filosoofia osakonna toimetaja. 1920 kuulus ta Akadeemilise Filosoofilise Seltsi ja 1960 NSV Liidu Psühholoogide Seltsi Eesti osakonna asutajate hulka, viimases oli esimees. Akadeemiliselt kuulus koopteeritud vilistlasena korporatsiooni Sakala. Aastal 1972 sai Riia Vaimuliku Seminari veel elus olevate kasvandike aupatriarhiks.

Lühihinnang Ramuli tegevusele

Psühholoogia oli Eestis olemas ammu enne Ramulit, esindatuna muu hulgas niisuguse maailmaklassiku poolt nagu Emil Kraepelin, kes oli Tartu Ülikooli psühhiaatriaprofessor ja psühhiaatriakliiniku juhataja 1886–1891 ning tegi ja juhendas siin eksperimentaalpsühholoogia uurimusi. Ka oli eestlane Rudolf Kallas (1851–1913) kirjutanud psühholoogiaalase monograafia "System der Gedächtnislehre ..." (1897), mida Ramul nimetas diletantlikuks.

Ramuli peamine saavutus psühholoogiateaduses on uurimused psühholoogilise eksperimendi kasutamise eelloost – katsetest, mida tegid filosoofid, arstid jt ammu enne psühholoogia kui iseseisva teaduse sündi, niisamuti uurimused matemaatika varastest rakendustest psühholoogias. Tema raamat psühholoogia koolikatsete korraldamisest ilmus niihästi saksa kui ka vene keeles. Laialt tuntuks sai eksperimentaalpsühholoogia praktikumi käsiraamat ülikoolidele, mis ilmus vene keeles kolmes trükis.

Pole aga kahtlust, et Ramul oli esimene ja pikka aega ainus kutseline kodueesti psühholoog, keda maailm tundis. Kuigi ta polnud väga viljakas kirjutaja, avaldas ta enne Teist maailmasõda kolm märkimisväärset uurimust ajakirjas Archiv für die Gesamte Psychologie. Veelgi tähelepanuväärsem on see, et Ramulil õnnestus 1960. ja 1963. aastal avaldada kaks artiklit maailma suurima levikuga psühholoogiaajakirjas American Psychologist, ajal mil NSV Liidus oli psühholoogia sel ajal alles ettevaatlikult pead tõstmas pärast enam kui paarikümneaastast põlu all olemist. Ramul oli siis ise juba üle 80 aasta vana.

Teosed

• "Ihu ja hing: viis loengut". EKSi Koolikirjanduse-toimkond, Tartu 1922
• "Über nichtempirische Psychologie". Akademie-Verlag, Leipzig 1929 (äratrükk väljaandest: Archiv für die gesamte Psychologie, Bd. 73, Heft 3/4, 1929)
• "Loogika" (koostatud K. Ramuli 1931. a. loengute põhjal), Tartu 1931 (mimeograafpaljundus)
• "Psühholoogia" I-II, Kool, Tartu 1933; teine, parandatud ja täiendatud trükk 1938
• "Uni ja unenäod. Loomade mõtlemine". Sari Elav teadus, nr 27, EKS, Tartu 1934
• "Psühholoogia ja ajalugu" (VIII rahvusvahelisel filosoofiakongressil Prahas 3. septembril 1934 peetud ettekanne), Tartu 1935 (äratrükk väljaandest Ajalooline Ajakiri, 1935, nr 1)
• "Psychologische Schulversuche: ein Beitrag zur Methodik des Psychologienunterrichts" Tartu, 1936 (Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis ; B XXXIX 2)
• "Moderne Physik und Psychologie". Leipzig 1936(?) (äratrükk väljaandest: Archiv für die gesamte Psychologie, 1936, 97)
• "Psühholoogia ja elu: kõned ja ettekanded". Noor-Eesti, Tartu 1937
• "Psychologische Demonstrationsversuche", Barth, Leipzig 1961
• "Loomapsühholoogia". Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1964; teine, parandatud ja täiendatud trükk: Valgus, Tallinn 1972
• "Teaduslik psühholoogia ja elu" (artiklikogumik). Järelsõna: Enn Koemets. Valgus, Tallinn 1969 (K. Ramuli tööde bibliograafia lk 201–203)
• "Elu ja psühholoogia" (artiklikogumik). Toimetaja ja eessõna: Jüri Allik. Saatesõnad: "Lühiülevaade Konstantin Ramuli elust ja tegevusest: Peeter Tulviste; "Konstantin Ramul ja filosoofia sõdadevahelises Tartu Ülikoolis": Rein Ruutsoo. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2004 (bibliograafia lk 386–390)

Tööd andmebaasis PsycINFO

• Ramul, K. A. [Wilhelm Wundt as a psychologist]. Voprosy Psychologii Vol. 17 (1): 114–121, Jan 1971
• Ramul, K. A. [Experimental psychology down through the ages]. Voprosy Psychologii 14 (4): 157–160, 1968
• Ramul, K. A. Teoriia i praktika v psikhologii. [Theory and practice in psychology]. Voprosy Psychologii (3): 160–165, 1964
• Ramul, Konstantin Some early measurements and ratings in psychology. American Psychologist 18 (10): 653–659, 1963
• Ramul, K. A. Psikhologiya myshleniya i problema vospitaniya myshliniya [The psychology of thinking and the training of thinking]. Voprosy Psychologii (1): 45–52, 1962
• Ramul, K. Psychologische Demonstrationsversuche [Psychological experiments for demonstrations]. Johann Ambrosius Barth: Leipzig. 87 pp., 1961
• Ramul, K. A. Psikhologiia v Tartuskom Universitete [Psychology in Tartu University]. Voprosy Psychologii 6 (2): 128–134, 1960
• Ramul, K. A. Iz istorii psikhologicheskogo eksperimenta [From the history of the psychological experiment]. Voprosy Psychologii 6 (6): 137–144, 1960
• Ramul, Konstantin The problem of measurement in the psychology of the eighteenth century. American Psychologist 15: 256–265, 1960
• Ramul, K. A. Demonstratsionnye opyty po psikhologii [Demonstration experiments in psychology]. State Univer., Tartu. 97 pp., 1959
• Ramul, K. Psychologische Schulversuche [Psychological school investigations]. Barth: Leipzig. 80 pp., 1936.
• Ramul, K. Moderne Physik und Psychologie [Modern physics and psychology]. Archiv für die gesamte Psychologie 97: 47–72, 1936
• Ramul, K. Psychologie und Geschichte [Psychology and history]. Archiv für die gesamte Psychologie 95: 1–14, 1936
• Ramul, K. Ueber nichtempirische Psychologie [Non-empirical psychology]. Archiv für die gesamte Psychologie 73: 369–406, 1929.

Kirjandus

• Heino Liimets, "Konstantin Ramul õppejõuna, teadlasena ja inimesena" – Pedagoogika aastaraamat 1989, Tartu 1991
• Urve Läänemets, "Konstantin Ramul ja Eesti pedagoogilise mõtte areng" – Haridus 2005, nr 6–7, lk 15–18

Välislingid

• Immanuel Kant, Kasvatus nr 7 1924
• Hilisem foto