Kreiskool
Kreis(i)kool oli 19. sajandil Venemaa keisririigi (sh Eesti ala) kubermangude kreisi- ehk maakonnakeskuses olev 2–3 õppeaastaga riiklik poeglastekool, mis eelnes gümnaasiumile[1][2].
1802. aastal loodi Venemaa Rahvahariduse Ministeerium ja korraldati ümber kogu Venemaa keisririigi haridussüsteem. Venemaa keisririigi Rahvahariduse Ministeerium töötas välja uued koolikorralduse alused ja 5. novembril 1804. aastal kinnitatud ülikoolidele alluvate õppeasutuste põhimäärus nägid ette ka igas kubermangulinnas ja maakonnalinnas, maakonna- ehk kreiskooli asutamise.
Venemaa keisri 24.01.1803. aasta ukaasi alusel jaotati Venemaa õpperingkondadeks eesotsas kuraatoritega. Tartu õpperingkonda kuulusid Eesti-, Liivi- ja Kuramaa kubermang ja kuni 1812. aastani ka Viiburi kubermang. Tartu koolihalduspiirkonna keskuseks sai Tartu ülikool; selle eesotsas seisis Peterburis resideeriv kuraator. Kuraatori kantselei asus kuni 1835. aastani keisririigi pealinnas Peterburis, seejärel aga aastatel 1835–1870 ja 1876–1886 Tartus ning 1870–1876 ja 1886–1915 Riias. Kuraatorile allusid Tartu ülikool, kubermangugümnaasiumid, kreiskoolid, elementaarkoolid ja eraõppeasutused. 1837. aastani teostas kuraator järelevalvet talurahvakoolide üle, 1873. aastal allutati talle Vene õigeusutunnistusse üleläinud talupoegade laste talurahvakoolid ja 1885. aastal ka luteri talurahvakoolid.
Pikemalt artiklis Tartu õpperingkond
Kreiskoolid reorganiseeriti 1872. aasta määruse alusel linnakoolideks ja 1913. aastal kõrgemateks algkoolideks.
Vaata kaRedigeeri
ViitedRedigeeri
- ↑ T. Hallik, 2009. Ajaloo mõisted gümnaasiumile (eesti-vene-eesti sõnastik). Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk 81
- ↑ Eesti kirjakeele seletussõnaraamat, 2009. [1] (vaadatud 01.06.2013)