Kreiskool oli 19. sajandil Venemaa keisririigi (sh Eesti ala) kubermangude kreisi- ehk maakonnakeskuses olev 2–3 õppeaastaga riiklik poeglastekool, mis eelnes gümnaasiumile[1][2].

Tallinna Kreiskooli ja Tallinna Linnakooli hoone, Vene tänav 22

1802. aastal loodi Venemaa Rahvahariduse Ministeerium ja korraldati ümber kogu Venemaa keisririigi haridussüsteem. Ministeerium töötas välja uued koolikorralduse alused ja 5. novembril 1804 kinnitatud ülikoolidele alluvate õppeasutuste põhimäärus nägid ette igas kubermangulinnas ja maakonnalinnas, maakonna- ehk kreiskooli asutamise.

Võru Kreiskooli hoone (2013)

Venemaa keisri 4. veebruari (vkj. 24. jaanuari 1803) ukaasi alusel jaotati Venemaa õpperingkondadeks eesotsas kuraatoritega. Tartu õpperingkonda kuulusid Eesti-, Liivi- ja Kuramaa kubermang ja kuni 1812. aastani ka Viiburi kubermang. Tartu koolihalduspiirkonna keskuseks sai Tartu ülikool; selle eesotsas seisis Peterburis resideeriv kuraator. Kuraatori kantselei asus kuni 1835. aastani keisririigi pealinnas Peterburis, seejärel aga aastatel 1835–70 ja 1876–86 Tartus ning 1870–76 ja 18861915 Riias. Kuraatorile allusid Tartu ülikool, kubermangugümnaasiumid, kreiskoolid, elementaarkoolid ja eraõppeasutused. 1837. aastani teostas kuraator järelevalvet talurahvakoolide üle, 1873 allutati talle Vene õigeusutunnistusse üle läinud talupoegade laste talurahvakoolid ja 1885 ka luteri talurahvakoolid.

Kreiskoolid reorganiseeriti 1872. aasta määruse alusel linnakoolideks ja 1913. aastal kõrgemateks algkoolideks.

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. T. Hallik, 2009. Ajaloo mõisted gümnaasiumile (eesti-vene-eesti sõnastik). Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk 81
  2. Eesti kirjakeele seletussõnaraamat, 2009. [1] (vaadatud 01.06.2013)
  3. 27013/225 F. J. Wiedemanni tn 15, register.muinas.ee
  4. Kuressaare kreiskool: usuti, et kohalikud ehitusmeistrid poleks ilmselt osanud sedavõrd moodsat maja kavandada, kodu.postimees.ee, 14. veebruar 2021
  5. Valga linnakooli hoone kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 17.08.2022)
  6. Olaf Esna (2. juuli 2003). "Pärnu: Pargi tänava ainsas majas on alati olnud kool". Pärnu Postimees. Vaadatud 28.11.2020.

Välislingid

muuda